Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

ASJAOLUD JA PROKURÖRI TAOTLUS

27.09.2023 esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm kohtule KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse K. V.i suhtes. Taotluse kohaselt kahtlustatakse K. V.it KarS § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi selles, et tema aitas teadlikult kaasa M. M. poolt abikaasa L. M. isikuandmeid ja identiteeti ära kasutades 10.06.2021 M OÜ-lt 930 euro suuruse laenu ja 15.11.2021 B AS-ilt 8000 euro suuruse laenu välja petmisele. Põhjendatud kuriteokahtluseks annavad aluse kuriteo toimepanijate M. M. ja K. V.i ütlused, kannatanu L. M. ütlused, krediidiasutuste edastatud info laenu väljastamise protsessi kohta, laenuraha liikumise kohta ning helisalvestised vestlustest klienditöötajatega laenu taotlemisel. Kohtueelsel uurimisel tunnistas K. V., et aitas laenude välja petmisele kaasa sellega, et esines krediidiasutustega telefoni teel suheldes M. M. juhendamisel L. M.na, kinnitas laenu saamise eelduseks olevaid andmeid ja põhjendas laenu saamise vajadust, kuid selgitas, et tegi seda M. M. palvel, soovist teda raskes rahalises ja vaimse tervise seisundis aidata, jättes sealjuures tähelepanuta kahju tekkimise võimaluse. K. V. kahetseb tehtut, on väljendanud soovi tekitatud kahju heastada ning selle tõestuseks ka B AS-ile tekitatud 8000 euro suurusest kahjust 4500 eurot hüvitanud. KarS § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo eest näeb seadusandja karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle KrMS § 202 lg 2 p 1-7 loetletud ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Prokurör tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära kahtlustatava leiab, et antud juhtumil on tegemist teise astme kuriteoga, milles üld- ja eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kriminaalmenetluse jätkamine ja isiku karistamine vajalik. Kannatanu õigusi on võimalik tagada ja kahtlustatavat on võimalik õiguskuulekusele mõjutada kohtuväliste meetmetega.

2 (6)

K. V.il puuduvad kehtivad karistused ning tema suhtes ei ole lõpetatud kuriteokoosseisuga menetlusi. Tal on kindel töökoht, sissetulek, kaks last ja toetavad lähedased, tuttavad. Käesolevas menetluses on tegemist kahe erandliku rikkumise korraga, mis olid ajendatud soovist kallist inimest raskes olukorras aidata, kuid puudus kavatsus kellegi teise õigusi sihilikult rikkuda. K. V. on asunud tekitatud kahju heastama, tasunud üle poole tekitatud kahjust ning seda vaatamata olukorrale, et kõik kahjunõuded on suunatud teo täideviija M. M. vastu. Ta on valmis hüvitama kriminaalmenetluse kulud ning täitma vabatahtlikult kriminaalmenetluse lõpetamisega määratavat kohustust. K. V. soovib kanda vastutust üldkasuliku töö tegemisega, kuna leiab, et tal oleks selleks piisavalt oskusi ja ta saaks seeläbi olla kasulik ühiskonnale. Prokuröri hinnangul võib K. V.i käitumise põhjal järeldada, et ta on mõistnud omaeksimuse sisu, kahetseb tehtut, on asunud kahju heastama ning soovib vabatahtlikult võetava kohustusega ühiskonda veenda, et tema poolt uue õigusrikkumise ohtu ei ole. Kriminaalmenetluse kulud käesolevas kriminaalasjas on K. V.ile määratud kaitsja Arvo Suubani poolt osutatud õigusabikulud kokku 297,60 eurot. Menetluskulude hüvitamise kohustuse osas on kahtlustatav kinnitanud valmisolekut need hüvitada. Arvestades, et kahtlustatav on äsja hüvitanud kahju summas 4500 eurot ning tal on ka kaks ülalpeetavat last, on asjakohane anda menetluskulude tasumiseks aega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 1-3 ning §-st 206, taotleb abiprokurör Viru Maakohtult:

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd.

3 (6)

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt KrMS § 202 lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Kriminaalasjas on K. V.ile esitatud kahtlustus KarS § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette ühe kuni viieaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi abiprokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks on täidetud. Seetõttu kuulub abiprokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava K. V.i suhtes rahuldamisele. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et K. V.i puhul ei olnud tegemist korduva käitumismustriga, mis oleks kaasa toonud paljude kannatanutega suuremahulise kelmuse. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui isik eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteedi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. 4 (6)

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine kohtu hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt K. V.i osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine ja karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena ühe kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. K. V. on varem kriminaalkorras karistamata, tal puuduvad ka kehtetud (kustunud) kriminaalkaristused, ta kahetseb oma tegu ja on asunud hüvitama tekitatud kahju. Kohus on seisukohal, et K. V.i õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. K. V.i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab KrMS § 202 lg 2 p 3 märgitud mõjutusvahendist, milleks on kohustus teha üldkasulikku tööd. Viru Ringkonnaprokuratuuri ja K. V.i vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena on kahtlustatav kolme kuu jooksul arvates kriminaalmenetluse lõpetamise kohta määruse koostamisest: - nõus tegema 60 tundi üldkasulikku tööd; - nõus tasuma menetluskulud, s.o määratud kaitsja Arvo Suubani poolt riigi õigusabi osutamise eest kaitsjatasu 297,60 eurot. Kahtlustatav on nõus ja soovib, et tema suhtes lõpetataks kohtuasjas nr 1-23-5609 kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel (seoses avaliku menetlushuvi puudumisega). Vastavaasisuline kirjalik nõusolek/taotlus on kriminaalasja materjali juures. K. V.ile on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusi ja tagajärgi KrMS § 202 alusel, sealjuures on neile selgitatud KrMS § 202 lg 6 sätte sisu. Kohus on seisukohal, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata kahtlustatava karistamine vajalik. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtueelses menetluses tuvastatud. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja materjalide pinnalt on alust arvata, et tegemist oli ühekordse mõtlematu teoga heast tahtest ajendatuna aidata lähedast inimest ning mitte soovides kellelegi kahju tekitada, mis loob eelduse, et K. V.i kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega määrabki kohus abiprokuröri taotluse alusel K. V.ile kohustuseks kolme kuu jooksul arvates kriminaalmenetluse lõpetamise kohta määruse koostamisest: - teha 60 tundi üldkasulikku tööd; - tasuda menetluskulud, s.o määratud kaitsja Arvo Suubani poolt riigi õigusabi osutamise eest kaitsjatasu 297,60 eurot. KrMS § 206 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses ka asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis. Kohus rahuldab abiprokuröri taotluse elektrooniliste andmekandjate osas ning määrab jätta toimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel 1 DVD (asub I kd tl 11) L. M. ja M. M. pangakontode väljavõtete, krediidiasutuste vastustega, kontrollkõnede helifailide ning laenusaaja kontaktandmetega.

5 (6)

Kohtul puudub vajadus võtta seisukoht vahistatuse ja tõkendi osas, kuna K. V.i suhtes ei ole kohaldatud vahistamist ega muud tõkendit. KrMS § 202 lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.