Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kinnipidamise käigus Martin Merilepalt ära võetud kõvade kaantega märkmik ja kinnipidamisel äravõetud tulemasin on saadetud politsei asitõendite hoidlasse - tagastada Martin Merilepale;

-2-

-

Martin Merilepa telefonide koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestikud ja jäädvustatud fotod asuvad Politsei-ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas- kustutada kohtuotsuse jõustumisel;

-

Sündmuskohal võetud puuteproovid - hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Asjaolud ja menetluse käik:

Martin Merileppa süüdistatakse selles, et tema, 27.11.2022 päevasel ajal, viibides enda endise elukaaslase J. V. juures xxxx, ähvardas J. V.i tervisekahjustuse tekitamisega. Nimelt täpsemalt käis Martin Merilepp agressiivselt mööda tuba ringi, vehkis kätega ja lõi jalaga seina sisse augu. Kui J. V. lähenes talle ja püüdis teda maha rahustada, siis võttis Martin Merilepp laua pealt rohelise, umbes 30cm pikkuse lillevaasi, tõstis selle õhku ja ütles, kui J. V. läheneb, siis saab vastu hambaid. J. V. võttis sellist Martin Merilepa käitumist kui tervisekahjustamisega ähvardamist, kuivõrd Martin Merilepp oli kontrollimatult agressiivne, ettearvamatu ning ei allunud rahustamisele. Samuti Martin Merilepp, viibides 09.01.2023 aadressil Xxxx koos J. V.iga, käis toas agressiivselt ringi, vehkis kätega, rääkis akna peal suvaliste inimestega, samuti kõndis toas ringi, hoides ühes käes värvi sprey pudelit ja teises käes tulemasinat ning lubas korteri, aga ka toas laua peal olevad esemed põlema panna ning jättis selliselt J. V.ile ettearvamatu ja agressiivse mulje ning tunde, et kõik need ähvardused võiksid teoks saada. Sellised ähvardamised ja Martin Merilepa ettearvamatuna näiv käitumine tekitasid J. V.is hirmu ning ta kartis nende ähvarduste täide viimist. Lisaks eelnevale, sama päeval õhtul kella 17:30 ajal, olles eelnevalt lubanud ennast ja korterit õhku lasta, võttis Martin Merilepp kaasa tulemasina ja lukustas ennast wc-sse, kus seina peal asub gaasiboiler. Martin Merilepp on varasemalt J. V.ile öelnud, et lihtne oleks plahvatuse tekitamiseks gaasiboileri toru seinast välja tõmmata ja korterist välja joosta. J. V. kartis kogumis kõigi sel päeval kõlanud ja kulmineeruvate ähvarduste täideviimist, kuna varasemalt on Martin Merilepp korduvalt ähvardanud korteri ja selle sees oleva vara põlema panna ning korteri õhku lasta. Gaasiboileriga ruumi koos tulemasinaga enda lukustamine muutis aga ähvardused J. V.i jaoks reaalseks. Seega võttis J. V. Martin Merilepa poolt esitatavaid ähvardusi tõsiselt ning tal oli alust karta ähvarduste täideviimist, sest J. V. teadis, et Martin Merilepp oli 2020.a Tallinnas süüdanud xxxx. Lisaks on Martin Merilepp eelnevalt pannud põlema ka autosid. J. V. käsitles ähvardust kui vara hävitamise, s.o korteri ja seal oleva vara hävitamise ning vähemasti tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist, sest gaasiboileri plahvatusega oleks saanud vigastada kõiki sel hetkel majas viibivaid -3-

isikuid, s.h ka tema ise. Seega tundis J. ähvarduse pärast tugevat hirmutunnet ning pöördus abi saamiseks hädaabitelefonile ja lahkus abi ootamiseks korterist. Selliselt, on Martin Merilepa mitme kuu vältel väljendatud agressiivne käitumine, millega kaasnes J. V.i poolt üüritavas korteris oleva vara lõhkumine, ähvardused korter ja asjad maha põletada, korter õhku lasta, J. V.ile vastu hambaid lüüa, on kahjustanud J. V.i vaimset heaolu ja tekitanud emotsionaalset kurnavat hirmutunnet. Seega on Martin Merilepp ähvardanud tervisekahjustuse tekitamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, mis on KarS § 120 lg 1 kirjeldatud kuritegu.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Puudub.

Karistuse liik ja määr:

KarS § 120 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 8 kuud. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 määrata, et Martin Merilepal tuleb koheselt ära kanda osaline vangistus määras 4 kuud ning ülejäänud 4 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Martin Merilepp 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid ning lisakohustusi vastavalt KarS § 75: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata Martin Merilepale täiendavalt järgmine kohustus: vastavalt KarS § 75 lg 2 p 5 pöörduma 1. juuliks 2023 SA Viljandi Haigla (Jämejala) poole narkootikumidest tekitatud sõltuvuse ravi saamiseks ning esitama ravile pöördumist tõendava dokumendi kriminaalhooldajale. Ravi toimub vastavalt spetsialisti äranägemisele. Martin Merilepp võttis vastavalt KarS § 75 lg 4 endale kohustuse kuu aja jooksul pärast vabanemist registreerida enda osas Maksu- ja Tolliameti kaudu hasartmängupiirang vähemalt kuni katseaja lõpuni. Osalise vangistuse algusajaks määrata KarS § 68 alusel KrMS § 217 korras kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 17.02.2023 /tl 111-115/, millest alates Martin Merilepp oli järjepidevalt kinni peetud (17.02.2023 kohaldas Harju Maakohus tõkendina vahistamist, mida kohus pikendas kuni 17.06.2023). Kohtuistungil jäi süüdistatav Martin Merilepp sõlmitud kokkuleppe juurde. -4-

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on Martin Merilep selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud vastavalt kokkuleppes kokku lepitule ositi 10 kuu jooksul alates kohtuostsuse jõustumisest. Kohus rahuldab prokuröri taotluse Martin Merilepalt välja mõista 100 eurot menetluskulu ning ülejäänud menetluskulu jätta riigi kanda. Martin Merilepp on äärmiselt suurtes võlgades ning menetluskulu temalt väljamõistmine seaks ohtu selle, et ta saaks tegeleda oma narkosõltuvusega. Martin Merilepp läheb elama oma ema juurde ning on tõenäoline, et kõik tema raviga ning igapäevase ülalpidamisega seonduvad kulud jäävad ema kanda. Sellest tulenevalt nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et menetluskulu väljamõistmine seaks Martin Merilepa äärmiselt raskesse olukorda ning tema puhul võiks jätta menetluskulu riigi kanda. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Martin Merilepp süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

-5-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.