Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kohtuotsus saata süüdimõistetule (e-posti aadressile: XXX ), kaitsjale, kannatanule

ja prokurörile. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Marek Rahe süüdistatakse selles, et tema 16.04.2022 kella 19:00 paiku X maakonnas, X vallas, X külas, X talus haaras käsivarrega M kaela ümbert kinni ja surus kõrile, tekitades M oma tahtliku tegevusega füüsilist valu. Seega Marek Rahe tahtliku tegevusega, s.o. teisele inimesele füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Marek Rahe selles, et tema 16.04.2022 kella 19:00 paiku X maakonnas, X vallas, X külas, X talus ähvardas M tapmisega, öeldes M, et homset päeva M ei näe, laibaauto on juba tellitud, M eluga on nüüd kõik, tema on nii otsustanud. M oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Marek Rahe hoidis samal ajal M käsivarrega kaela ümbert kinni ja surus kõrile.

1-23-5108 Seega Mark Rahe, tahtliku tegevusega, s.o tapmisega ähvardamisega, kui on alust karta ähvardamise täideviimist, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 30.08.2023. a esitas Lääne Ringkonnaprokuratuur kohtule süüdistusakti ja toimiku käskmenetluses. Vastavalt prokuröri poolt kohtule edastatud materjalidele saadeti süüdistusakt süüdistatavale 30.08.2023. a e-posti aadressile X ning kaitsjale tehti süüdistusakt 30.08.2023. a kättetoimetatavaks avaliku e-toimiku. Süüdistatav ja kaitsja KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust kohtule omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta kasutanud ei ole.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Seega tuleb Marek Rahe teise astme kuritegudes süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 121 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni üheaastane vangistus. Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistusega ja käskmenetlus on seega põhjendatud. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 20 on tõendatud kahtlustatava keskmine päevasissetulek, millest nähtub, et KarS § 44 lg 2 alusel tuleb rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta miinimumpäevamäär 10 eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Käesoleval juhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Võttes arvesse tõendamist leidnud kuriteo objektiivset teopilti, süü suurust ning etteheidetavate kuritegude toimepanemise aega, peab kohus prokuröri ettepanekut Marek Rahe karistamiseks liirkaristusena rahalise karistusega alla keskmise määra, s.o 100 päevamäära, mõistlikuks, kuriteo asjaolusid ja Marek Rahe enda suhtumist toimepandud teosse arvesse võttes proportsionaalseks ning eripreventiivset eesmärki täitvaks.

1-23-5108 Seejuures nõustub kohus prokuröriga ka selles, et Marek Rahele määratud karistuse puhul on otstarbekas jätta see tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta pikkuse katseajaga KarS § 73 lg 1, 3 alusel. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks Marek Rahe süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 800 (kaheksasada) eurot. Süüdi tunnistada Marek Rahe KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 500 (viissada) eurot. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 100 (ükssada) päevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot täitmisele pööramata kui Marek Rahe ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude otsustus on resolutsiooni punktis 2. Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale (e-posti aadressil X), kaitsjale, kannatanule ja prokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt) Liisa Nuut kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.