Eesti Vabariigi nimel 1-23-4068
Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi Sergei Starussevi poolt 11.01.2023 kella 13:10 ajal Helsingi sadamas Eesti lipu all sõitval reisilaeval xxx laeva madruse R R löömine ühe korra rusikaga kaela piirkonda ja rinna piirkonda on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu ütlustega. Riigikohus on märkinud, et välistatud ei ole isiku süüditunnistamine ka vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib muu hulgas olla kannatanu ütlus (Riigikohtu lahend 1-16-9964 p 6). R R rinnapiirkonda löömist toetavad aga lisaks kannatanu ütlustele ka sündmuskohale saabunud tunnistajad. Kannatanu R R 14.02.2023 antud ütluste kohaselt oli ta 11.01.2023 kella 13:10 ajal tööl madrusena Eesti lipu all sõitval reisilaeva xxx Helsinki sadamas ning laadis laeva autotekil veoautosid. Kõik autod said pargitud, kolmandas reas pargitud veoauto Volvo autojuht väljus autost ning tegi juhipoolse ukse lahti, mille tagajärjel sai auto uks pihta kõrval reas (sõidurida nr 4) liikuvale veoauto haagisele. Ise olukorda pealt ei näinud, kuna oli sõidurajal nr 4 liikuva veosõiduki eespool juhipoolses kohas. Kuna kuulis müra, läks sõidukite vahele, et vaadata mis juhtus. Kui ta jõudis veoauto Volvo juurde, oli juht juba väljas sõiduki juures ning koheselt lähenes talle ja koheselt lõi teda rusikaga ühe korra kaela piirkonda, täpsemalt kõri piirkonda. Tundis löögi tagajärjel valu. Kutsus kohale turvameest, turvamees kohale ei jõudnud, kuid kohale tuli laeva vastutav tüürimees F V. Siis kui sõiduki uks sai vabaks, emotsionaalne Volvo veosõiduki juht lähenes uuesti talle ning lõi teda ühe korra rusikaga rinna piirkonda, tundis löögi tagajärjel valu. Üritas Volvo veosõiduki juhti rahustada. Pärast esimest lööki püüdis hoida veosõiduki juhiga distantsi. Teise löögi korral üritas samamoodi luua distantsi, kuid juht lähenes talle, tema seisis paigal, kuna seal ei olnud taganemiseks piisavalt ruumi, autojuht lõi teda uuesti. Teist lööki üritas blokeerida, kuid ikkagi sai löögi pihta. Pärast teist lööki jooksid kohale vanemmadrus R L ja madrus M P ning keegi oli veel, kuid hetkel enam ei mäleta. Veoauto juhile tundus, et ta teeb tema üle nalja ning autojuht lähenes talle uuesti ja lõi rusikaga üks kord rinna piirkonda, tundis löögi tagajärjel valu. Lööki nägid kõik, kes olid kohapeal. Pärast kolmandat lööki lahkus autotekilt. Laeva peal arstiabi ei vajanud. Tallinna sadamasse jõudes helistas perearstile, arsti poole pöördumine on fikseeritud. Pereõde fikseeris, et nähtavad vigastused puuduvad. Pereõde suunas ta röntgenisse, kuid sinna ta ei läinud. Arvestades sündmust kui tervikut puudub kohtul alus kannatanu ütlustes kahelda. Esmalt lähtub kohus süüdistatava enda ütlustest, milles ta kirjeldab enda negatiivseid üleelamisi seoses R R tegevusega sõidukite parkimisel. Nii selgitas süüdistatav, kuidas R R pärast jäi tema jalg sõiduki ukse vahele, kannatas valu, sõiduki uks lõhuti ära, sõiduki uks enam ei sulgunud ja uksest ta normaalselt väljuda ei saanud. Sealjuures ei eitanud Sergei Starussev ka ise enda emotsionaalset suhtlust R R ning tunnistas, et võis kätega vehkida, kuid ei tahtnud kellelegi kahju tekitada. Võimalikku probleemi veoautode parkimisel toetab ka 11.01.2023 koostatud kahjuteade, millest nähtuvalt olid seotud sõidukiteks xxx ja xxx, väidetav kahju tekkis 11.01.2023 reisi ajal ning väidetav kahju – xxx vasakpoolne uks sai kahjustada. Seega on usutav, et olukord sündmuskohal oli pingeline ning Sergei Starussev oli ärritunud ja kannatanu suhtes negatiivselt meelestatud. Teiseks lähtub kohus kannatanu ütlustest, mille kohaselt kutsus ta koheselt pärast esimest lööki kaela piirkonda appi turvameest ning kuigi turvamees sündmuskohale ei ilmunud, saabusid kannatanu juurde F V, T S ja M P. R R poolt tehtud abipalvet kinnitavad kõik kolm tunnistajat. Just abi kutsumine kannatanu poolt näitab kohtu hinnangul selgelt, et R R tundis ennast Sergei Starussevi poolt ohustatuna ning abi kutsumist pidas ta vajalikuks enda turvalisuse huvides. On igati usutav, et olukorras, kus Sergei Starussev oleks olnud vaid emotsionaalselt ärritunud nagu väitis Sergei Starussev ise (mitte kannatanut füüsiliselt kahjustanud), ei oleks kannatanu vajanud ka kohest tuge turvamehe näol.
Tunnistaja F V kirjeldas, kuidas R juurde jõudes toimus seal vaidlus R ja ühe võõra meesterahva vahel. Vestluse sisuks oli see, et väidetavalt oli toimunud avarii, võõras meesterahvas oli ühe sõiduki juht, kes tegi enda veoauto ukse lahti samal ajal, kui kõrvalreas liikus teine veok, uks jäi mööduva sõiduki tagumise osa külge kinni. Tema oli esimene, kes nende juurde jõudis. R seletuse peale võõras meesterahvas ägestus, rahustas meesterahvast. Ta ei pannud tähele ja ei oska kirjeldada, aga võimalik, et võõras meesterahvas lõi Rt kahe käega vastu rinda. Löögi tagajärjel astus R sammu tagasi. R oli väga rahulik, seisis käed kõrval ning selgitas oma seisukohta. Sekkus olukorda koheselt, pani oma käe vahele. Selleks hetkeks olid seal ka M ja T. Sel hetkel ei näinud Rl nähtavaid vigastusi. Tunnistaja T S ütluste kohaselt läksid R juurde veoautode vahelt, R lähedal seisis meesterahvas, kes oli närviline. R hakkas F seletama, mis juhtus, R seisis veoauto juhiga vastamisi, F seisis nende kõrval. Keset vestlust märkas, kuidas veoauto juht lõi Rt käelaba seljaga ühe korra vastu rinda. Selle peale autojuht astus tagasi ja mehed rääkisid edasi. Vahepeal vestluse ajal märkas, et juhi käed läksid rusikasse ning suhtles kõrgendatud hääletoonil, oli aru saada, et ta oli vihane, kuna tema veoauto uks sai kahjustada. Sel hetkel ei näinud Rl nähtavaid vigastusi. R ütles, et pöördub juhtumi osas politseisse. Tunnistaja M P ütluste kohaselt lähenesid Rle, kes seisis veoauto juures ning R lähedal seisis meesterahvas. Sel hetkel tema ei näinud Rl nähtavaid vigastusi. Ajal, kui tema ja T jõudsid kohale, selgitas R File juhtunust. Kõik olid veoauto ees, R selgitas olukorda, juht oli ärritunud ning ajal, kui R selgitas, nägi, kuidas veoauto juht lõi Rt ühe korra käega vastu rinda. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused kattuvad olulistes detailides nagu Sergei Starussevi närvilisus sündmuskohal ja kannatanu löömine vastu rinda. Kuna Sergei Starussev jätkas kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist ka pärast tunnistajate saabumist, ei kahtle kohus, et Sergei Starussev oli kannatanu suhtes vägivaldne juba eelnevalt, s.o ajal, mil kannatanu ja süüdistatav olid sündmuskohal kahekesi ning esmaseid lööke kannatanu suunas keegi ei näinud. Isik, kes ei suuda enda agressiivset käitumist lõpetada isegi mitte teiste juuresolekul, on järelikult vaenulik ka olukordades, kus tema teisi kahjustavale tegevusele pealtnägijaid ei ole. Asjaolu, et süüdistatava jalg või sõiduk võis laevatekil kahjustada saada, ei anna vähimatki õigustust vägivallale. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, justkui oleks tunnistajate ütlused vastuolulised, kuna F V ülekuulamisel antud ütluste kohaselt löömist ei näinud. Kohtu hinnangul F Vi ütlustest sellist kategoorilist eitust välja ei saa lugeda. Vastupidi, oma ütlustes on F V kahtlev üksnes selles, kuidas see löök täpselt toimus (võimalik, et võõras meesterahvas lõi Rt kahe käega vastu rinda), mitte selles, et kas toimus. Nii ütles F V konkreetselt, et löögi tagajärjel astus R sammu tagasi, tema sekkus olukorda koheselt, pani oma käe vahele. Seega jaatab F V oma ütlustes kannatanu löömist süüdistatava poolt ning kohus nõustub prokuröriga, et pigem oli F Vi jaoks küsimus selles, kas Sergei Starussev lõi kannatanut ühe või kahe käega vms. Siinjuures arvestab kohus ka 11.01.2023 F Vi poolt allkirjastatud kahjuteadet 11.01.2023 toimunud intsidendi kohta, milles F V on märkinud muuhulgas ka selle, et veoautojuht sai vihaseks ja ründas personali liiget, lüües teda paar korda rindkere piirkonda. On usutav, et olukorras, kus F V ei oleks olnud tunnistajaks R R löömisele süüdistatava poolt, ei oleks ta sellekohaseid andmeid ka kahjuteates märkinud. Asjaolu, et Sergei Starussev kirjapanduga ei nõustunud, ei tähenda, et sellist sündmust ei oleks olnud. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga ka selles, justkui kannatanu löömist Sergei Starussevi poolt välistab tõsiasi, et kannatanu ei pöördunud koheselt juba laevas meditsiinitöötaja poole. Kannatanu ei ole kordagi väitnud, et Sergei Starussev oleks põhjustanud ohtu tema elule või kahjustanud tema tervist ulatuses, mis oleks tinginud vajaduse pöörduda viivitamatult arsti poole. On igati usutav, et Sergei Starussev pöördus arsti poole pärast tööülesannete täitmist veendumaks, et Sergei Starussevi poolt põhjustatud löögid ei oleks tekitanud kahjustusi, mis võivad avalduda hiljem ning tekitada ootamatuid tagajärgi, sealjuures tõsisemaid tüsistusi vms. Nimelt nähtub N P OÜ poolt 11.01.2023 koostatud digiloo haigusjuhtumist, et R R pöördus samal päeval, s.o 11.01.2023, telefoni teel arsti
poole, kuna sai kliendilt hoobi kurku ja rindu, patsient kaebab valu rinnas hingamise ajal; patsient sai konsultatsiooni telefoni teel, sest asub Tallinnas ja ei saa tulla Narva oma perearsti vastuvõtule läbivaatuse jaoks; plaanis pöörduda EMOsse, antud soovitused. Selline perearsti poolt välja antud tõend toetab samuti kannatanu ütlusi ning on loogiline, et olukorras, kus R R tervis järgnevatel päevadel pärast lööke ei halvenenud, ei olnud tal vajadus pöörduda täiendavalt erakorralisse vastuvõttu, röntgenisse vms. Selliste sammude tegemata jätmine ei tähenda, et lööke ei oleks olnud või et R R ei oleks tundnud löökide tagajärjel füüsilist valu. Riigikohtu selgituste kohaselt on üldtuntud asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. Kohtupraktika kohaselt tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu (Riigikohtu lahend 3-1-1-29-15). On üldteada, et löök vastu kaela võib põhjustada tõsiseid vigastusi, sh kaelatraumasid jms ning ilmselgelt täiskasvanud mehe poolt tehtud löögid nii vastu kaela kui ka rindkere piirkonda tekitavad valu ning kannatanule valuaistingute tekkimine pidi kohtu hinnangul tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohtu hinnangul pani Sergei Starussev teo toime otsese kaudse tahtlusega. Lüües teist isikut nii kaela kui rinna piirkonda, teadis Sergei Starussev, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda, st teadis, et väärkohtleb kannatanut ning tema füüsilise tegevuse tagajärjel tunneb kannatanu valu. Kuna Sergei Starussev on varasemalt Harju Maakohtu 10.12.2018 kohtuotsusega nr 1-18-7469 karistatud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises vägivallaga, ning karistus oli 11.01.2023 episoodi toimepanemise ajal kehtiv, on Sergei Starussevi tegevus õigesti kvalifitseerutud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus antud episoodis ei tuvastanud. Süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Riigikohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukoha järgi eeldab KarS § 263 objektiivsete tunnuste täitmine teo toimepanemist avalikus kohas, selle tuvastamist, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti KarS § 263 lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist (nt lahend 3-1-1-15-17 p 24). Kuna süüdistusaktis näidatud sündmus leidis aset Tallinnas aadressil Xxx asuva kortermaja ees, kuhu ligipääs ei ole piiratud, on tegemist avaliku kohaga KorS § 54 mõttes, ehk kohaga, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maaala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Avalikus kohas käitumise üldnõuded on sätestatud KorS §-s 55 ning vastava paragrahvi lõige 1 punkt 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Kuigi vaidlust ei ole selles, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas viibisid üheaegselt nii kannatanu kui ka süüdistatav, siis süüdistatava kaitsja hinnangul ei vasta süüdistuses näidatud teokirjeldus tegelikult aset leidnud sündmusele, st tegemist oli isiklike suhete pinnalt tekkinud konfliktiga, mitte avaliku
korra rikkumisega ning Sergei Starussev tahtlikult kannatanut ei löönud (Starussev möönas, et oli kätega vehkimine, mille käigus võis kannatanu saada hoobi). Selleks, et kindlaks süüdistatava tegelik käitumine sündmuskohal, hindabki kohus esmalt süüdistatava, kannatanu ja sündmuskohal viibinud isikute ütluste usaldusväärsust, kõrvutab neid seejärel teiste sündmust kajastavate ja seostavate tõenditega ning lõpuks annab hinnangu võimalikule põhjuslikule seosele süüdistatava tegevuse ja kannatanul tuvastatud tervisekahjustuse vahel. Kannatanu I K ütluste kohaselt on ta Tallinn, Xxx KÜ esimees. Sergei Starussev on talle kui KÜ esimehele varasemalt helistanud ning süüdistanud teda telefoni teel varguses ning selles, et tal ei ole parkimiskohta, sõimanud teda litsiks ja muude laimavate sõnadega. 28.01.2023 umbes kell 14:05 jõudis enda elukohta aadressile Xxx, Tallinn ja kutsus endale takso. Umbes 7-8 minuti pärast jõudis takso kohale. Samal ajal kui saabus takso, tuli ka sõiduk Audi A6, sinna autosse läks tema maja elanik N S. Tema juurde tuli sõidukist Audi A6 üks meesterahvas (Sergei Starussev) ja rääkis oma parkimiskohast ja rahast. Pärast seda, kui ta oli Sergeile öelnud, et me ei ela enam 90ndates, viis ta taksosse enda esimesed asjad. Tagasi minnes seisis Sergei ikka veel tema auto juures, ta palus Sergeil ennast rahule jätta. Selle peale astus Sergei tema nina ette, Sergei parem käsi oli rusikas ja ütles, et ta lubas/hoiatas, et lööb ta näo ülesse. Ütles Sergeile, et proovigu ainult, et helistab politseisse, kuid peale seda lõi Sergei teda ühel korral rusikaga kõrva ja oimuvahelisse piirkonda. Tundis selle löögi tagajärjel valu. Peale lööki jooksis Sergei enda sõidukisse ja sõitis minema. Jooksis talle järele, jooksis N S ukse juurde ja palus välja tulla, Sergei andis gaasi ja nad sõitsid lahtise uksega minema. Tal hakkas pea valutama ja käis ringi, Bolti taksojuht tuli tema juurde nad istusid taksosse, oli hüsteerias ja nuttis. Taksojuht ütles, et nägi küljepeeglist seda, mis juhtus ja võib olla tunnistajaks. Tal käis löögi tagajärjel pea ringi ja valutas nii kõvasti, et palus taksojuhil viia ta EMOsse. Süüdistatava ütluste kohaselt saatis 15. detsembril kirja, sms-i ühistu esinaisele palvega määrata talle kindlaks kohtumise aeg, et arutada parkimise küsimust ja siis maja lukkude küsimust, mille peale talle keegi ei vastanud. 28. jaanuaril leppis oma emaga kokku, et sõidab ema juurde, võtab ema kaasa ja viib oma laste juurde oma elukohta xxx Nagu videol on näha, sõitis ta kohale. Tema ema väljus, istus autosse. Nägi naisterahvast ning ema ütles, et see on korteriühistu esinaine. Peale seda läks välja selle naisterahva juurde ja küsis, millal saab esitatud küsimustele vastused. Naisterahvas vastas, et tal ei ole aega ja naisterahvas läks ära. Pärast seda ta seisis, inimene tuli tagasi tema poole, käed olid üles tõstetud ja naisterahvas solvas teda. Lihtsalt reflektoorselt lõi naisterahva käe, mis oli tema poole suunatud, eemale. Lihtsalt juhtus nii, et naisterahva ülestõstetud käsi kõrvale lüües lõi ta vastu naisterahva nägu, kuhu täpselt, ta ei tea. Seega kirjeldavad kannatanu ja süüdistatav aset leidnud sündmust erinevalt ning mõlema hinnangul sai intsident alguse just vastaspoole agressiivsest ja vaenulikust käitumisest. Kannatanu ja süüdistatava ütlused kattuvad küll osas, mis puudutavad kokkusaamisel aset leidnud suhtluse sisu, s.o emotsionaalset vestlust korteriühistuga seotud teemadel, kuid ütluste erinevus ilmneb eelkõige just kannatanu tervise kahjustamises. Kui kannatanu kirjeldas konkreetset süüdistatava poolt rusikaga tehtud lööki kannatanu kõrva ja oimuvahelisse piirkonda, siis süüdistatav rääkis aga kannatanu ülestõstetud käte eemale lükkamisest põhjustatud võimalikust löögist. Sarnaselt kannatanuga kirjeldavad juhtunut aga sündmust pealt näinud tunnistajad A T ja T N. Tunnistaja A T ütluste kohaselt sai 28.01.2023 kella 14:00 paiku Bolti rakendusse tellimuse aadressile Xxx, Tallinn. Taksotellimise tegi klient nimega Inge. Sõitis kohale musta värvi sõiduautoga Toyota Auris. Jõudis kohale ja nägi, kuidas klient askeldas oma sõiduauto juures. Ühe hetkel märkas, et kliendi juurde liigub meesterahvas, kuulis, kuidas meesterahvas ja klient alustasid vene keeles omavahel karjumist. Ühel hetkel vaatas juhipoolsesse küljepeeglisse ja nägi, kuidas meesterahvas lõi klienti ühe korra näo piirkonda. Peale lööki nägi, kuidas meesterahvas hakkas liikuma enda auto poole. Tuli ise autost välja peale seda, kui meesterahvas autoga ära sõitis. Klient küsis, kas ta saaks
teda aidata politseisse ja EMOsse ning nad sõitsid Mustamäe EMOsse. Klient oli EMOsse sõitmise ajal paanikas, hüsteerias ja nuttis. Tunnistaja T Ni ütluste kohaselt läks 28.01.2023 kella 14:40 paiku välja Xxx, Tallinn maja trepikojast, nägi, et üks meesterahvas karjus ühe naisterahva peale. Naine on nende korteriühistu esinaine. Mees karjus agressiivselt ning naine vastas talle emotsionaalselt. Astus nende poole ja mõtles, et kas naine vajab abi või hakkab videot salvestama. Tahtis naist kuidagi aidata ja kaitsta. Kuna olukord oli juba ohtlik, ei saanud ta videot algusest peale salvestada. Mees karjus naise peale ja lõi ühel korral rusikaga naisele vastu nägu ja naine hakkas nutma. Sai eemalt aru, et löök tekitas naisele valu, sest mees oli tugev ja nad olid lähestikku. Kui mees lõi naist, siis see oli väga tugev löök. Oli sellest teost väga häiritud, sest selline vägivaldne käitumine on vastuvõetamatu ja ohtlik. Lisaks kannatanu ja tunnistajate ütlustele toetab sündmust kui tervikut, s.o kuriteo toimepanemise aega ja kohta, sündmuskohal viibinud isikuid, aga ka kahtlustatava liikumist ning sündmuskohalt lahkumist asitõendi vaatlusprotokoll. 07.02.2023 teostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks aadressil Xxx, Tallinn asuva kortermaja parkla turvakaamera salvestis, mis on seotud 28.01.2023 toimunud sündmusega ning on salvestatud DVD+R plaadile. Salvestisel on tuvastatud punase auto kõrval seisev naisterahvas kui I K. Näha on seegi, kuidas prügimaja kõrvale pargib musta värvi sõiduauto Audi, millest väljuv meesterahvas on tuvastatud kui Sergei Starussev. Süüdistatav alustab liikumist I K suunas ning liikumise ajal jõuab kohale I K poolt tellitud takso automargiga Toyota, mis peatub I K läheduses. Sergei Starussevi ja I K vahel toimub vestlus ning on näha, kuidas Sergei Starussev liigub I K väga lähedale ning lööb ühe korra parema käega I K näopiirkonda. Peale löömist liigub Sergei Starussev sõiduauto Audi suunas, I K järgneb talle ning püüab rääkida veel juhi kõrval istuva naisterahvaga. Sergei Starussev lahkub kiiruga parkimiskohalt. I K tervise kahjustamist süüdistuses näidatud ajal ja kohal toetab ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiiniosakonna poolt fikseeritud I K arstlik läbivaatus 28.01.2023 algusega kell 16:17. Peamise kaebusena on märgitud, et kodumaja ees meesterahvas ründas ja lõi vastu vasakut pea poolt, punetus, teadvust ei kaotanud, tugev peavalu, nutab, endast väljas. I K üldseisundina on märgitud, et rahuldavas üldseisundis, aktiivne, kõnnib ise, nutab; palpeerimisel valu näo piirkonnas, rohkem kõrva juures vasakul pool; pupillid külgühtlased, reageerivad valgusele; bulbuste liikumine tavapärane; miimika iseärasusteta. Haiguse kulu osas jääb perearstile jälgimisele, heas seisundis lubatud koju. Lahkus EMOst 28.01.2023 kell 17:18. SA Põhja-Eesti regionaalhaigla on 28.01.2023 koostanud ka teatise selle kohta, et kannatanul I Kl oli kehavigastus (pea muude osade pindmine vigastus) ning kehavigastuse tekkimise asjaoluna on märgitud, et kodumaja ees meesterahvas ründas ja lõi vastu vasakut poole pead. Seega lükkavad asjas kogutud tõendid üheselt ümber Sergei Starussevi ennast õigustavad väited, justkui oleks ta kannatanu üles tõstetud käsi eemale lükates nö kogemata kannatanut löönud. Videosalvestiselt nähtub selgelt Sergei Starussevi sihipärane tegevus, s.o esmalt kannatanule väga lähedale liikumine ning seejärel konkreetne tugev löök kannatanu näo suunas. Ajal, mil süüdistatav kannatanut lööb, ei ole kannatanul käed üleval nagu on väitnud süüdistatav. Kohus ei kahtle, et löögi tagajärjel tundis kannatanu valu, kuna videosalvestiselt nähtub seegi, kuidas pärast lööki kaotab kannatanu tasakaalu, mis osundab löögi tugevusele. Seejuures arvestab kohus, et ka keskmise objektiivse kõrvaltvaataja (tunnistajad A. T ja T. N) seisukohast vaadatuna oli kannatanule suunatud vägivald intensiivne. Mõlemad tunnistajad rääkisid, kuidas kannatanu pärast lööki nuttis ning tunnistaja T Ni ütluste kohaselt oli löök väga tugev ning sai eemalt aru, et löök tekitas naisele valu. Seega on tuvastatud ka põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ja kannatanul tuvastatud tervisekahjustuse vahel, s.o Sergei Starussev pani kannatanu suhtes toime vägivallateo.
Kvalifitseerimaks Sergei Starussevi käitumine KarS § 263 lg 1 p 1 järgi on vajalik ka juhuslike asjasse mittepuutuvate isikute rahu häirimine. Süüdistuse kohaselt häiris Sergei Starussevi tegevus kõrvalisi isikuid, sh tunnistajaid A T ja T N. Riigikohus on märkinud, et avaliku korra rikkumisena saab vaadelda vaid tegu, millega rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt ning rikkumise intensiivsuse hindamisel tuleb silmas pidada avaliku korra olemust. Kuivõrd avaliku korra sisustamine on väärtushinnanguline, tuleb avaliku korra ja avaliku õigusrahu rikkumise kindlakstegemisel anda juhtunule hinnang kogu sündmustiku konteksti silmas pidades (lahend 3-1-1-60-10 p-d 14 ja 15.3). Tunnistajatena üle kuulatud A T ja T N nägid toimunut pealt. Tunnistaja T Ni ütluste kohaselt oli ta Sergei Starussevi teost väga häiritud ning ka tema ütlused, mille kohaselt tahtis ta kannatanut sündmuse ajal kuidagi aidata ja kaitsta näitavad selgelt tema hirmu kannatanu pärast. Ka A T ütlustest saab välja lugeda tema häiritust ja vastumeelsust Sergei Starussevi tegevuse osas. Nii ütles A T, kuidas tuli ise autost välja peale seda, kui meesterahvas autoga ära sõitis ning oli valmis sõidutama kannatanu erakorralisse meditsiiniosakonda. Kohtu hinnangul on igati loogiline, et isik, keda olukord tegelikult ei häiri, ei tule autost välja ning ei näita muret ja hoolimist kannatanu suhtes. Seega mõlema tunnistaja ütluste pinnalt on aru saada, et selline süüdistatava käitumine ei ole neile tavapärane ning kohtu hinnangul sai mõlema tunnistaja avalik õigusrahu rikutud piisavalt intensiivselt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et on täidetud KarS § 263 lg 1 p 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Subjektiivsest küljest eeldab eelnimetatud paragrahvis sätestatud tegu tahtlust ning kohtu hinnangul on süüdistatava käitumises tuvastatud vähemalt kaudne tahtlus. Sergei Starussev, lähenedes avalikus kohas, s.o kortermajade juures, kus liigub tavapäraselt palju inimesi ning mis ei ole vähekäidav või piiratud juurdepääsuga koht, agressiivselt meelestatuna kannatanule, kasutades kannatanu suhtes ka vägivalda, pidi võimalikuks pidama ka süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. Siinjuures lähtub kohus juba eespoolviidatud teo toimepanemise kui igapäevaselt tihedalt isikute poolt kasutatavast kohast ning mis annab aluse uskuda, et Sergei Starussev pidi võimalikuks pidama ka asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu häirimist ja möönma seda. Seda enam, et tunnistaja T N nägi toimunut tänavalt, viibides sündmuskoha lähedal, mistõttu pidi ta süüdistatavale ka nähtav olema. Asjaolu, et süüdistatav ei pööranud kõrvalistele isikutele tähelepanu, olles nö pimestatud iseenda vihast kannatanu suhtes, ei välista ega vähenda süüdistatava vastutust avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Õigusvastatust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Riigikohus on lahendis 1-18-7833 selgitanud (p-d 23 ja 24), et kannatanu kahjuhüvitusnõue võib kriminaalmenetluses tulla kõne alla tsiviilhagi lahendades ka siis, kui kohus on süüdistatava karistusõigusliku vastutuse eeldusena tuvastanud üksnes valu tekitamise. Deliktiõiguslikult on vaja
hinnata seda, kas ja kui intensiivselt valu tekitava kehalise väärkohtlemisega kannatanu kehalist terviklikkust rünnati ning tema tervislikku seisundit mõjutati. Kohtu hinnang isikukahju kohta sõltub igal üksikjuhul konkreetsetest teo toimepanemise asjaoludest ja see tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada. Igasugune valu tekitav kehaline väärkohtlemine kujutab endast potentsiaalselt sellist tegu, millega võib tekitada kannatanule olulisi negatiivseid tagajärgi ja mis võivad olla aluseks kahju hüvitamisele. Seepärast on ka sellise käitumise korral põhjust kõnelda võimalikust deliktiõiguslikust vastutusest (VÕS § 1045 lg 1 p 2) ja kannatanu kahjuhüvitusnõudest. See hõlmab mittevaralise kahju hüvitamist, mille all mõistetakse eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus Sergei Starussevi avaliku korra raskes rikkumises süüdi ning kohus tuvastas kannatanul süüdistatava tegevuse tagajärjel valuaistingute tekkimise, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest. Antud asjas on kannatanu esitanud tsiviilhagi, milles palub süüdistatavalt välja mõista kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 eurot. Hagiavalduses on välja toodud, et löögi tagajärjel hakkas tal pea valutama ja ringi käima, oli hüsteerias ja nuttis. Samuti tõi kannatanu välja, et selle sündmuse tõttu tõusis tema vererõhk väga kõrgele. Süüdistatav ei ole hagi õigeks võtnud. Kohtu seisukoht mittevaralise kahju nõudes. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kuna praegusel juhul ei ole kannatanule ulatuslikke tervisekahjustusi tekitatud, ei saa kohtu hinnangul rääkida ka kannatanu sellisest füüsilisest ja hingelisest valust, mis oleks toonud kaasa tema elukvaliteedi pikaajalise languse. Puuduvad andmed, et kannatanu tavapärane elukorraldus oleks aset leidnud intsidendi tõttu märkimisväärselt muutunud või et tal oleks esinenud emotsionaalne kurnatus või muu psüühiline vaevus, mis oleks tal takistanud olukorraga toime tulla. On loomulik, et negatiivne kogemus ning füüsiline kokkupuude teise inimesega võivad olla häirivad, kuid üksnes valuaistingute kogemine ei tähenda automaatselt ka sellist vaimset stressi või kehaliselt tuntavaid üleelamisi, mis tooksid kaasa vajaduse edasiseks arstlikuks sekkumiseks. Kannatanu tõi hagiavalduses välja, et pärast lööki tal pea valutas ja käis ringi, kuid puuduvad tõendid, et selline lühiajaline häiritus oleks kannatanu tervisele silmnähtavalt mõjunud, st oleks näiteks tekkinud vajadus pöörduda vastava spetsialisti poole stressiga toimetulekuks vms. Küll ei saa aga arvestamata jätta kannatanule valuaistingute põhjustamist ning sellest tekkinud lühiajalist igapäevaelu häiritust, mistõttu leiab kohus, et mittevaralise kahju on põhjendatud suuruses 100 eurot, mis tuleb süüdistataval kannatanule hüvitada.
Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav Sergei Starussev pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kuna KarS § 121 lg 2 ja § 263 lg 1 sanktsioonid näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus esmalt, kas Sergei Starussevi saab nende kuritegude toimepanemise eest mõista kergemaliigilise karistuse.
Kuigi Sergei Starussevil käesolevalt kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, ei pea kohus võimalikuks mõista talle kergemaliigilist karistust. Rahaline karistus ei vastaks Sergei Starussevi süü suurusele ning ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus arvestab, et Sergei Starussev on toime pannud kaks vägivallaga seotud episoodi, ei ole tehtut kahetsenud ning on otsinud vaid ennastõigustavaid väiteid vastutuse pisendamiseks. Isiku suhtes, kellel on harjumus lahendada probleeme vägivallaga, ei ole võimalik kergemaliigilist karistust kohaldada ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, kinnistamaks süüdistatavas arusaama keelunormi kehtivusest. Rahaline karistus oleks selgelt ebapiisav ning ei hoiaks ära analoogseid süütegusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Hinnates Sergei Starussevi süü suurust KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel arvestab kohus kannatanu suhtes kasutatud vägivalla ulatust. Kohtus leidis tõendamist, et Sergei Starussev lõi kannatanut kokku kolmel korral, kuid tehtut ei kahetsenud. Samas arvestab kohus, et kasutatud vägivalla tagajärjel kannatanul pikaajalised tervisekahjustused puudusid, samuti puudusid karistust raskendavad asjaolusid, mistõttu süüdistatava teo olemus annab aluse hinnata süüdistatava süüd keskmisest väiksemaks ning kohus peab põhjendatuks karistada Sergei Starussevi 9-kuulise vangistusega. Selline karistus on piisav, et Sergei Starussev mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi, samas annab ühiskonnale selge signaali, et igasugune vägivald on lubamatu ning kuritegudele reageeritakse vajaliku rangusega. Ka Sergei Starussevi süü suurust KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel hindab kohus keskmisest väiksemaks. Tegemist oli ühe episoodiga, karistust raskendavad asjaolusid puudusid ning kannatanule tekitatud tervisekahjustus ei olnud ulatuslik. Samas ei saa jätta tähelepanuta ka karistust kergendava asjaolu puudumist ning süüdistatava poolt otsitud ebausutavaid väiteid enda süü ja vastutuse vähendamiseks, mistõttu peab kohus põhjendatuks karistada Sergei Starussevi 1-aastase vangistusega. Mõistetav karistus vastab isiku süü suurusele ning suunab tema hoiakuid õiguskuulekusele. Kõik isikud peavad tundma ennast igal pool turvaliselt ning riigipoolne karistusõiguslik hinnang süüdistatava teole, arvestades konkreetseid teo toimepanemise asjaolusid ja kuriteo toimepannud isiku süü suurust, annab ühiskonnale selge signaali, et õigusvastane käitumine on lubamatu ning mõistetud karistus lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest peab kohus põhjendatuks kohaldada üksikkaristustest raskeima suurendamist KarS § 64 lg 1 alusel, kuna see vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuseks kuritegude kogumi eest vangistuse 1 aastat ja 6 kuud, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks põhikaristuseks 1 aasta vangistust. Kuna käesolevalt Sergei Starussevil kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, leiab kohus, et Sergei Starussevi puhul on karistuse eesmärgid täidetavad ka tema karistusest tingimisi vabastamisega. Kuigi Sergei Starussevi käitumine ei olnud ühiskonnas aktsepteeritav, usub kohus, et tema mõjutamiseks mitte enam uusi süütegusid toime panema piisab antud juhul ka süüdistatava allutamisest käitumiskontrollile, määrates talle 2-aastase katseaja. Nimetatud tähtaja jooksul on võimalik hinnata, kas süüdistatava edasine käitumine on ühiskonnas kehtivate reeglitega kooskõlas ning kaaskodanikke austav. Sergei Starussevi karistusest tingimisi vabastamisele ühes Sergei Starussevi allutamisega käitumiskontrollile ei vaielnud vastu ka prokurör. Kuigi prokurör taotles määrata Sergei Starussevile käitumiskontrolli ajal veel kohustus osaleda sotsiaalprogrammis, ei pea kohus sellekohast taotlus põhjendatuks. Sotsiaalprogrammis osalemine peab täitma kindlat eesmärki, kuid prokurör sotsiaalprogrammi vajalikkust ei põhjendanud ning ka kohtul puuduvad sellekohased argumendid, mis kinnitaksid vastavas programmis osalemise vajalikkust.
Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 alusel tuleb Sergei Starussevilt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot ja kaitsjatasu summas 456 eurot (276 eurot kohtueelses menetluses ja 180 eurot kohtumenetluses). Selleks, et mitte asetada Sergei Starussevi raskesse majanduslikku olukorda ning et menetluskulude tasumine oleks täidetav, võimaldab kohus tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus leiab, et DVD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 175, 179, 180, 238 lg 2, 315 lg 4, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Sergei Starussev KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 1 aasta. Süüdi tunnistada Sergei Starussev KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista vangistus 9 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Sergei Starussevile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 1 aasta. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Sergei Starussev ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid elukohajärgse (xxx, tel xxx) kriminaalhooldusametniku järelevalve all. KarS § 78 p 1 alusel on katseaja alguseks 30.08.2023.a. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada tsiviilhagi ning välja mõista Sergei Starussevilt mittevaralise kahju katteks I K kasuks 100 (ükssada) eurot, mis kanda I K arvelduskontole nr xxx (Luminor pank). Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Starussevilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – määratud kaitsjale makstud tasu kokku (276+180) summas 456 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1087,50 eurot. Menetluskulud kogusummas 1543,50 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 128,63 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004,
EE522200221013264447,
BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber xxx.
Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Asitõendid - DVD-plaat, mis asub kriminaaltoimiku juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 30.08.2023. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 06.10.2023.a. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.