Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas süüdistatuna KarS § 210 lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS süüdistatuna KarS § 210 lg 3 järgi üldmenetluses Ake Andressoo, isikukood 36309260220; elukoht: XXX; XXX kodanik; XXX; emakeel XXX; töökoht: XXX (TÖR andmetel kohtuotsuse tegemise aja seisuga); tõkend: puudub
Süüdistatav
Karistatus
kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad
Kaitsjad
vandeadvokaat Aadu Luberg kuni 25.03.2021; alates 12.05.2021 vandeadvokaat Martin Hirvoja (lepinguline kaitsja)
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS, registrikood 11230884; asukoht Hellenurme küla, Elva vald, Tartu maakond; epost: [email protected]; seaduslik esindaja juhatuse liige Maimu Noorhani
vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar (lepingulised kaitsjad)
Juhindudes KrMS §-st 306 kohus otsustas:
1-20-3636
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada Ake Andressoo süüdi KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
2.Mõista Ake Andressoo õigeks KarS § 344 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu finantseerimislepinguga nr 16901 seotud teos.
3.Mõista Ake Andressoo õigeks KarS § 345 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu finantseerimislepinguga nr 16901 seotud teos.
4.Tunnistada Ake Andressoo süüdi KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 8 kuud vangistust.
5.KarS § 64 lg 1 alusel mõista Ake Andressoole liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust.
6.KarS § 68 lg 1 alusel arvata Ake Andressoo karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 08.-10.11.2017, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust.
7.KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel jätta mõistetud karistus Ake Andressoo suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud vangistust.
8.Ülejäänud osa karistusest, s.o 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Ake Andressoo ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
9.KarS § 78 p 1 alusel arvestada Ake Andressoole määratud katseaja kulgemist käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o 13. juunist 2023.
10.Kohustada Ake Andressood ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Ake Andressoo vanglasse saabumise aeg.
11.KrMS § 181 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Ake Andressoo kasuks välja 900 eurot (sh käibemaks) lepingulise kaitsja Martin Hirvoja poolt osutatud õigusabi tasu katteks.
12.Ake Andressoolt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: 1) KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajatasu summas 8,92 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 1/3 kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside (180122-01M; 180425-01E) maksumusest, s.o 267,23 eurot; 3) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot. Menetluskulud kogusummas 1363,65 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99923700020423 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3636“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
1-20-3636
13.Tunnistada Vambola Sipelgas süüdi KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
14.Mõista Vambola Sipelgas õigeks KarS § 344 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu finantseerimislepingu nr 16901 võltsimise teos.
15.Tunnistada Vambola Sipelgas süüdi KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 5 kuud vangistust.
16.KarS § 64 lg 1 alusel mõista Vambola Sipelgale liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 15 päeva vangistust.
17.KarS § 68 lg 1 alusel arvata Vambola Sipelga karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 08.-09.11.2017, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 10 kuud ja 13 päeva vangistust.
18.KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus Vambola Sipelga suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
19.KarS § 78 p 1 alusel arvestada Vambola Sipelgale määratud katseaja kulgemist käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o 13. juunist 2023.
20.KrMS § 181 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Vambola Sipelga kasuks välja 540 eurot (sh käibemaks) lepingulise kaitsja Jaanus Tehveri poolt osutatud õigusabi tasu katteks.
21.Vambola Sipelgalt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: 1) KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajatasu summas 8,92 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 1/3 kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside (180122-01M; 180425-01E) maksumusest, s.o 267,23 eurot; 3) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot. Menetluskulud kogusummas 1363,65 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99923700020436 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3636“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
22.Tunnistada Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS süüdi KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle rahaline karistus 150 000 eurot.
23.KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel jätta mõistetud karistus Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et koheselt pöörata täitmisele rahaline karistus 50 000 eurot.
24.Ülejäänud osa rahalisest karistusest, s.o 100 000 eurot jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
25.KarS § 78 p 1 alusel arvestada Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-ile määratud katseaja kulgemist käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o 13. juunist 2023.
26.Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena:
1-20-3636 1) KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajatasu summas 8,92 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 1/3 kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside (180122-01M; 180425-01E) maksumusest, s.o 267,24 eurot; 3) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot. Menetluskulud kogusummas 1363,66 eurot ja rahaline karistus summas 50 000 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank. Rahalise karistuse makse tegemisel märkida viitenumber 99923400001302 ja selgitus „Rahaline karistus kriminaalasjas nr 1-20-3636“. Menetluskulude makse tegemisel märkida viitenumber 99923700020449 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3636“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
27.KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada täielikult kannatanu Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi kaudu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus. Välja mõista LõunaEesti Hooldekeskus AS-lt Eesti Vabariigi kasuks projekti nr 2014-2020.2.05-17-0010 „Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS)“ raames Mace Ehitus OÜ-ga sõlmitud ehitustöövõtulepingu nr 1818441 alusel toetusena saadud summa 563 438,30 eurot.
28.Jätta eksperdiarvamuse nr 180227-01M maksumus summas 935,60 eurot riigi kanda.
29.Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kustutamise teel Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas talletatud kriminaalasjaga nr 1-20-3636 (17221000025) seotud andmed.
30.Saata kriminaalasja materjalid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri E. A. osas teadvalt valeütluste andmise osas kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Edasikaebekord Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus
1.Vambola Sipelgat ja Ake Andressood süüdistatakse KarS § 210 lg 2 ja Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i (edaspidi LEH) KarS § 210 lg 3 järgi pettuse teel soodustuse saamises. Kohus toob siinkohal ära 02.05.2022 täiendatud süüdistuse (dtl 912–928) teksti, kuivõrd kohtuotsuse põhjendavas osas kohati ülekannete detailseid andmeid ei esitata, vaid viidatakse süüdistuse tekstile. Süüdistuse ja kohtu põhjenduste samas tekstis kajastamine võiks hõlbustada arvukate faktiväidete jälgimist ja kontrollimist.
1-20-3636 Süüdistuse kohaselt esitas Vambola Sipelgas kokkuleppel Ake Andressooga ajavahemikul 10.02.2017-18.08.2017 LEH-i nimel ning huvides Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse saamiseks EV Rahandusministeeriumile valeandmeid projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine" (edaspidi projekt) raames teostatavate ning teostatud tööde ning nende maksumuse kohta ja LEH-i poolt 26 % omafinantseeringu tasumise kohta. Vambola Sipelgas oli ajavahemikul 24.03.2006-15.11.2017 LEH-i juhatuse liige. Ake Andressoo tegutses 2016. a. teisest poolest alates LEH-i ehitusnõunikuna, kellel oli õigus tegeleda LEH-is ehitustegevuse planeerimisega ja esindada seda äriühingut ehitustegevuse planeerimist, korraldamist ja teostamist puudutavates küsimustes. Vastavalt Vambola Sipelgalt saadud volitusele oli Ake Andressool õigus otsustada hankes nr 181441 ehituslikud küsimused. Seega omas Ake Andressoo LEH-is oma valdkonnas otsustusõigust ning oli LEH-i pädevaks esindajaks KarS § 14 lg 1 mõistes. 25.08.2016. a. sõlmisid LEH (esindajaks Vambola Sipelgas) ning AS Hoolekandeteenused (esindajaks M. M.) koostöölepingu eesmärgiga reguleerida lepingupoolte suhteid investeeringute kavasse taotluse esitamisel, saamaks toetust sotsiaalkaitseministri 14.09.2015. a. määruse nr 42 alusel kehtestatud meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames ning selle abil luua 240 uut erihoolekandeasutuse kliendikohta. Ühisprojekt kandis nimetust „Võisiku Kodu reorganiseerimine“. Ajavahemikul 29.12.2016 kuni 30.01.2017 viis LEH projekti raames läbi hanke nr 181441 Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitööde teostamiseks (edaspidi hange). Hanke avaldamise kuupäevaks oli 29.12.2016 ja pakkumuste esitamise kuupäevaks 23.01.2017. Hankemenetluses oli LEH-i poolseks vastutavaks isikuks, finantside korraldajaks ja lõplike otsuste tegijaks Vambola Sipelgas. Vastavalt Vambola Sipelgalt saadud volitustele tegutses LEH-i ehitusnõunikuna hankes Ake Andressoo, kellel oli lähtuvalt volitustest õigus otsustada hankes ehituslikud küsimused. Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas soovisid, et projekti hanketöid teostaks Ake Andressoo ja Mace Ehitus OÜ, et läbi Mace Ehitus OÜ poolt esitatavate suurendatud maksumusega arvete vähendada või mitte üldse tasuda LEH-i poolset omafinantseeringut toetuse taotlemisel. Hankemenetluse ajal tegutses Ake Andressoo samal ajal nii hankija, s.o LEH-i ehitusnõunikuna, kui ka hankes ühe pakkuja, s.o Mace Ehitus OÜ tegeliku juhina ning pakkumuse ettevalmistajana. Ake Andressoo oli ajavahemikul 29.12.2015–18.11.2016 Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmeks. Selleks, et Ake Andressoo ja Mace Ehitus OÜ saaks projektiga seotud hangetel osaleda, astus Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt 18.11.2016 tagasi ja uueks juhatuse liikmeks määrati Ake Andressoo XXX E. A.. Tegelikkuses jätkas Ake Andressoo ka peale juhatuse liikme kohalt tagasiastumist tegevust Mace Ehitus OÜ esindaja ja tegeliku juhina, korraldades Mace Ehituse OÜ osalemist hankes, läbiviidavaid ehitustöid ning Mace Ehituse OÜ rahaliste vahendite liikumist, mis oli teada ka Vambola Sipelgale. E. A. allkirjastas ja esitas Mace Ehitus OÜ nimel erinevaid süüdistuses edaspidi nimetatud hanke nr 181441 pakkumisega ning tööde teostamisega seonduvaid dokumente Ake Andressoo palvel ja juhendamisel nende sisusse süvenemata ja teadmata hanketööde tegelikku maksumust. Seejuures ei olnud E. A. teadlik soodustuskelmuse toimepanemise asjaoludest, sealhulgas Vambola Sipelga ja Ake Andressoo omavahelisest kokkuleppest näidata ehitustööde omafinantseeringu tasumata jätmise eesmärgil Mace Ehitus OÜ poolsete hanketööde maksumust tegelikkusest suuremana. Ake Andressoo kontrollis E. A. tegevust, hoides teda teadmatuses tegelikest asjaoludest, mille tagajärjel E. A. Mace Ehituse OÜ juhatuse liikmeks vormistatuna dokumente allkirjastades ning esitades teostas sellise tegevusega tahtmatult
1-20-3636 vahendliku täideviija ehk Ake Andressoo teoplaani. Selliselt valitses Ake Andressoo E. A. tegu ülekaaluka teadmisega. Selleks, et tagada Mace Ehitus OÜ-le hankevõit ja läbi selle luua tingimused soodustuskelmuse toimepanemiseks, kasutas Ake Andressoo Vambola Sipelga teadmisel ära oma positsiooni LEH-i ehitusnõunikuna ja edastas hankes volitatud isikule ja hankedokumentide koostajale V. L. Mace Ehitus OÜ andmed ja referentsid, samuti nende isikute andmed ja referentsid, keda Mace Ehitus OÜ kavatses hankes kasutada alltöövõtjate ja spetsialistidena. Ake Andressoolt saadud juhiste ja andmete alusel koostas V. L. hankes sellised kvalifitseerimistingimused, millele Mace Ehitus OÜ ning Ake Andressoo poolt esitatud alltöövõtjad ja spetsialistid vastaksid. Samuti selleks, et tagada Mace Ehitus OÜ-le hankevõit ja tagada võimalikult väheste pakkujate hulk hankes, s.o vältida konkurentsi, edastas Ake Andressoo V. L. juhised ja materjalid, mille põhjal koostas V. L. pakkumuste esitamise tähtaja jooksul raskesti täidetavad hanketingimused. LEH-i ehitusnõuniku ja hanke ettevalmistajana teadis Ake Andressoo spetsiifilisi ja raskeid hanketingimusi enne hanke väljakuulutamist ning asus enne 29.12.2016 Mace Ehitus OÜ pakkumust ette valmistama, s.h planeeris hanketöid ja võimalikke tööde maksumusi, sõlmis kokkuleppeid tulevaste alltöövõtjate ja spetsialistidega ning oli juba enne hanke väljakuulutamist Vambola Sipelga teadmisel tellinud kaaspakkujalt, s.o Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-lt pakkumuse hindamisel nõutud hooldekodu ruumilise lahenduse eskiisjoonise ning hanketööna nõutud eskiisprojekti. 20.01.2017 esitas Mace Ehitus OÜ koos Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga E. A. poolt allkirjastatud ning Ake Andressoo juhendamisel ja kaasabil koostatud ühispakkumuse hankes summas 664 076,70 eurot koos käibemaksuga. EVIKO AS esitas hankes pakkumuse summas 477 960 eurot koos käibemaksuga. 25.01.2017 LEH juhatuse otsusega, mille vastuvõtmisel osalesid Vambola Sipelgas ja Maimu Noorhani, otsustati EVIKO AS jätta pakkujana kvalifitseerimata ning ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumine kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks ning edukaks. Hanke tulemusel sõlmis LEH (esindaja lepingus juhatuse liige Vambola Sipelgas), koos Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga ühispakkuja Mace Ehitus OÜ-ga (esindaja lepingus juhatuse liige E. A.) 30.01.2017 hankelepingu nr 181441, summas 664 076,70 eurot. 13.06.2017 hankelepingu lisaga nr 1 suurendati lisatöödest tulenevalt hankelepingu maksumust 157 170,84 euro võrra koos käibemaksuga. Seega oli hankelepingu nr 181441 lõplikuks kogumaksumuseks koos lisatöödega 789 624,84 eurot koos käibemaksuga, millest LEH-i omafinantseering pidi vastavalt toetusprojekti tingimustele olema vähemalt 26%, s.o 205 302,46 eurot. Enamuse lisatööde maksumusest moodustasid reostuse likvideerimisega seotud tööd, mida hanketöödes ei olnud kirjeldatud. Lisatööde teostaja või parima lisatööde hinna väljaselgitamiseks ei viinud LEH läbi hanget ega võtnud võrdlevaid hinnapakkumisi, vaid lähtuti ainult Mace Ehitus OÜ poolt pakutud hinnast. Mace Ehitus OÜ pakkumuses, hankelepingus ja hankelepingu lisas nr 1 toodud tööde maksumus oli Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppel määratud suuremas summas kui hind, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppele hanketöid teostama (edaspidi süüdistuses nimetatud kui suurendatud maksumus). Hanketööde maksumust suurendati selleks, et Rahandusministeerium maksaks projekti toetussummad LEH-ile välja lähtuvalt suurendatud maksumusest ning peale Mace Ehitus OÜ poolset suurendatud maksumuse osa varjatud tagastamist LEH-ile saaks hanketööd teostatud ainult toetussummade arvelt. Sellega Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo ning läbi nende ka LEH ei kohelnud kõiki isikuid hankes võrdselt, ei tegutsenud läbipaistvalt ega proportsionaalselt ega seadnud hankes
1-20-3636 asjakohaseid kriteeriume, samuti ei taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist ja ei vältinud konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning ei kasutanud rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Eeltooduga Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas ning nende kaudu LEH ei pidanud kinni struktuuritoetuse seaduse § 26 lg-st 6 tulenevast kohustusest ning rikkusid kõiki riigihangete seaduse (RHS) § 3 punktidest 1-5 tulenevaid riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid. Seega sõlmis LEH Vambola Sipelga ja Ake Andressoo tegevuse tulemusel hankelepingu Mace Ehitus OÜ-ga riigihangete korraldamise üldpõhimõtete rikkumise tulemusena, mille tõttu sai võimalikuks hankes sellise hankelepingu ja selle lisa sõlmimine, mille maksumus oli suurendatud. LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud toetuse taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine" (edaspidi projekt) rahastamiseks Euroopa Liidustruktuurivahenditest, samuti esitas 24.04.2017 ja 05.05.2017 Rahandusministeeriumile samasisulised täiendatud taotlused. Taotlustele oli lisatud muuhulgas 30.01.2017. a. hankeleping nr 181441 LEH-i ja Mace Ehitus OÜ vahel, mis kajastas Vambola Sipelga ja Ake Andressoo omavahelise kokkuleppe kohaselt Kose ja Tähtvere valla hooldekodude ehitustööde suurendatud maksumust. Rahandusministeeriumi asekantsleri 12.05.2017. a otsusega tunnistati LEH-i toetuse taotlus nr 2014-2020.2.05.17-0010 vastavaks ja rahuldati ning projektile määrati struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetuse määraks kehtestati 74 % projekti abikõlbulikest kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440 eurot. Omafinantseeringu minimaalseks määraks kehtestati otsusega 26% projekti abikõlbulikest kuludest ja minimaalseks suuruseks 2 264 772 eurot. Vastavalt perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuste seadus) § 1 p-le 1 reguleeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse andmist selles seaduses. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 24 toetuse saaja peab: punkti 2 kohaselt tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras; punkti 5 kohaselt esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise kohta tähtaegselt ja nõutud viisil. Seega oli vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 24 ja 12.05.2017. a Rahandusministeeriumi otsusele toetuse saaja, s.o LEH-i kohustuseks vähemalt 26% suuruse omafinantseeringu tegemine toetusobjekti ning projekti raames teostatavate tööde kohta õige ja täieliku teabe esitamine rakendusüksusele, s.o Rahandusministeeriumile. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 26 lg-le 6 oli LEH kohustatud projektiga seotud hankimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. 06.02.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ (lepingus esindaja juhatuse liige E. A.) Pinnasetööde OÜga (lepingus esindaja juhatuse liige Ake Andressoo) alltöövõtulepingu nr 170201 hankes toodud platsitööde teostamiseks, summas 420163,20 eurot koos käibemaksuga. Tööde teostamise käigus suurendati lähtuvalt lisatööde vajadusest lepingu mahtu 158 640 euro võrra 578 803,20 euroni koos käibemaksuga. Alltöövõtulepingu nr 170201 lõplik maksumus sisaldas hanketööde suurendatud maksumust. Alltöövõtulepingu nr 170201 sõlmimise üheks eesmärgiks oli, et LEH-i poolt makstav tasu suurendatud maksumusega töö eest liiguks varjatult Mace Ehitus OÜ-st Pinnasetööde OÜ-le, et see sealt läbi Vevasi OÜ tagastada LEH-ile toetuse raames omafinantseeringu tasumiseks. Ajavahemikul veebruar 2017 kuni august 2017 teostasid Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ alltöövõtjate vahendusel hanketööd, seejuures oli osa projekteerimistöid valminud juba 2016. aastal. Seejuures koostas Ake Andressoo alltöövõtu lepingu nr 170201 alusel Pinnasetööde OÜ poolt tehtud tööde osas teostatud tööde aktid nr 1-7. Lisaks sellele, et aktides oli hanketööde hind
1-20-3636 kajastatud vastavalt suurendatud maksumusele, sisaldasid aktid nr 6 ja 7 valeandmeid ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 tehtud tööde kohta. Aktides oli märgitud teostatud töödena Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 8400 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogusummas maksumusega 5600 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogusummas 11200 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud, mis oli Ake Andressoole teada. Ajavahemikul 08.02.2017-10.08.2017 väljastas Mace Ehitus OÜ juhatuse liige E. A. Mace Ehituse OÜ tegeliku juhi Ake Andressoo juhendamisel ja teadmisel hankelepingu nr 181441 raames teostatud tööde osas LEH-ile arved nr A-170208, A-170209, A-170301, A-170403, A170503, A-170603 ja A-170703 kogumaksumusega 761 447,64 eurot, samuti allkirjastas arvete aluseks olnud Mace Ehitus OÜ teostatud tööde aktid (Töövõtja tõendid nr 1-7) hanketööde kohta. Aktidel ja arvetel kajastatud tööde hinnad sisaldasid hanketööde suurendatud maksumust Kose ja Tähtvere valla hooldekodude platsitööde kohta. Lisaks eelnevale sisaldasid 30.06.2017.a. akt nr 6 ja 31.07.2017.a. akt nr 7 valeandmeid ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 teostatud tööde kohta järgmises osas: aktides oli märgitud teostatud töödena Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 12000 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 8000 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 16000 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud, mis oli Ake Andressoole teada. Ake Andressoo pidas eraldi arvestust hankelepingus toodud tööde hindadest, s.o suurendatud maksumusest, mis läks kirja ka Mace Ehitus OÜ teostatud tööde aktidele ja tööde tegelikest hindadest, s.o Vambola Sipelgaga kokku lepitud maksumusest, mille alusel pidi toimuma tööde tegelik tasustamine. Teostatud tööde aktid ehk töövõtja tõendid ja ka samas summas koostatud arved olid kogumaksumusena vähemalt 206 000 euro võrra suuremad hinnast, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppele hanketöid teostama ning eelpoolnimetatud summas rahalised vahendid planeeriti soodustuskelmuse toimepanemiseks varjatult LEH-ile tagastada. 21.03.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ, keda esindas volituse alusel Ake Andressoo, Finora Capital AS-iga faktooringlepingu nr FF20170320042, millega Mace Ehitus OÜ loovutas enda poolt LEH-ile väljastatud arvetel nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 toodud nõuded Finora Capital ASile ja sai Finora Capital ASilt antud arvete alusel ajavahemikul 22.03.2017 -11.08.2017 kuue osamaksena 90-ks päevaks avanssi kokku summas 440836,35 eurot: Kuupäev
Kes
Kellele
Summa
Selgitus
22.03.2017
Finora Capital AS konto nr EE131010220209 939221
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
27 230,14
Arve A170209 avanss
13.04.2017
Finora Capital AS konto nr EE131010220209 939221
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
97 530,82
Arve nr. A170301 avanss
08.05.2017
Finora Capital AS konto nr EE131010220209 939221
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
46 713,54
Arve A170403 avanss
1-20-3636 14.06.2017
Finora Capital AS konto nr EE131010220209 939221
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
80 000,00
ARVE Nr. A170503 osaline avanss
14.07.2017
Finora Capital AS konto nr EE131010220209 939221
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
143 570,18
Arve A170503 lõplik avanss, A170603 avanss
11.08.2017
Finora Capital AS konto nr EE131010220209 939221
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
45 791,67
Arve A170703 avanss
Seega sai Mace Ehitus OÜ enda kasutusse sihtotstarbeliselt hanketööde finantseerimiseks avansina rahalised vahendid enne LEH-i poolset arvete tasumist. Kuna avanss maksti välja suurendatud maksumusega arvete alusel, sisaldas see ka suurendatud hanketööde hinda. Avansi võtmise üheks eesmärgiks oli saada ajutiselt rahalised vahendid, et need varjatult edastada läbi erinevate ettevõtete LEH-ile, et LEH saaks nende arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 21.03.2017 sõlmisid LEH (lepingus esindaja Vambola Sipelgas), Mace Ehitus OÜ (lepingus esindaja E. A.) ja Finora Capital AS kolmepoolse kokkuleppe, millega LEH võttis kohustuse arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 maksetähtaegade saabumisel tasuda nende eest Finora Capital AS-le. Vahetult peale Finora Capital ASilt avansi osamaksete laekumist Mace Ehitus OÜ pangakontole, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel soodustuskelmusega puutumust mitteomav Mace Ehitus OÜ juhiabi M. L., süsteemselt laekumistega Finora Capital AS-ist, ajavahemikul 22.03.2017-11.08.2017.a. 352 604,72 eurot seitsme osamaksena alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 (osalise) tasumisena edasi Pinnasetööde OÜ pangakontole: Kuupäev
Kes
Kellele
22.03.2017
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
Pinnasetööde OÜ 25 000,00 konto nr EE137700771001 179353
Arve nr. 170301 osaline tasumine
13.04.2017
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
Pinnasetööde OÜ 55 828,40 konto nr EE137700771001 179353
Arve nr. 170301 lõplik tasumine
13.04.2017
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
Pinnasetööde OÜ 19 205,00 konto nr EE137700771001 179353
Arve nr. 170303 osaline tasumine
08.05.2017
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
Pinnasetööde OÜ 42 828,64 konto nr EE137700771001 179353
Arve nr. 170401 osaline tasumine
Summa
Selgitus
1-20-3636 15.06.2017
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
Pinnasetööde OÜ 65 000,00 konto nr EE137700771001 179353
Arve 170502 osaline tasumine
16.07.2017
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
Pinnasetööde OÜ 114 742,68 konto nr EE137700771001 179353
Arve 170602 tasumine
11.08.2017
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
Pinnasetööde OÜ 30 000,00 konto nr EE137700771001 179353
Arve 170702 osaline tasumine
Arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole kantud 352 604,72 eurot sisaldas suurendatud maksumust summas vähemalt 206 000 eurot, mille arvelt Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo planeerisid LEH-i poolse omafinantseeringu maksmata jätmist projektis. Seega kajastasid arved nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 tegelikkusele mittevastavat tööde hinda. Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole raha kandmise üheks eesmärgiks oli tasu suurendatud maksumusega töö eest varjatult, läbi erinevate ettevõtete LEHile edastamine, et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. Lisaks eeltoodule, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel Mace Ehitus OÜ juhiabi M. L. ajavahemikul 28.02.2017-15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete alusel veel 222 418,48 eurot. Seega kanti ajavahemikul 28.02.2017-15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete alusel kokku 575 023,20 eurot, mida Ake Andressoo läbi Pinnasetööde OÜ kasutas osaliselt sihtotstarbeliselt, s.o hanke platsitööde teostamisega seotud alltöövõtjatele tasumiseks ning osaliselt, s.o summas vähemalt 206 000 eurot, soodustuskelmuse läbiviimiseks. Vahetult peale ülaltoodud, Mace Ehitus OÜ pangakontolt arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ pangakontole summas 352604,72 eurot, kandis Ake Andressoo ning Ake Andressoo korraldusel soodustuskelmusega puutumust mitteomav Ake Andressoo XXX T. A. süsteemselt laekumistega Mace Ehitus OÜst ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017 206 000 eurot edasi Vevasi OÜ pangakontole, eesmärgiga tagastada rahalised vahendid Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele. 206 000 eurost 114 000 eurot, mille ülekandmine toimus ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017, kajastati ettevõtete raamatupidamistes laenu tagasimaksetena ja 92 000 eurot, mille ülekandmine toimus ajavahemikul 16.07.2017-14.08.2017, kajastati Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme külas asuva XXX kinnistu müügiarvete nr 23-17 ja 26-17 eest tasumisena. Lisaks kanti 21.06.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 eurot selgitusega „Kokkuleppel“. Seega, vahetult peale Mace Ehitus OÜ pangakontolt arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ pangakontole kanti sellest Vevasi OÜ-le edasi 240 000 eurot: Kuupäev
Kes
Kellele
Summa
Selgitus
22.03.2017
Pinnasetööde OÜ konto nr
Vevasi OÜ konto nr
13 000,00
Krediidi os tagastamine
1-20-3636 EE137700771001 179353
EE491010220005 348016
13.04.2017
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
20 000,00
Krediidi os tagastamine
13.04.2017
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
20 000,00
Krediidi os tagastamine
14.04.2017
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
4 000,00
Krediidi os tagastamine
08.05.2017
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
20 000,00
Krediidi os tagastamine
08.05.2017
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
11 000,00
Krediidi os tagastamine
15.06.2017
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
26 000,00
Krediidi os tagastamine
21.06.2017
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
34 000,00
Kokkulepe
16.07.2017
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
60 000,00
Arve 23-17 osaline
16.07.2017
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
12 000,00
Arve 23-17 lõplik tasumine
14.08.2017
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
20 000,00
Arve 26-17
Ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017 114 000 euro Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole kandmise tegelik eesmärk oli varjatult, laenu tagasimaksete ettekäändel, suurendatud maksumuse, s.o omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste
1-20-3636 vahendite kandmine Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele, et antud rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016-06.03.2017 oli Vambola Sipelgas Vevasi OÜ kontolt kandnud Pinnasetööde OÜ pangakontole 114 000 eurot, mis raamatupidamislikult oli kajastatud laenu andmisena ja mille tagasimakseid ülaltooduga näidati: Kuupäev
Kes
Kellele
Summa
Selgitus
07.01.2016
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
14 000,00
Laen
04.11.2016
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
10 000,00
Krediit Leping 16901
09.11.2016
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
3 000,00
Krediit Leping 16901
06.12.2016
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
17 000,00
Krediit Leping 16901
19.12.2016
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
30 000,00
Krediit Leping 161101
04.01.2017
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
10 000,00
Krediit Leping 161101
20.01.2017
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
3 000,00
Krediit Leping 161101
06.02.2017
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
7 000,00
Krediit Leping 161101
15.02.2017
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
10 000,00
Krediit Leping 161101
28.02.2017
Vevasi OÜ konto nr
Pinnasetööde OÜ konto nr
5 000,00
Krediit Leping 161101
1-20-3636
06.03.2017
EE491010220005 348016
EE137700771001 179353
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353
5 000,00
Krediit Leping 161101
Vevasi OÜ kasutas Pinnasetööde OÜ kontole ülekannete tegemiseks rahalisi vahendeid, mis 2016 septembrist kuni 2017 märtsini oli Vambola Sipelga korraldusel osade kaupa kantud LEH arveldusarvelt Vevasi OÜ arvelduskontole ning mis LEH-i ja Vevasi raamatupidamises kajastati laenuna OÜ-le Vevasi. Vevasi OÜ arvelduskontolt omakorda edasi, Pinnasetööde OÜle liikunud ülekannetele aluse andmiseks allkirjastasid Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas näiliku lepinguna Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahelise finantseerimislepingu nr 161101 kuupäevaga 02.11.2016. Tegelikkuses ei olnud 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016-06.03.2017.a kokku 114 000 euro kandmise näol Vevasi OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole tegemist tavapärase majandustegevuse käigus antud laenuga, vaid Vambola Sipelga ja Ake Andressoo kokkuleppeliste arveldustega, mis olid tasaarveldatud ja laenusuhe eksisteeris vaid raamatupidamislike kannetena. Eeltoodut kinnitab Pinnasetööde OÜ-le antud laenuna kajastatud rahaliste vahendite edasine liikumine. Nii nähtub Pinnasetööde OÜ arvelduskontolt, et Ake Andressoo poolt võeti Pinnasetööde OÜ kontolt vahetult peale krediidisummade laekumist ajavahemikul 04.11.201624.02.2017 sularahas välja 13 500 eurot. Pinnasetööde OÜ kontolt kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel T. A. 20470 eurot vahetult peale krediidisummade laekumist ajavahemikul 04.11.2016-10.03.2017 edasi T. A. arvelduskontole nr XXX AS LHV pangas, kust sularahas võttis T. A. ajavahemikul 04.11-07.12.2016 välja 15 000 eurot ning 1200 eurot kandis 07.12.2016 Vambola Sipelga arvelduskontole nr XXX AS-s SEB Pank. Pinnasetööde OÜ kontolt kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel T. A. vahetult peale krediidisummade laekumist 57 100 eurot osade kaupa ajavahemikul 19.12.2016-06.03.2017 edasi E. A. kontole nr XXX AS-s SEB Pank, kustkohast E. A. võttis ajavahemikul 21.12.2016-06.03.2017 sularahas välja 50 240 eurot ning 6300 eurot kandis ajavahemikul 01.03-06.03.2017 Vambola Sipelga eelpoolmainitud arvelduskontole. Vahetult peale E. A. poolt 21.12.2016 kell 12.50 Tallinnas Tornimäe 2 pangakontorist enda kontolt 26 000 euro väljavõtmist ja samal päeval kell 12.59 Tallinnas Tornimäe 2 sularahaautomaadist enda kontolt 870 euro väljavõtmist (summa, mis oli laekunud Pinnasetööde OÜ kontolt), andis ta väljavõetud sularaha üle Vambola Sipelgale, kes kandis saadud summast kell 14.38-14.40 Tallinnas Tornimäe 2 sularahaautomaadis Vevasi OÜ kontole nr EE491010220005348016 AS-s SEB Pank 25 000 eurot. Lisaks eelnevale maksis Vambola Sipelgas ajavahemikul 06.01.2017 kuni 06.03.2017 Vevasi OÜ samale arvelduskontole mitmes osas sularaha summas kokku 7000 eurot vahetult peale seda, kui E. A. oli Pinnasetööde OÜ-lt laekunud vahenditest samas suuruses summa enda arvelduskontolt välja võtnud ja Vambola Sipelgale üle andnud. Seega tegelikkuses oli kogu 07.01.2016 ning 04.11-06.03.2017 Vevasi OÜ-lt Pinnasetööde OÜ-le liikunud laenuna käsitletav summa 114 000 eurot juba varasemalt, enne selle väidetavaks tagasimaksmiseks ülekannete tegemist, Vambola Sipelgale ja OÜ-le Vevasi tagastatud ning tasaarveldatud ja laenusuhe eksisteeris vaid raamatupidamislike kannetena. Eeltoodud põhjustel ei saa ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le 114 000 euro üle kandmist käsitleda laenu tagastamisena.
1-20-3636 Samuti ei olnud tegelikkuses 92 000 euro kandmise näol Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole tegemist XXX kinnistu ostuhinna tasumisega. Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahel oli 16.08.2017 sõlmitud notariaalne ostu müügi leping, millega Vevasi OÜ müüs Pinnasetööde OÜ-le 270 000 euro eest Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme külas asuva XXX kinnistu, mille tegelik turuväärtus oli 4000 eurot. Notariaalse kinnistu ostu müügi lepingu sõlmimise tegelik eesmärk oli anda varjatud alus 92 000 euro, s.o omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste vahendite kandmiseks Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele, et need rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 21.06.2017 Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 euro kandmise eesmärgiks oli omafinantseeringu tasumiseks vajalike rahaliste vahendite ajutine kandmine Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelgase kontrollitavale ettevõttele, et antud rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt tasuda omafinantseeringut. Kuivõrd 34 000 eurot tagastati Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le 13.10.2017, s.o peale toetussummade laekumist LEH-ile, oli tegemist ajutise kandega ning see ei ole käsitletav suurendatud maksumuse osana. Seega ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 teostatud kanded laenu tagasimaksete ja kinnistu müügi eest Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le olid tehtud Ake Andressoo ja Vambola Sipelga omavahelisel kokkuleppel soodustuskelmuse toimepanemise eesmärgil, s.o selleks, et hankelepingu tööde suurendatud maksumuse osa summas 206 000 eurot kanda rahaliste vahenditena Ake Andressoo poolt kontrollitavast ettevõttest Pinnasetööde OÜ, Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele Vevasi OÜ. Vastavalt eeltoodule oli ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le tehtud ülekannete kogusumma 240 000 eurot, aga see sisaldas ka 34 000 eurot, mis 13.10.2017 Vevasi OÜ poolt tagastati ning seetõttu oli hankelepingu tööde suurendatud maksumuse summa 206 000 eurot. Peale Pinnasetööde OÜ pangakontolt laenu tagasimaksete, kokkuleppelise ja arvetega nr 23-17 ja 26-17 seotud maksete laekumist Vevasi OÜ pangakontole summas 240 000 eurot, kandis Vambola Sipelgas sellest ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 210 720,42 eurot kaheksa osamaksena edasi LEH-i pangakontole, viidetega laenule või laenu tagasimaksetele: Kuupäev
Kes
Kellele
22.03.2017
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Lõuna-Eesti 8 720,42 Hooldekeskus AS konto nr EE581010220054 968010
Laen 8300, intress 420,42 tasumine
29.03.2017
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Lõuna-Eesti 1 600,00 Hooldekeskus AS konto nr EE852200221060 218158
Laen
19.04.2017
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Lõuna-Eesti 42 000,00 Hooldekeskus AS konto nr EE581010220054 968010
Lõuna-Eesti 37 000,00 Hooldekeskus AS konto nr EE581010220054 968010
Laenu tagastus
21.06.2017
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Lõuna-Eesti 17 000,00 Hooldekeskus AS konto nr EE581010220054 968010
Laen tütarettevõttel e
17.07.2017
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Lõuna-Eesti 53 000,00 Hooldekeskus AS konto nr EE852200221060 218158
Laen
14.08.2017
Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016
Lõuna-Eesti 22 000,00 Hooldekeskus AS konto nr EE581010220054 968010
Laen
Vevasi OÜ on LEH-i ainuomanik ja Vevasi OÜ ainuosanik on omakorda Vambola Sipelgas. Samuti oli Vambola Sipelgas tehingute toimumise ajal mõlema ettevõtte juhatuse liige. Vevasi OÜ ja LEH kuulusid ühte konsolideerimisgruppi ning Vevasi OÜ peamine sissetulek oli LEHilt laekuvad igakuised rendimaksed. Vevasi OÜ poolt LEH-ile antud laenude näol oli tegemist kontsernisiseste tehingutega ettevõtete vahel, mis mõlemad olid Vambola Sipelga kontrolli all ning mida Vambola Sipelgas sai teostada enda äranägemisel vastavalt vajadusele. Vevasi OÜ pangakontolt LEH-i pangakontole ülaltoodud raha kandmise eesmärgiks oli omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste vahendite, s.o suurendatud maksumuse edastamine LEHile, et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. Ülaltoodud kanded Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le ja Vevasi OÜ-lt LEH-ile olid Vambola Sipelgale, kui projekti rahalisi vahendeid korraldavale isikule vajalikud, kuna ilma ülaltoodud laekumisteta ei oleks Vevasi OÜ-l jätkunud rahalisi vahendeid LEH-ile ülekannete teostamiseks ja LEH-il omakorda ei oleks jätkunud pangakontodel ja kassas olevast rahast kuude lõikes Mace Ehitus OÜ-le arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A170603, A-170703 omafinantseeringu osa, s.o 26% tasumiseks. Enne või peale Vevasi OÜ pangakontolt laenu maksete laekumist LEH-i pangakontole, kanti Vambola Sipelga korralduse alusel ajavahemikul 17.03.2017-11.08.2017.a 194 357,81 eurot kuue osamaksena LEH-i pangakontolt Mace Ehitus OÜ pangakontole, viidetega arvete nr A170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 omafinantseeringu 26% suuruse osa tasumise kohta. Kui Mace Ehitus OÜ-le kanti raha üle enne Vevasi OÜ poolset kannet, finantseeriti makset ajutiselt limiidikonto vahenditest ja peale Vevasi OÜ kande teostamist kanti raha limiidikontole tagasi. Arved nr A-170209, A-170301, A-170403, A170503, A-170603, A-170703 kinnitas LEH-i raamatupidamises Vambola Sipelgas, s.o arved maksti välja vastavalt Vambola Sipelga kinnitusele:
1-20-3636 Kuupäev
Ülekande tegija
Ülekande saaja
Ülekande selgitus
Summa
17.03.2017
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
Arve A-170209 12 234,32 28.02.2017_ vastavalt lepingule nr. 181441
19.04.2017
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
Arve A-170301 31.03.2017_ osaline makse 26%
42 834,48
09.05.2017
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
Arve A-170403 30.04.2017 omaosaluse makse
20 988,07
20.06.2017
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
Arve A-170603; omaosalus 26% ; projektiga
"VÕISIKU
KODU
REORGANISEE
RIMINE
(LÕUNA_EESTI
HOOLDEKESKU
S AS)"("20142020.2.05.170010")
44 332,70
11.08.2017
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360
Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439
Arve A-170703 31.07.17_26% ; projektiga
""VÕISIKU
KODU
REORGANISEE
RIMINE
(LÕUNA_EESTI
HOOLDEKESKU
S AS)"" ("20142020.2.05.170010")
20 111,21
Peale Mace Ehitus OÜ-le arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A170703 vähemalt 26% suuruste osamaksete tegemist ning arve nr A-170208 täielikku tasumist,
1-20-3636 esitas Vambola Sipelgas, tegutsedes LEH-i juriidilises asukohas Tartu maakonnas, Elva vallas Hellenurme külas, kokkuleppel Ake Andressooga ajavahemikul 06.07.2017-18.08.2017 LEH nimel Rahandusministeeriumile väljamaksetaotlused nr 44565, 44975, 45179, 45429 Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse saamiseks kogusummas 646 018.58 eurot, sealhulgas hankega nr 181441 seonduvalt summas 563 438.30 eurot. Väljamaksetaotlustele olid lisatud Mace Ehituse OÜ arved nr A-170208, A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A170603, A-170703, ning arvete aluseks olnud teostatud tööde aktid (töövõtja tõendid) nr 1-7. Esitatud arved ning aktid sisaldasid valeandmeid Kose ja Tähtvere valla hooldekodude platsitööde maksumuse osas, so näitasid tehtud tööde maksumust oluliselt, so. vähemalt 206 000 euro võrra kõrgemana hinnast, millega Mace Ehituse OÜ vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga omavahelisele kokkuleppele oli nõus hanketöid teostama ja ka reaalselt teostas. Lisaks eelnevale ning eelnevaga seoses esitas Vambola Sipelgas LEH-i nimel ning kokkuleppel Ake Andressooga eelpoolnimetatud maksetaotlustes Rahandusministeeriumile teadvalt valeandmeid toetuse määramise otsuses nõutud 26% omafinantseeringu tasumise kohta LEH-i poolt, esitades maksekorraldused Mace Ehituse OÜ arvete osalise tasumise kohta näiliselt LEH enda vahendite eest. Tegelikkuses jättis LEH läbi Vambola Sipelga ja Ake Andressoo kooskõlastatud tegevuse hankelepingut nr 18441 puudutavate tööde osas projekti omafinantseeringu summas 197 976,38 eurot reaalselt tegemata, soovides saada LEH-ile toetust kogu lepingus nr 18441 märgitud tööde maksumuse ulatuses. Sealhulgas esitasid Ake Andressoo ning Vambola Sipelgas ning läbi nende tegevuse LEH teadvalt valeandmeid OÜ Mace Ehituse poolt selliste tööde tegemise kohta, mida tegelikkuses ei teostatudki. Vambola Sipelga poolt 09.08.2017 ja 18.08.2017 esitatud väljamaksetaotlustes nr 45179 ja 45429 kajastusid varasemalt süüdistuses märgitud valeandmeid sisaldavad Mace Ehituse OÜ teostatud tööde aktid nr 6 ja 7. Seega esitasid Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo Rahandusministeeriumile teadvalt valeandmeid selle kohta, et hanketööde käigus on ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 teostatud Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 12000 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 8000 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 16000 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud. Rahandusministeerium luges esitatud valeandmeid sisaldavate dokumentide alusel tõendatuks arvetel kirjeldatud mahus ja hinnas tööde teostamise ning LEH-i poolse, vähemalt 26% suuruse omafinantseeringu tasumise projektis. Seejärel väljastas Rahandusministeerium väljamaksetaotluste nr 44565, 44975, 45179, 45429 alusel ajavahemikul 14.07.201711.09.2017 nelja osamaksena hankelepinguga nr 181441 seotud toetussumma kokku 563 438,30 eurot LEH (asukohaga Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla) arveldusarvele nr EE822200221065852360 Swedbank AS-is. Nelja väljamaksetaotluse alusel tehtud maksete kogusumma oli 646 018,58 eurot: Kuupäev
Kes
Kellele
Selgitus
Summa
14.07.2017
Rahandusministee rium konto nr EE382200221020 595183
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360
VRO 20142020.2.05.170010: projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS)" elluviimise toetamine
263 750,08
1-20-3636 03.08.2017
Rahandusministee rium konto nr EE382200221020 595183
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360
VRO 20142020.2.05.170010: projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS)" elluviimise toetamine
186 891,20
17.08.2017
Rahandusministee rium konto nr EE382200221020 595183
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360
VRO 20142020.2.05.170010: projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS)" elluviimise toetamine
133 562,20
11.09.2017
Rahandusministee rium konto nr EE382200221020 595183
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360
VRO 20142020.2.05.170010: projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS)" elluviimise toetamine
61 815,10
Valeandmete esitamisega Rahandusministeeriumile rikkusid Vambola Sipelgas, Ake Andressoo ning LEH Vambola Sipelga ja Ake Andressoo tegevuse kaudu struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 2 märgitud kohustust, mille kohaselt toetuse saaja peab tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras ning punktis 5 märgitud kohustust, mille kohaselt peab taotleja esitama toetuse saamiseks õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise kohta tähtaegselt ja nõutud viisil. Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 26 lg 6 oli LEH kohustatud projektiga seotud hankimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid, mida LEH ei teinud. Vahetult peale Rahandusministeeriumi pangakontolt toetuse osamaksete laekumist LEH-i pangakontole, s.o samal päeval, lasi Vambola Sipelgas kanda 551 045,83 eurot ajavahemikul 14.07.2017-11.09.2017 kuue osamaksena edasi Mace Ehitus OÜ pangakontole, viidetega arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 lõplikele tasumistele. Peale LEH-i pangakontolt arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 lõplike tasumistega seotud maksete laekumist Mace Ehitus OÜ pangakontole, lasi Ake Andressoo kanda sellest 418 512,23 eurot laenu põhiosa ja intressi maksetena ajavahemikul 14.07.2017- 17.08.2017 kolme osamaksena edasi Finora Capital AS pangakontole, viidetega arvetele nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603. Kokku tasus LEH Mace Ehitus OÜ-le hanketööde eest ajavahemikul 15.02.2017.a kuni 23.04.2018.a 789 624,84 eurot koos käibemaksuga. Alltöövõtulepingu nr 170201 alusel tasus Mace Ehitus OÜ Pinnasetööde OÜ-le ajavahemikul 28.02.2017.a kuni 15.08.2017.a kokku 575
1-20-3636 023,20 eurot koos käibemaksuga. Teistele hanketöödega seotud alltöövõtjatele tasus Mace Ehitus OÜ 89 173,27 eurot koos käibemaksuga. Seega jäi Mace Ehitus OÜ-le hanketööde eest makstud summadest 97 251,14 eurot. Pinnasetööde OÜ tellis omakorda alltöövõttu hanketöödele summas 295 359,30 eurot koos käibemaksuga. Seega jäi Pinnasetööde OÜ-le hanketööde eest makstud summadest 279 663,90 eurot. Seega oli Ake Andressool, kui Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmel ja Mace Ehitus OÜ tegelikul juhil piisavalt rahalisi vahendeid soodustuskelmuse toimepanemiseks, s.o 206 000 euro suuruse suurendatud maksumuse varjatud tagastamiseks Vambola Sipelga poolt kontrollitavatele ettevõtetele. Süüdistuses kirjeldatud tehingutega viidi Vambola Sipelga ja Ake Andressoo poolt ning läbi nende tegevuse LEH-i poolt Rahandusministeerium eksimusse, kuna toetussummade väljamaksmisel ei olnud Rahandusministeerium teadlik, et tegelikkuses oli hanke nr 181441 tööde maksumus oluliselt väiksem ja et Mace Ehitus OÜ-st tagastati hanketööde eest saadud rahalised vahendid summas vähemalt 206 000 eurot Vevasi OÜ-le ning sealt edasi LEH-ile ja lähtuvalt sellest ei toimunud LEH-i poolset investeeringut hankeobjekti, s.o arvete nr A170208, A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 omafinantseeringu 26% suuruse osa reaalset tasumist summas 197 976,38 eurot. Lisaks sellele ei olnud Rahandusministeerium teadlik asjaolust, et osa näidatud hanketöödest kogumaksumusega 36 000 eurot on jäänud üldse teostamata. Seega said Vambola Sipelgas, Ake Andressoo ja nende tegevuse kaudu LEH ajavahemikul 14.07.2017-11.09.2017 Rahandusministeeriumilt pettuse teel LEH-i kasuks soodustust summas 563 438,30 eurot.
2.Vambola Sipelgat süüdistatakse KarS § 344 lg 1 järgi dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimises. Süüdistusteksti kohaselt Vambola Sipelgas koos Ake Andressooga, Eesti Vabariigis täpselt kindlaks tegemata kohas võltsis 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901 järgnevalt: Ajavahemikul august 2016 kuni veebruar 2017 allkirjastas Vambola Sipelgas eraisikuna ja Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901, mille kohaselt Pinnasetööde OÜ andis Vambola Sipelgale laenu kuni 100 000 eurot. Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ enda rahalistest vahenditest Vambola Sipelgale laenu ei andnud ja finantseerimisleping koostati selleks, et võltsarve nr 60801 alusel Pinnasetööde OÜ kontole laekunud raha kanda edasi Vambola Sipelgale. Ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kandis Ake Andressoo ise ning T. A. vahendusel laenulepingu nr 16901 alusel, s.o näiliku tehingu alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr XXX kokku viie maksena edasi 90 000 eurot. Ülekannete teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olid saadud võltsarve nr 60801 alusel Mace Ehitus OÜ-st ning Mace Ehitus OÜ arvele omakorda oli raha laekunud võltsarve nr A-160803 alusel LEH-ilt. Seega koostati ebaõigeid andmeid sisaldav leping selleks, et kanda finantseerimislepingu nr 16901 alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vambola Sipelga pangakontole edasi 90 000 eurot, mis pärines Vambola Sipelgale kuuluvast ettevõttest LEH ja millega oli võltsarvete alusel teostatud ülekandeid selleks, et näidata Swedbank AS-ile laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva LEH-i kohustuse (omafinantseering Kose Kodus ehitustööde näol) täitmist. Leping andis Pinnasetööde OÜ-le aluse 90 000 euro ülekandmiseks Vambola Sipelgale, samuti tekitas leping Pinnasetööde OÜ-le näiliku nõudeõiguse Vambola Sipelga suhtes.
3.Vambola Sipelgat süüdistatakse KarS § 345 lg 1 järgi teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest.
1-20-3636 Süüdistusteksti kohaselt Vambola Sipelgas kasutas Tartu maakonnas (2016.a. Valga maakond), Elva vallas Hellenurme külas ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016 Mace Ehitus OÜ võltsarvet nr A-160803 ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 järgnevalt: Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016 koostas või lasi koostada, ning allkirjastas LEH-ile esitamiseks Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarve nr A-160803 summas 110 530,68 eurot koos käibemaksuga (92 108,90 eurot ilma käibemaksuta) ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 selle kohta, et Mace Ehitus OÜ teostas perioodil 18.07.2016-31.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas, LEH-ile kuuluvas Kose Kodu hooldekodus saali ümberehitustöid tubadeks maksumusega 131 901,60 eurot koos käibemaksuga (109 918 eurot ilma käibemaksuta). Tegelikkuses Mace Ehitus OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid ei teostanud ja arve nr A-160803 võltsiti selleks, et anda alus ülekande teostamiseks Mace Ehitus OÜ pangakontolt LEH-i pangakontole ja ülekandega tõendada Swedbank ASile laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva investeeringukohustuse täitmist. Vambola Sipelgas LEH-i juhatuse liikmena võttis ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016 võltsarve nr A-160803 ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 LEH-i raamatupidamise dokumentide juurde, allkirjastas dokumendid vastuvõtjana ja kinnitas need 21.09.2016 raamatupidamise programmis. Vambola Sipelga tegevusest lähtuvalt kandis LEH 05.09.2016 pangakontolt nr EE852200221060218158 Mace Ehitus OÜ pangakontole nr EE327700771001501439 üle 92 108 eurot. Vambola Sipelgas kasutas arve nr A-160803 alusel teostatud ülekannet selleks, et näidata Swedbank AS-ile, nagu LEH oleks täitnud laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva kohustuse ja teinud Kose Kodus ehitustööde näol investeeringu laenuobjekti, s.o Kose Kodusse summas 92 108 eurot. Seega kasutas Vambola Sipelgas võltsarvet nr A-160803 ja akti nr 160831, mille alusel oli võimalik omandada õigusi ning vabaneda kohustustest - arve ja akt andsid LEH-ile aluse 92 108 euro suuruse ülekande tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH kohustusest teha laenulepingust nr 16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose Kodusse.
4.Ake Andressood süüdistatakse KarS § 344 lg 1 järgi dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimises. Süüdistusteksti kohaselt Ake Andressoo koos Vambola Sipelgaga Eesti Vabariigis täpselt kindlaks tegemata kohas võltsis 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901 järgnevalt: Ajavahemikul august 2016 kuni veebruar 2017 allkirjastas Vambola Sipelgas eraisikuna ja Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901, mille kohaselt Pinnasetööde OÜ andis Vambola Sipelgale laenu kuni 100 000 eurot. Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ enda rahalistest vahenditest Vambola Sipelgale laenu ei andnud ja finantseerimisleping koostati selleks, et võltsarve nr 60801 alusel Pinnasetööde OÜ kontole laekunud raha kanda edasi Vambola Sipelgale. Ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kandis Ake Andressoo ise ning T. A. vahendusel laenulepingu nr 16901 alusel, s.o näiliku tehingu alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr XXX kokku viie maksena edasi 90 000 eurot. Ülekannete teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olid saadud võltsarve nr 60801 alusel Mace Ehitus OÜ-st ning Mace Ehitus OÜ arvele omakorda oli raha laekunud võltsarve nr A-160803 alusel LEH-ilt. Seega koostati ebaõigeid andmeid sisaldav leping selleks, et kanda finantseerimislepingu nr 16901 alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vambola Sipelga pangakontole edasi 90 000 eurot, mis pärines Vambola Sipelgale kuuluvast ettevõttest LEH ja millega oli võltsarvete alusel teostatud ülekandeid selleks, et näidata
1-20-3636 Swedbank AS-ile laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva LEH-i kohustuse (omafinantseering Kose Kodus ehitustööde näol) täitmist. Leping andis Pinnasetööde OÜ-le aluse 90 000 euro ülekandmiseks Vambola Sipelgale, samuti tekitas leping Pinnasetööde OÜ-le näiliku nõudeõiguse Vambola Sipelga suhtes. Lisaks eelnevale Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena, Eesti Vabariigis täpselt kindlaks tegemata kohas, ajavahemikul 31.08.2016- 21.09.2016 koostas või lasi koostada ning allkirjastas LEH-ile esitamiseks Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarve nr A-160803 summas 110 530,68 eurot koos käibemaksuga (92 108,90 eurot ilma käibemaksuta) ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 selle kohta, et Mace Ehitus OÜ teostas perioodil 18.07.201631.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas, LEH-ile kuuluvas Kose Kodu hooldekodus saali ümberehitustöid tubadeks maksumusega 131 901,60 eurot koos käibemaksuga (109 918 eurot ilma käibemaksuta). Tegelikkuses Mace Ehitus OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid ei teostatud. Arve nr A-160803 alusel kandis LEH 05.09.2016 pangakontolt nr EE852200221060218158 Mace Ehitus OÜ pangakontole nr EE327700771001501439 üle 92 108 eurot ning Vambola Sipelgas kasutas arve alusel teostatud ülekannet selleks, et näidata Swedbank AS-ile, nagu LEH oleks täitnud laenulepingust nr 16053149-JI tuleneva kohustuse ja teinud Kose Kodus ehitustööde näol investeeringu laenuobjekti, s.o Kose Kodusse summas 92 108 eurot. Arve nr A-160803 ja akt nr 160831 andsid LEH-ile aluse 92 108 euro suuruse ülekande tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH kohustusest teha laenulepingust nr 16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose Kodusse. Lisaks eelnevale võltsis Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ arve nr 60801 järgnevalt: Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 31.08.2016-05.09.2016, Eesti Vabariigis täpselt kindlaks tegemata kohas Ake Andressoo koostas või lasi koostada Mace Ehitus OÜ-le esitamiseks Pinnasetööde OÜ 31.08.2016 võltsarve nr 60801 summas 109 200 eurot koos käibemaksuga (91 000 eurot ilma käibemaksuta), mille kohaselt Pinnasetööde OÜ teostas perioodil 18.07.2016-31.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas, LEH-ile kuuluvas Kose Kodu hooldekodus alltöövõtuna Mace Ehitus OÜ-le saali ümberehitustöid tubadeks, maksumusega 109 200 eurot koos käibemaksuga (91 000 eurot ilma käibemaksuta). Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid ei teostanud. Arve oli koostatud selleks, et anda alus raha kandmiseks Mace Ehitus OÜ-lt Pinnasetööde OÜ-le. Arve nr 60801 alusel kandis Ake Andressoo 05.09.2016 Mace Ehitus OÜ pangakontolt nr EE327700771001501439 Pinnasetööde OÜ pangakontole nr EE137700771001179353 üle 91 000 eurot. Mace Ehitus OÜ-le ülekande teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olid saadud võltsarve nr A-160803 alusel teostatud ülekandest LEH-ilt. Seega arve nr 60801 alusel oli võimalik omandada õigusi, kuna arve andis Mace Ehitus OÜ-le aluse 91 000 euro suuruse ülekande tegemiseks Pinnasetööde OÜ-le.
5.Ake Andressood süüdistatakse KarS § 345 lg 1 järgi teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Süüdistusteksti kohaselt Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016 kasutas Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarvet nr A-160803 ja arve aluseks olevat teostatud tööde akti nr 160831 Mace Ehitus OÜ raamatupidamise dokumentidena ning esitas või lasi esitada dokumendid LEH-ile, asukohaga Tartu maakond (2016.a. Valga maakond), Elva vald Hellenurme küla. LEH-i juhatuse liige Vambola Sipelgas kinnitas võltsarve, ja selle alusel kanti 05.09.2016 LEH-i pangakontolt nr EE852200221060218158 Mace Ehitus OÜ pangakontole nr EE327700771001501439 üle 92
1-20-3636 108 eurot. Vambola Sipelgas kasutas arve alusel teostatud ülekannet selleks, et näidata Swedbank AS-ile, nagu LEH oleks täitnud laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva kohustuse ja teinud Kose Kodus ehitustööde näol investeeringu summas 92 108 eurot. Seega andsid arve nr A-160803 ja akti nr 160831 LEH-ile aluse 92 108 euro suuruse ülekande tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH kohustusest teha laenulepingust nr 16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose Kodusse. Lisaks eelnevale kasutas Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ võltsarvet nr 60801 järgnevalt. Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena, ajavahemikul 31.08.2016-05.09.2016 kasutas Ake Andressoo võltsarvet nr 60801 Pinnasetööde OÜ raamatupidamise dokumentidena ning esitas või lasi esitada dokumendi Mace Ehitus OÜ-le (asukohaga Tartu maakond, 2016.a. Valga maakond, Elva vald Hellenurme küla), mille juhatuse liige ta ise oli. Mace Ehitus OÜ raamatupidamise dokumentide juurde võetud võltsarve nr 60801 alusel kandis Ake Andressoo 05.09.2016 Mace Ehitus OÜ pangakontolt nr EE327700771001501439 Pinnasetööde OÜ pangakontole nr EE137700771001179353 üle 91 000 eurot. Seega andis arve nr 60801 Mace Ehitus OÜ-le aluse 91 000 euro suuruse ülekande tegemiseks Pinnasetööde OÜ-le. Lisaks eelnevale kasutas Ake Andressoo näilikku, võltsitud 05.09.2016 finantseerimislepingut nr 16901 järgnevalt: Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena, ajavahemikul 31.08.2016-06.09.2016 kasutas Ake Andressoo võltsitud 05.09.2016 finantseerimislepingut nr 16901 Tartu maakonnas (2016.a. Valga maakond), Elva vallas Hellenurme külas asuva Pinnasetööde OÜ raamatupidamise dokumendina ning kandis ise või andis T. A. korralduse kanda antud lepingule tuginedes Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr XXX ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kokku viie maksena 90 000 eurot. Tegelikkuses reaalset laenuandmist finantseerimislepingu nr 16901 alusel ei toimunud ning laenulepingut kasutati selleks, et anda alus Pinnasetööde OÜ ja Vambola Sipelga vahelistele arvelduste tegemiseks. Kohtuotsuse põhjendused
6.Esmalt kaardistab kohus toimunu mõistmiseks tähtsust omavad üldised asjaolud (I). Süüdistuses ette heidetavad tegevused toimuvad paralleelselt, kuid on suunatud erinevate vaheeesmärkide saavutamiseks. Nende paljude tegevuste kronoloogiline kajastamine muudaks seetõttu kaasuse jälgimise lugejale raskesti hoomatavaks. Kohus jagab süüdistuse kohaselt soodustuskelmuse koosseisu täitvad tegevused (II) alateemadesse, jaotades need viieks osaks järgmiselt. Hanke korraldamine selliselt, et selle võidaks Mace Ehituse OÜ (A); Mace Ehituse OÜ poolt kõrgendatud hinnapakkumise tegemine ja teostatud tööde aktides valeandmete esitamine teostatud tööde kohta (B); Mace Ehituse OÜ poolt faktooringlepingu alusel saadud raha suunamine LEH-i (prokuröri nimetatud raharing 2) (C); tegevused, mille tulemusena tekkis LEH-i omanikfirmal Vevasi OÜ-l näiliselt õigus saada raha Pinnasetööde OÜ-lt (prokuröri nimetatud raharing 1) (D); LEH-i poolt Mace Ehituse OÜ-ga sõlmitud ehituslepingu alusel rahade ülekandmine, rahandusministeeriumile toetuse saamiseks dokumentide esitamine ja toetuse väljamaksmine (E). Seejärel kvalifitseeritakse tegu (III). Edasi hindab kohus dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise süüdistuste tõendatust ja kvalifitseerib etteheidetavad teod (IV) jaotades need alateemadeks: Kose koduga seonduv (A) ja finantseerimislepinguga nr 16901 seonduv (B). Seejärel mõistab kohus karistuse (V), lahendab avalik-õigusliku nõude (VI) ning menetluskuludega (VII) ja asitõenditega seonduvad küsimused (VIII).
1-20-3636 (I)
7.LEH on 24.03.2006 asutatud ettevõte, mille põhitegevusala alates 2013. aastast on vanurite ja puuetega inimeste hoolekanne (X kd tl 1–3). Vambola Sipelga viimases sõnas öeldu kohaselt on tänaseks ettevõttel kuus töötavat hooldekodu kokku 23 osakonnaga ning aasta keskmine töötajate arv on 267 ja kliendikohti on kokku 800. Aastakäive teenuste müügist oli 2016. aastal 6 miljonit eurot, 2022. aastal ca 9,5 miljonit eurot (XVI kd tl 150).
8.LEH-i aktsiate ainuomanik on OÜ Vevasi (X kd tl 1–3), mille ainuosanik on alates 2003. aastast Vambola Sipelgas (X kd tl 4–6).
9.LEH-i juhatuse liige oli perioodil 24.03.2006–15.11.2017 Vambola Sipelgas (X kd tl 1– 3). Maimu Noorhani on LEH-i juhatuse liige olnud alates 29.08.2012 ja on seda ka käesoleval hetkel. Enda sõnul tegeles tema LEH-s kõikide kodude siseasjadega ning kõik väljapoole kuuluvad valdkonnad: ehituslikud arengud, finantsvahendite hankimised arenguks või ehitustöödeks, pankadega suhtlemine – kuulusid Vambola Sipelga tegevusalasse (dtl 533). Sellist tööjaotust kinnitab ka LEH-i arendusjuht G. T. (dtl 520). Alates 15.11.2017 ei olnud Vambola Sipelgas enam LEH-i juhatuse liikmeks ning Maimu Noorhani kõrvale asus juhatuse liikmena Ü. T. (X kd tl 1–3), kes osales ka kriminaalmenetluses juriidilisest isikust süüdistatava seadusjärgse esindajana. XXX Ü. T. suri ning LEH-i asus menetluses esindama teine juhatuse liige Maimu Noorhani.
10.Ake Andressoo tegutses 2016. a. teisest poolest alates LEH-i ehitusnõunikuna. Tunnistaja G. T. sõnul oli Ake Andressoo LEH-i lepingupartner ja osutas LEH-le ehitusalast konsultatsiooni ettevõtte Maitim OÜ alt. Ake Andressoo oli ka varasemalt olnud seotud erinevate sama ettevõtte hooldekodude ehitusega. Ehituse eelarvega tegeles Ake Andressoo, lõplikud otsused hankes tegi juhatuse liige Vambola Sipelgas (dtl 519–525). Maimu Noorhani kinnitas samuti, et Ake Andressoo ei ole LEH-s kunagi töölepingu alusel töötanud. Ake Andressoo tegutses Vambola Sipelgalt saadud volituste alusel, mis fikseeriti kirjalikult 2016. a novembris (XI kd tl 30-32) ja 01.06.2017.a (V kd tl 168). Ake Andressool oli õigus tegeleda LEH-s ehitustegevuse planeerimisega ja esindada LEH-i ehitustegevuse planeerimist, korraldamist ja teostamist puudutavates küsimustes. Vastavalt Vambola Sipelgalt saadud volitusele oli Ake Andressool õigus otsustada ka hankes nr 181441 ehituslikud küsimused. Kohtus kuulati üle ka OÜ Maitim juhatuse liige H. P. (dtl 602–607). Selle tulemusena ilmnes, et Maitim on ettevõte, kes tegi LEH-le hinnapakkumisi ehitus- ja viimistlusmaterjalidele. Selle käigus juhtus nii, et tunnistaja tegi ettepaneku, et Ake Andressoo Maitim OÜ esindajana konsulteeriks LEH-i ehituslikes küsimustes. Selle kohta sõlmiti perioodiks november 2016–31. mai 2017 konsultatsioonileping. Sealjuures Ake Andressoo OÜ-s Maitim ei töötanud ja sealt tasu ei saanud. Tunnistaja E. N., kes oli 2016. ja 2017. aastal LEH-s pearaamatupidaja, kinnitas, et Ake Andressoo oli Maitim OÜ esindaja, kes oli LEH-i ehitusnõunik Võisiku projekti osas. Ake Andressooga ei olnud sõlmitud ühtegi tööõiguslikku lepingut ning ta ei saanud LEH-i käest palka (dtl 587–597).
11.Lisaks LEH-le oli Ake Andressoo seotud ka teiste ettevõtetega. Ta oli 08.05.2013 asutatud Mace Ehitus OÜ juhatuse liige perioodil 29.12.2015-18.11.2016. Pinnasetööde OÜ on asutatud 20.01.2006 ning selle ainus juhatuse liige on alates 2006. aastast samuti Ake Andressoo (X kd tl 13–14). Osaühingu ainuosanik oli Ake Andressoo ja alates 10.09.2015 on OÜ Andreken, mille juhatuse liige ja ainuosanik on A. R. (X kd tl 144–145). A. R. on vandeadvokaat.
12.Sotsiaalkaitseminister võttis struktuuritoetuse seaduse § 15 lg 2 alusel 14.09.2015 vastu määruse nr 42 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. Määrusega kehtestati
1-20-3636 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused. Toetuse andmise eesmärgiks on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused.
13.Selle määruse § 10 kohaselt oli toetuse taotlemise I etapp investeeringute kava taotluse esitamine meetme rakendusasutusele Sotsiaalministeeriumile. 25.08.2016 sõlmisid LEH ning AS Hoolekandeteenused koostöölepingu eesmärgiga reguleerida lepingupoolte suhteid investeeringute kavasse taotluse esitamisel, saamaks toetust sotsiaalkaitseministri määruse alusel kehtestatud meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames ning selle abil luua 240 uut erihoolekandeasutuse kliendikohta (I kd tl 138–141). AS Hoolekandeteenused on riigi ettevõte, kes tegeleb hoolekandeteenuste pakkumisega üle riigi erinevates asukohtades. Ühisprojekt kandis nimetust „Võisiku Kodu reorganiseerimine“. Kokkuvõtvalt pidi LEH aitama reorganiseerida AS-le Hoolekandeteenused kuuluvat Võisiku kodu, mille tulemusena tekib ühe suure hoolekandeasutuse asemel mitu väiksemat, kus psüühilise erivajadusega inimestele luuakse tänapäevastele nõuetele vastavad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Teenuseosutamise üle-eestiline hajutamine ja väiksemate teenuseüksuste koondamine tiheasustusega piirkonda teeb erihoolekandeteenuse kättesaadavaks ka inimestele, kes seni pole soovinud teenust tarbida, kuna see jääb kodust kaugele (I kd tl 165). Koostöölepingu kohaselt pidi AS Hoolekandeteenused looma 67 kliendikohta ning LEH 240 kliendikohta. AS-i Hoolekandeteenused ja LEH ühise investeeringute kava taotluse Sotsiaalministeeriumile esitas AS Hoolekandeteenused juhatuse esimehe M. M. isikus 23.09.2016.a (I kd tl 142–157). Nende kahe ettevõtte edasise koostöö kohta andmed puuduvad.
14.Toetuse saamise üheks tingimuseks oli ehituslepingu olemasolu. Struktuuritoetuste seaduse § 26 lg 6 kohaselt ei olnud LEH ehituslepingu sõlmimiseks kohustatud järgima RHSi, kuid ta pidi järgima RHS §-3 nimetatud põhimõtteid, so: 1) tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; 2) kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 3) tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, 4) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 5) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul.
15.Ajavahemikul 29.12.2016-30.01.2017 viis LEH projekti raames läbi hanke nr 181441 Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitööde teostamiseks. Hange avaldati 29.12.2016 ja pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 23.01.2017 (II kd tl 5–6).
16.Hankele esitasid ühispakkumise Mace Ehitus OÜ koos Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga summas 664 076,70 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 81–89) ja EVIKO AS summas 477 960 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 73–80). LEH-i juhatuse 25.01.2017. a otsusega jäeti EVIKO AS pakkujana kvalifitseerimata. Ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumine kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks ning edukaks (II kd tl 105–106).
17.Hanke tulemusel sõlmiti hankeleping nr 181441 summas 664 076,70 eurot (II kd tl 107– 113). 13.06.2017. a hankelepingu lisaga nr 1 suurendati lisatöödest (157 170,84 euro ulatuses koos km-ga) tulenevalt hankelepingu maksumust. Seega oli hankelepingu nr 181441 lõplikuks maksumuseks koos lisatöödega 789 624,84 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 114–116).
1-20-3636
18.LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud toetuse taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine" rahastamiseks Euroopa Liidu struktuurivahenditest (I kd tl 162–170). Samuti esitas Vambola Sipelgas 24.04.2017. a. (I kd tl 173–182) ja 05.05.2017. a (I kd tl 190–198) Rahandusministeeriumile samasisulised täiendatud taotlused. Taotlustele oli lisatud muuhulgas 30.01.2017. a. hankeleping nr 181441 LEH ja Mace Ehitus OÜ vahel.
19.Rahandusministeeriumi asekantsleri 12.05.2017. a otsusega tunnistati LEH toetuse taotlus nr 2014-2020.2.05.17-0010 vastavaks ja rahuldati ning projektile määrati struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetuse määraks kehtestati 74% projekti abikõlbulikest kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440 eurot. Omafinantseeringu minimaalseks määraks kehtestati otsusega 26% projekti abikõlbulikest kuludest ja minimaalseks suuruseks 2 264 772 eurot. Projekti abikõlbulikkuse periood oli 01.01.2015– 31.12.2018 (II kd tl 1–2).
20.Rahandusministeerium väljastas ajavahemikul 14.07.2017–11.09.2017 LEH-i arveldusarvele väljamaksetaotluste nr 44565, 44975, 45179, 45429 alusel nelja osamaksena hankelepinguga nr 181441 seotud toetussummana kokku 563 438,30 eurot (nelja väljamaksetaotluse alusel tehtud maksete kogusumma oli 646 018,58 eurot) (III kd tl 4–7).
21.Prokuratuur väidab, et LEH tegelikkuses selle väljamakse aluseks olnud tööde puhul omafinantseeringut ei tasunud ja tööde hind oli märgitud kõrgemana sellest, millega Mace Ehitus tegelikkuses nõustus töid teostama. (II)
22.Järgnevalt asub kohus käsitlema süüdistuse väiteid soodustuskelmuse osaks olevatest tegudest. (A)
Esmalt väidab süüdistus, et hange korraldati selliselt, et selle võidaks Mace Ehitus.
24.Kohtus uuritud tõenditest nähtub, et lisaks Vambola Sipelgasele ja Ake Andressoole oli selle projektiga seotud veel isikuid. Tunnistaja G. T. sõnul (dtl 518–519) oli tema ülesanne LEH-i arendusjuhina tulevikuvaade ja eelkõige LEH-i arengustrateegia väljatöötamine. Võisiku Kodu projekt oli üks osa nende arengustrateegia plaanidest. LEH-il oli 2 suunda: üldhoolde ja erihoolde arendamine. Võisiku projekt puudutas just erihoolekande arendamist ning selle projekti läbi pidi LEH juurde saama 240 voodikohta. Taotluse esitamine toimus kahes etapis, kõigepealt tuli koostada investeeringukava ja hiljem rahastusprojekt. Investeeringuprojekt esitati Sotsiaalministeeriumile ning valitsuse otsusega määrati need objektid, mis saavad rahastust. Vastavalt sellele tuli juba esitada raha saamise taotlus Rahandusministeeriumile.
25.Tunnistaja V. L. ütluste kohaselt tegutses ta aastatel 2016–2017 konsultandina äriühingu VKM Konsult alt ning tegevusalaks oli tal hangete ettevalmistamine. 2016. aasta sügisel võttis kas G. T. või Ake Andressoo ühendust sooviga, et tunnistaja koostaks hankedokumente hooldekodude ehitamiseks riigihanke läbiviimiseks. Kõigepealt tehti hinnapäring ning seejärel sõlmiti temaga leping. Projekt seisnes kaasrahastuse toel 8 hooldekodu rajamises. LEH-i esindajaks oli tunnistaja sõnul Vambola Sipelgas, projektijuhiks G. T. ja ehitusnõunikuks Ake
1-20-3636 Andressoo. Lõplik sõna otsustamist vajavates asjades oli tunnistaja hinnangul Vambola Sipelgal. V. L. sõnul alustati hanke ettevalmistamist enne seda, kui oli teada, kas rahastust saadakse, kuivõrd siiski loodeti, et positiivne rahastusotsus tuleb. Tükk aega peale seda, kui V. L. LEH-ga koostööd tegema hakkas ning hankeplaanid olid juba selgunud, küsis Ake Andressoo temalt, kas tal oleks ka võimalik hankes osaleda Mace Ehitus OÜ-ga. V. L. selgitas, et samaaegselt ei saa osaleda hankija ja pakkujana. Ake Andressoo mõistis, et ei saa kahel toolil korraga istuda ning kuivõrd ta soovis hankes osaleda, astus ta Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi (dtl 612–614). Sama kinnitab registri väljavõte – alates 18.11.2016 on Mace Ehituse OÜ juhatuse liige E. A. (X kd tl 11–12).
26.Ake Andressoo kaitsepositsioonist võib mõista, et temal polnud Mace Ehituse OÜ pakkumusega puutumust. Avaldatud soov hankes ise osaleda näitab juba vastupidist. Allakirjutanu arvates võib aksioomina käsitleda väidet, et hankes osaleja soovib seda ka võita. Sellest võib mingitel asjaoludel olla erandeid, kuid nende olemasolu peaks olema tõendite põhjal selgelt äratuntav. Kuna korraga hankija ja pakkuja esindaja olla ei saa, astus Ake Andressoo Mace Ehituse OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi. Mace Ehitus OÜ esitas pakkumise ja võitis hanke. Ainuüksi see fakt koosmõjus Ake Andressoo tegutsemisega LEH-i ehitusnõunikuna osutab tugevalt võimalusele, et hanke võitja oli ette teada.
27.Hanke võitis Mace Ehituse OÜ ja Privaatprojekteerimise OÜ ühispakkumine. Kohtus kuulati tunnistajana üle M. M. (dtl 632–640), kes 2016–2017 oli enda sõnul Privaat Arhitektuuris arhitekt ja Privaatprojekteerimisbüroos projektijuht ning mõlema äriühingu juhatuse liige. LEH-ga koostööd hakkas ta tegema 2016. aastal. Konkreetne töö oli hooldekeskuse arhitektuurne projekt. Temaga suheldes esindas tellijat ehituslikes küsimustes Ake Andressoo ja juriidilistes küsimustes Vambola Sipelgas. Riigihankele läks tunnistaja enda sõnul koos Mace Ehituse OÜ-ga, keda esindas E. A.. Pikema pinnimise ja ütluste avaldamise peale möönis tunnistaja, et tema eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et hankes osalemise pidi korraldama Ake, võisid olla õiged. Hankes osalemiseks tuli eelnevalt tehtud projekteerimistööd kohendada. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta osutas kõigepealt sobiva hooldekodu projekti valmistamiseks teenust LEH-le ja pärast esitas hanketingimustele vastavaks kohandatud projekti koos Mace Ehituse OÜ-ga edukaks osutunud ühispakkumises.
28.See, et Ake Andressoo esindas lisaks LEH-le ka Mace Ehituse OÜ-d, nähtub üsna selgelt läbiotsimise tulemusena saadud tõenditest. Ake Andressoolt võeti tema elukohas 08.11.2017 toimunud läbiotsimise käigus kaasa mälupulk „Intenso“, millest tehti koopia ning mille vaatluse kohta on 21.07.2018 koostatud protokoll koos lisadega (V kd tl 26–27, 28–57). Mälupulgal olevate kataloogide ja dokumentide loetelust (V kd tl 30) on näha, et sinna on salvestatud Mace Ehituse OÜ pakkumuseks vajalikke dokumente, sh E. A. ja M. O. CV-d, referentsid, töömahuloendid, eskiisid.
29.Ake Andressoo arvutist leitud e-kirjavahetus (27.05.2020 vaatlusprotokoll IV kd tl 110– 112) tõendab samuti, et Mace Ehituse OÜ hanke ettevalmistamisega tegeles Ake Andressoo ning et Ake Andressoo tegi ettevalmistusi hankeks juba novembris 2016. Vaatluse punktides 4.1–4.3 toodud kirjavahetus (tl 113–120) M. M. tõendab asjaolu, et M. M. tegeles Ake Andressoo tellimusel juba enne hanke avaldamist LEH 30-kohaliste hooldekodude projekteerimisega, sealhulgas ruumilise lahenduse eskiisjoonise väljatöötamisega, mille osakaal hankes oli tehniliste hindepunktidena 40 %. Kirjavahetus on aset leidnud juba 2016. aasta mais ja augustis. 29.08.2016 M. M. e-kirjast (tl 121–124) G. T. nähtub, et M. M. saadab 30-kohalise hooldekodu hinnapakkumise, mille on Ake Andressooga juba kokku leppinud. Samuti on mõlema hoonetüübi kohta eskiisprojekt juba koostatud.
1-20-3636
30.Eelviidatud vaatlusprotokolli punktis 4.7 mainitud kirjavahetusest M. O. nähtub, et ta oli nõus olema alltöövõtjaks ja saatis 30.11.2016 oma CV ja referentsi Ake Andressoole XXX (IV kd tl 130–134). Samuti OÜ Greeny esindaja P. T. saatis 07.12.2016 samale e-posti aadressile alltöövõtja nõusoleku Mace Ehituse OÜ hanketöödel (Kose, Ravila mnt 29 ja Rahinge Kulli tee 5D pinnase- ja platsitöödel) osalemiseks (IV kd tl 135–138). Kirjavahetus tõendab, et Ake Andressoo hakkas Mace Ehitus OÜ pakkumust ette valmistama enne hanke väljakuulutamist. Oluline on ka märkida, et mõlemad kirjavahetused on aset leidnud peale seda, kui Ake Andressoo oli juba Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt 18.11.2016 tagasi astunud.
31.Vaatlusprotokolli punktis 4.10 on taas e-kiri (IV kd tl 139–161) M. M. kuupäevast 12.12.2016, mis tõendab, et M. M. oli Kose Ravila mnt 29 30-kohalise hooldekodu eskiisprojekt valmis enne hanke väljakuulutamist. Antud e-kirjaga saatis M. M. eskiisi T. V., G. T. ja koopiana ka Ake Andressoole (XXX).
32.Vaatlusprotokolli punktis 4.11 mainitud e-kiri on M. M. poolt 14.12.2016 saadetud Ake Andressoole XXX aadressile. Kirjas saadab M. M. Ake Andressoole nõuded, mis võiksid hankes olla, millele projekt peab vastama (IV kd tl 162).
33.Vaatlusprotokolli punktis 4.13 märgitud 09.01.2017 e-kiri M. O. Ake Andressoole, millele manusena lisatud M. O. pakkumusvormi CV (IV kd tl 174–177). Kiri on saadetud ajal, kui hange nr 181441 oli juba välja kuulutatud ning Ake Andressoo ei olnud enam Mace Ehitus OÜ juhatuse liige. Samas on kiri saadetud Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ-ga seotud e-posti aadressile ([email protected]).
34.Vaatlusprotokolli punktis 4.14 märgitud 09.01.2017 e-kiri (IV kd tl 178–179) Ake Andressoolt, kus ta ütleb, et tegi Dropboxi kausta „dokumendid hankesse“, kuhu pani M. CV + tunnistuse ning palub M. L. kontrollida CV vastavust hanketingimustele ja puuduste korral sellest Ake Andressood teavitada. Kirjale on vastanud Mace Ehitus OÜ juhiabi M. L. ning kirjast nähtub, et ta on CV üle vaadanud ning sellega seoses on tekkinud mõned küsimused, mida ta Ake Andressoolt küsib.
35.Vaatlusprotokolli punktis 4.15 märgitud 10.01.2017 e-kiri OÜ Greeny esindajalt P. T. Ake Andressoole [email protected] aadressile (IV kd tl 180–181), kus manuses on hinnapakkumine Kulli tee 5D ja Rahinge platsitööde jaoks. Hinnapakkumisel on märgitud hinnaküsijana Mace Ehitus, kuid lõpuks sõlmis OÜ-ga Greeny alltöövõtulepingu Pinnasetööde OÜ, kes oli omakorda Mace Ehitus OÜ alltöövõtja.
36.Vaatlusprotokolli punktis 4.16 märgitud 17.01.2017 kiri V. L. Ake Andressoole, kus ta annab viimasele juhtnööre, kuidas pakkumist vormiliselt koostada (IV kd tl 182–183).
37.Vaatlusprotokolli punktis 4.18 märgitud kirjavahetus 18.01.2017 Mace Ehitus OÜ juhiabi M. L, ja Taurus Print OÜ vahel. M. L. tellib Mace Ehitus OÜ juhatajale uued visiitkaardid, kuna muutunud on firma aadress. Kaardid tulevad kirja kohaselt Ake Andressoo nimele. Taurus Print OÜ poolt vastu saadetud kirja manuses on Mace Ehituse logoga visiitkaart, mis on Ake Andressoo nimele ning tema ametiks on sellel märgitud juhataja (IV kd tl 189– 191).
38.Vaatlusprotokolli punktis 4.19 märgitud 20.01.2017 kiri, kus saadab alltöövõtja EMP A&I esindaja E. M. Ake Andressoole ([email protected]) hankepakkumusele lisamiseks vormikohased dokumendid, sh kütte ja ventilatsiooni valdkonna ehitusinseneri A. L. diplom, kutsetunnistus ja CV (IV kd tl 192–199). Hiljem E. A. poolt esitatud hinnapakkumusele lisatud dokumentide loetelust (IV kd tl 201–202) on näha, et mh on esitatavate dokumentide seas ka
1-20-3636 eelnimetatud dokumendid, mis kinnitavad A. L. vastavust hankes nõutud tingimustele (vt hanketeate tingimus nr 13, IV kd tl 54).
39.Vaatlusprotokolli punktis 4.20 märgitud 20.01.2017 kiri E. A. Ake Andressoole ja Mace Ehitus OÜ e-posti aadressile, mida on varasemalt kasutanud juhiabi M. L.. E. A. saadab enda poolt digitaalselt allkirjastatud komplektse pakkumuse, mida palub kontrollida (IV kd tl 200– 202). Pakkumuse digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtub loetelu dokumentidest, mida koos pakkumusega esitatada plaanitakse. Mh on dokumentide loetelus näha dokumente, mis nagu eelnevalt tuvastatud, saadeti hoopis Ake Andressoo e-postile. Eeltoodu viitab otseselt, et Ake Andressoo tegeles pakkumuse koostamiseks vajalike dokumentide kogumisega ning osales Mace Ehitus OÜ poolt tehtava pakkumuse tegemise protsessis, olenemata sellest, et tegu polnud enam nimetatud äriühingu juhatuse liikmega.
40.Vaatlusprotokolli punktides 4.21–4.23 märgitud kirjavahetused Ake Andressoo ja M. M. vahel (IV kd tl 203–208) ning Ake Andressoo ja XXX vahel (IV kd tl 209–212) 2017. aasta veebruarist tõendavad, et Ake Andressoo korraldas ja juhtis hanketöid Mace Ehitus OÜ nimel. Nt saadab Ake Andressoo 11.02.2017 M. M. köögi versiooni tähelepanekuid ja parandusettepanekuid, mida on vaja muuta või ära teha. M. M. vastab, et võtavad parandused kohe ette. Veel arutatakse kirjades projektide esitamise ja vallaga suhtlemise teemadel. 21.02.2017 on Ake Andressoo saatnud XXX ja XXX aadressile võrdluseks teise hinnapakkumise hinnad, et kirja saajad saaksid oma pakkumist vastavalt sellele korrigeerida. Kõik eeltoodud kirjad on saadetud Ake Andressoo poolt Mace Ehitus OÜ juhatajana.
41.Vaatlusprotokolli punktides 4.24 ja 4.26 märgitud kirjavahetus Finora Capital esindaja T. L. ja Ake Andressoo ([email protected]) vahel tõendab, et viimane korraldas Mace Ehitus OÜle faktooringu saamist ning hiljem vastas ka tagasi maksmist puudutavale küsimusele (IV kd tl 213–217, 221–223). Ake Andressoo kirjutab mh, et arveid esitame igakuiselt, veebruaris 72 000, märtsis 290 000, aprillis 300 000. Tellijatel on rahastus olemas.
42.Vaatlusprotokolli punktides 4.25 ja 4.29 märgitud kirjavahetusest (IV kd tl 218–220, V kd tl 1–3) nähtub, et Ake Andressoo korraldab hanketöid Mace Ehitus OÜ nimel ning on 04.05.2017. a. Mace Ehitus OÜ juhatajana palunud saata T. T. Mace Ehituse OÜ-le arve Kose, Ravila mnt 29 välistrasside projekti eest.
43.Vaatlusprotokolli punktis 4.27 märgitud kirjavahetus (V kd tl 14–17) 2017. aasta juulis LHV esindaja M. M. tõendab, et Ake Andressoo esines suhtluses LHV-ga Mace Ehitus OÜ juhatajana ning arutas panga esindajaga ettevõttele laenu saamise tingimusi. Ake Andressoo kirja kohaselt on olemas leping Kose ja Tähtvere projekteerimise ja platsitööde läbiviimiseks ning augustis lisandub leping Türi, Veriora ja Antsla projekteerimise ja platsitööde teostamiseks ca 1 100 000 eurot. Septembris lisanduvad ka Kose ja Tähtvere ehituslepingud.
44.Vaatlusprotokolli punktis 4.28 märgitud 10.08.2017 e-kiri (V kd tl 18), kus Vambola Sipelgas küsib Ake Andressoolt, millal Mace Ehitus OÜ teeb järgmise arve ja akti, tõendab, et Vambola Sipelgas oli teadlik, et Ake Andressoo tegutseb Mace Ehitus OÜ tegeliku juhina.
45.Vaatlusprotokolli punktis 4.30 märgitud kirjavahetus M. V. (V kd tl 4–5) tõendab, et Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ tegeliku juhina küsis 17.09.2017 hinnapakkumist fermide tootmiseks ja paigalduseks kokku kolmes hoones, kaks neist Kosel ja üks Rahingel.
46.Vaatlusprotokolli punktis 4.34 märgitud Ake Andressoo ([email protected]) kirjavahetus 2017. aasta oktoobris AS Swedbank esindaja H. K. (V kd tl 10–13). Kirjavahetusest nähtub
1-20-3636 panga spetsiifilistele küsimustele vastamine ja see tõendab asjaolu, et Mace Ehitus OÜ-le laenu taotlemisega tegeles Mace Ehitus OÜ esindajana just Ake Andressoo.
47.AS LHV Pank 29.06.2018 vastuskiri (III kd tl 149–150) Mace Ehitus OÜ arvelduskontoga seotud pangakaartide, konto volitatud kasutajate ja Mace Ehitus OÜ ning 10 Pinnasetööd OÜ sooritatud tehingute kohta tõendab, et Ake Andressoole oli väljastatud Mace Ehitus OÜ pangakaart ja 28.10.2015 ka volitus tehinguid teha, mis oli kehtiv ka peale juhatuse liikme kohalt tagasiastumist. Pangakaart oli väljastatud ka E. A. ning alates 19.12.2017 oli E. A. tehtud volitus ettevõtte konto kasutamiseks. Volitus tehinguid teha oli ka M. L. alates 28.10.2015. Samuti nähtub, et Ake Andressoo on perioodil 05.09.2016–11.08.2017 sooritanud hulga ülekandeid Mace Ehitus OÜ kontolt Pinnasetööd OÜ-le.
48.Eelnevaga on leidnud tõendamist, et Ake Andressoo juhtis ka pärast Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi astumist (s.o 18.11.2016) ettevõtet edasi. Seda kinnitavad eelkõige Ake Andressoo arvutist leitud e-kirjad, millest kokkuvõtlikult nähtub, kuidas süüdistatav korraldab Mace Ehitus OÜ poolt hankes osalemist ja alltöövõtjatega suhtlemist. Lisaks on Ake Andressoo poolt saadetud kirjade all saatjana kirjas Ake Andressoo koos ametinimetusega juhataja. Samuti nähtub, kuidas Ake Andressoo XXX E. A. saadab XXX ülevaatamiseks n-ö lõpliku digitaalselt allkirjastatud hankes osalemise pakkumuse koos lisadega. Ake Andressoo paljudel kirjadel on all telefoninumber, mis kattub süüdistusaktis tema kontaktandmetes nimetatud telefoninumbriga. Kohtu hinnangul kummutavad need tõendid veenvalt kaitsja väite, mille kohaselt kirju saatis tegelikult Ake Andressoo meiliaadressi kasutanud E. A..
49.Riigikohus on selgitanud, et kui juriidilise isiku juhtorgani liikme mõiste on õiguskorras üheselt määratletud, siis äriühingu juhina saab käsitada iga isikut, kes sõltumata oma formaalsest ametiseisundist faktiliselt juhib äriühingu tegevust. Seaduses ega kohtuotsuses ei ole võimalik anda ammendavat loetelu tegevustest, mis võivad olla käsitatavad äriühingu juhtimisena. Tuleb arvestada, et äriühingu tegelikul juhtimisel võivad olla läbi põimunud formaalsed ja informaalsed alluvus- ja mõjutamissuhted. Äriühingu juhtimine võib avalduda väga erinevates vormides ega pruugi olla seotud mingite konkreetsete protseduuridega. Äriühingu tegelik juhtimine hõlmab nt ka ühingu organite liikmete nõustamist juhtimisotsuste tegemisel olukorras, kus nõustaja positsiooni ja mõju arvestades on nõuannete järgimise tõenäosus väga suur (nt juhul kui nõuandja näol on tegemist äriühingu enamusosaniku või aktsionäriga). Äriühingu juhtimise mõiste sisustamisel ei saa ainumääravaks kriteeriumiks lugeda isiku ametinimetust ega isegi seda, milliseid tehinguid või muid õigustoiminguid isik äriühingu nimel või viimasega seoses teeb, kuna erineva suuruse ja tegevusprofiiliga äriühingute jaoks võib samasugune tehing olla väga erineva tähendusega. Äriühingu juhtimisena tuleb mõista tavapäraselt äriühingu juhtstruktuuridele kuuluva pädevuse kasutamist (RKKKo 29.08.2007, 3-1-1-34-07, p 7).
50.Ülaltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Ake Andressoo tegutses Mace Ehitus OÜ tegeliku juhina. Tõendid kinnitavad, et Ake Andressoo juhtis faktiliselt ise seda äriühingut ning samal ajal nõustas ja mõjutas ka XXX E. A. poolt tehtavaid otsuseid. Arvestades, et Ake Andressoo puhul oli tegu endise Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmega, praeguse juhatuse liikme XXX ning ka ettevõtte omaniku Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmega, oli tema positsioon ja mõju Mace Ehitus OÜ-s ka pärast juhatuse liikme kohalt tagasi asutamist endiselt määravalt oluline.
51.Süüdistuse järgmine väide on, et Ake Andressoo edastas hankedokumentide koostajale V. L. Mace Ehitus OÜ ja tema kavandatud alltöövõtjate andmed ja referentsid. V. L. koostas sellised kvalifitseerimistingimused, millele Mace Ehitus OÜ ning Ake Andressoo poolt esitatud
1-20-3636 alltöövõtjad ja spetsialistid vastaksid. Ake Andressoo saatis V. L. juhised ja materjalid, mille põhjal koostas V. L. pakkumuste esitamise tähtaja jooksul raskesti täidetavad hanketingimused. Mace Ehitus OÜ teadis neid tingimusi juba ette ja sõlmis kokkuleppeid tulevaste alltöövõtjate ja spetsialistidega. Juba enne hanke väljakuulutamist oli Vambola Sipelga teadmisel tellinud kaaspakkujalt, s.o Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-lt pakkumuse hindamisel nõutud hooldekodu ruumilise lahenduse eskiisjoonise ning hanketööna nõutud eskiisprojekti.
52.Eelnevalt on juba selgunud, et Ake Andressoo küsis V. L., kas tal oleks ka võimalik hankes osaleda Mace Ehitus OÜ-ga. Seega selgus juba hanketingimuste ettevalmistamisel, et Ake Andressoo soovis Mace Ehitus OÜ-ga hankes osaleda. Kuivõrd aga selline kahel toolil istumine polnud V. L. sõnul võimalik, astus Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi. Tunnistaja V. L. ütlustest (dtl 612–622) nähtub veel, et hanke ettevalmistamist alustati enne, kui oli teada, kas rahastust saadakse. V. L. esitas ka oma nägemuse sellest, mismoodi hankeid jagada, s.t kas teha üks suur või mitu väikest hanget, esitades erinevad variandid kas G. või A.. LEH-i otsus oli, et ajagraafikus püsimiseks ei saa teha eraldi projekteerimishanget ja ehitushankeid. Projekteerimis-ehitushange sisaldas endas ehitustöid, platsitöid ja projekteerimistöid. Hooldekodude ehituseks olid enne hanke väljakuulutamist olemas ka juba teatavad projektid ja eskiislahendused, kuna see on standardprotseduur, et kõigepealt mõeldakse välja, mida tahetakse ehitada, tehakse selle kohta eskiis, siis esitatakse rahastamistaotlus koos eelarvega ja siis saab asuda tegutsema. Hanke ettevalmistuse jaoks toimusid koosolekud, kus osalesid lisaks tunnistajale ka Ake Andressoo, G. T., M. M. ja võibolla ka Vambola Sipelgas. Kokku saadigi seetõttu, et tunnistajal oli hanke tegemiseks vaja kvalifitseerimistingimusi, tehnilist kirjeldust kas eskiisi või ruumiprogrammina ning nõudeid projekteerimisele. Ehituse poole pealt pidi ettepanekuid kvalifitseerimistingimuste osas tegema Ake Andressoo. V. L. sõnul oli hankija poolt üldisemal tasandil suunis, et hange teha selliselt, et mitte osta ainult hinda, vaid osta ka kvaliteeti ja kogemust. Tingimused said sellised, et 60% andis hind ja 40% andis tehniline lahendus ehk eesmärk ei olnud saada kõige odavamat pakkumist, vaid majanduslikult soodsaim pakkumus, kus hinnatakse nii hinda kui tehnilist teostust. CV-d ja referentsid edastas tunnistajale Ake Andressoo. Ake Andressoo algselt esitatud hanketingimused olid tunnistaja sõnul kordades karmimad kui need, mis lõpuks hankesse sisse jäid. Seega leevendas tunnistaja põhjendamatuid nõudeid ja viis need proportsiooni hea tavaga. Kokkuvõtvalt oli Ake Andressoo tunnistaja jaoks hankija meeskonna liige ning ta ei osalenud pakkuja juhatuse liikmena pakkumuses.
53.Tunnistaja G. T. on kinnitanud, et hanke- ja kvalifitseerimistingimuste koostamine Kose ja Tähtvere valla hooldekodude hanke puhul toimus V. L. ja A. A. koostöös (dtl 523).
54.V. L. poolt uurijale üle antud elektroonilised dokumendid, mille vaatluse kohta on 16.11.2017 koostatud ka protokoll (VIII kd tl 6–30), tõendavad, et Ake Andressoo edastas V. L. hanketingimusi. Nimelt oli kaustas „Lõuna-Eesti Hooldekeskus“ kaust „Algandmed“ ja selles kaust „Ake Materjalid“, kuhu olid salvestatud mh E. A. CV, M. O. CV ja referentsing dokument pealkirjaga „Kvalifitseerimistingimused“, mille viimane muutmiskuupäev on 13.12.2016. V. L. kinnitas ka kohtus, et Ake Andressoo saatis talle need dokumendid (dtl 616– 617). Samuti leiti asjassepuutuvad dokumendid ka Ake Andressoolt tema elukohas 08.11.2017 toimunud läbiotsimise käigus kaasa võetud mälupulgalt „Intenso“ (V kd tl 28–57).
55.Dokument „Kvalifitseerimistingimused“ (VIII kd tl 23–24) kannab pealkirja „Eelprojekti koostamise ja pinnase- ning platsitööde riigihange“ ning sellel on näha pakkujale esitatavad nõuded. Mh nähtub dokumendi punktist 1, et „Pakkuja Projektijuht (E. A. CV) peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt vähemalt ühe lepingu, mille esemeks on vähemalt 2000 m2
1-20-3636 üldpinnaga hoolekandeasutuse hooned või Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. määruse nr 51 „ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas koodiga 11316 ja 11319 nimetatud ehitise projekteerimise ja ehituse peatöövõtu korraldamine.“ Tähelepanuväärne on, et projektijuhi juurde sulgudesse on juba ennetavalt märgitud E. A. nimi (originaaldokumendis punase tekstiga). Dokumendi punktis 5 on esitatud nõuded pinnase- ning platsitööde teostajale, mille kohaselt peavad pakkujal olema ehitamise, hoone väliste vee ja kanali trasside ehitamise ja teedeehituse MTR-id. Seejärel on kirjas, et „MTR ide nõuded, tööde kogemus ja objektide referents: M. O. kõrgharidus – Ehituse MTR /.../ Greeny OÜ – Teedeehituse litsents + MTR /.../ E. A. – hoolekandeasutuste ehitus, referents.“ Lisaks on punase tekstiga dokumendi lõppu kirjutatud küsiv märkus, et hankijal ei ole kohustust sõlmida hankelepingut ega sõlmida hankelepingut madalaima pakkumuse maksumuse esitanud pakkujaga. Kohtul jääb nõustuda prokuröri järeldusega, mille kohaselt kogu see dokument näitab, et Ake Andressoo nõudel tuli pakkuja projektijuhi nõuded viia vastavusse E. A. CV ja referentsidega ning hanketingimustes pinnase- ja platsitööde teostajale esitatavate nõuete osas tuleb arvestada kindlate isikute, nagu M. O., Greeny OÜ ja E. A. MTR registreeringute ja referentsidega.
56.Eelviidatud protokolli lisadest nr 4-5 (VIII kd tl 25–30) nähtub, et kaustas „Ake materjalid“ olevates alamkaustades „Köögiga ja „Köögita“ on Privaat Arhitektuur OÜ (M. M. ja T. S.) poolt koostatud hooldekodude eskiisid, vastavalt köögiga ja köögita variandid. Eskiisidel on märgitud kuupäevaks 01.12.2016. Seega on need koostatud enne hanke välja kuulutamist ehk Ake Andressool olid juba enne hanke väljakuulutamist olemas tulevase hanke tingimustes nõutud eskiisid.
57.27.05.2020 koostatud vaatlusprotokolli käigus vaadeldud Ake Andressoo sülearvutist leitud M. M. poolt 14.12.2016 saadetud kiri (IV kd tl 162) tõendab, et M. M., kes oli ise hanketööde teostajaks, saatis Ake Andressoole enne hanke väljakuulutamist nõuded, mis võiksid hankes olla, millele peab projekt vastama. Selle sama kirja on Ake Andressoo 16.12.2016 edastanud ka V. L. (VIII kd tl 83), kirjutades juurde „Allpool arhitekti viited nõuetele“. Arvestades, et V. L. oligi LEH-i hankespetsialist ja tegeles hanketingimuste kokkupanekuga, on selge, et Ake Andressoo edastas talle ka M. M. poolt esitatud nõuded projektile selleks, et V. L. need hankesse sisse paneks.
58.Samas protokollis vaadeldud kirjavahetus V. L. ja Ake Andressoo vahel tõendab ka seda, et Ake Andressool oli juba enne hanke väljakuulutamist olemas platsitööde maksumuse kalkulatsioon (VIII kd tl 87–88).
59.Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodud tõenditest, et hanke- ja kvalifitseerimistingimuste koostamine Kose ja Tähtvere valla hooldekodude hanke puhul toimus V. L. ja Ake Andressoo koostöös. Ake Andressoo edastas V. L. tingimused, mis tuleks hankesse sisse panna ning vastavalt sellele pani viimane ka hanketingimused kokku. Hanke ettevalmistamisel paistab ennekõike silma asjaolu, et valmistuti selleks, et hanke võidab Mace Ehitus OÜ koostöös Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga. Hanketingimuste väljatöötamine toimus paralleelselt Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ poolt pakkumuse ettevalmistamisega. Dokumendid liikusid läbi Ake Andressoo, kes oli üheaegselt nii LEH-i ehitusnõunik kui ka Mace Ehitus OÜ tegelik juht. Sellest tulenevalt oli võimalik valmistada hanketingimusi ette nii, et hanke võidaksidki eelnimetatud osaühingud ning samal ajal pakkujatel koostada pakkumust juba enne hanke välja kuulutamist, omades seeläbi juba ainuüksi ajalist eelist nende pakkujate ees, kes pidid pakkumuse kokku panema lühikese aja jooksul pärast hanke väljakuulutamist.
60.Prokuratuuri järgmine sisuline väide on, et LEH-i seatud hanketingimused olid ebamõistlikud.
1-20-3636
61.Kohtus kuulati üle mitmed inimesed, kes avasid selle hanke dokumendid ja kaalusid pakkumise esitamist. Kaitsjad on vaidlustanud tunnistajate U. K., V. V. ja I. K. ütluste tõendina arvestamist, kuivõrd need isikud ei teadnud kohtus rääkida ühestki tõendamiseseme asjaolust, mida nad vahetult tajunud on, vaid nad on eelkõige andnud hinnanguid. Lisaks on tegu hankes võitjaks osutunud Mace Ehitus OÜ konkurentidega ning seetõttu ei ole tunnistajad asjas erapooletud. Kohtu hinnangul on eelviidatud isikute ütlused tõendamisesemega seotud – kõik nad osalesid mingil määral väljakuulutatud hankemenetluses: I. K. tutvus hanke dokumentidega ja seal esitatud nõudmistega, kuid otsustas pakkumust mitte esitada; U. K. tutvus samuti hanke dokumentidega ning esitas hankijale ka küsimusi, kuid hankele ei kvalifitseeritud ja pakkumust ei esitatud; V. V. läbi AS Eviko esitas hankes ka pakkumuse. Seega on nad vaidlusaluses hankemenetluses vähemal või rohkemal määral ise osalenud ja saavad rääkida oma teadmistest ja kogemusest seoses tõendamiseseme asjaoludega. Lisaks kõigi kolme tunnistaja, kes olid seotud erinevate äriühingutega, ütlused riimuvad selles osas, mida peetakse hangete puhul ebamõistlikuks või konkurentsi piiravaks tingimuseks. Puudub alus arvata, et kõik kolm tunnistajat peavad mingisugust vimma Mace Ehitus OÜ või LEH-i vastu ning sellest tulenevalt andnud ütlusi erapoolikult, nagu kaitsjad on viidanud.
62.Alates 2008. aastast riigihangetel osalenud ettevõtte Jaagor Grupp OÜ omanik ja tegevjuht tunnistaja I. K. (dtl 656–663) sai teada Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamise ja platsitööde teostamise riigihankest siis, kui 6. jaanuaril läbi riigihangete keskkonna hankele registreerus. Pakkumuse esitamise tähtaeg oli 23.01.2017. Tunnistaja hinnangul ei olnud 06.–23.01.2017 piisav aeg hinnapakkumuse esitamiseks, kuivõrd tavapäraselt on ehitushangete hinnapakkumustähtaeg 4 nädalat. Ka hankedokumentides väljendatud infost tulenevalt oli nende hinnangul see aeg liiga lühike. Dokumentides olid spetsiifilised nõuded ettevõttele, mis sisaldasid erinevaid registreeringuid ja spetsialiste. Pluss oli vaja hankega esitada eskiisprojektid, mis olid hindamise aluseks – nende koostamine tunnistaja hinnangul oli ebareaalne. Hankedokumentides olid spetsiifilised nõuded ettevõttele, mis sisaldasid 10 erinevat Majandustegevuse Registri (edaspidi ka MTR) registreeringu nõuet. Tavapäraselt on hangetel nõutud kahte registreeringut, ehitajalt ja peaprojekteerijalt. Tunnistaja sõnul ei ole Eestis projekteerimisettevõtteid ja ehitusettevõtteid, kes omavad kõiki neid registreeringuid, või on selliste ettevõtete arv väga väike. Sellisel juhul tuleb sõlmida koostöölepingud, kus kaasatakse erinevaid töövõtjaid hankesse ning see tegevus on ajamahukas. Hanketingimustes oli ka nõue kaasata palju erinevaid spetsialiste ning tingimus, et äriühingul oleks olemas hoolekandeteenuse hoone ehituse kogemus. Selline tingimus ei ole mõistlik, kuna hoolekandeteenuse hooned ei ole midagi erilist, mis erineksid oma ehituslikelt põhimõtetelt oluliselt koolimajadest, hotellidest, lasteaedadest. Arhitektile esitatud tingimus – eelnev hoolekandeasutuste projekteerimiste nõue – ei olnud samuti tunnistaja meelest vajalik, sest hoone projekteerimisel tuleb lähtuda seadustest ja standarditest. Mõistlik pole ka tingimus, et platsitööde osas peab äriühingul olema just eelnev hooldekodu ehitamise kogemus. Hindamiskriteeriumite osas toob I. K. välja selle, et tavapäraselt kasutatakse tänapäeval 100protsendilist hinna määratlust, selles hankes oli aga sisse toodud esitatud eskiisprojekti hindamine, samas ei olnud hindamiskriteeriume välja toodud. See tähendab tunnistaja jaoks seda, et hindamine oleks toimunud subjektiivselt. Eskiisi tegemiseks antud aeg oli samuti väga lühike ja ebapiisav. Kuivõrd hanketingimused olid tunnistaja hinnangul ebamõistlikud, ei esitanud OÜ Jaagor Grupp pakkumust. Tunnistaja möönab, et tema andmetel ei ole seadustatud seda, mida tellija võib hindamiskriteeriumiteks kirjutada. Lisaks selgus, et tunnistaja ettevõte on varem ka osalenud AS Hoolekandeteenuste poolt korraldatavas riigihankes, kes kasutab samuti hübriid hindamiskriteeriume, mitte ainult hinna kriteeriumit. Tunnistaja on 16.05.2018 saatnud uurijale ka vastuskirja, milles selgitab, mis põhjustel otsustas Jaagor Grupp OÜ hankes mitte osaleda, lähtudes hankedokumentides esitatud tingimustest (IX kd tl 2-4).
1-20-3636
63.Tunnistaja U. K. (dtl 684-687) töötas Wesico Projekt OÜ-s ja tema ülesanneteks oli riigihangete dokumentide koostamine ja hinnapakkumiste tegemine. Ettevõte tegeles ehitustöödega, välitorustikega, platside ja majade üldehitusega, projekteerimisega. Tunnistaja tegeles ka Kose ja Tähtvere valla hooldekodude hankele pakkumuse esitamiseks dokumentide koostamisega. Wesico Projekt OÜ ei teinud sellele hankele pakkumist. Hankele oli esitatud ka selliseid tingimusi, mida tunnistaja sõnul võinuks vaidlustada. Nt kui hankes oli teemaks platside ehitus ja projekteerimine, aga nõutud oli kogemus hooldekodude ehitustöödes. Kui hankes hoone ehitust ei nõuta, siis ei saa ka nõuda kogemust hoone ehituse põhjal. Tunnistaja sõnul pöördusid nad ka hankija poole täpsustusega, et nõude tingimused ei vasta hanke mahule. Tunnistaja ei mäleta, mis hankija vastas, kuid tingimusi ei muudetud ja pakkumist teha polnud seetõttu võimalik. Seega kuigi hankijalt saadi vastus, see ei rahuldanud, sest ettevõte poleks hankes saanud ikkagi kvalifitseeruda. Tunnistaja selgitas ka, et hanke tingimusi oleks saanud vaidlustada ettevõtte juhatus ning tunnistaja ei tea, miks seda ei otsustatud teha.
64.Väljavõte hanke nr 181441 dokumentidest (II kd tl 68) kinnitab, et U. K. on esitanud hankes kaks küsimust. Esimeses küsimuses on juhitud hankija tähelepanu asjaolule, et käesoleva hanke mahus ei teostata vastava hoone ehitustöid, vaid platsitöid ning hankes esitatud nõuded varasema ehituskogemuse osas hanketeate punktides 6 ja 8 on põhjendamatud. V. L. on sellele vastanud 17.01.2017, et platsitööde teostamine on osa hooldekodu ehitustöödest ning pakkuja on kohustatud koostama ka põhiprojekti tasandil lahendused planeeritavatele hooldekodudele, mistõttu on varasema töökogemuse nõue põhjendatud. Teises küsimuses palub U. K. põhjendamatu nõue objektijuhi varasema hoone ehitustöö kogemuse osas eemaldada, kuna tööde mahtu ei kuulu hoone ehitustööd vaid hoone projekteerimistööd. V. L. 18.01.2017 antud vastusest selgub, et objektijuhi kvalifitseerimisel loevad nad sarnaseks objektiks analoogse komplektsusega platsitööde teostamist (hoonete ja platside aluste ettevalmistus, veeja kanalisatsioonitorustike, elektrivarustuse ja sidevarustuse rajamine). Lisaks on oluline, et pakkujal oleks varasem kogemus hankelepingu eeldatava maksumusega töö teostamisel, st maksumusega vähemalt 500 000 eurot.
65.Tunnistaja V. V. (dtl 641-655) tegutses aastatel 2016-2017 AS Eviko müügijuhina ning ta oli seal hangete eest vastutavaks isikuks. Tegutseti peatöövõtjana ning aastas osaleti keskmiselt 30-40 hankel. Tunnistaja sõnul tuli hanketeade (Kose ja Tähtvere hooldekodude projekt) 2016. aasta detsembris ning hankedokumendid laadis ta alla Riigihangete registrist. Hanke maht ei olnud suur, aga hanketingimused ei olnud tavapärased ja proportsionaalsed. Tavaliselt nii detailselt nagu selle hanke puhul, küsitakse suurematel hangetel, kus on vastutus suurem nii maksumuselt kui ehitustehniliselt tööde teostamise osas. Antud juhul oli vaja teostada ainult projekteerimistööd ja platsitööd, mis ei kvalifitseeru suure riskiga tööde hulka. Tavapäraselt ei küsita sellise mahuga tööde puhul sedavõrd suurt spetsialistide hulka ja nende andmeid, kuid lõpuks on see siiski hankija vaba valik iseenesest, kuidas ta neid andmeid küsib. Tavaliselt selgub väiksemate objektide puhul alltöövõtja alles pärast pakkumuse esitamist, aga selle hanke puhul nõuti tööde teostajaid nimeliselt ja ka nende isikulisi CV-sid. Seoses projekteerimistöödega kasutas Eviko alltöövõttu. Hankes olid ka projekteerimisfirmale erinõudmised - referentstööd pidid olema hoolekandeasutuse teostatud tööd ning nt haiglad ja muud avalikud hooned ei sobinud. Tunnistaja küsis hankes, et kas haigla ehitamise kogemus ka sobib ning hankija kinnitas, et peab olema hoolekandeasutuse kogemus. Tunnistaja sõnul ei olnud selline tingimus põhjendatud, kuivõrd nt haigla ehitamine on oluliselt keerukam. Ka platsitöödel pole tunnistaja sõnul oluline, mis hoone ehitamist ette valmistatakse. Hankes olid hindamiskriteeriumid toodud protsendiliselt, et mitu protsenti hindamispunktidest miski osa annab, aga nende protsentide sees jäi pakkujale arusaamatuks, kuidas neid punkte tegelikult antakse. Tunnistaja jaoks polnud need kriteeriumid arusaadavad. Tavapäraselt, kui hankija määrab muid tingimusi peale maksumuse, siis muud tingimused on kirjas mitte protsendiga,
1-20-3636 vaid arvuliselt, nt kas referentstööde pikkus arvuliselt. Hanketingimustes olnud hindamise metoodika võimaldas eelistada ühte lahendust teisele ilma konkreetse põhjenduseta. Samuti ei olnud mõistlikud hankes antud tähtajad nõutud joonise koostamiseks ning ka projekteerimistööde jaoks. AS Eviko siiski osales hankes, kuid nad ei kvalifitseerunud. Tunnistaja selgitas ka, et ei teinud hankijale ettepanekut pakkumuse esitamise tähtaja pikendamiseks, kuivõrd hankija ei olnud tema hinnangul pakkujate suhtes vastutulelik. Tunnistaja ka ei vaidlustanud hanget, kuivõrd leping sõlmiti nii kiirelt ning aega vaidlustamiseks ei jäänud. Lisaks märkis ta, et on ka varasemalt olnud selliseid hankeid, kus on olnud sarnaseid küsimusi ning siis hankija on need tingimused uuesti üle vaadanud. On ka nii olnud, et hankija pole nõustunud tingimusi muutma, aga siis on küsitud aega juurde ning reeglina on seda antud.
66.Tunnistaja ütlusi kinnitab väljavõte hanke nr 181441 dokumentidest (II kd tl 69), kus on hankega seoses esitatud küsimused ja vastused. Tõendist nähtub, et esiteks on AS Eviko esindaja V. V. 17.01.2017 küsinud, kas varasema referentstööna on sobiv haigla ja muud raviasutused ning saanud selle peale V. L. eitava vastuse, kuivõrd haigla ei ole käesoleva hankelepingu objektiks. Lisaks on Eviko esindaja A. L. 20.01.2017 viidanud mahuka eskiisprojekti valmimise ja platsitööde projektide valmimise ebareaalsetele tähtaegadele ning palunud projekteerimise tähtaega pikendada 3 kuu võrra. AS Eviko esindajale on V. L. 23.01.2017 vastanud, et eskiisprojekt peab vastama hankedokumentides kirjeldatule, ehitusloa taotlemiseks piisab üldjuhul ka eelprojektist ning projekteerimistööde tähtaega pikendada võimalik ei ole.
67.Tunnistaja V. L. sõnul (dtl 618-621) ei kvalifitseerunud AS Eviko pakkumine, kuna neil oli jäetud spetsialistid esitamata ja puuduolevate dokumentide hulk oli suur, sh puudus ka tehniline lahendus. Isegi kui see oleks kvalifitseeritud, ei oleks saanud nende pakkumust vastavaks tunnistada. Kuivõrd hanke puhul oli jäetud ka läbirääkimiste võimalus, siis oleks teoreetiliselt olnud võimalik lasta hanke raames peetavate läbirääkimiste käigus Evikol puudused kõrvaldada. LEH-i esindajad olid tunnistaja sõnul sellest võimalusest ka teadlikud, kuid nad ei soovinud läbirääkimisi pidada, sest pakkumus oli nii sisutühi. Kõigil olid tunnistaja väitel võrdsed võimalused 3 nädalaga oma pakkumine kokku panna. Kui üks paneb kokku ja teine ei pane, oleks see teatud määral ebavõrdne kohtlemine, et anda teisele pakkujale veel aega juba hinda teades pakkumise kokkupanekuks. Seoses hanketingimustega julges tunnistaja väita, et 99 protsenti hangetest tehakse ikkagi niimoodi, et küsitakse varasema spetsiifilise objekti kogemust. Kui ehitad hooldekodu, siis küsitakse hooldekodu ehitamise kogemust, tee puhul tee kogemust. Läbi selle saadakse parem kvaliteet. Kuigi maja on maja, on hooldekodude puhul sisustus, ventilatsioon, väljakutsesüsteemid siiski spetsiifilised, mida nt sealauda ehitaja ei pruugi teada. Tunnistaja ei lasknud enda hinnangul läbi põhjendamatult karme tingimusi, vaid kõik nõutud tingimused olid hankega seotud ja vajalikud.
68.Hanke kvalifitseerimise kontrolli tulemuste kohaselt Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumus nr 125374 vastab kõigile hankes esitatud tingimustele (II kd tl 94-98). Samuti nähtuvad need tingimused, millele AS Eviko pakkumus nr 124612 ei vastanud (II kd tl 90-93), sh puudusid elektritööde, nõrkvoolu ja küttesüsteemide spetsialistid, arhitekti CV-st ei nähtunud nõutavat kogemust ning tehnilise pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavust tõendati kasutades teise isiku näitajaid, kelle allkiri pakkumuses osalemise kohta puudus. Kuivõrd Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumus oli ainus, mis kvalifitseerus, osutusid nad ka hanke võtjaks. Punktisummade koondtabelist nähtub, et nende pakkumus sai maksimaalse võimaliku punktisumma, s.o 100 punkti (II kd tl 100).
1-20-3636
69.Süüdistuses heidetakse ette raskesti täidetavate hanketingimuste kasutamist hankemenetluses. Kaitsjad väidavad, et see on väga üldine määratlus ning prokurör ei ole välja toonud, milliseid need konkreetsed „rasked“ tingimused olid ning kas nende tingimuste lisamine on ka kuidagi vastuolus RHS-ga. Kohus märgib, et hanke nr 181441 tingimused nähtuvad 17.05.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koostamise käigus vaadeldud e-riigihangete keskkonnas asuva hanke nr 181441 dokumentidest (II kd tl 65-179). Tunnistajate ütlustest kogumis tuleb välja, et ebamõistlikuks peeti eelkõige järgnevaid tingimusi: ebapiisav aeg pakkumuse esitamiseks; spetsiifilised nõuded ettevõttele seoses erinevate MTR registreeringute paljususega ning suure hulga spetsialistide kaasamisega; varasem hoolekandeteenuse hoone projekteerimise ja ehitamise kogemus, sh ka platsitööde puhul; subjektiivsed hindamiskriteeriumid.
70.Hange kuulutati välja 29.12.2016 ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli 23.01.2017 ehk kokku oli aega 25 päeva. Hanke planeeritud ajagraafikust (II kd tl 39 p) selgub, et lepingu sõlmimine pidi toimuma 01.02.2017, alustamiskuupäev pidi olema 06.02.2017, hooldekodu tüüplahenduse eskiisprojekt pidi valmis olema 01.03.2017, platsitööde projektid koos ehitusloaga 10.03.2017, platsitööde teostamine 30.04.2017, põhiprojektide täiendamine ja ehitusloa taotlemine 30.06.2017. Kohtu hinnangul näivad pakkumise esitamiseks seatud ajaraamid kõrvaltvaatajale ebamõistlikud. Hange kuulutati välja mõned päevad enne aastavahetust ning arvestav osa selle tähtajast kulges koolivaheaja puhkuste perioodis. Loomulikult võib vaielda selle üle, milline on see aeg, mille jooksul peaks suutma pakkumise koostamiseks vajalikud toimingud teha. Mõistlik hankija, kes soovib päriselt osa saada hankemenetluse eelistest ja võimalusest saada parim pakkumine, selliste ajakriteeriumitega võimalike pakkujate lisandumist ei piira. Menetluses viidati küll sellele, et hankega oli kiire, sest objekt pidi valmis saama 2018. aasta lõpuks. Kohus ei täheldanud ühtegi tegelikku põhjust, miks ei saanud hanget välja kuulutada varem. Ainus põhjus näis olevat see, et varem ei valminud LEH-i tellitud eskiisprojekt, mida Mace Ehituse OÜ kasutas oma pakkumise tegemisel. 12.12.2016 ehk paar nädalat enne hanke väljakuulutamist on M. M. saatnud e-kirja T. V. (arhitekt, Kose Vallavalitsus) ja G. T., milles ta esitab juba korrigeeritud eskiisi Kose hooldekodude kohta.
71.Hanketingimuste kohaselt pidi pakkuja omama majandustegevuse registris kümmet erinevat registreeringut (vt II kd tl 52), mida tunnistajate sõnul on ilmselgelt palju. Pakkumuse kvalifitseerimise kontrolli tulemuste dokumendist nähtuvalt vastas Mace Ehitus OÜ sellele tingimusele (II kd tl 95 p). Lisaks on tunnistajad ette heitnud liiga suurt kaasatavate spetsialistide arvu (projektijuht, objektijuht, projekteerimistööde juht, arhitekt, elektritööde spetsialist, nõrkvoolu spetsialist, küttesüsteemide spetsialist ja sisekujundaja) ning spetsiifilisi nõudmisi neile. Sh tuli esitada spetsialistide CV-d. Lisaks oli hankes tingimused varasema kogemuse kohta. Täpsemalt pidi pakkuja olema vähemalt 2 lepingu raames teostanud peatöövõtjana käesoleva riigihankega sarnase objekti projekteerimistööd vähemalt eelprojekti staadiumi mahus. Nn sarnaseks objektiks loetakse hoolekandeasutuste hooned. Objektijuhi puhul oli nõutud, et ta oleks vähemalt ühe projekti raames ehitanud käesoleva riigihankega sarnase objekti, arhitekt pidi omama kogemust vähemalt 2 sarnase objekti projekteerimistöö teostamisel. Tunnistaja V. L., kes on hankespetsialist, kinnitas, et valdav osa hangetest tehakse nii, et nõutakse varasema spetsiifilise objekti kogemust. Ehk kui ehitada hooldekodu, siis küsitakse ka hooldekodu ehitamise kogemust. Samas on teised tunnistajad nimetatud nõuet kritiseerinud ning neile on arusaamatu, miks peaks nt platsitööde teostajal olema varasem hooldekodu ehitamise kogemus.
72.Ehitamine ja projekteerimine on kõrge riskiga eriteadmisi nõudvad valdkonnad ning sarnase kogemuse nõudmine ei pruugi olla liiast. Praegusel juhul aga nõuti väga spetsiifilisi
1-20-3636 varasemaid kogemusi ja suurt registreeringute arvu. Teised samal alal tegutsejad ei pidanud seda põhjendatuks. Kaitseversioonides kohtu ette toodu mõistliku kõrvaltvaataja aspektist nõudmistele põhjustele veenvust ei lisanud. Küll aga piirasid need nõuded LEH-i võimalusi saada hankemenetluses mitmeid pakkumisi.
73.Hanke nr 181441 pakkumuse hindamise kriteeriumitest (II kd tl 14, 23-24) nähtub, et hindamismetoodika oli järgmine: pakkumuses näidatud projekteerimistööde hind ning platsitööde hind on kumbki osakaaluga 30% (kulu: automaatne hindamine – vähim on parim). Tehnilised hindepunktid olid osakaaluga 40% ning hinnati kvaliteeti. Tehnilised hindepunktid antakse koos pakkumusega esitatava hooldekodu ruumilise lahenduse (köögita ja köögiga) eest, hinnates nii ruumide paigutust, funktsionaalsust kui ka kasutusmugavust. Eeltoodut hindab hankija. Kohus märgib, et kuigi tunnistajate ütlustest tuleneb, et üldjuhul hinnatakse selliste hangete puhul ikkagi ainult hinda ning käesolev hindamismetoodika on väga subjektiivne, tuleneb nt I. K. ütlustest, et ka AS Hoolekandeteenused kasutab sarnast hübriid hindamiskriteeriumite süsteemi oma hangetel. Kokkuvõtvalt puuduvad tõendid, et sellist hindamismetoodikat ei oleks LEH tohtinud hankes kasutada, mistõttu ei saa valitud hindamiskriteeriume raskeks või ebamõistlikuks pidada. Küll aga tuleb siit välja, et selline hindamismetoodika andis selge eelise pakkujatele Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ. 40% hindamiskriteeriumitest moodustas pakkuja poolt esitatav tehniline lahendus, s.o köögiga ja köögita hooldekodude eskiisid, mis nagu juba varem tuvastatud, olid nimetatud äriühingutel eelnevalt teostatud, tellijaga läbi räägitud ja pakkumusega koos esitamiseks valmis. Hankele kvalifitseerus vaid üks pakkuja, kelle pakkumine vastas 100% kõikidele tingimustele – see oli Mace Ehituse OÜ.
74.Kaitsjad käsitlevad kõiki eeltoodud aspekte eraldi ning märgivad, et üheski neis ei ole midagi seadusevastast. Asjaolusid eraldivõetuna, muust informatsioonist lahus hinnates võib see isegi nii olla. Kohus hindab tõendeid kogumis. A. Andressoo selgelt väljendatud soov ise hankel osaleda, vaatamata juhatuse liikme vahetusele jätkuv tegutsemine pakkumise teinud ühingu esindajana, juba ette valmis tehtud töö kasutamine pakkumise tegemisel, hanke lühike tähtaeg ja nõuete spetsiifilisus viitab üsna üheselt sellele, et süüdistatavad tegutsesid eesmärgil, et hanke võidaks Mace Ehituse OÜ.
75.Nagu juba eelnevalt tuvastatud, esitati hankes nr 181441 kaks pakkumust. AS Eviko pakkumuse dokumentidest (II kd tl 73-80) nähtuvalt oli pakkumuse summa 477 960 eurot koos käibemaksuga (s.o 379 333,33 + 5 protsenti varu + km). Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ ühispakkumuse (II kd tl 81-88) maksumus oli 664 076,70 eurot koos käibemaksuga (s.o 527 045 + 5 protsenti varu + km). Kohtule on esitatud LEH-i 25.01.2017 juhatuse koosoleku protokoll (II kd tl 105-106). Koosolekust on osa võtnud juhatuse liikmed Vambola Sipelgas ja Maimu Noorhani ning koosolekul otsustati kvalifitseerida ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ ning jätta pakkujana kvalifitseerimata AS Eviko. Põhjendused, miks AS Eviko kvalifitseerimata jäeti, olid järgmised: tehnilise pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks kasutati teise isiku (OÜ Arhitektrum) näitajaid, kuid puudus alltöövõtja allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatud kinnitus pakkumuses osalemise kohta. Lisaks puudusid kvalifitseerimistingimustele vastavad varasemad projekteerimistööd sarnasel objektil. Pakkumusele lisatud arhitekti ja sisekujundaja CV-dest ei nähtu samuti nõutud varasemat kogemust. Puudu olid allkirjastatud kinnitused arhitekti ja sisekujundaja osalemiseks hankelepingu täitmisel. Ka puudusid pakkumuse koosseisust elektritööde, nõrkvoolu ja küttesüsteemide spetsialistide CV-d.
1-20-3636
76.Kohus nõustub siinkohal süüdistuses tehtud vahejäreldusega, mille kohaselt Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo ning läbi nende ka LEH ei kohelnud kõiki isikuid hankes võrdselt, ei tegutsenud läbipaistvalt, proportsionaalselt ning kasutasid väljakuulutatud hankes väga spetsiifilisi ja raskeid kriteeriume. Süüdistatavad ei taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist ja ei vältinud konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning ei kasutanud rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas ning läbi nende ka LEH ei pidanud kinni struktuuritoetuse seaduse §-st 26 lg-st 6 tulenevast kohustusest ning rikkusid kõiki RHS § 3 punktidest 1-5 tulenevaid riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid. (B)
77.Järgnevalt leiavad käsitlemist süüdistuse etteheited, mille kohaselt Mace Ehitus OÜ tegi hankes kõrgendatud hinnapakkumise ja esitas teostatud tööde aktides valeandmeid.
78.30.01.2017 sõlmisid LEH (esindaja Vambola Sipelgas) ja ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise OÜ, keda esindas ühispakkuja juhtliige Mace Ehitus OÜ (E. A.) lepingu Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamise ja platsitööde kohta (II kd tl 107–113). Lepingust nähtuvalt oli töövõtja poolt teostatavate tööde maksumuseks 664 076,70 eurot koos käibemaksuga. 13.06.2017 on Vambola Sipelga ja E. A. poolt allkirjastatud dokument pealkirjaga „Töövõtulepingu muudatus nr. 1“, millega suurendati tööde teostamise maksumust seoses lisatööde teostamise vajadusega 789 624,84 euroni koos käibemaksuga. Lisatöödeks olid: ümberprojekteerimistööd, Tähtvere sidekanalisatsiooni rajamine, Kose elektriliini ümbertõstmine, Kose reostuse likvideerimine ja Kose kändude juurimine. Nimetatud lisatöödeks pidi kokku kuluma 157 170,84 eurot (II kd tl 114–116). Kuivõrd struktuuritoetuse määr oli 74% abikõlbulikest kuludest, pidi LEH-i omafinantseering olema vähemalt 26% ehk 205 302,46 eurot.
79.Süüdistusteksti kohaselt oli tööde maksumus Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppel määratud suuremas summas (edaspidi nimetatud ka kui suurendatud maksumus) kui hind, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses töid teostama. Hanketööde maksumust suurendati selleks, et Rahandusministeerium maksaks projekti toetussummad LEH-le välja lähtuvalt suurendatud maksumusest ning peale Mace Ehitus OÜ poolset suurendatud maksumuse osa varjatud tagastamist LEH-le, saaks hanketööd teostatud ainult toetussummade arvelt. Kuigi Mace Ehitus OÜ esitatud pakkumus oli ligi 200 000 eurot kõrgem kui teine hankes tehtud pakkumine, seda küsimust üldse ei arutatudki ning Vambola Sipelgas sõlmis ülikiiresti pärast hanketulemuste selgumist Mace Ehitus OÜ-ga ka lepingu. LEH-i poolt ei antud hankes väga olulisel määral soodsama pakkumuse teinud AS-le Eviko ühtki võimalust oma pakkumuse täiendamiseks ega näidatud üles vähimatki huvi edasiste läbirääkimiste vastu.
80.09.05.2018 asitõendite vaatlusprotokoll (V kd tl 58–61) kajastab Ake Andressoo elukohast läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlust. Vaatlusprotokolli juures on käsikirjalised paberid (V kd tl 180–181), mis viitavad tugevalt sellele, et Ake Andressoo pidas arvestust hankelepingus toodud tööde hindade üle ja samas ka arvestust tööde tegelike hindade üle. Esimesel paberil (tl 180) on kirjas kuupäev 26.03.2017 ja „Proj. + Platsitööd“. Kose ja Rahinge kohta on kirjas, et täna lepingus on 664 076 eurot. Lehe allosas on kirje „raha eelarvest“, mille järel loetelu: liitumised 652 800 eurot, projekteerimised 165 000 eurot, teed ja platsid 1 600 000 eurot ja ehitus 6 655 112 eurot, s.o kokku 9 072 912 eurot. Seejärel on kirjutatud, et ehituseks täna on 7 004 012 eurot. Lehe teisel küljel on pealkiri „Tegelikud kulud“ ja selle all loetelu: projektid 120 000, Kose 65 000 + km, Tähtvere 40 000 + km, Tiiri 80 000, Antsla 80 000, Veriora 60 000. S.o kokku koos käibemaksuga 534 000 eurot. Järgmiseks on rida „Raha on 1 864 000“ ja seejärel „jääk“ 1 330 300. Jääk on omakorda jaotatud kaheks: 640 000 ja 690 000.
1-20-3636 Viimase summa juures on ka märge MC ning see summa on omakorda jaotatud kaheks: 320 000, mille juures on märge A ja 370 000 mille juures on märge MC. Teisel paberil (tl 181) on pealkiri „Kose/Kulli teed ja platsid 24.02.17“. Mh on seal kirjas, et platsitööd lepingus Kose puhul on 333 + km = 400 ja Kulli tee puhul 166 + km = 200. Järgmiseks on kirjas, et tegelik kulu Kose puhul on 75 ja Kulli tee puhul 45. Ake Andressoo keeldus kohtuistungil ütluste andmisest (dtl 881–882) ning talle selle arvepidamise kohta küsimusi esitada ei olnud võimalik. Süüdistataval on õigus ütlusi anda või sellest keelduda ning õiguse kasutamine ei saa olla isikule vähimalgi määral ette heidetav. Samas tuleb selgitusi mitte andnud süüdistataval leppida sellega, et kohus rajab otsuse olemasolevale tõendite kogumile.
81.Tunnistaja P. T. (OÜ Greeny esindaja) sõnul (dtl 716–731) tegeleb nende ettevõte heakorra- ja ka platsitöödega. Tunnistaja ise osales alltöövõtjana hinnapakkumiste koostamisel seoses Kulli tee 5d ja Kulli tee T 1 (Rahinge) platsitöödega. Mace Ehituse OÜ poolt küsis hinnapakkumist Ake Andressoo, kuid leping sõlmiti hiljem Pinnasetööde OÜ-ga. Lisaks küsis samade tööde teostamiseks hinnapakkumist ka AS Eviko. Tunnistaja sõnul tehti enam-vähem sarnased hinnapakkumised mõlemale, võib olla kuni 1000-eurone hinnaerinevus lõppsummas. Mace Ehitus OÜ-le tehti hinnapakkumine summas 31 569 eurot pluss käibemaks. Sellele lisandusid täiendavad tööd mõne tuhande euro ringis. Tunnistaja on ka selgitanud, et tema on alltöövõtja ning peatöövõtja paneb tavaliselt alltöövõtja tehtud hinnapakkumisele veel teatava summa juurde. See, kui palju juurdehindlust tehakse, oleneb pakkujast ning võib tunnistaja sõnul olla mõnel juhul 10% ja mõnel juhul lausa 50%. OÜ Greeny on 06.02.2018 vastuskirjaga edastanud uurijale ka erinevad alltöövõtuga seotud dokumendid (IX kd tl 13–50), kuhu on mh lisatud ka Mace Ehitus OÜ-le tehtud hinnapakkumine summas 37 883,70 eurot koos käibemaksuga (IX kd tl 27) ja AS-le Eviko tehtud hinnapakkumine summas 39 126 eurot koos käibemaksuga (IX kd tl 28). Mõlema hinnapakkumise objektiks on Kulli tee 5D ja Rahinge platsitööd ning ka tehtavate tööde loetelu ja mahud on samad.
82.Prokurör väidab, et kui AS Eviko peatöövõtjana tegi hinnapakkumise ja märkis seal Tähtvere platsitöödeks 64 608,33 eurot (VIII kd tl 40), siis Mace Ehitus OÜ, kes oli saanud OÜ-lt Greeny isegi soodsama pakkumise, tegi hankes peatöövõtjana samade tööde osas ligi kolm korda kõrgema hinnapakkumise summas 166 815 eurot (VIII kd tl 46). Nt üldkulude (projektjuhtimine, kindlustused, tagatised, infotahvlid jne) maksumuseks on AS Eviko määranud 7 502,33 eurot, samas kui Mace Ehitus OÜ on samadeks kulude maksumuseks märkinud 24 000 eurot. AS Eviko esindaja V. V. sõnul võeti pakkumuse koostamisel aluseks alltöövõtu hinnapakkumine ning lisati sellele ka Eviko poolsed objekti juhtimis- ja üldkulud ning kasum. Tunnistaja sõnul oleks selle hinnaga (64 608 eurot) suudetud hanketööd teostada ning ka kasumit teenida (dtl 644–645). Ka tunnistaja I. K. (Jaagor Grupp) sõnul lisatakse tavapäraselt alltöövõtjate hindadele ettevõttekulud, objektikulud, kindlustus ja kasum. Eelnimetatud lisandunud kulud moodustavad üldjuhul tööde kogumaksumusest 10–15% (dtl 660). Kohus ei sea vähimalgi määral kahtluse alla kaitsjate väidet, et iga ettevõtja määrab oma kasumimarginaali ise. Samas turumajanduse tingimustes kujuneb välja mingi vahemik, mille korral on veel võimalik konkurentsis püsida. Tavapärasest kõrgem kasumimarginaal on üks asjaolu, mis viitab sellele, et ehitustööde kokkulepitud hind ei pruukinud vastata tegelikele kokkulepetele.
83.Sarnaselt kõrgendati hindu ka Kose hooldekodu lammutus- ja platsitöödel, kus alltöövõtjana tegutses Lustrum Teenused OÜ, kellega Pinnasetööde OÜ (Ake Andressoo) oli sõlminud töövõtulepingu (IX kd tl 53–55). Lustrum Teenused OÜ poolt teostatud tööde aktid (IX kd tl 56–60) ja Pinnasetööd OÜ-le esitatud arved (IX kd tl 61–65) tõendavad, et alltöövõtu eest Kose objektil pidi Pinnasetööd OÜ maksma kokku 166 911 eurot. Samas näitab Mace Ehitus OÜ pakkumuse juurde kuuluv töömahuloend Kose platsitööde kohta (VIII kd tl 47), et
1-20-3636 tööde maksumus (ilma ehitustöödeta) on kokku 273 030 eurot, kusjuures pole töömahuloendis sees lisatöid seoses reostunud pinnasega, mis ilmnesid alles hiljem ning mille teostamise hind on samuti Lustrum Teenuste OÜ poolt esitatud tööde maksumuse hulgas. Nt üldkuludeks (projektijuhtimine, kindlustused, tagatised, infotahvlid) on töömahuloendi kohaselt arvestatud 56 000 eurot.
84.LEH on tellinud ka maksumusekspertiisi (XII kd tl 95–175) Kose ja Tähtvere objektide osas. Ekspertiisi on teostanud T. R., kes on riiklikult tunnustatud ekspert ehitustehniliste ekspertiiside, põhivarade hindamise ekspertiiside ja finantsekspertiiside valdkonnas (XIII kd tl 98). Ekspertiisi tulemusena selgus, et: 1) valdav osa arvetel/dokumentidel kirjeldatud Kose ja Tähtvere valla erihooldekodude projekteerimis- ja platsitööde mahust ja ulatusest (käibemaksuta summas 658 021 eurot) vastab ehitusdokumentides kajastatud ning tegelikult teostatud mahtudele ja ulatusele kokku käibemaksuta summas 719 206 eurot; 2) kõik ehitusdokumentides kirjeldatud tööd on olnud vajalikud projekti elluviimiseks ja kõik muudatustööd olid ettenägematud ja ilma nendeta ei oleks planeeritud asukohtadesse hoonete rajamine võimalik; 3) Kose ja Tähtvere erihooldekodu projekteerimise pakkumisehinnad koos muudatusega kokku 54 990 eurot on oluliselt alla turupõhiste projekteerimishindade; Tähtvere erihooldekodu ehitusdokumentides kajastatud platsitööde maksumus koos muudatustega kokku 163 948 eurot vastab keskmisele turuhinnale; Kose erihooldekodu ehitusdokumentides kajastatud platsitööde maksumus koos muudatustega kokku 439 083 eurot on alla keskmist turuhinda. Prokurör on seisukohal, et see ekspertiis ei vasta ka kõige minimaalsematele ekspertiisiaktile esitatud nõuetele. Arusaamatuks jääb, millistele andmetele ekspert tugineb, tehes järelduse keskmise projekteerimishinna kohta. Ekspert on teinud pealiskaudse järelduse, et hinnapakkumises esitatud esialgne projekteerimistööde maksumus on alla turupõhise projekteerimishinna, sest projekteerida tuli 3 hooldekodu hoonet. Ekspert ei ole seejuures vähimalgi määral analüüsinud seda, kas ja millisel määral oli tema poolt hinnatavate projektide näol tegemist tüüpprojektiga, mis näeb ette sarnased lahendused mitmele hoonele. Eelprojektide ja põhiprojektide koondmaksumust ei ole ekspertiisiakti põhiosas hinnatud. Ehitustööde maksumuse hindamise aluste kohta on ekspertiisiaktis üks lause: ehitustööde maksumuse vastavus on hinnatud eksperdi ehitushindade andmebaasi alusel. Prokuröri sõnul pole võimalik aru saada, millise metoodika alusel on ekspert turupõhise hinnani jõudnud, mis andmetega või hindadega konkreetseid ehitushindu võrrelnud.
85.Kohus võtab ekspertiisiakti sisu teadmiseks, nõustudes samas prokuröri kriitikaga järelduste kontrollitavuse suhtes. Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, millistele tingimustele peab ekspertiisiakt vastama (vt nt RKKK o07.11.2016, 3-1-1-82-16, p 8; RKKKo 29.11.2010, 3-1-1-79-10, p 12.1-12.2; RKKKo 28.04.2009, 3-1-1-32-09, p 8.2-8.3). Kokkuvõtvalt on rõhutatud, et ekspertiisi käigu ja eksperdiarvamuse kujunemise jälgitavuse ja kontrollitavuse tagavad KrMS § 107 lg 3 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded, mille kohaselt tuleb ekspertiisiaktis obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Nagu kaitsjad on kogu menetluse kestel läbivalt väitnud, määrab iga ettevõtja oma kasumimarginaali ise ning sellest tulenevalt on sama töö tegemiseks võimalik põhjendatuks lugeda üsnagi erinevaid hindu. Kohus ei hinda siiski mitte üksikut tõendit, vaid tõendite kogumit (RKKKo 12.10.2006, 3-1-1-88-06, p 11). Nii rajabki kohus oma lõppjäreldused kõigile tõenditele, mis kajastavad toetuse saamise taotluses märgitud numbriteni jõudmise tagamaid.
86.Kohtu hinnangul näitab Mace Ehitus OÜ sedavõrd erinev ja tegevusala tavapärasest tunduvalt suurema kasumimarginaaliga hinnapakkumise tegemine mh, et ei tuntud mingit muret sellepärast, et äkki kõrge hinna tõttu hanget ei võideta. Kuivõrd juba enne hanke korraldamist oli teada, et Mace Ehitus OÜ selle võidab ehk nad ei pea muretsema konkurentide
1-20-3636 tehtud hinnapakkumuste pärast, oli vaba voli alltöövõtjate tehtud pakkumised mitmekordistada. On raske uskuda, et Mace Ehitus OÜ oleks sellise pakkumise teinud ka ausalt ja läbipaistvalt korraldatud hankes.
87.Süüdistusteksti kohaselt sõlmisid Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ hanke platsitööde teostamiseks alltöövõtulepingu, mille sõlmimise üheks eesmärgiks oli, et LEH-i poolt makstav tasu suurendatud maksumusega töö eest liiguks varjatult Mace Ehitus OÜ-st Pinnasetööde OÜ-le, et see sealt läbi Vevasi OÜ tagastada LEH-le toetuse raames omafinantseeringu tasumiseks. Teostatud tööde aktid ehk töövõtja tõendid ja ka samas summas koostatud arved olid kogumaksumusena vähemalt 206 000 euro võrra suuremad hinnast, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppele hanketöid teostama.
88.Kohus on tuvastanud, et 06.02.2017 on sõlmitud ehituse alltöövõtuleping nr 170201 (V kd tl 98–112) Mace Ehitus OÜ (töövõtja) ja Pinnasetööde OÜ (alltöövõtja) vahel. Esimest äriühingut esindas E. A. ja teist Ake Andressoo. Lepingu objektiks on Kose vald, Kose, Ravila mnt 29 ja Tähtvere vald, Rahinge küla, Kulli tee 5d ja Kulli tee T-1 asuvate kinnistuste piires lammutustööd ning teede ja platside aluste ehitustööd. Alltöövõtu lõpetamise täieliku ja puudusteta lõpetamise tähtaeg on 20.04.2017. Töövõtutasu on lepingu kohaselt 350 136 eurot, millele lisandub käibemaks (s.o 420 163,20 eurot koos km-ga). Teostatud tööde aktidest (V kd tl 113–114) nähtuvalt tuli teostada ka erinevad lisa- või muudatustööd, mistõttu oli alltöövõtu eest lõplikult makstav tasu 578 803,20 eurot koos käibemaksuga.
89.28.11.2019 vaatlusprotokoll (VII kd tl 89–236) kajastab Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööd OÜ raamatupidamisdokumentide, arvelduskontode ning Ake Andressoo sülearvuti kõvakettalt leitud materjalide vaatlust. Arvelduskontode väljavõtted on vaatlusprotokolli lisas – DVDplaadil nr 7A (VIII kd tl 4). Protokolli lisana on juures ka hankega nr 181441 seotud arvetest tehtud koopiad:
90.Mace Ehitus OÜ poolt on perioodil 08.02.2017-31.07.2017 LEH-le esitatud hanketöödega seonduvalt 7 müügiarvet (A-170208, A-170209, A-170301, A-170403, A170503, A-170603 ja A-170703) kogusummas 761 447,64 eurot koos käibemaksuga (VII kd tl 99–105). Lisaks nähtub LEH-i arvelduskontolt, et LEH on tasunud ajavahemikul 12.01.– 23.04.2018 arve nr A-180102 eest summas 28 177,20 eurot (VII kd tl 161, VIII kd tl 4). Seega kokku on Mace Ehitus saanud LEH-lt hanke nr 181441 tööde eest 789 624,84 eurot.
91.Mace Ehitus OÜ arvelduskontolt nähtub, et perioodil 28.02.–15.08.2017 on Mace Ehitus OÜ tasunud Pinnasetööde OÜ-le 7 arve (VII kd tl 106–112) alusel kokku 575 023,20 eurot (VII kd tl 162–163, VIII kd tl 4). Lisaks nähtub nimetatud arvelduskontolt, et perioodil 03.03.–28.11.2017 on Mace Ehitus OÜ tasunud teistele selle hankega seotud alltöövõtjatele (AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal, Tartekplus AS, Knitser OÜ, Privaatprojekteerimise Büroo OÜ, Leeditehas OÜ, Greeny OÜ, Facte Grupp OÜ, EcolEng OÜ, Geodeesia24 OÜ, Selko Security AS, Nordicvent OÜ ja Loovmaastik OÜ) ostuarvete alusel (VII kd tl 113–158) kokku 89 173,28 eurot (VII kd tl 164–166, VIII kd tl 4).
92.Pinnasetööde OÜ arvelduskontolt nähtub, et perioodil 14.04.2017–16.01.2018 on tasutud hankega seoses erinevate ettevõtete poolt esitatud ostuarveid (VII kd tl 178–207) kokku summas 271 599,30 eurot (VII kd tl 208–211, VIII kd tl 4).
93.Eeltoodust nähtub, et kui LEH maksis peatöövõtjale Mace Ehitus OÜ hankega seoses tehtavate tööde eest 789 624,84 eurot ning Mace Ehitus OÜ tasus Pinnasetööde OÜ-le 575 023,20 eurot ja teistele alltöövõtjatele 89 173,28 eurot, jäi neile LEH-i poolt makstud
1-20-3636 summadest alles 125 428,37 eurot. Ning kuivõrd Mace Ehitus OÜ tasus Pinnasetööde OÜ-le kokku 575 023,20 eurot ja Pinnasetööde OÜ maksis omakorda alltöövõtjatele 295 359,30 eurot, jäi Pinnasetööde OÜ-le hankega seoses makstud summadest veel 279 663,90 eurot.
94.Kohus on vastu võtnud LEH kaitsjate poolt tõendina esitatud väljavõtte Pinnasetööde OÜ pearaamatust (lisad 1 ja 2) (XIII kd tl 52–56), mille on allkirjastanud Pinnasetööde OÜ raamatupidaja K. N. ning kes on väljavõtete juurde kirjutanud ka selgituse, milles kinnitab, et dokumendid on väljavõtted Pinnasetööde OÜ 2017. aasta käibeandmestikust ja kajastavad Mace Ehitus OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud Kose ja Tähtvere hooldekodude platsitööde kulusid. Kaitsjate sõnul ei olnud Pinnasetööde OÜ-l ühtegi teist lepingut sel perioodil ning seega on kõik kulud seotud just eelnimetatud töövõtulepinguga (dtl 872). Lisas 1 on kajastatud need tööde teostamiseks vajalikud kulud, mis ei ole materjalide või ostetud teenuste kulud. Väljavõte peaks kinnitama kaitsjate väidet selle kohta, et lisaks alltöövõtjatele makstud tasudele oli Pinnasetööde OÜ-l seoses nimetatud töövõtulepingu alusel teostatud töödega veel hulk erinevaid kulusid. Seega ei saanud jääda Pinnasetööde OÜ-l raha üle sellises summas, nagu prokurör on väitnud (s.o 279 663,90 eurot). Lisast 1 nähtuvalt olid muud kulud kokku summas 109 603,26 eurot, millest suuremad summad moodustavad nt põhivarade amortisatsioonikulu, palgakulu, töölähetuse kulud, sotsiaalmaksu kulu, autode kasutusrent, autode remont ja hooldus ja audiitoriteenus. Lisas 2 on kasumiaruanne tervikuna, mis kajastab kõiki projekti kulusid, tulusid ja kasumit. Pinnasetööde 2017. a. majandusaasta aruandest (X kd tl 40–46) nähtub, et raamatupidaja poolt esitatud väljavõtte andmed kattuvad 2017. aasta kasumiaruande numbritega. Kasumiaruande kohaselt oli ärikasum 2017. aastal kokku 122 902,92 eurot.
95.Prokurör kaitsjate vaatega ei nõustunud ning märkis, et kuivõrd kõnealused allhanketööd teostati poole aastaga, on ilmselge, et Pinnasetööde OÜ terve 2017. aasta kulutusi ei saa lugeda mainitud projektiga seonduvaks. Pinnasetööde OÜ arved Mace Ehitus OÜ-l on esitatud ajavahemikul 06.02.–31.07.2017 ning arvetel on kajastatud tööde teostamine ajavahemikul 30.01.–31.07.2017. Selle informatsiooniga haakuvad ka LEH kaitsja poolt kohtule esitatud Pinnasetööde OÜ teostatud tööde aktid, millest nähtuvalt on viimased tööd OÜ-le Mace Ehitus üle antud 31.07.2017 (XII kd tl 91–94). Ülejäänud aasta kulusid prokuröri hinnangul kõnesoleva projektiga seostada ei saa. Lisaks on Pinnasetööd OÜ Mace Ehitus OÜlt üldkuludena ehk töödega kaasnevate muude kuludena sisse nõudnud 56 000 eurot, mis nähtub alltöövõtulepingust ja teostatud tööde aktidest. Prokurör viitab ka Pinnasetööde OÜ pearaamatu väljavõtte kulukontodele, millelt nähtub, et vaidlusaluste hanketööde teostamise perioodil olid Pinnasetööde OÜ kogukulutused (peale materjalide ja ostetud teenuste) kokku 66 910,53 eurot.
96.Kohtu hinnangul nõuab nendesse väidetesse lõpuni süüvimine majanduse (arvestuslikke) eriteadmisi, mida kohtul ei ole. Asjaolu, mida nende tõenditega tõendada soovitakse, on lahendamise seisukohast sedavõrd väikese kaaluga, et asjatundja või eksperdi kaasamine poleks põhjendatud. Küll aga väidavad kaitsjad sisuliselt, et Mace Ehituse OÜ-ga sõlmitud leping oli Pinnasetööde OÜ-le nii kasumlik, et poole aastase tegutsemisega sai erilise kokkuhoiuta (nt väited, et ehitajaid ei saa päevapealt peale lepingu lõppemist vallandada – nagu lepingu lõppemist poleks võimalik ette näha?) kanda terve aasta kulud ja raha jäi ülegi. Numbrid näitavad üht – hanketööde teostamisest jäi nii Mace Ehitus OÜ-le kui ka Pinnasetööde OÜ-le alles rahalisi vahendeid, mida võiks pidada kasumiks, kuid mis tähendab ka, et teoreetiliselt olid olemas rahalised vahendid, mida saaks äriühingute vahel liigutades kasutada omafinantseeringu katteks. Kas seda ka tehti, tuvastab kohus järgmistes peatükkides.
97.Veel väidab süüdistus, et LEH tasus Mace Ehituse OÜ-le tööde eest, mida üldse ei tehtud. Süüdistuse kohaselt koostas Ake Andressoo alltöövõtu lepingu nr 170201 alusel
1-20-3636 Pinnasetööde OÜ poolt tehtud tööde osas teostatud tööde aktid nr 1–7. Mace Ehitus OÜ väljastas teostatud tööde aktide põhjal LEH-le arved nr A-170208, A-170209, A-170301, A170403, A-170503, A-170603 ja A-170703 kokku summas 761 447,64 eurot. Lisaks sellele, et aktides oli hanketööde hind kajastatud vastavalt suurendatud maksumusele, sisaldasid aktid nr 6 ja 7 valeandmeid ajavahemikul 01.06.–31.07.2017. a. tehtud tööde kohta. Aktides oli märgitud teostatud töödena Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 12 000 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 8000 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 16 000 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud, mis oli Ake Andressoole teada.
98.Kohus tuvastab esmalt, et süüdistuses nimetatud arvete esitamine on tõendatud ja need arved on edastatud toetuse saamiseks. 28.11.2019 vaatlusprotokolli (VII kd tl 89–236) lisadest nähtub, et Mace Ehitus OÜ poolt on perioodil 08.02.2017-31.07.2017 LEH-le esitatud 7 müügiarvet (A-170208, A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603 ja A-170703) kogusummas 761 447,64 eurot koos käibemaksuga (VII kd tl 99–105). Nimetatud arved on sisuliselt olemas ka 25.07.2018 vaatlusprotokolli lisades (II kd tl 136, 144, 150, 157, 171, 185, 198). Asitõendi 25.07.2018 vaatlusprotokolli (II kd tl 117–214), mis on koostatud struktuuritoetuse registri keskkonnas asuva projekti nr 2014-2020.2.05.17-0010 (Võisiku kodu reorganiseerimine) maksetaotluste kohta, lisades on mh Mace Ehitus OÜ poolt teostatud tööde kohta esitatud dokumendid ehk töövõtja tõendid nr 1–7 (II kd tl 132–135, 140–143, 146–149, 152–156, 167–170, 181–184, 194–197). Nimetatud töövõtja tõenditest nähtub, millised tööd on teostatud ning tööde maksumus. Töövõtja tõenditest nr 6 ja 7 nähtuvalt on 2017. aasta juunisjuulis teostatud tööde hulgas nimetatud ka Tähtvere platsitööde raames teostatud teepeenarde ja kraavide kujundamine summas 12 000 eurot ja heakorrastus, haljastus ja taastamine summas 8000 eurot ning Kose platsitööde raames teostatud heakorrastus, haljastus ja taastamine summas 16 000 eurot. Töövõtja tõendid on allkirjastanud E. A., Maimu Noorhani ja S. K.
99.LEH kaitsja poolt on kohtule esitatud 7 teostatud tööde akti, kus töövõtjaks on Pinnasetööde OÜ ja tellijaks Mace Ehitus OÜ (XII kd tl 91–94). Akt nr 006 on koostatud perioodil 01.–30.06.2017 teostatud tööde ning akt nr 007 perioodil 01.–31.07.2017 teostatud tööde kohta. Aktide kohaselt on Tähtvere platsitööde raames nende kahe kuu jooksul teostatud teepeenarde ja kraavide kujundamine maksumusega 8400 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamine summas 5600 eurot. Kose platsitööde raames on teostatud heakorrastus, haljastus ja taastamine maksumusega 11 200 eurot.
100.LEH-i esindaja juhatuse liige Maimu Noorhani on kinnitanud (dtl 962–964), et Kose ja Tähtvere ehitusplatsidel olid haljastustööd tööde üleandmise ajaks 2017. aastal tehtud. Seda kontrolliti kontoris ja raamatupidamises, kui neile hakkasid laekuma dokumendid. Kõigepealt allkirjastas selle ehitaja. Lisaks oli palgatud tööle ehituse järelvalvaja, kes selle eest vastutas. Viimasena said dokumendid allkirjastatud juhatuse liikme poolt. Maimu Noorhanile näidati ka fotosid Kose ja Tähtvere ehitusplatsidest ning tunnistaja hinnangul oli fotodelt nähtav olukord neil platsidel juba ka 2017. aastal. Pärast 2017. aastat, kui Mace andis haljastustööd LEH-le üle, ei ole neil objektidel haljastustöid tehtud. Maimu Noorhani sõnul seisneb haljastus nt selles, et platsile oli rajatud muru. Kui ta tööde vastuvõtmise akte allkirjastas, siis ta kohe ise objektil töid üle vaatamas ei käinud. Maimu Noorhani sõnul on ta alati juhatuse liikmena oma vähest spetsialistide kaadrit usaldanud ja igat sammu ja tehingut ei peagi ta füüsiliselt üle mõõtma, kuna see ei kuulu tema töökohustuste hulka. Sellepärast ta ka usaldas, eriti tuginedes sellele, et LEH oli endale palganud ehituse järelvalvaja.
Kohtu hinnangul asjas kogutud tõendid nende konkreetsete tööde tegemist ei kinnita.
1-20-3636
102.Varasemalt mainitud maksumusekspertiisis (XII kd tl 95–175) on leitud, et „Hankedokumentide töökirjeldus (HD osa III - töökirjeldus.pdf) taastamistööde osas on vastuolus töömahtude loendi (HD osa IV - töömahuloend.xlsx) kirjeldusega "heakorrastus, haljastus, taastamine". Hoonete ümbruse heakorrastust ja haljastust on võimalik teostada alles peale hoone ehitustööde lõppu. Vastavalt töökirjeldusele tuleks taastamistöid käsitleda kui ehitusplatsi ettevalmistust hoone(te) ehitustööde teostamiseks.“ (XII kd tl 99). Järeldustes leidis ekspert, et valdav osa arvetel/dokumentidel kirjeldatud projekteerimis- ja platsitöödest vastab ehitusdokumentides kajastatud ning tegelikult teostatud mahtudele ja ulatusele. Ake Andressoo kaitsja on siinkohal selgitanud, et ekspert on lihtsalt täpsustanud, et tema arvates oleks nende tööde õigem pealkiri ehitusplatsi ettevalmistamine, kuid ekspert pole öelnud, et need tööd mida on nimetatud heakorra-, haljastus- või taastamistöödeks, oleksid jäetud tegemata. Prokurör olevat eksperdi arvamusest täiesti valesti aru saanud ja kasutanud seda alusetult tõendamaks oma väidet, et mingid kokkulepitud tööd olid jäetud teostamata.
103.Tunnistaja S. K., kes teostas objektidel ehitusjärelevalvet ja on allkirjastanud ka ehituspäevikute sissekandeid, selgitas (dtl 624–628), et peamised tööd Kose ehitusplatsil olid raadamine, puude langetamine, lammutustööd, pinnase koorimistööd, täitetööd, aluste rajamine, tehnovõrkude rajamine. Tähtvere ehitusplatsil olid tööd mõnevõrra väiksemad, kuivõrd lammutust vajavat hoonestust seal ei olnud. Tunnistaja kinnitusel kajastuvad tehtud tööd ka ehituspäevikus, küll aga mitte tööde mahud.
104.12.06.2018 vaatlusprotokolli raames on vaadeldud mh E. A. elukohast läbiotsimisel leitud ja kaasavõetud Mace Ehitus OÜ objektide Kose hooldekodu platsitööde ja Tähtvere hooldekodu platsitööde ehituspäevikuid. Ehituspäevikutes tehtud koopiad asuvad protokolli juures. Esimene ehituspäevik (VI kd tl 1–115) on Tähtvere hooldekodu projekti raames teostatud tööde kohta ning teine ehituspäevik Kose hooldekodu tööde kohta (VI kd tl 116–212). Ehituspäevikute igapäevastele kannetele on alla kirjutanud peatöövõtja esindajana E. A. ja omanikujärelevalve teostajana S. K.. Lisaks nähtuvad ehituspäevikute sissekannetest ka töid teostanud alltöövõtjad. Tähtvere hooldekodu ehituspäevikust teepeenarde ja kraavide kujundamist või heakorrastus, haljastus- ja taastamistöid ei nähtu. Töid teostasid sel perioodil peamiselt Greeny OÜ ja Leeditehas OÜ. Kose hooldekodu ehituspäevikust nähtuvad alates 29.06.2017 -13.07.2017 sissekannetest mh ka haljastuse taastamise tööd. Sel perioodil teostas objektil töid alltöövõtja Lustrum Teenused OÜ.
105.OÜ Greeny poolt on uurijale edastatud dokumendid, mis on seotud Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööd OÜ-ga (IX kd tl 13–50), sh hinnapakkumised, teostatud tööde aktid ja esitatud arved. Kuigi hinnapakkumistes oli eraldi sisse arvestatud ka teepeenarde ja kraavide kujundamine ning selline rida on olemas ka teostatud tööde aktides (IX kd tl 29–33), nähtub viimastest, et nimetatud töid OÜ Greeny ei teostanud. OÜ Greeny esindaja P. T. on kohtuistungil (dtl 716–728) samuti kinnitanud, et kuigi hinnapakkumises küll oli teepeenarde ja kraavide kujundamine sees, siis tegelikkuses seda lõpuks ei teostatudki. Tunnistaja sõnul ta ei mäleta, kas OÜ Greeny teostas teepeenarde ja kraavide kujundamise töid, kuid lisas, et kui seda tööd akteeritud ei ole, tähendab see, et seda ei tehtud. P. T. sõnul teostasid vaid nemad seal objektil platsitöid. Kui oma töid hakati lõpetama, tuldi teostama juba maa-aluseid kommunikatsioone, veetrasse, kanalisatsiooni, elektrit, gaasitrasse. Greeny OÜ heakorrastuse, haljastuse ja taastamisega ei tegelenud, küll aga kinnitab, et tegid platsi täiendava silumise peale seda, kui kommunikatsioonide tööd olid tehtud.
106.Ka Lustrum Teenused OÜ on edastanud seoses Kose objektil teostatud lammutus- ja platsitöödega seotud dokumendid (IX kd tl 52–70), sh 5 teostatud tööde akti. Heakorrastus, haljastus ja taastamise töid nimetatud aktidest nähtuvalt teostatud ei ole. Lustrum Teenused OÜ
1-20-3636 esindaja T. L. on selgitanud (dtl 776–783), et kui nemad platsitöödega lõpetasid, siis jäi see objekt sellisena seisma pikaks ajaks – tööd jäid seisma ja väga seal midagi edasi ei tehtud vähemalt mõnda aega, kuivõrd tunnistaja käis ka hiljem objekti vaatamas.
107.E. A. on koostanud alltöövõtjate koondtabeli (V kd tl 21–22), kus on näha alltöövõtjad, kes Kose ja Tähtvere hooldekodude põhiprojektide koostamises ja platsitöödes osalesid ning nende tegevusalad. Lisaks Greeny OÜ-le ja Lustrum Teenused OÜ-le ei nähtu nimekirjast ettevõtteid, kes võiksid haljastus ja heakorra töid teostada. Valdavalt on tegu side- ja kommunikatsioonisüsteemide ehitusettevõtetega.
108.Ake Andressoo kaitsja on kohtule esitanud ortofotod Maa-ameti Geoportaali kaardirakendusest Kulli tee 5d, Rahinge küla kinnistu kohta. Ortofotod on tehtud seisuga 16.04.2016 (XV kd tl 145), 17.06.2017 (XV kd tl 155), 11.04.2018 (XV kd tl 148) ja 03.06.2021 (XV kd tl 149). Kaitsja sõnul näitab 2016. aasta foto, et pinnasetöid ei ole veel alustatud ja kinnistu näeb välja põllumaa moodi. 17.06.2017 fotolt aga on kaitsja sõnul näha, et kõik tööd mille mitteteostamist 05.05.2022 süüdistuses ette heidetakse, on tegelikkuses teostatud. Kohus esitatud fotode pinnalt kaitsjaga sama järelduseni ei jõua. Ortofotodelt on näha, et kinnistu pind on sarnane seda ümbritseva maapinnaga, s.t, et näiteks 2016. aasta fotol on nii kinnistul kui selle ümbruses näha muldpinda. Kuivõrd tegu on aprillikuise fotoga, ongi võimalik, et hein/muru polnud veel tärganud. 2017. aasta fotol, mis on tehtud juunis, on nii kinnistu kui selle ümbruse pind taas ühesugused. Mõlemat katab roheline kate, milles, on kohati näha ka heledamaid laike – seega pole tegu tiheda murukattega. Ühestki tõendist ei nähtu, et süüdistatavad oleks teinud haljastust ehk muru külvanud ka nt kõrval olevale maalapile. 2018. aasta fotolt nähtub taas, et maapind kinnistul ja selle ümbruses on sarnaselt pruunikas ehk aprillikuule omane. Ning 2021. ortofotolt nähtub, et maapind kinnistul ja selle ümbruses on ühtlaselt roheline. Ortofotodelt nähtuva pinnalt ei ole võimalik järeldada, et mingisuguseid haljastustöid oleks tehtud.
109.Kohus märgib, et kaitsja on küll esitanud ortofotod näitamaks, et haljastust tehti, kuid ühtegi tõendit selle kohta, kes, millal ja mis mahus täpselt haljastus ja heakorratöid teostas, esitanud ei ole. Ake Andressoo kaitsja viitab, et tööd võis ära teha Pinnasetööd OÜ ise või mõni teine alltöövõtja. Ka LEH-i kaitsjad ütlevad vaid, et kui töid ei teinud Greeny OÜ, siis järelikult tegi puuduvad haljastustööd ära Pinnasetööde OÜ või Mace Ehitus OÜ või mõni muu isik. Ning Vambola Sipelga kaitsja on toonitanud, et objekti tellija LEH-i esindaja seisukohast polnud vähimatki tähtsust selles, kes konkreetselt kõnealused tööd teostas – kas tegi seda töövõtja Mace Ehitus OÜ ise või kasutati selleks mõnda alltöövõtjat ning kui jah, siis kes see alltöövõtja oli. Seega pole ükski kaitsjatest välja käinud nime, kes tööd teostas ega esitanud ka ühtegi dokumenti selle tõendamiseks. Ometi on selge, et ehitusprotsess oli muidu igakülgselt dokumenteeritud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil kohtualune otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (RKKKo 24.10.2005, 3-1-1104-05, p 6.3). Antud juhul on kohus seisukohal, et teepervede ja kraavide kujundamine ning haljastus ja heakorra tööde tegemine Tähtvere ja Kose objektidel ei ole kinnitust leidnud. (C)
110.Järgnevalt käsitleb kohus Mace Ehitus OÜ poolt faktooringlepingu alusel saadud raha suunamist LEH-i (süüdistuses nimetatud raharing 2).
1-20-3636
111.Süüdistusteksti kohaselt 21.03.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ faktooringlepingu, millega loovutas LEH-le väljastatud arvetest tulenevad nõuded Finora Capital AS-le ja sai ajavahemikul 22.03.2017 kuni 11.08.2017 kuue osamaksena 90-ks päevaks avanssi kokku summas 440 836,35 eurot. Kuna avanss maksti välja suurendatud maksumusega arvete alusel, sisaldas see ka suurendatud hanketööde hinda. Avansi võtmise üheks eesmärgiks oli saada ajutiselt rahalised vahendid, et need varjatult edastada läbi erinevate ettevõtete LEH-le, et LEH saaks nende arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. LEH võttis kohustuse arvete maksetähtaegade saabumisel tasuda nende eest Finora Capital AS-le.
111.1.Võlaõigusseaduse § 256 kohaselt kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.
111.2.Kohus on tuvastanud, et 21.03.2017 on Mace Ehitus OÜ (müüja) ja OÜ Finora Capital (faktoor) vahel sõlmitud faktooringuleping nr FF20170320042. Faktooringulimiidiks on määratud maksimaalselt kuni 250 000 eurot. Lepingu on Mace Ehitus OÜ nimel digitaalselt allkirjastanud Ake Andressoo (IX kd tl 167–173). OÜ Finora Capital poolt uurijale edastatud dokumentide hulgas on ka 20.03.2017 koostatud notariaalne volikiri, millega Mace Ehitus OÜ volitab Ake Andressood esindama Mace Ehitus OÜ-d kõikide isikute ja asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes (IX kd tl 176–177).
111.3.21.03.2017 on sõlmitud arvete tasumise kokkulepe, mille poolteks on OÜ Finora Capital (faktoor), Mace Ehitus OÜ (müüja) ja LEH (ostja). Kokkuleppega kinnitavad pooled, et nad on teadlikud, et faktoor ja müüja on sõlminud omavahel faktooringulepingu ostja poolt tasumisele kuuluvate arvete faktoorimiseks. Müüja poolt ostjale väljastatavatel arvetel näidatud nõuded on loovutatud OÜ-le Finora Capital. Kokkuleppe on digitaalselt allkirjastanud Mace Ehitus OÜ nimel E. A. ja LEH-i nimel Vambola Sipelgas (IX kd tl 174–175).
111.4.21.03.2017 on Vambola Sipelgas saatnud Finora Capitali esindajale e-kirja, milles kirjutab, et „Igast abikõlbulikust arvest peame 26,44% ise ära maksma. Sellest arvest 46 272.maksime ise 12234.32 ja rah.minist ootame 34037.68 eurot. Selle saamisel tasume selle summa Teile.“ Kirjale on lisatud arve nr A-170209 summas 46 272 eurot koos töövõtja tõendiga (IX kd tl 178–183). 12.04.2017 e-kirjaga on Vambola Sipelgas Finora Capitalile edastanud arve nr A-170301 summas 164 748 eurot (sellest omaosalus 42 834,48 eurot) (IX kd tl 184–189), 08.05.2017 e-kirjaga arve nr A-170402 summas 79 380 eurot (sellest omaosalus 20 988,07 eurot) (IX kd tl 190–192), 14.07.2017 e-kirjaga arve nr A-170503 summas 2017 142,44 eurot (sellest omaosalus 53 857,03 eurot) (IX kd tl 193–195), 13.07.2017 e-kirjaga arve nr 170603 summas 170 510,40 eurot (sellest omaosalus 44 332,70 eurot) (IX kd tl 196–198) ja 11.08.2017 arve nr A-170703 summas 77 350,80 eurot (sellest omaosalus 20 111,21 eurot) (IX kd tl 199– 204).
111.5.Fakt, et OÜ Finora Capital kandis Mace Ehitus OÜ kontole summad (detailne ülekannete info süüdistuse tabelis), nähtub Mace Ehitus OÜ arvelduskonto väljavõttelt (DVDplaadil nr 9A, III kd tl 112). Arvelduskonto vaatluse kohta on 30.11.2019 koostatud ka protokoll, mille lisas 2 olevas tabelis 1C on nimetatud tehingud eraldi välja toodud (III kd tl 94). Kokku sai Mace Ehitus OÜ perioodil 22.03–11.08.2017 OÜ-lt Finora Capital arvete nr A170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 alusel 440 826,35 eurot.
1-20-3636
112.Pooled on asunud vaidlema muuhulgas ka selle üle, kas LEH-l oli finantsvõimekust omafinantseeringut tasuda või ei. Selles osas jäädi lõpuni erinevatele seisukohtadele.
112.1.Vambola Sipelga kaitsja leiab, et väide, mille kohaselt puudusid LEH-l projekti omafinantseeringu tasumiseks vajalikud vahendid ja just sel põhjusel oli vaja toime panna soodustuskelmust, on alusetu ja vale. LEH müügitulu oli 2016. a. 5 miljonit eurot (ca 417 000 eurot kuus) ja 2017. a. ligi 6 miljonit eurot (ca 490 000 eurot kuus) ning ettevõte oli kasumlik. LEH majandusaasta aruanded olid ka auditeeritud ning mh ka see fakt räägib vastu süüdistusversiooni väidetele kõikvõimalike fiktiivsete ja näilike tehingute tegemisest LEH-i poolt. Oluline on arvestada, et 2016. a. ja 2017. a. alguse LEH-i majandustulemused olid sellised, mida AS Swedbank pidas piisavaks LEH-le 3,5 miljoni euro laenamiseks sellesama Võisiku kodu reorganiseerimise projekti tarvis. Järelikult ei olnud LEH-l vähimatki vajadust hankida omafinantseeringu tegemiseks vahendeid läbi tööde maksumuse suurendamise.
112.2.Ake Andressoo kaitsja on selgitanud, et faktooringuleping oli Mace Ehitus OÜ-le vajalik, et finantseerida hankelepingu täitmist, s.o platsitöid Kosel ja Tähtveres. Lepingu täitmiseks on vaja osta ehitusmaterjale, rentida masinaid, maksta töötajatele, maksta alltöövõtjatele jne. Hankelepingu alusel ei olnud ettenähtud ettemaksu ning Mace Ehitus OÜ-l ei olnud vahendeid, et ise ehitust finantseerida kuni LEH-lt tasu saamiseni. Seetõttu sõlmiti faktooringuleping. Kaitsja rõhutab, et faktooringu mõte on, et tööde teostaja (Mace Ehitus OÜ) saab teostatud tööde eest raha juba enne arvete maksmise tähtaega laenuna finantseerijalt kuni tellija (LEH) arved tasub. Selles osas tegelikult vaidlus puudub. Süüdistus väidabki, et LEH-le edasikandmiseks ajutiselt rahaliste vahendite saamine oli faktooringulepingu sõlmisel vaid üheks eesmärgiks.
112.3.Seoses LEH-i üldise finantsvõimekusega on Ake Andressoo kaitsja ka välja toonud, et asjaolu, et LEH kavandas omafinantseeringu allikaks olulises ulatuses pangalaenu, kajastas LEH juba 2017. aastal Rahandusministeeriumile esitatud toetuse taotluses. Laenulepingust nr 17-024894-JI (hooldekodude rajamise finantseerimine) (III kd tl 197–202) nähtub, et pank nõustus laenu andma 26,44% teostatud tööde arve summast tingimusel, et Rahandusministeerium on üle kandnud 73,56% arve summast (tingimused kehtisid, kuni projekti on kokku investeeritud 8 709 212 eurot). Seega oli LEH-l enne laenu saamist tarvis leida omafinantseering.
112.4.LEH-i kaitsjate sõnul ei ole kõik ettevõtte varad pangakontol rahas ega peagi olema. Ettevõtte pangakontol on raha reeglina täpselt nii palju, kui järgmisteks väljamakseteks vaja. Isegi, kui pangakonto seis on mingil ajahetkel 0 eurot, siis ei tähenda see, et ettevõte on maksevõimetu. Isiku maksevõime analüüsimiseks tuleb summeerida ühelt poolt, kui suures väärtuses on isikul vara ja teiselt poolt, kui suures väärtuses on kohustusi ja saadud tulemusi võrrelda (bilanss). Tegutsev äriühing võib vajamineva rahasumma saamiseks suvalisel ajahetkel müüa või pantida enda muud vara või kasutada laenuraha.
112.5.Kaitsjad on viidanud ka riikliku eksperdi T. R. poolt koostatud finantsekspertiisile (XIII kd tl 18–27), kus ekspertiisiks oli esitatud küsimus „Kas Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS ja HK Varahaldus OÜ omasid piisavalt finantsvahendeid, et teostada hanke "Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamine ja platsitööd" omafinantseeringu makseid perioodil veebruar kuni oktoober 2017?“ Ekspert jõudis järeldusele, et Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS ja HK Varahaldus OÜ omasid perioodil veebruar kuni oktoober 2017 piisavalt finantsvahendeid, et teostada hanke "Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamine ja platsitööd" omafinantseeringu makseid. Ekspertiisi tegemisel on lähtutud mõlema ettevõtte majandusaasta aruannetest 2016. a kohta ja raamatupidamisregistrite väljavõtetest perioodil
1-20-3636 jaanuar-oktoober 2017. Tütarettevõte HK Varahaldus OÜ on kaasatud LEH-i rahavoogude aruandesse, kuna ettevõtte bilansis olid seisuga 31.12.2016 aktiva poolel kirjendatud materiaalsed põhivarad summas 2 970 tuhat eurot ja passivas pikaajalised laenud 2 918 tuhat eurot. Prokuröri hinnangul on ekspertiis puudulike põhjendustega. Ekspertiisiakti punktist nr
1.4.4.nähtub, et ettevõtte vaba rahavoog võrdub summaga, mis jääb järele peale seda, kui ettevõte on katnud kõik oma tegevuskulud ja tasunud maksud, kuid pole teinud väljamakseid omanikele ega võlausaldajatele. Ekspertiisiakti lisast (rahavoogude tabel) nähtub, et ekspert ongi teinud järelduse maksevõime pinnalt, mis äriühingul või kontsernil oli enne laenu tagasimakseid. Prokurör toob välja, et see tähendab teisisõnu seda, et LEH omas küll võimekust omafinantseeringut maksta, aga siis oleks jäänud mõni laenukohustus täitmata. Lisaks ei ole prokuröri arvates mõistetavat põhjendust sellele, miks on LEH-i finantsvõimekust hinnatud koos tütarettevõttega, kuigi eelarved on ettevõtetel erinevad.
112.6.24.07.2018 asitõendi vaatlusprotokoll (XI kd tl 123–132) kajastab tunnistaja E. N. poolt üle antud LEH-i kontoplaanide ja panga- ning kassa kontode käivete väljatrükkide vaatlust ajavahemiku jaanuar-august 2017 kohta. Protokollist nähtuvalt oli kõigi LEH-i kontode ja kassade seis kokku kuu lõppudel negatiivne vahemikus -129 252,99 eurot kuni -136 925,10 eurot. Samuti nähtub, et kuna lähtuvalt LEH-le väljastatud krediidilimiidi suurusest said LEHi kõigi kontode ja kassade seis olla negatiivne maksimaalselt -150 000 eurot, ei oleks LEH-l ilma Vevasi OÜ-lt laekunud summadeta võimalik teostada kõiki arveldusi kuude lõikes ajavahemikul aprill-august 2017. Prokuratuuri väide on, et Vevasi OÜ-lt laekusid fiktiivsed laenu tagasimaksed, seega ei olnud LEH-l tegelikult omafinantseeringu võimekust ja need fiktiivsed laekumised just aitasid omafinantseeringut katta.
112.7.Kohtul ei ole nende asjaolude pinnalt võimalik päris üheselt väita, et LEH-il selgelt polnud võimalust ilma süüdistusekohast skeemi realiseerimata ettenähtud omaosalust katta. Küll aga olid tegelikkuses toimunud tehingud selles abiks. Kohtu hinnangul polegi lõppastmes niivõrd oluline, kas raha omaosaluseks oli või mitte. Varavastaseid kuritegusid pannakse toime ka muul põhjusel kui rahapuudus. On üsna üheselt selge see, et majanduslikult on äriühingule kasulikum, kui ta saab investeeringuobjekti kõik kulud kantud toetuse arvelt. Sellisel juhul ei pea omafinantseeringuks raha leidma (kui seda pole) või saab omafinantseeringuks minema pidavat raha kulutada millekski muuks (kui raha on olemas).
113.Süüdistuse kohaselt vahetult peale Finora Capital AS-lt avansi osamaksete laekumist Mace Ehitus OÜ pangakontole, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel juhiabi M. L. ajavahemikul 22.03.2017. a. kuni 11.08.2017. a. 352 604,72 eurot seitsme osamaksena alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 (osalise) tasumisena edasi Pinnasetööde OÜ pangakontole.
113.1.Mace Ehitus OÜ-lt vastavate summade laekumine Pinnasetööde OÜ kontole nähtub Mace Ehitus OÜ arvelduskonto väljavõttelt (DVD-plaadil nr 9A, III kd tl 112). Nimetatud arvelduskonto vaatluse kohta on 30.11.2019 koostatud ka protokoll, mille lisas 2 olevas tabelis 2C on nimetatud tehingud eraldi välja toodud (III kd tl 95–96). Vaidlust kannete tegemise fakti kohta kriminaalasjas ei ole.
113.2.Süüdistuse kohaselt on antud kanded toimunud vahetult peale seda, kui Mace Ehitus OÜ kontole laekus raha Finora Capital OÜ-lt ning need ülekanded on omavahel süsteemselt seotud. LEH-i kaitsjad on märkinud, et nimetatud arved on esitatud reaalselt tehtud tööde eest vastavalt sõlmitud töövõtulepingule. Mace Ehitus OÜ vastutas platsitööde valmimise eest ja sõlmis selle täitmiseks alltöövõtulepingu Pinnasetööde OÜ-ga, kes omakorda tellis osa töid erinevatelt alltöövõtjatelt, sh ja mitte ainult Greeny OÜ-lt ja Lustrum OÜ-lt ning sõlmis
1-20-3636 vastavad alltöövõtulepingud. Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahel on sõlmitud kirjalik leping ning Mace Ehitus OÜ tegi perioodil 22.03.2017–11.08.2017 Pinnasetööde OÜ-le pangaülekandeid summas 569 124,78 eurot. Seega on Mace Ehitus OÜ tasunud arved, mille Pinnasetööde OÜ esitas Mace Ehitus OÜ-le tehtud platsitööde eest. Arvete esitamine ja nende tasumine toimus tõepoolest süsteemselt, sest iga kord, kui töö oli teatud etapis tehtud, esitas töövõtja Pinnasetööde OÜ tellijale Mace Ehitus OÜ-le tööde eest arve ja Mace Ehitus OÜ tasus selle.
113.3.Kohus on tuvastanud, et Mace Ehitus OÜ pangakonto väljavõttelt ja ka eelnimetatud tabelist nr 2C nähtub, et:
113.3.1.22.03.2017 on Finora Capital OÜ kandnud Mace Ehitus OÜ-le 27 230,14 eurot ning Mace Ehitus OÜ omakorda Pinnasetööde OÜ-le 25 000 eurot. Selgituseks on arve nr 170301 osaline tasumine. Nimetatud arve (VII kd tl 107) kogusumma on 80 828,40 eurot ning arve kirjelduses on märgitud akt nr 002 (XII kd tl 91 p).
113.3.2.13.04.2017 on Finora Capital OÜ kandnud Mace Ehitus OÜ-le 97 530,82 eurot ning Mace Ehitus OÜ omakorda Pinnasetööde OÜ-le 55 828,40 eurot selgitusega arve nr 170301 lõplik tasumine ja 19 205 eurot selgitusega arve nr 170303 osaline tasumine. Viimati nimetatud arve (VII kd tl 108) kogusumma on 50 505 eurot ning arve kirjelduses on märgitud akt nr 003 (XII kd tl 92).
113.3.3.08.05.2017 on Finora Capital OÜ kandnud Mace Ehitus OÜ-le 46 713,54 eurot ning Mace Ehitus OÜ omakorda Pinnasetööde OÜ-le 42 828,64 eurot. Selgituseks on arve 170401 osaline tasumine. Nimetatud arve (VII kd tl 109) kogusumma on 62 828,64 eurot ning arve kirjelduses on märgitud akt nr 004 (XII kd tl 92 p).
113.3.4.14.06.2017 on Finora Capital OÜ kandnud Mace Ehitus OÜ-le 80 000 eurot ning 15.06.2017 on Mace Ehitus OÜ omakorda kandnud Pinnasetööde OÜ-le 65 000 eurot. Selgituseks on arve 170502 osaline tasumine. Nimetatud arve (VII kd tl 110) kogusumma on 166 955,40 eurot ning arve kirjelduses on märgitud akt nr 005 (XII kd tl 93).
113.3.5.14.07.2017 on Finora Capital OÜ kandnud Mace Ehitus OÜ-le 143 570,18 eurot ning 16.07.2017 on Mace Ehitus OÜ omakorda kandnud Pinnasetööde OÜ-le 114 742,68 eurot. Selgituseks on arve 170602 tasumine. Nimetatud arve (VII kd tl 111) kogusumma on 148 007,34 eurot ning arve kirjelduses on märgitud akt nr 006 (XII kd tl 93 p).
113.3.6.11.08.2017 on Finora Capital OÜ kandnud Mace Ehitus OÜ-le 45 791,67 eurot ning Mace Ehitus OÜ omakorda Pinnasetööde OÜ-le 30 000 eurot. Selgituseks on arve 170702 osaline tasumine. Nimetatud arve (VII kd tl 112) kogusumma on 62 538,42 eurot ning arve kirjelduses on märgitud akt nr 007 (XII kd tl 94).
113.4.Kokkuvõtvalt nähtub ülaltoodud rahalistest ülekannetest tõepoolest selline „süsteem“, kus Mace Ehitus OÜ, olles saanud raha faktooringulepingu alusel Finora Capital OÜ-lt, kasutab seda raha kohe ka alltöövõtjale tasu maksmiseks esitatud arvete eest. Midagi keelatut selles ei ole.
114.Süüdistusteksti kohaselt lisaks eeltoodule, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel Mace Ehitus OÜ juhiabi M. L. ajavahemikul 28.02.2017–15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete alusel veel 222 418,48 eurot. Seega kanti ajavahemikul 28.02.2017–15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames
1-20-3636 koostatud arvete alusel kokku 575 023,20 eurot, mida Ake Andressoo läbi Pinnasetööde OÜ kasutas osaliselt sihtotstarbeliselt, s.o hanke platsitööde teostamisega seotud alltöövõtjatele tasumiseks ning osaliselt, s.o summas vähemalt 206 000 eurot, soodustuskelmuse läbiviimiseks.
114.1.Kohus on tuvastanud, et perioodil 28.02.–15.08.2017 on Mace Ehitus OÜ tasunud Pinnasetööde OÜ-le 7 arve (VII kd tl 106–112) alusel kokku 575 023,20 eurot (VII kd tl 162– 163, VIII kd tl 4). Esimese arve nr-ga 170201 summas 3360 eurot tasumist süüdistus ette ei heida ja sellele järgnevate kannetega ei seosta, sest esimese Mace Ehituse OÜ arve (nr A170208) omafinantseeringu osa maksti LEH-i poolt esialgu täiesti enda vahenditest (prokuröri kõne, dtl 1076). Nõudekirjast ja AS LHV Pank 29.06.2018 vastuskirjast (III kd tl 147–150) nähtub, et ülekandeid Mace Ehitus OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ kontole tegid nimetatud perioodil nii Ake Andressoo kui ka M. L.
115.Süüdistusteksti kohaselt vahetult peale Mace Ehitus OÜ pangakontolt osade kaupa 352 604,72 euro laekumist Pinnasetööde OÜ pangakontole kandis Ake Andressoo ning Ake Andressoo korraldusel soodustuskelmusega puutumust mitteomav T. A. ajavahemikul 22.03.2017–15.06.2017. a. 206 000 eurot edasi Vevasi OÜ pangakontole. Nagu eelnevalt nimetatud, on selle ettevõtte juhataja ja omanik Vambola Sipelgas. 206 000 eurost 114 000 eurot, (ülekanded ajavahemikul 22.03.2017–15.06.2017) kajastati ettevõtete raamatupidamistes laenu tagasimaksetena ja 92 000 eurot (ülekandmine ajavahemikul 16.07.2017–14.08.2017) kajastati Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme külas asuva EesMustamäe kinnistu müügiarvete nr 23–17 ja 26–17 eest tasumisena. Lisaks kanti 21.06.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 eurot selgitusega „Kokkuleppel“. Seega, vahetult peale Mace Ehitus OÜ pangakontolt arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ pangakontole kanti sellest Vevasi OÜ-le edasi 240 000 eurot.
115.1.Kohus on tuvastanud, et süüdistuse vastavas osas tabelis kajastatud kanded kogusummas 240 000 eurot on sellisel kujul ka aset leidnud. Pinnasetööde OÜ LHV Pangas oleva arvelduskonto väljavõtted ajavahemiku 01.01.2015–23.10.2017 kohta on salvestatud DVD-plaadile nr 9A (III kd tl 112) ning asjassepuutuvad kanded on ära märgitud ka 30.11.2019 koostatud vaatlusprotokollis ja selle lisades (tabel 3C, 4C) (III kd tl 71–111). Ülekandeid teostasid nii Ake Andressoo kui ka T. A. (III kd tl 147–150).
115.2.Asitõendi 21.11.2017 vaatlusprotokoll koos lisadega, mille käigus on vaadeldud Vambola Sipelga kalendermärkmikke, tõendab, et Vambola Sipelgas pidas arvestust Pinnasetööde OÜ poolt Vevasi OÜ-le kantud 114 000 euro üle. Märkmikus on järgmised käsikirjalised kanded: 22.03.2017 13 000 eurot, 18.04. 44 000 eurot, 08.05. 20 000 eurot, 09.05. 11 000 eurot, 15.05. 26 000 eurot, s.o kokku 114 000 eurot. Kannete juures on ka viide „Pt -> V.“, mis tähendab ilmselt Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le (IV kd tl 53). Seda, kas ja mis alusel tekkis Vevasi OÜ-l nõudeõigus Pinnasetööde OÜ vastu 114 000 euro saamiseks, käsitletakse otsuse II peatüki punktis D.
116.Süüdistusteksti kohaselt ei olnud tegelikkuses 92 000 euro kandmise näol Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole tegemist Ees-Mustamäe kinnistu ostuhinna tasumisega. Kinnistu tegelik väärtus oli 4000 eurot. Notariaalse kinnistu ostu müügi lepingu sõlmimise tegelik eesmärk oli anda varjatud alus 92 000 euro ülekandmiseks Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele.
1-20-3636
116.1.Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme külas asuva Ees-Mustamäe kinnistu müüki tõendab 16.08.2017 sõlmitud notariaalne leping nr 823/2017 (VIII kd tl 109-114). Lepingu kohaselt oli Vevasi OÜ (esindaja Vambola Sipelgas) poolt Pinnasetööde OÜ-le (esindaja Ake Andressoo) müüdud kinnistu hinnaks 270 000 eurot.
116.2.04.12.2017 on Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahel sõlmitud notariaalne kompromissleping nr 1233/2017 (VIII kd tl 115-118). Lepingu kohaselt on Pinnasetööde OÜ tasunud lepinguobjekti ostuhinnast 92 000 eurot ehk 34%. Kompromissiga teeb ostja müüjale ettepaneku jätkata kinnistu suhtes omandiõiguse teostamist kaasomanikena, milles ostja kaasomandiosa suurus põhineb ostja poolt tasutud ostuhinna osal ehk ostja kaasomandi suuruseks kinnistus oleks 34/100 mõttelist osa. Kinnistu kaasomanikuna säilib ostjal ka võimalus ja õigus saada tulevikus ainuomanikuks, kui müüja talle kuuluva kaasomandiosa võõrandab. Seega ei viidud Ees-Mustamäe kinnistu müüki esialgselt kavandatud viisil lõpuni.
116.3.Eelnimetatud kinnistu turuväärtuse hindamiseks 2017. aasta augusti seisuga on läbi viidud kinnisvara hindamise ekspertiis. Ekspert R. L. kvalifikatsiooni kinnisvara hindamise ekspertiiside teostamiseks tõendavad 13.09.2017 riikliku tunnuste pikendamise käskkiri (VIII kd tl 141-142), Maa-ameti poolt välja antud tegevuslitsents (VIII kd tl 143) ja Eesti kinnisvara hindajate ühingu kutsetunnistus (VIII kd tl 144). 16.01.2018 koostatud ekspertiisimäärusest lähtuvalt (X kd tl 18-19) on eksperdile esitatud küsimus „Kui suur oli Valga maakonnas Palupera vallas Hellenurme külas asuva Ees-Mustamäe kinnistu /.../ turuhind seisuga august 2017?“ 02.02.2018 on uurija poolt eksperdile esitatud ekspertiisimääruse lisa, milles palutakse anda arvamus Ees-Mustamäe kinnistule uue 18 korteriga korterelamu ehitamise majandusliku tasuvuse ning 11.07.2017 kell 7.22 Ake Andressoo poolt Vambola Sipelgale saadetud e-kirjas (vt VIII kd tl 138 p) kirjeldatud tingimustel kavandatava tehingu võimaliku majandusliku tasuvuse kohta. Ekspert R. L. poolt koostatud ekspertiisiakti nr 180122-01M kohaselt (VIII kd tl 120-140) oli Ees-Mustamäe kinnistu turuväärtus 01.08.2017 seisuga 4000 eurot (sh käibemaks). Eksperdi hinnangul ei ole Ees-Mustamäe kinnistule uue 18 korteriga korterelamu ehitamine majanduslikult tasuv ning 11.07.2017 kell 7.22 Ake Andressoo poolt Vambola Sipelgale saadetud e-kirjas kirjeldatud tingimustel kavandatava tehingu tegemine ei ole kinnistu ostja seisukohast majanduslikult põhjendatud.
116.4.Kohus, olles tutvunud ekspertiisimäärusega ja selle lisaga, ekspertiisiaktiga ning arvesse võtnud Ake Andressoo kaitsja esitatud vastuväiteid ekspertiisiakti tõendina lubatavusele, on seisukohal, et kõnesoleva ekspertiisi teostamisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõudeid ning ekspertiisiakt on tõendina lubatav. Kaitsja on viidanud, et KrMS § 106 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt märgitakse ekspertiisimääruses ka kuriteo asjaolud, ei ole siiski lubatav, et ekspertiisimääruses antakse juba täpselt ette eksperdilt oodatav vastus. Kohtu hinnangul ei ole ekspertiisimääruses eksperdilt oodatavat tulemust temale läheülesandega ette antud. KrMS § 106 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse ekspertiisimääruses ka ekspertiisi määramise põhjendus. Ekspertiisimäärusest tuleneb, et menetlejale oli juba kriminaalmenetluses kogutud materjalide kohaselt teada (sh nt jälituse käigus pealtkuulatud kõned pangaga), et kinnistu hinda on näidatud reaalsest maksumusest suuremana ning ekspertiis määrati selleks, et tuvastada kinnistu reaalne turuhind võõrandamise ajal. Lisaks oli tegu riiklikult tunnustatud eksperdiga ning puudub alus arvata, et kui kinnistu väärtus oleks tegelikult olnud ligilähedalgi 270 000 eurole, oleks ekspert seda tulenevalt ekspertiisimääruse sõnastusest ignoreerinud ja väljastanud ekspertiisiakti, kus hindab kinnistu turuväärtuseks 4000 eurot.
1-20-3636
116.5.Mis puudutab kaitsja etteheidet uurija poolt ekspertiisiülesande laiendamise kohta 02.02.2018 saadetud kirjaga „ekspertiisimääruse lisa“, on kohus seisukohal, et tegu on ekspertiisimääruse juurde kuuluva lisaga, milles kirjeldatud lähteülesande on ekspert võtnud ka ekspertiisi läbiviimise aluseks. Ekspertiisiaktis on hindamise lähteandmetes korrektselt märgitud mõlemad eksperdile esitatud küsimused ja viide ka uurija poolt edastatud e-kirjadele. Tegu ei ole nö lisaküsimusega, mis on eksperdile saadetud pärast ekspertiisi läbiviimist ja millele saadud vastuse tõendina arvestamine oleks raskendatud, vaid ekspertiisimääruse täiendusena, mis on olnud osaks ekspertiisi teostamise lähteandmetest.
116.6.Kaitsja väide, et käesolev ekspertiisiülesanne väljub ekspert R. L. pädevusest, jääb samuti tagajärjetuks. R. L. on riiklikult tunnustatud ekspert valdkonnas „kinnisvara hindamise ekspertiis“ (XIII kd tl 100 p). Kaitsja hinnangul oleks riiklikult tunnustatud ekspert A. V. (Finantsekspertiis (sh ettevõtte osaluste ja nõuete väärtuse hindamine; saamata jäänud tulu ja varalise kahju suuruse hindamine)) olnud pädev uurija poolt 02.02.2018 ekspertiisiülesannet eksperdina lahendama. Kohus on seisukohal, et ekspert R. L. antud lähteülesanded jäävad tema valdkonna „kinnisvara hindamine“ piiresse ning tema pädevus sellist ekspertiisi teostada peegeldub ka ekspertiisiaktist. KrMS § 98 lg 1 p 4 kohaselt on eksperdil ekspertiisi tehes õigus keelduda ekspertiisi tegemast, kui ekspertiisimääruses esitatud ekspertiisiülesanded on väljaspool tema eriteadmisi. Antud juhul ekspert seda teinud ei ole.
117.See, milliseks hindas Vambola Sipelgas nende tehingute ajal kinnistu hinda ise, nähtub 04.06.2018 jälitustoimingu protokollist ja selle lisast (XII kd tl 1-26). Tema kaitsja hinnangul pole jälitustoimingu lubade taotlemisel ja andmisel järgitud seaduse nõudeid ning seetõttu on jälitustoimingu protokoll tõendina lubamatu. Kohus märgib seoses jälitustoimingute seaduslikkusega järgmist.
117.1.KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Erinevalt muudest tõendi kogumise viisidest, kaasneb mistahes jälitustoimingu käigus toimunud seaduserikkumisega (nt loa põhistamatus) automaatselt saadud teabe tõendina kasutamise lubamatus. Kohtul lasub vastava taotluse esitamise korral kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva prokuratuuri või kohtu loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul.
117.2.Kohus tutvus kohtumenetluse käigus jälitustoimikuga. Salajase telefonivestluste ja muu teabe pealtkuulamise ja -vaatamise teostamiseks on Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunik väljastanud load. 23.05.2017 anti load KM3632/2017, KM3634/2017, KM3636/2017 (XIV kd tl 149-158, 167-176, 185-194), perioodil 25.05-25.07.2017 pealt kuulata ja vaadata Vambola Sipelgat, E. A. ja Ake Andressood. 25.07.2017 kohtumäärusetega KM3994/2017 ja KM3996/2017 (XIV kd tl 200-206, 212-218) pikendati luba jälitustoiminguteks Vambola Sipelga ja Ake Andressoo suhtes perioodiks 25.07.-24.09.2017. Tartu Maakohtu 25.07.2017 kohtumäärusega KM3997/2017 (XIV kd tl 238-244) anti luba mh pealt kuulata G. T. perioodil 25.07.-24.09.2017. Vambola Sipelga suhtes pikendati jälitustoimingute luba veel kord 22.09.2017 kohtumäärusega KM4334/2017 (XIV kd tl 230-237) perioodiks 24.09-24.11.2017. Kohus on kontrollinud, et jälitustoimingu protokollis kajastatu on saadud ajal, mil teabe kogumiseks kehtis jälitustoimingu luba.
117.3.KrMS § 1261 lg 2 kohaselt on jälitustoimingu lubatavuse eelduseks, et andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole
1-20-3636 võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve (ultima ratio).
117.4.Lubades on tuvastatud põhjendatud kuriteokahtlus ning nõutava põhjalikkusega on käsitletud küsimust, kas tõendeid oleks võimalik koguda jälitustoiminguid kasutamata. Kuriteokahtlust kinnitavad lubade kohaselt taotluses nimetatud dokumentaalsed tõendid, mis esitati eeluurimiskohtunikule tutvumiseks. Eeluurimiskohtunikule esitati ettevõtete ja füüsiliste isikute vahel raha liikumist tõendavad dokumendid. Esitati hüpotees, mille kohaselt suure tõenäosusega osutavad Ake Andressoo ja E. A. Vambola Sipelgale abi toetusobjektil abikõlbulike investeeringute kujundamisel ja loomisel. Märgitakse ära, et Mace Ehitus OÜ on LEH-i hankes üks pakkujatest ning tähelepanuväärseks peetakse, kuidas Mace Ehitus OÜ ei huvitugi riigihangete registrisse kantud hankedokumentidest. See andis aga põhjendatud aluse arvata, et teave hanke pakkujani jõuab hoopis isiklike kontaktide kaudu seoses ühiste huvidega toetuse saamisel ja kasutamisel. Otsuse kirjutamise faasis saab nentida menetleja ja eeluurimiskohtuniku esialgse prognoosi õigsust, s.o soodustuskelmuse toimepanemist Vambola Sipelga ja Ake Andressoo poolt. Kohus nõustub määruste asjaomaste põhjendustega, et kuritegude tõendamiseseme asjaolude osas oli tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kas välistatud või oluliselt raskendatud. Nagu jälitustoimingu taotlustes oli märgitud, siis kõik toimingud, mida sai varjatult teha, olid ära tehtud: välja küsitud pangakontode väljavõtted, samuti sularaha liikumistega puutumuses olevad videosalvestised, kõnede eristused, dokumendid riigihangete- ja äriregistrist, toetusprojektiga seotud dokumendid Rahandusministeeriumist. Asjakohane on ka selgitus, et menetlushuvidest lähtuvalt polnud otstarbekas kahtluse all olevate isikute ja võimalike tunnistajate ülekuulamine ning ka muude nende suhtes läbi viidavate avalike menetlustoimingute teostamine antud menetlusetapis. Menetluse avalikuks tulemisel jõuab teave kahtlustatavateni ja puudub mistahes põhjus eeldada, et nad hakkavad andma ennast süüstavaid ütlusi. See eeldus on leidnud praktikas kinnituse ka praeguses asjas. Menetlejal oli veel tuvastada, millised isikud on puutumuses projektiga. Samuti olid jälitustoimingud vajalikud, et tõendada erinevate koostatud dokumentide fiktiivsust ja isikute kuritegelike kokkulepete sõlmimise fakti ja sisu, mida antud menetlusfaasis sai teha ainult läbi jälitustoimingute.
117.5.Kaitsja hinnangul on jälitustoimingute lubade pikendamise taotlused rahuldatud äärmiselt pealiskaudsete põhjendustega. Kohus on seisukohal, et jälitustegevuse käigus saadi uut informatsiooni, mis kinnitas esialgseid kahtlusi ja toimingutega saadud teave andis aluse järgmiste jälitustegevuse lubade välja andmiseks. Lubade pikendamiste määrustest selgub mh, kuidas Vambola Sipelga kõnest raamatupidajaga nähtub, kuidas arutatakse 6000 euroga seonduvat, täpsemalt kas Pinnasetööd OÜ on selle summa Vambola Sipelgale võlgu või vastupidi ning kuidas seda raamatupidamises kajastada. Arutatakse ka, kes kellele (Pinnasetööd OÜ ja Vambola Sipelgas) ülekandeid on teinud. Ake Andressoo on teinud kõnesid, millest nähtub, et riigihange on jätkuvalt aktuaalne teema ning Ake Andressoo avaldab, et on riigihankest huvitatud ja teab kuidas seda võita. Vambola Sipelga suhtes pikendati luba ka teist korda, kus uue asjaoluna viidatakse, et pealtkuulatud kõnedest nähtub, kuidas Ake Andressoo otsib mh aktiivselt viise, kuidas ja millal asendada ehitusobjektidel kalleimaid ehitusmaterjale odavamatega. Veel viidatakse asjaolule, et Vambola Sipelgas on riigihanke asemel teinud lihthanke, mis 2,2 miljonilise objekti puhul viitab KarS § 300 tunnustele. Seega on lisandunud kahtlus KarS § 300 kuriteo toimepanemise osas. Kuna tõendusteavet veel nappis ja hangete ning ehitusega seonduv nõuab aega, pikendas kohus luba.
117.6.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et jälitustoimingu taotlustes ja lubades oli nõutava põhjalikkusega põhjendatud jälitustoimingute tegemise vajalikkust.
1-20-3636
118.Jälitustoimingu protokolli lisast pealtkuulatud kõnede stenogrammidega (XII kd tl 1011) nähtub Vambola Sipelga suhtlus Swedbank AS-ga. Nimelt selleks, et Ees-Mustamäe kinnistut võõrandada, oli vajalik panga nõusolek, kuivõrd kinnistu oli laenu tagatiseks ning sellele oli seatud hüpoteek. 14.07.2017 ja 18.07.2017 kõnedest nähtub, kuidas Vambola Sipelgas räägib panga töötajale, et tegu on 1,4 hektarilise maalapiga kaugel Palupera vallas, kus ei ole peal midagi muud peale nõgeste ning mille väärtus võib olla kaks kuni neli tuhat eurot.
118.1.Swedbank AS kliendihaldur B. P. sõnul (dtl 573-577) oli pank nõus eraldama Mustamäe kinnistust ühe osa ning sellega seoses mingit lisatagatist laenule pank ei nõudnud. Tunnistaja kinnitas, et kui panga jaoks oleks olemasolevate tagatiste väärtus oluliselt vähenenud, oleks pank nõudnud ka lisatagatist. Tunnistaja ka täpsustas, et LEH-il oli tagatisi 13 miljoni eest, seega mingite väiksemate juppide vabastamine ei olnud probleem. Pank hindab rahavooga kinnisvara. Kui puuduvad tagatised või kinnistul hooned peal, siis panga jaoks rahavoogu ei ole, kinnistu on väheväärtuslik ning pank võib selle vabastada.
118.2.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et süüdistuse väide Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le 270 000 euro eest müüdud Ees-Mustamäe kinnistu tegelik turuväärtuse osas on tõendamist leidnud. Nii läbiviidud ekspertiisist kui ka Vambola Sipelga enda hinnangust (pealtkuulatud kõnedest) tulenevalt jäi kinnistu väärtus 4000 euro juurde. Kohus nõustub ka prokuröri argumentidega, et Vambola Sipelga ja Ake Andressoo kirjavahetust (VIII kd tl 138 p) lugedes ei ole usutav, et väidetavalt 270 000 eurose hinnasildiga arendust planeeritakse mõne meilireaga. Samuti, kui lugeda Ees-Mustamäe kinnistut atraktiivseks ja hinnaliseks arendusprojektiks, ei ole loogiliselt selgitatav asjaolu, miks see seisab sisuliselt mittetegutseva äriühingu, s.o OÜ Knitser käes. Kohtuistungil ei mäletanudki E. A. alguses, et OÜ-l Knitser selline väärtuslik kinnistu on, vaid talle meenus see alles siis, kui prokurör mainis konkreetselt Ees-Mustamäe nime (E. A. ütlused, dtl 833, 838).
118.3.LEH-i kaitsjat toonitavad, et ei ole olemas sellist õigusakti, mis kohustaks kahte eraõiguslikku juriidilist isikut, kes ei ole hankijad ega pea ostumenetluses järgima RHS-s sätestatud korda, ostma või müüma oma kinnisvara turuhinnaga, mistõttu käesoleva lepingu sõlmimist ühelegi lepingupoolele ette heita ei saa. Ammugi ei saa Pinnasetööde OÜ ja Vevasi OÜ vahel sõlmitud lepingu tingimustest kuidagi tuleneda asjaolu, kas LEH tasus või ei tasunud toetatavas projektis omaosaluse. Vastuseks kaitseväidetele selgitab kohus, et keegi ei keela eraõiguslike juriidiliste isikute vahelist müügitehingut teha ükskõik mis hinnaga seni, kuni kokkulepitud hinda ei kasutata avalikest vahenditest toetuse taotlemisel omafinantseeringu maksmisest kõrvalehiilimiseks. Seega, kui eraldivõetuna ei pruugi kinnistu müügitehing olla seadusevastane, selgub tõendeid kogumis hinnates, et kinnistu müümine oluliselt kõrgema hinnaga toimus eesmärgiga luua alus raha kandmiseks Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole ning nimetatud tehing oli osaks suuremast rahade liigutamisest erinevate isikute vahel.
119.Süüdistuse kohaselt 21.06.2017 Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 euro kandmise eesmärgiks oli omafinantseeringu tasumiseks vajalike ajutiste rahaliste vahendite ajutine kandmine Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelgase kontrollitavale ettevõttele, et antud rahalised vahendid kanda edasi LEHile ja et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 34 000 eurot tagastati Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le 13.10.2017, s.o peale toetussummade laekumist LEH53
1-20-3636 ile, mistõttu oli tegemist ajutise kandega ning see ei ole käsitatav suurendatud maksumuse osana.
119.1.Tegemist on kandega, mis prokuröri sõnul oli selle selgelt eristuv ning seda ajutist kannet saab käsitleda laenuna, mis anti omafinantseeringu tasumiseks. Ülekanne ei ole käsitletav hanketööde suurendatud maksumuse osana. Selliselt oli see kajastatud ka Vambola Sipelga isiklikus märkmikus (IV kd tl 53), kus viimane pidas arvestust Pinnasetööde OÜ poolt Vevasi OÜ-le ülekantud summade üle ning kus on kirjas: „laen! Pt. -> V. 21.06. 34 000.-“.
119.2.LEH-i kaitsjad on aga seisukohal, et kõnealustel pangaülekannetel ei ole muud erinevust kui see, et prokurör on ühed tehingud välja valinud ja teised kõrvale jätnud, mis ilmestab kuriteo kindlakstegemise meelevaldsust.
119.3.Kohus nõustub prokuröri väitega, et antud kanne summas 34 000 eurot on eristatav näilisel alusel Pinnasetööde OÜ poolt Vevasi OÜ-le üle kantud 114 000 eurost (viitega laenu tagastamisele) ning 92 000 eurost (kinnistu müük). Nagu käesoleva otsuse järgmises alapeatükis tõendamist leiab, oli Pinnasetööde OÜ poolt Vevasi OÜ-le 114 000 euro ülekandmiseks loodud näiline alus – erinevad laenulepingud – selleks, et suures plaanis oleks võimalik Finora Capital AS-lt faktooringulepingu alusel saadud raha edasi suunata LEH-ile, et viimane saaks selle arvelt omafinantseeringu tasumist näidata. Samuti oli turuhinnast oluliselt kõrgema hinnaga müüdud Ees-Mustamäe kinnistu tehing sõlmitud lõppkokkuvõttes sama eesmärgiga. 34 000 euro suuruse ülekande puhul viited sellistele skeemidele puuduvad. Puudub info, nagu oleks nimetatud laen antud näiliselt või rahasummat liigutatud läbi erinevate isikute pangakontode. Pinnasetööde OÜ andis Vevasi OÜ-le 34 000 eurot laenu ning viimane ka tagastas selle.
120.Süüdistuse kohaselt peale Pinnasetööde OÜ pangakontolt laenu tagasimaksete, kokkuleppelise ja arvetega nr 23–17 ja 26–17 seotud maksete laekumist Vevasi OÜ pangakontole summas 240 000 eurot, kandis Vambola Sipelgas sellest ajavahemikul 22.03.2017–14.08.2017. a. 210 720,42 eurot kaheksa osamaksena edasi LEH-i pangakontole, viidetega laenule või laenu tagasimaksetele. Vevasi OÜ on LEH-i ainuomanik ja Vevasi OÜ ainuosanik on omakorda Vambola Sipelgas. Samuti oli Vambola Sipelgas tehingute toimumise ajal mõlema ettevõtte juhatuse liige.
121.Kohus on tuvastanud, et süüdistuse vastavas osas tabelis kajastatud kaheksa ülekannet kogusummas 210 720,42 eurot on sellisel kujul ka aset leidnud. LEH-i AS-is SEB Pank asuva arvelduskonto väljavõtted ajavahemiku 01.01.2015–04.10.2017 kohta on salvestatud DVDplaadile nr 9A (III kd tl 112) ning asjassepuutuvad kanded perioodil 22.03–14.08.2017 on ära märgitud ka 30.11.2019 koostatud vaatlusprotokollis ja selle lisas (tabel 4C) (III kd tl 71–111). Ülekannete kirjeldused viitavad kas laenule või laenu tagastamisele. Tabelis 4C on kõrvutatud Pinnasetööde OÜ poolt tehtud kanded Vevasi OÜ-le ning Vevasi OÜ kontolt LEH-i kontole tehtud ülekanded. Tabelist nähtub, et kanded Vevasi OÜ kontolt LEH-i kontole on toimunud üldjuhul samas suurusjärgus ning samal päeval kuni 5 päeva hiljem võrreldes sellega, kui raha laekus Vevasi OÜ kontole Pinnasetööde OÜ-lt.
122.Kohtule on esitatud vaadeldavasse perioodi jäävad laenulepingud. Esimene neist on sõlmitud 20.03.2015 ning selle alusel andis LEH Vevasi OÜ-le laenu 134 500 eurot (XII kd tl 180). Lepingu esitasid kohtule kaitsjad ning prokurör esitas kohtuistungil ka vastuväite. Prokuröri sõnul ei ole seda dokumenti raamatupidamise hulgas ning tema väitel on see tagantjärgi tehtud. LEH-i kaitsjad märkisid hiljem kohtukõnes vastuseks, et tegemist on sama
1-20-3636 20.03.2015 laenulepinguga, mis on nimetatud süüdistusakti punktis 239, aga mida prokurör kohtule ei esitanud. Asjaolu, et selle lepingu koopia sai prokurör enda kätte LEH-i kontori läbiotsimise käigus, näitab, et dokument ei ole koostatud tagantjärgi. Kohus märgib, et 20.03.2015 laenuleping koos lisadega on prokuröri poolt siiski 07.01.2022 istungil kohtule esitatud (dtl 607) ning tegu on tunnistaja E. N. (LEH-i raamatupidaja) poolt uurijale antud dokumendiga, millel on olemas ka raamatupidaja allkiri (XI kd tl 36-39).
122.1.Lepingu kohaselt kohustub laenuandja laenu üle andma osade kaupa vastavalt vajadusele. LEH-i kaitsjad on selgitanud, et lepingus nimetatud 134 500 euro puhul on tegu nö krediidi maksimumsummaga ehk limiidiga, mida selle lepingu alusel Vevasi OÜ kasutada saab. Lepingust tulenevalt oli laenusaaja kohustatud laenu tagasi maksma hiljemalt 31.12.2017. Nimetatud tähtaega pikendati laenulepingu muudatusega kuni 31.12.2019 (XII kd tl 181 p). E. N. poolt esitatud dokumentide hulgas oli seonduvalt antud laenulepinguga arvepidamine krediidisumma kasutamise ja tagasimaksete kohta 2016. ja 2017. aastal (XI kd tl 42-43). Dokumentidest nähtub, et 2016. aastal oli Vevasi OÜ kokku saanud LEH-ilt antud laenulepingu alusel 484 300 eurot ning tagasi maksnud 376 000 eurot, seega oli 31.12.2016 seisuga vaja tagasi maksta veel 108 300 eurot. Lisaks nähtub, et aasta jooksul maksis Vevasi OÜ mõnel korral laenu tagasi isegi rohkem kui peaks ning laenujääk oli ühel hetkel lausa -65 500 eurot (s.t et hoopis LEH oli Vevasi OÜ-le võlgu). 2017. aastal sai Vevasi OÜ veel laenu 10 000 eurot, ehk kokku oli tagasimaksmisele kuuluv summa 118 300 eurot. Arvepidamisest tulenevalt on nimetatud summa ka samal aastal tagasi makstud. Tagasimaksete puhul on tegu samade ülekannetega, mida on kajastatud ka süüdistuse vastavas osas olevas tabelis (s.o 8 720,42 eurot, 1600 eurot, 42 000 eurot, 29 400 eurot ja 37 000 eurot).
123.19.06.2017 on LEH-i ja Vevasi OÜ vahel sõlmitud nö vastassuunaline laenuleping, s.t et Vevasi OÜ andis LEH-ile laenu kuni 100 000 eurot (XI kd tl 40-41, XII kd tl 198). LEH-i kaitsjate sõnul toimib leping samamoodi, nagu eelmises punktis käsitletud leping, s.o krediidi põhimõttel. E. N. poolt esitatud arvepidamine krediidisumma kasutamise ja tagasimaksete kohta 2017. aastal tõendab, et LEH on saanud Vevasi OÜ-lt laenu 92 000 eurot ning on laenu samal aastal ka tagasi maksnud. Laenu on antud kolme ülekandega (s.o 17 000 eurot, 53 000 eurot ja 22 000 eurot) ning need kanded kattuvad süüdistuse vastavas osas olevas tabelis väljatoodud ülekannetega. Laenu tagasimaksed on tehtud 2017. aasta sügisel.
124.Seoses LEH-i ja Vevasi OÜ vaheliste laenulepingutega on ütlusi andnud ka tunnistaja E. N. (dtl 591-595). Tunnistaja kinnitab, et 2015. aastal sõlmitud lepinguga andis LEH laenu Vevasi OÜ-le ning 2017. aastal sõlmitud lepinguga andis Vevasi OÜ laenu LEH-ile. Tegu oli nö laenulimiidiga ning laenu ülekandmine ei toimunud ühekordse tehinguga. Väljamaksete tegemine toimus selliselt, et laenu soovija pöördus laenuandja poole ja küsis, kas ettevõttel on võimalik anda laenu juurde. Seejärel teine juhatuse liige küsis tunnistaja käest, kas neil on finantse, et kas on võimalik laenu anda. Laenude tagasimaksmine toimus samal põhimõttel, et laenusaaja pöördus laenuandja poole sooviga mingi osa rahast tagastada. Tunnistaja kinnitas veel, et vahel maksti laenu rohkem tagasi kui oli antud – selleks eraldi laenulepingut vormistama ei hakatud. Selle peale, miks 2017. sõlmiti vastassuunaline laenuleping ütles tunnistaja, et tõenäoliselt oli LEH-il siis laenuvajadus. Otsuse laenu võtmise kohta teeb juhatus, kuid tunnistaja annab juhatusele märku, kui näeb näiteks, et ettevõttel on arveid rohkem kui raha.
125.Kaitsjad toovad välja, et eelnimetatud lepingute alusel leidsid aset kontsernisisesed tehingud. Süüdistusaktis märgitud periood 22.03.2017-11.08.2017 on nende hinnangul ebaülevaatlik ning konkreetset perioodi vaadeldes jäävad välja LEH-i poolt tehtud laenu tagasimaksed.
1-20-3636
126.Kohus nõustub eelneva kaitsjate väitega, kuid asja lahendamise seisukohalt jääb see tagajärjetuks. Allakirjutanu hinnangul ei ole võimalik ega vajalikki läbi analüüsida kõikide seotud ettevõtete kõiki vastastikuseid kohustusi. Näha on, et kaks Vambola Sipelga juhitavat äriühingut tegid omavahel tehinguid ning vahetult peale Finora Capitalist raha saamist toimusid väga lähestikku läbi mitme äriühingu ülekanded nii, et omaosalusele vastav summa jõudis LEH-i. Kuigi eraldivõetuna Vevasi ja LEH-i vahelisi ülekandeid vaadates ei ole võimalik teha järeldusi millegi ebaseadusliku toimumisest, ei saa otsustuse tegemisel kõrvale jätta seda, kuidas toimus hange, milline oli kokku lepitud hind, Pinnasetööde ja Vevasi vaheliste arvelduste tagamaid ja ka teisi otsuses käsitletud asjaolusid. Vambola Sipelgal oli võimalik ristküsitlusele alludes anda kõigi nende tehingute kohta selgitusi, kuid ta loobus sellest. Kahtlemata kõikidele küsimustele pole seetõttu võimalik ammendavaid vastuseid leida. Kohus saab ja peab otsuse rajama nendele tõenditele, mis olemas on, nende alusel kujuneb kohtuniku siseveendumus. Siseveendumus tähendab kohtuniku isiklikku seisukohta tõendamiseseme asjaolude suhtes [---] Seejuures ei tule mõista KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu (RKKKo 1-20-1301/35 p 12). (D)
127.Järgnevalt käsitleb kohus tegevusi, mille tulemusena tekkis LEH-i omanikfirmal Vevasil näiliselt õigus saada raha Pinnasetöödelt (süüdistuses nimetatud raharing 1).
128.Enne otsuse eelmises peatükis kajastatut toimus vastassuunaline rahade liikumine. Süüdistusteksti kohaselt 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016 kuni 06.03.2017 oli Vambola Sipelgas Vevasi OÜ kontolt kandnud Pinnasetööde OÜ pangakontole 11 erineva maksega kokku 114 000 eurot, mis raamatupidamislikult oli kajastatud laenu andmisena.
129.Kohus on tuvastanud, et süüdistuse vastava osa tabelis detailselt väljatoodud ülekanded kogusummas 114 000 eurot Vevasi OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole on sellisel kujul ka toimunud. Mh nähtub, et 14 000 eurot on üle kantud selgitusega „Laen“, 30 000 eurot selgitusega „Krediit Leping 16901“ ja 70 000 eurot selgitusega „Krediit Leping 161101“. Rahasummade liikumist tõendab Vevasi OÜ pangakonto väljavõte (DVD-plaadil, III kd tl 112). Asjassepuutuvad kanded on eraldi väljatoodud ka 30.11.2017 vaatlusprotokolli lisa 1 tabelis 1B. Kohus märgib ära, et tihedaks Pinnasetööde OÜ-le laenu andmiseks läks just sellel ajal, kui LEH valmistas ette hanke dokumente ning Ake Andressoo oli otsustanud, et ta soovib Mace Ehituse OÜ-ga hankes osaleda.
130.Pinnasetööde OÜ raamatupidaja K. N. on seoses laenulepingutega rääkinud (dtl 732739), et talle toodi kannete aluseks olevad lepingud hiljem, vahel isegi mitu kuud hiljem. Ake Andressoo oli see, kes ütles, milline arvelduskontol tehtud kanne on millise laenulepinguga seotud. Tunnistaja kinnitas ka, et 2018. aasta juuli seisuga ei olnud tema käes lepingut või muud alusdokumenti, mille alusel tehti 2016. aasta jaanuaris 14 000 euro suurune ülekanne Vevasi OÜ-lt Pinnasetööde OÜ-le.
131.Vormistatud dokumentide mittevastavus tegelikule kokkulepetele ilmneb ka järgmisest. 18.12.2017. a asitõendi vaatlusprotokolli koostamise käigus on vaadeldud LEH-i ruumidest läbiotsimisel kaasa võetud dokumente, sh ka finantseerimislepingut nr 16901 (IV kd tl 32-49). Leping on sõlmitud 05.09.2016 Pinnasetööde OÜ (krediidiandja) ja Vambola Sipelga (laenusaaja) vahel. Lepinguga annab Pinnasetööde OÜ Vambola Sipelgale laenu kuni 100 000
1-20-3636 eurot hiljemalt 09.09.2016 ning Vambola Sipelgas on kohustatud laenu tagasi maksma hiljemalt 31.12.2018. Pinnasetööde OÜ arvelduskonto väljavõttelt selgub, et Pinnasetööde OÜ on laenulepingut täitnud ning teinud ajavahemikul 05.–06.09.2016 Vambola Sipelga pangakontole viis ülekannet kokku summas 90 000 eurot selgitusega „Vastavalt lepingule nr. 16901“ (VII kd tl 224). Kuigi eelnimetatud laenu anti eraisikule Vambola Sipelgas, on viitega just konkreetsele lepingule teostatud makseid ka Vevasi OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ kontole summas 30 000 eurot (DVD-plaadil, III kd tl 112; tl 78). Samuti on nimetatud summasid arvestatud Pinnasetööde OÜ poolt tehtud tagasimaksete hulka kannetes selgitusega „krediidi os tagastamine “ (DVD-plaadil, III kd tl 112; tl 97-99).
132.Kuigi kohus tuvastab hiljem, et finantseerimislepingut nr 16901 ei saa käsitada võltsitud lepinguna, kuivõrd lepingut täideti ja teostati Vambola Sipelga pangakontole ka väljamaksed, ei tähenda see aga seda, et vaatluse all olevad ülekanded summas 30 000 eurot ei saaks olla asjassepuutuvad soodustuskelmuse episoodis. Tegu oli eraisikule antud laenuga, ning puudub loogiline põhjus, miks viitega sellele samale lepingule on tehtud ülekandeid Vevasi OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ-le. Pinnasetööde OÜ raamatupidaja K. N. 27.07.2018 vastusest nõudekirjale nähtub mh, et kõik süüdistuse vastava osa tabelis kajastatud laekumised (sh ka viitega lepingule nr 16901) on seotud finantseerimislepinguga nr 161101. Kohtu hinnangul näitab see, et ka süüdistatavatel – antud juhul Vambola Sipelgal – võis kogu selles tehingute rägastikus tekkida segadus ning sel momendil tundus hea mõttena põhjendada neid ülekandeid viitega just käesolevale finantseerimislepingule.
133.Süüdistuse kohaselt oli Vevasi OÜ omakorda perioodil 2016.a. septembrist kuni 2017 raha saanud LEH-ist, mis LEH-i ja Vevasi raamatupidamises kajastati laenuna OÜ-le Vevasi. Vevasi OÜ arvelduskontolt omakorda edasi, Pinnasetööde OÜ-le liikunud ülekannetele aluse andmiseks allkirjastasid Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas süüdistusteksti kohaselt näiliku lepinguna Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahelise finantseerimislepingu nr 161101 kuupäevaga 02.11.2016. Tegelikkuses ei olnud 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.201606.03.2017.a kokku 114 000 euro kandmise näol Vevasi OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole tegemist tavapärase majandustegevuse käigus antud laenuga, vaid Vambola Sipelga ja Ake Andressoo kokkuleppeliste arveldustega, mis olid tasaarveldatud ja laenusuhe eksisteeris vaid raamatupidamislike kannetena.
134.Kohus on tuvastanud, et Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahel 02.11.2016 sõlmitud finantseerimislepingu nr 161101 (V kd tl 132-134) kohaselt on Vevasi OÜ poolt antava laenu suurus vastavalt tema võimalustele kuni 100 000 eurot, mis kantakse Pinnasetööde OÜ pangakontole hiljemalt 10.04.2017. Laenusaaja kohustub krediidi tagasi maksma hiljemalt 31.12.2018. Lepingus on märgitud Vevasi OÜ esindajaks Vambola Sipelgas ja Pinnasetööde OÜ esindajaks Ake Andressoo. Leping on allkirjastatud mõlema poolt käsikirjaliselt. Lepingule on kleebitud kollane märkmepaber kirjega „NB! Sellest 70000 tegelikult tasa. 3000.hankeks! + 7000.-“, mis viitab sellele, et tegelikkuses on nõue suuremas osas tasaarveldatud ning ka sellele, et antud finantseerimisleping omab seost ka hankega. Küll aga pole võimalik öelda aega, millal nimetatud märkmepaber lepingule lisati ehk mis kuupäeva seisuga oli 70 000 eurot juba tagasi makstud. Nimetatud leping koos märkmepaberiga leiti läbiotsimisel Ake Andressoo elukohast 08.11.2017 (IV kd tl 105-108, V kd tl 58). Pangakonto väljavõttest nähtub, et Pinnasetööde OÜ oli Vevasi OÜ-le laenu tagastanud 15.06.2017 (III kd tl 112).
1-20-3636
135.Vevasi OÜ ja Pinnatööde OÜ vaheliste laenulepingute näilisust tõendab süüdistuse kohaselt Pinnasetööde OÜ-le antud laenuna kajastatud rahaliste vahendite edasine liikumine. 30.11.2019. a vaatlusprotokolli tabelis 1B (III kd tl 78) on välja toodud kõik Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le ajavahemikul 07.01.2016-06.03.2017 tehtud ülekanded kokku summas 114 000 eurot. Tabelis 2B (III kd tl 79-83) on välja toodud vahetult eelmises punktis nimetatud ülekannetele järgnevad ülekanded ehk teisisõnu on näha, kuhu liikus raha Pinnasetööde OÜ pangakontolt edasi. Kandeid on tehtud järgmiselt:
135.1.01.11.2016 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 10 000 eurot selgitusega „Krediit Leping 16901“. Samal päeval on 4000 eurot üle kantud T. A. kontole selgitusega „ük“ ja 700 eurot selgitusega „Palk okt 2016“. 5000 eurot on välja võetud sularahas aadressil Endla 45.
135.2.09.11.2016 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 3000 eurot selgitusega „Krediit Leping 16901“. Samal päeval on 1400 eurot kantud Pinnasetööde OÜ kontolt Mace Ehitus OÜ kontole ja 10.11.2016 500 eurot T. A. kontole. Selgituseks mõlema puhul „ülekanne“.
135.3.06.12.2016 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 17 000 eurot selgitusega „Krediit Leping 16901“. Samal päeval on 8500 eurot üle kantud T. A. kontole selgitusega „ülekanne“ ning 4400 eurot selgitusega „kassasse“. Sularahas on välja võetud 4500 eurot aadressidelt Endla 45 ja Liivalaia 53.
135.4.19.12.2016 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 30 000 eurot selgitusega „Krediit Leping 161101“. Samal päeval on 27 000 eurot edasi kantud E. A. pangakontole selgitusega „Vastavalt lepingule nr 161202“ ja 1800 eurot T. A. selgitusega „ülekanne“. Sularahas on välja võetud 140 eurot.
135.5.04.01.2017 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 10 000 eurot selgitusega „Krediit Leping 161101“. Samal päeval on 9000 eurot edasi kantud E. A. pangakontole selgitusega „Vastavalt lepingule nr 161202“ ja 300 eurot T. A. selgitusega „ülekanne“.
135.6.20.01.2017 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 3000 eurot selgitusega „Krediit Leping 161101“. Samal päeval on 3000 eurot edasi kantud Mace Ehitus OÜ-le.
135.7.06.02.2017 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 7000 eurot selgitusega „Krediit Leping 161101“. Samal päeval on 6100 eurot edasi kantud E. A. pangakontole selgitusega „Vastavalt lepingule nr 161202“ ja 170 eurot T. A. selgitusega „ülekanne“. 07.02.2017 on sularahas välja võetud 200 eurot ning T. A. üle kantud samuti 200 eurot selgitusega „ülekanne“.
135.8.15.02.2017 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 10 000 eurot selgitusega „Krediit Leping 161101“. Samal päeval on 6000 eurot edasi kantud E. A. pangakontole selgitusega „Vastavalt lepingule nr 161202“. Sularaha on välja võetud 3360 eurot. 19.02.2017 on veel sularaha võetud 250 euro ulatuses. 22.02.2017 on T. A. tehtud ülekanne summas 200 eurot selgitusega „ülekanne“. 24.02.2017 on sularaha välja võetud 50 eurot.
135.9.28.02.2017 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 5000 eurot selgitusega „Krediit Leping 161101“. 01.03.2017 on Pinnasetööde OÜ 100 eurot kandnud Mace Ehitus OÜ-le selgitusega „ülekanne“ ning 4800 eurot E. A. selgitusega „Vastavalt lepingule nr 161202“.
1-20-3636
135.10.06.03.2017 kandis Vevasi OÜ Pinnasetööde OÜ-le üle 5000 eurot selgitusega „Krediit Leping 161101“. Samal päeval on Pinnasetööde OÜ 4200 eurot kandnud E. A. selgitusega „Vastavalt lepingule nr 161202“. 10.03.2017 on üle kantud 700 eurot T. A. selgitusega „ük“.
135.11.Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodud ülekannetest, et pärast seda, kui Vevasi OÜ poolt laekus Pinnasetööde OÜ-le raha, on Pinnasetööde OÜ teostanud makseid järgmiselt: T. A. 20 470 eurot, E. A. 57 100 eurot, Mace Ehitus OÜ-le 5600 eurot ning sularahas on välja võetud 13 500 eurot.
136.Vaatlusprotokolli tabelis 3B (III kd tl 84-85) on kajastatud ülekanded, mis on teostatud T. A. pangakontolt pärast Pinnasetööde OÜ-lt saabunud laekumisi. Kokkuvõtvalt on T. A. temale Pinnasetööde OÜ-lt laekunud 20 470 eurost sularahas välja võtnud 15 000 eurot ning Vambola Sipelga pangakontole kandnud 1200 eurot selgitusega „ük“. Nii sularaha väljavõtmised kui ka ülekanne Vambola Sipelgale on toimunud Pinnasetööde OÜ-lt saadud laekumistega samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval.
137.Tabelis 4B (III kd tl 86-88) on välja toodud tehingud E. A. pangakontol vahetult peale Pinnasetööde OÜ-lt saabunud laekumisi. Kokkuvõtvalt on E. A. temale Pinnasetööde OÜ-lt laekunud 57 100 eurost sularahas välja võtnud 50 240 eurot (seda nii pangaautomaatidest kui ka -kontoritest). Samuti on E. A. ülekandeid teostanud Vambola Sipelga pangakontole kokku summas 6300 eurot. Kõik kirjeldatud tehingud on aset leidnud Pinnasetööde OÜ-lt saadud laekumistega samal päeval või hiljemalt kahel järgmisel päeval.
138.Tabelist 5B (III kd tl 89) nähtub, et Mace Ehitus OÜ pangakontolt on Pinnasetööde OÜlt saadud 3000 euro saamisega samal päeval sama summa edasi kantud LEH-i pangakontole selgitusega „Riigihanke registreerimisnumber 181441 pakkumuse tagatis“.
139.Tabelis 6B (III kd tl 90-91) on võrdluses E. A. poolt oma pangakontolt sularaha väljavõtmised ning Vevasi OÜ kontole tehtud sularaha sissemaksed. 21.12.2016 on E. A. Tornimäe 2, Tallinn kontoris välja võtnud sularaha summas 26 000 eurot. Samal päeval on Tornimäe kontoris tehtud 3 sularaha sissemakset Vevasi OÜ pangakontole kokku summas 25 000 eurot.
139.1.06.01.2017 on E. A. SEB Panga Tartu kontoris välja võtnud sularaha summas 3000 eurot. Samal päeval on Kesk 1 aadressil tehtud sularaha sissemakse Vevasi OÜ pangakontole kokku summas 3000 eurot.
139.2.16.02.2017 on E. A. Kesk 1 aadressil välja võtnud sularaha summas 3000 eurot. Samal päeval on Kesk 1 aadressil tehtud sularaha sissemakse Vevasi OÜ pangakontole kokku summas 2500 eurot ning järgmisel päeval summas 500 eurot.
139.3.06.03.2017 on E. A. Kesk 1 aadressil välja võtnud sularaha summas 2000 eurot. Samal päeval on Kesk 1 aadressil tehtud sularaha sissemakse Vevasi OÜ pangakontole kokku summas 1000 eurot.
139.4.Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et vahetult pärast seda kui Pinnasetööd OÜ kontolt liiguvad E. A. kontole rahad, võtab ta selle sulas välja. Enamasti samas suurusjärgus
1-20-3636 rahasummad ning enamasti ka samas asukohas makstakse sisse Vevasi OÜ kontole. Kokku summas 32 000 eurot.
140.Tabelis 7B (III kd tl 92) on ära näidatud, kuidas on rahasummad erinevate äriühingute ja eraisikute vahel liikunud ühel juhtumil. 19.12.2016 on LEH üle kandnud 28 900 eurot Vevasi OÜ kontole selgitusega „Laen“. Samal päeval on Vevasi OÜ kontolt tehtud makse Pinnasetööde OÜ-le summas 30 000 eurot selgitusega „Krediit Leping 161101“. Seejärel on Pinnasetööde OÜ kontolt teostatud makse E. A. kontole summas 27 000 eurot selgitusega „Vastavalt lepingule nr 161202“. 21.12.2016 on E. A. aadressil Tornimäe 2, Tallinn enda pangakontolt võtnud välja sularaha summas 26 870 eurot (sellest 26 000 eurot kontorist ja 870 eurot pangaautomaadist). Samal päeval on Vambola Sipelga pangakaardiga aadressil Tornimäe 2, Tallinn tehtud sissemaksed Vevasi OÜ kontole summas 25 000 eurot. Ning lõpuks on samal päeval Vevasi OÜ kontolt kantud 26 000 eurot LEH-i pangakontole selgitusega „Laen“.
141.SEB Pank AS 14.02.2017 vastuskirjast (III kd tl 113-114) nähtub, et 21.12.2016 Tornimäe 2 aadressil kell 12.50 võeti sularaha välja E. A. pangakontolt ning kell 14.38, 14.39 ja 14.40 teostati sularaha sissemakseid Vambola Sipelga nimele väljastatud pangakardiga Vevasi OÜ kontole.
142.18.05.2017. a vaatlusprotokolli (III kd tl 153-166) käigus on vaadeldud SEB Panga poolt väljastatud kaamera salvestisi 21.12.2016 ajavahemiku 12.30-14.45 kohta Tornimäe 2, Tallinn asuva pangakontori peaukse juurest. Esimeselt salvestiselt nähtub, et kell 12.58 kuni 13.00 ajal võtab E. A. pangaautomaadist sularaha ja paneb sularaha püksitaskusse. Teine salvestis näitab, kuidas kella 14.36 kuni 14.40 teeb pangaautomaati sularaha sissemakseid Vambola Sipelgas. Kell 14.36 võtab ta jope põuetaskust heledat värvi ümbriku, kus on sees sularaha. Ta loeb ümbrikus olevat raha ja võtab osa raha ümbrikust välja – peamine rahatäht on 500-eurone kupüür. Kell 14.38 liigub kaamera vaatevälja ka heleda peaga naisterahvas, kes seisab Vambola Sipelga kõrvale. Kell 14.38 sisestab Vambola Sipelgas sularaha, kus pealmine kupüür on 500eurone, automaati. Seejärel võtab ta ümbrikust veel sularaha ja sisestab ka selle 14.39 pangaautomaati, pealmine rahatäht on jällegi 500-eurone. Kell 14.40 sisestab ta kolmanda osa sularahast pangaautomaati ning pealmine rahatäht on jällegi 500-eurone. Seejärel liiguvad nii heleda peaga naisterahvas kui ka Vambola Sipelgas kaamera vaateväljast välja.
143.29.11.2019. a vaatlusprotokolli (III kd tl 133-138) käigus on vaadeldud E. A. SEB Pangas asuva konto väljavõtteid ajavahemiku 01.01.2015-22.01.2018 kohta. Konto väljavõtted on salvestatud CD-plaadile 8A (III kd tl 139). Protokolli lisas on tabel, kus on välja toodud kõik sularaha väljavõtmised sularahaautomaatidest ja pangakontoritest. Kokkuvõtvalt nähtub, et enne 21.12.2016 on suurte sularaha väljavõtmiste hulk olnud minimaalne. 21.12.2016 on välja võetud 26 870 eurot, 29.12.2016 1125 eurot, 05.01.2017 3000 eurot, 06.01.2017 5950 eurot, 06.02.2017 3485 eurot, 07.02.2017 2400 eurot, 13.02.2017 1530 eurot, 16.02.2017 3000 eurot, 17.02.2017 3000 eurot, 06.03.2017 2000 eurot, 23.03.2017 2880 eurot. Sellises ulatuses sularaha väljavõtmised ei ole võrreldes isiku eelneva käitumisega tavapärased. Seejärel on järgmise 8 kuu jooksul sularaha välja võetud väikeste summade kaupa kokku 690 eurot, mis ühtib E. A. käitumisega enne 21.12.2016. 28.11.2017 on jällegi sularaha välja võetud 23 000 eurot ning 21.12.2017 3000 eurot.
144.Prokurör tugineb siin osas mh veel sideettevõtjalt saadud andmetele. Vambola Sipelga kaitsja on sideettevõtjalt saadud andmete tõendina lubatavuse vaidlustanud, kuna tema
1-20-3636 hinnangul rikuti sideandmete väljanõudmisel vastava toimingu tegemise ajal kehtinud KrMS § 901 lg 3 nõudeid ning rikkumine oli sedavõrd oluline, mis toob kaasa prokuratuuri 08.02.2017.a. loa õigusvastasuse ja selle alusel kogutud tõendite, mis on prokuratuuri poolt kohtul esitatud 17.05.2017 ja 13.07.2018.a. protokollide vormis, lubamatuse.
144.1.Prokuratuur on kohtule esitanud 08.02.2017 koostatud sideettevõtjalt andmete nõudmise loa (XIV kd tl 138-140), millega vanemprokurör lubas KrMS § 901 lg 2 ja 215 lg 1 alusel PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Lõuna talitusel KarS § 210 lg 2 tunnustel kriminaalasja menetlemiseks nõuda sideettevõtjalt andmed (väljavõte sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi kohta, edastaja ja vastuvõtja asukoha ning isikuandmete kohta) 9 erineva telefoninumbri suhtes. Määruse kohaselt kuulusid need numbrid Vambola Sipelgale, E. A., Ake Andressoole ja G. T.. Andmeid taotleti perioodi 09.02.2016-08.02.2017 kohta. Loa põhjenduste kohaselt on andmeid vaja, et tuvastada, kas nimetatud perioodil on nimetatud isikud omavahel ja võimalike seni tuvastamata, kuid kuriteo toimepanemises osalevate muude isikutega mobiiltelefonide vahendusel suhelnud ja kooskõlastatult tegutsenud. Samuti selleks, et tuvastada isikute võimalikke asukohtasid pankadest sularaha väljavõtmiste ja pangakontodele sularaha sissemaksete tegemise hetkel, on vajalik kõnede väljavõtte kaudu fikseerida isikute kasutuses olevate mobiiltelefonide asukohad. Menetlushuvidest lähtuvalt ei olnud otstarbekas kahtluse all olevate isikute või tunnistajate ülekuulamine või muude avalike menetlustoimingute teostamine. Lisaks oli loa andmise hetkel soodustuskelmusega puutumuses oleva hanke protsess alles käimas, mistõttu võisid avalikud menetlustoimingud ohtu seada kriminaalmenetluses edasiste varjatud menetlustoimingutega tõendite hankimise. Tulenevalt sellest, et tõendite kogumine loa andmise hetkel oli muude menetlustoimingutega välistatud, oli kõnede väljavõtte päring prokuröri hinnangul vältimatult vajalik.
144.2.Loa väljastamise ajal kehtis KrMS § 901 lg 2 sõnastuses: uurimisasutus võib prokuratuuri loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses teha päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes. Riigikohtu otsuse 1-16-6179/11 (edaspidi RKKKo otsus) kohaselt oli KrMS § 901 lg 2 vastuolus EL-i õigusega. Selline vastuolu ei too veel iseenesest kaasa sideettevõtjalt saadud andmete protokollide tõendina lubamatuks tunnistamist ning tõendikogumist väljajätmist. Nende tõendite lubatavuse hindamisel tuleb lähtuda Eesti õigusest, sh tõendi lubatavust käsitlevast väljakujunenud kohtupraktikast (RKKKo otsuse p 53).
144.3.Tõendi lubatavust hindav kohus peab veenduma, et tõendi kogumisel järgiti kehtivat õigust. Sõltuvalt asjaoludest võib tõendi kogumine olla õigusvastane ka väljapoole süüteomenetluse reeglistikku jääva normi rikkumise tõttu. Ülal viidatud KrMS § 901 lg 2 sõnastuse kehtivuse ajal antud prokuratuuri lubadega rikuti era- ja perekonnaelu puutumatust, õigust isikuandmete kaitsele ning sõna- ja teabevabadust. Tõendite kogumise õiguspärasuse üle otsustades ei saa tugineda sellele, et formaalselt koguti tõendeid nendes normides sätestatu järgi. Öeldu tähendab, et PS §-ga 26 kaitstava eraelu puutumatuse riiveks, mis kaasnes sideandmete säilitamisega ja loa andmisega nende andmete kasutamiseks, ei olnud õiguslikku alust (RKKKo otsuse p 54 ja 55 koos edasiste viidetega).
144.4.Järgnevalt tuleb välja selgitada, kui ulatuslikult norme rikuti. Sideandmete kasutamisega kaasneva perekonna- ja eraelu puutumatuse rikkumise ulatust on võimalik hinnata selle kaudu,
1-20-3636 missuguse sisu ja mahuga sideandmeid päringuga saadi. Mida täpsemaid järeldusi isiku eraelu kohta nendest andmetest teha saab, seda ulatuslikumaks ja raskemaks tuleb sekkumist pidada. KrMS § 901 alusel tehtava menetlustoimingu vältimatu vajalikkus hõlmab kitsamas mõttes ka nõuet küsida vaid selliseid sideandmeid, mis on asja lahendamiseks möödapääsmatult vajalikud. Proportsionaalne ei ole sideandmete nõudmine suuremas mahus või pikema ajavahemiku kohta, kui see on põhjendatav menetlemisvajadusega loa taotlemise ja päringu tegemise hetkel (otsuse p 61). 08.02.2017. a loa alusel oli rikkumine äärmiselt ulatuslik. Ühe aasta vältel koguti 4 isiku kohta ööpäevaringseid andmeid viisil, mis võimaldab saada väga ulatuslikku teavet nende eraelu kohta. Soodustuskelmuse esemeks olev hange kuulutati välja 29.12.2016 ning oleks ehk põhjendatud, kui andmeid nõutaks hankele eelnenud lühikese ajaperioodi kohta, et tõendada, kuidas isikud omavahel suhtlesid ja soodustuskelmust ette valmistasid. Kuid antud juhul nõuti andmeid juba alates 09.02.2016 ehk hankele eelnenud 10 kuu kohta. Lisaks oli prokuratuuril võimalik välja selgitada konkreetsed ajad, mil isikud pankadest sularaha välja võtsid või seal sularaha sissemakseid teostasid ning seejärel anda luba konkreetselt nendel aegadel isikute mobiiltelefonide asukohaandmete nõudmiseks.
144.5.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et sellise sisu ja mahuga sideandmete nõudmine ei olnud kriminaalasjas vältimatult vajalik ega proportsionaalne. Lõpetuseks tuleb märkida, et 08.02.2017 loa alusel ei selgunud ka märkimisväärselt uusi asjaolusid (v.a isikute suhtlemine panka sularaha sissemaksete tegemise ajal, mille kohta oleks andmeid saanud välja nõuda oluliselt proportsionaalsemalt). Kohus loeb nimetatud lubade alusel saadud andmed lubamatuks tõendiks.
145.27.11.2019. a vaatlusprotokollist Pinnasetööde OÜ LHV Pank arvelduskonto vaatluse kohta koos lisadega (III kd tl 115-131, DVD-plaat nr 6A, tl 132) nähtub, et samas suurusjärgus summad, mis on Vevasi OÜ arvelduskontolt Pinnasetööde OÜ-le kantud, liiguvad ettevõtte kontolt ka koheselt välja. Seega ei nähtu vähemalt pangakonto väljavõttest, mil viisil leiab Vevasi OÜ-lt saadud raha kasutust Pinnasetööde OÜ igapäevases majandustegevuses. Kuigi Pinnasetööde OÜ arvelduskontolt nähtub ka erinevate väiksemate arvete tasumist, on kontolt välja võetud või teistele isikutele edasi kantud rahasummad oluliselt mastaapsemad ning moodustavad valdava osa Vevasi OÜ-lt saadud laekumistest.
146.09.07.2018. a vaatlusprotokolli (VII kd tl 27-41) käigus on vaadeldud K. N. poolt edastatud Pinnasetööde OÜ pearaamatu andmeid perioodi 01.01.2016 kuni 10.11.2017 kohta. Andmetest nähtub, et perioodil 04.11.2016 kuni 10.03.2017 on kassasse laekunud kokku 35 575,90 eurot (sh 19 370 eurot ülekannetena Pinnasetööde OÜ-lt T. A. ja 14 110 eurot sularaha väljavõtmised) ning kassast välja liikunud kokku 16 629,22 eurot. Kassasse jäänud raha sel perioodil oli seega 18 946,68 eurot. Kassast välja on liikunud raha seoses lühiajalise laenu tagasimaksmisega omanikule (s.o Ake Andressoole) summas 7045,30 eurot ning 1000 eurot on kajastatud läbi T. A. konto ülekannetena Pinnasetööde OÜ kontole. Eeltoodust ei nähtu, et Vevasi OÜ-lt Pinnasetööde OÜ-le laekunud ning kassasse edasi kantud laenuraha oleks kasutatud enamus ulatuses ettevõtte tavapärase majandustegevuse käigus.
147.Tunnistaja T. A. ütluste (dtl 820-823) kohaselt kandis Pinnasetööde OÜ tema pangakontole lisaks palgale ka raha majanduskuludeks. Nimelt täitis T. A. enda sõnul nö varustaja ülesandeid, käis poes ja ostis asju ehitusobjektile. Summad olid siiski väikesed, ostis nt kruve, mõne lauajupi vms. Ning kui ei läinud nii palju raha vaja kui Pinnasetööd OÜ talle kandis, siis tunnistaja kandis raha tagasi Pinnasetööde OÜ kontole. Tunnistaja sõnul ei olnud
1-20-3636 tal Pinnasetööde OÜ pangakaarti, mistõttu sai ta oste teha vaid oma pangakaardiga või sularahas. Tunnistaja kinnitas, et Pinnasetööde OÜ on ka Vevasi OÜ kontole raha kandnud – seda arvete alusel ja ilmselt ka lepingute alusel. 2016. aastal sai ta Vambola Sipelga käest laenu 3500 eurot, mille ta on osade kaupa ka tagasi maksnud. Tunnistaja ei tea, et mõni Pinnasetööde OÜ leping või muu dokument, mille alusel seal firmas raha liikus, oleks olnud võltsitud või fiktiivne.
148.Tunnistaja E. A. sõnul (dtl 827-839) sai ta eraisikuna Pinnasetööde OÜ-lt laenu suurusjärgus 30 000-40 000 eurot. Laenu on ta tänaseks tagasi maksnud. Enda sõnul võttis ta saadud laenust 21.12.2016 pangaautomaadist ja pangakontorist välja sularaha üle 20 000 euro. Seda, mis summa ta täpselt võttis pangakontorist ja mis summa sularahaautomaadist, ei olnud tal meeles. Küll aga mäletas ta, et sularahaautomaat väljastas talle summa 50-eurostes kupüürides. Nimetatud laenu oli E. A. küsinud Ake Andressoolt (kes on Pinnasetööde OÜ juhatuse liige). Sularahas välja võetud laen läks E. A. isiklikuks tarbeks – põhisumma läks korteri remontimise peale ja osa rahast auto ostmisele. 2016. aasta lõpus ostis E. A. 2000. aasta BMW. Laenu jaoks oli sõlmitud ka leping ning tunnistaja pidi laenu tagasi maksma kas 2017. või 2018. aasta lõpus. Lõplikult sai see tagastatud 2019. aasta alguses. E. A. kinnitas, et Vambola Sipelgale ta Pinnasetööde OÜ-lt saadud laenurahast midagi edasi ei kandnud. Tunnistaja sõnul ei ole ta andnud 2016. aasta detsembris Tallinnas Vambola Sipelgale sularahas 25 000 eurot. 21.12.2016 ei ole ta üldse Vambola Sipelgale raha andnud. E. A. sõnul on ta muidu võtnud laenu ka Vambola Sipelgalt ning laenu on ta tagastanud pangaülekannetega või sularahas. Tunnistaja kinnitusel pole ta Vambola Sipelgale andnud kunagi sularaha muul põhjusel kui laenu tagastamine. Nt 2016. aasta suve lõpus ja sügise alguses on E. A. teinud ülekandeid Vambola Sipelgale ning tegu oli laenu tagastamisega. Neil oli suuline leping ja tunnistaja oli saanud Vambola Sipelgalt ilmselt 2016. aasta suvel laenu suurusjärgus 5000 eurot.
149.Kohus peab siinkohal oluliseks välja tuua, et E. A. pangakontolt nähtub (III kd tl 8688), et ta on teinud 01.03.2017 ja 06.03.2017 ülekandeid kokku summas 6300 eurot Vambola Sipelga pangakontole selgitusega „kokkulepe“. Nimetatud maksed on aset leidnud samadel kuupäevadel, kui E. A. pangakontole laekus raha Pinnasetööde OÜ-lt. See aga seab tugevalt kahtluse alla E. A. poolt kohtus väidetu, et Vambola Sipelgale ta Pinnasetööde OÜ-lt saadud laenurahast midagi edasi ei kandnud (dtl 832-833). Tema ütlused selles osas ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Selgitused laenu võtmise põhjenduste kohta ei veennud kohut vähimalgi määral. Saadud raha käitlemise viis – nii suure summa ühekorraga sularahas kontolt väljavõtmine remondi tegemiseks või auto ostmiseks on äärmiselt ebatavaline ning ei ole kooskõlas isiku varasema ja hilisema raha käitlemisega. Tema tegevust ei ole võimalik lahus vaadata Vambola Sipelgase ja Ake Andressoo muudest samal ajal aset leidnud ja otsusega tuvastatud tegevustest. Kohus loeb E. A. ütlused ebausaldusväärseteks ja arvab tõendikogumist välja. Vaatama põhjalikule selgitamisele ja õigusele ütluste andmisest keelduda, on E. A. otsustanud allakirjutanu hinnangul anda kohtus valeütlusi. Kohtuotsuse jõustumise järgselt tuleb seetõttu prokuratuuril otsustada tema suhtes kriminaalasja algatamise küsimus.
150.Seoses E. A. ütlustega on Ake Andressoo kaitsja viidanud ka sellele, et kui E. A. sai pangaautomaadist summa 50-euroste kupüüridena, siis panga kaamerasalvestiselt nähtuvalt teostas Vambola Sipelgas teostas sularaha sissemakseid 500-eurostes kupüürides. See viitab kaitsja meelest sellele, et Vambola Sipelgas ei teinud sissemakseid E. A. saadud rahaga. Kohus
1-20-3636 selle järeldusega ei nõustu. Nimelt nähtub tõenditest, et E. A. võttis 21.12.2016 sularaha automaadist välja vaid 870 eurot ning pangakontorist 26 000 eurot (III kd tl 92, DVD-plaat 9A). Millistes kupüürides pangakontor E. A. nimetatud summa väljastas, teada ei ole (III kd tl 113). Vambola Sipelgas teostas sissemakseid 25 000 euro ulatuses – seega on reaalne, et ta tegi sissemaksed just nendes kupüürides, mille E. A. sai pangakontorist, mitte sularahaautomaadist. Nagu kaitsja viitas, on üldteada fakt, et sularahaautomaadid üle 50-euroseid kupüüre ei väljasta. Samuti on kohtu hinnangul üldteada, et pangakontorist väljastatakse isikutele ka suuremaid kupüüre. Ei ole midagi eriskummalist, kui 26 000 euro suurune summa makstakse välja 500euroste kupüüridena.
151.Lisaks on kohtule esitatud tõendeid, mis viitavad sellele, et Vambola Sipelga käitumismuster ongi selline, et sõlmida laenulepinguid varjamaks isikutevahelisi rahasummade ülekandmisi. Nt nähtuvad 25.11.2019 vaatlusprotokollist, mille käigus on vaadeldud Alural OÜ SEB Pangas asuvat arvelduskonto väljavõtet perioodi 01.01.2015 kuni 15.11.2017 kohta (III kd tl 140-142, CD-plaat nr 5A tl 143), Alural OÜ kontol toimunud ülekanded A. B. ja Vambola Sipelgaga. Nimetatud pangakontolt nähtuvalt on 24.08.2016-13.11.2017 Alural OÜ kontolt tehtud ülekandeid A. B. kontole kokku summas 19 700 eurot selgitusega laenu tagastamine. Samas ajavahemikus on Vambola Sipelga pangakontolt Alural OÜ pangakontole tehtud samuti ülekandeid selgitusega „Laen“ summas 19 700 eurot. Alural OÜ osanik sel ajal oli Vevasi OÜ ning juhatuse liige Vambola Sipelgas (X kd tl 7-8). 04.06.2018. a jälitustoimingu protokolli lisast pealt kuulatud kõnede stenogrammidega (XII kd tl 1-26) nähtub, et tegelikkuses ei olnud tegemist laenude andmisega ja A. B. ei ole neid laene tagasi maksnud. Iseenesest võimaldab VÕS § 396 lg 2 kokku leppida et muul alusel võlgnev summa võlgnetakse laenuna. Sellisel juhul reeglina nii ka selgelt väljendatakse – tsiviilkäibes on normaalne ja tavapärane, et tahteavaldused on arusaadavad ja nendest nähtub poolte tegelik tahe. Vambola Sipelga puhul see nii ei ole. Seotud ettevõtted liigutavad rahasummasid edasi-tagasi sageli ilma, et ülekande selgitustest oleks aru saada, kas laenu antakse või tagastatakse ning lepingud vormistatakse neile ülekannetele taha hiljem selliselt, nagu vajadus tingib.
152.Nii nähtub 27.05.2020. a asitõendi vaatlusprotokolli juures olevast kirjavahetusest M. M., Ake Andressoo ja Vambola Sipelga vahel (IV kd tl 170-173), et hooldekodu eskiisprojektide rahastamist kavatses Vambola Sipelgas näidata laenulepingu vormis. M. M. kirjutas 14.12.2016: „Palub saada laenulepingu draft, mille saame Vambolaga sõlmida 30 kohalise eskiiside rahastamiseks“. Samal päeval on M. M. saatnud Ake Andressoole ja Vambola Sipelgale täiendatud laenulepingu, mis on manuses. Finantseerimislepingu kohaselt laenab Vevasi OÜ Privaat Arhitektuur OÜ-le 6150 eurot. Seega, kui eskiiside teostamise eest pidi Privaat Arhitektuuri OÜ-le tasuma 6150 eurot, plaaniti seda raha üle kanda finantseerimislepingu katte all laenu andmisena.
153.114 000 euro ulatuses tehtud ülekannete eesmärgi näilisust kinnitab ka jälitustoimingu protokollis kajastatud 04.06.2018 pealtkuulatud kõne Vambola Sipelga ja raamatupidaja K. R. vahel (XII kd tl 4). Kõnest nähtub, kuidas Vambola Sipelgas ütleb: „/.../ aga me ajasime, see 114 saime kokku sinuga ja nüüd seda 114 me klatime ja nüüd saabki kohe ära klatitud tead./.../ Seal on minu meelest nüüd see 114-st, kui ma õieti praegu mäletan siin auto roolis olles, siis 57 on ära tulnud ja 57 tuleb kohe veel“. Veel räägitakse kõnes midagi sellest, kuidas Pinnasetöödele on üks 6000 veel lepinguga katmata, mis oli K. R. sõnul: „See 6000 on saad aru see, mis oli nagu tema osa, saad aru, mis sa talle juurde maksid tolle jagamise käigus. /.../ Sina oled andnud selle sellele Pinnasetöödele, aga sisuliselt ta, Pinnasetööd seda tagasi maksma sulle
1-20-3636 ei hakka, sest et ta tahab seda... endale“. Selle peale käsib Vambola Sipelgas selle nõude maha kanda. Eeltoodust nähtub, kuidas 114 000 eurot nö kokku aeti ja klatiti. Lisaks nähtub, kuidas nimetatud isikute vahelised tehingud toimusid – üle kanti mingeid summasid, mida tagasi maksta ei plaanitudki ning nõue kanti lihtsalt maha.
154.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on kohus jõudnud järeldusele, et osa Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le väidetavate laenudena antud 114 000 eurost on Pinnasetööde OÜ käitunud vägagi tavapäratult. Tõenditest ei nähtu, kuidas Pinnasetööde OÜ oleks saadud laenu kasutanud oma majandustegevuse edendamiseks või kohustuste täitmiseks. Valdavas ulatuses saadud laenurahast on tehtud ülekandeid eraisikutele, s.o Pinnasetööde OÜ juhatuse liikme XXX: E. ja T. A., lisaks Pinnasetööde OÜ emafirmale Mace Ehitus OÜ-le. Sularaha on välja võetud 13 500 eurot. Tõendid kinnitavad ka, kuidas rahasummad edasi Vambola Sipelgani liikusid ning seejärel taas Vevasi OÜ pangakontole jõudsid. Ka kohtu hinnangul on tegu fiktiivse nõude loomisega Pinnasetööde OÜ vastu selleks, et hiljem raha Pinnasetööde OÜ kontolt Vevasi OÜ kontole liigutada viidetega krediidisummade tagastamisele (tehingud, mida on kajastatud otsuse punktis II C). (E)
155.Järgnevalt kajastab kohus seda, kuidas toimus LEH-i poolt toetuse taotlemine, omafinantseeringu tegemine, maksetaotluste esitamine Rahandusministeeriumile ning Rahandusministeeriumi poolt toetuste väljamaksmine.
156.LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud toetuse taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine" rahastamiseks Euroopa Liidu struktuurivahenditest (I kd tl 162-170). Taotluse juures on ka Vambola Sipelga poolt allkirjastatud garantiikiri, milles ta kinnitab, et LEH garanteerib projekti omafinantseeringu (I kd tl 171-172). Lisaks esitas Vambola Sipelgas 24.04.2017.a. (I kd tl 173-182) ja 05.05.2017.a (I kd tl 190-198) Rahandusministeeriumile samasisulised täiendatud taotlused. Projekti lõppmaksumus jäi ka täiendatud taotlustes samaks. Taotlustele oli lisatud muuhulgas 30.01.2017.a. hankeleping nr 181441 LEH ja Mace Ehitus OÜ vahel. Seoses Rahandusministeeriumile esitatud taotluste ning Rahandusministeeriumi otsusega kaitsjatel sisulisi vastuväiteid ei ole.
157.Rahandusministeeriumi asekantsleri 12.05.2017. a otsusega tunnistati LEH-i taotlus projekti elluviimise toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist vastavaks ja rahuldati. Otsuse kohaselt on projekti kogumaksumuseks 8 709 212 eurot, mis on ühtlasi kogusummas ka abikõlbulikud kulud. Projektile määrati struktuuritoetus ERF-st ning toetuse määraks kehtestati 74 % projekti abikõlbulikest kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440 eurot. Omafinantseeringu minimaalseks määraks kehtestati otsusega 26% projekti abikõlbulikest kuludest ja minimaalseks suuruseks 2 264 772 eurot. Projekti abikõlbulikkuse periood oli 01.01.2015-31.12.2018 (II kd tl 1-2). Otsuse kohaselt võib toetust kasutada tingimustel, et toetuse saaja täidab otsuses ja „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses“ ning selle rakendusaktides sätestatud kohustusi.
158.Järgnevalt toob kohus välja, kuidas toimus LEH-i poolse omafinantseeringu tegemine ehk Mace Ehitus OÜ poolt esitatud arvete tasumine 26% ulatuses.
159.Nagu juba eelnevalt tuvastatud, kandis Finora Capital AS ajavahemikul 22.0311.08.2017 Mace Ehitus OÜ-le faktooringulepingu alusel üle 449 836,35 eurot. Vahetult peale
1-20-3636 seda kandis Mace Ehitus OÜ samal perioodil 352 604,72 eurot Pinnasetööde OÜ-le. Vahetult peale seda kandis Pinnasetööde OÜ ajavahemikul 22.03-14.08.2017 240 000 eurot Vevasi OÜ pangakontole. Seejärel kandis Vevasi OÜ samal perioodil omakorda 210 720,42 eurot LEH-ile.
160.Süüdistuse kohaselt kanti ajavahemikul 17.03.2017-11.08.2017 LEH-i pangakontolt Vambola Sipelga korralduse alusel 194 357,81 eurot kuue osamaksena Mace Ehitus OÜ pangakontole, viidetega arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A170703 omafinantseeringu 26% suuruse osa tasumise kohta. Ülekanded LEH-i pangakontolt leidsid aset enne või peale Vevasi OÜ-lt saadud maksete laekumist. Kui Mace Ehitus OÜ-le kanti raha üle enne Vevasi OÜ poolset kannet, finantseeriti makset ajutiselt limiidikonto vahenditest ja peale Vevasi OÜ kande teostamist kanti raha limiidikontole tagasi. Arved nr A170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 kinnitas LEH-i raamatupidamises Vambola Sipelgas, s.o arved maksti välja vastavalt Vambola Sipelga kinnitusele.
161.Kohus on tuvastanud, et süüdistuse vastavas osas tabelis kajastatud kuus ülekannet kogusummas 194 357,81 eurot on sellisel kujul ka aset leidnud. 30.11.2019. a vaatlusprotokolli tabelis nr 5C (III kd tl 101-103) on välja toodud LEH-i kanded Mace Ehitus OÜ-le ajavahemikul 17.03.-11.08.2017, võrdluses kas enne või peale tabelis 4C toodud laekumisi Vevasi OÜ-lt. Kanded on tehtud hanketööde raames Mace Ehitus OÜ poolt LEH-ile esitatud arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603 ja A-170703 vähemalt 26% suuruse osamaksete tasumistena. Tabelis 5C kajastatud kanded seovad raharingi tervikuks, kuivõrd näitavad ära, kuidas algselt Finora Capital AS poolt faktooringulepingu alusel Mace Ehitus OÜ kontole kantud rahast osa, s.o 210 720,42 eurot jõuab LEH-i arvelduskontole ning sealt edasi 194 357,81 eurot jõuab ehitusarvete omafinantseeringuna Mace Ehitus OÜ kontole. Kuigi tabelist nähtub, et mõned arved on LEH tasunud Mace Ehitus OÜ-le juba enne seda, kui Vevasi OÜ-lt ülekanne saabus, on varasemalt juba otsuses tuvastatud, et LEH-il oli pangas kasutada ka arvelduskrediiti 150 000 euro ulatuses ning seda ka kasutati (XI kd tl 123-132). Tabelites nr 1D-6D (III kd tl 104-109) välja toodud ülekanded kinnitavad, et kui LEH kandis Mace Ehitus OÜ-le raha üle enne, kui neile oli laekunud raha Vevasi OÜ-lt, finantseeriti makset ajutiselt limiidikonto vahenditest ja peale Vevasi OÜ-lt raha saamist kanti raha limiidikontole tagasi. Nii nähtub nt tabelist 4D, kuidas 20.06.2017 kannab LEH limiidikontolt hankekontole 54 000 eurot, seejärel tasub LEH Mace Ehitus OÜ poolt esitatud arve nr A-170503 omafinantseeringu osa 53 857,03 eurot ning 21.06.2017 kannab Vevasi OÜ LEH-ile 54 000 eurot ja samal päeval teeb LEH ka tagasimakse limiidikontole.
162.25.07.2018. a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud struktuurtoetuste keskkonnas asuvat projekti 2014-2020.2.05.17-0010 nimega "Võisiku Kodu reorganiseerimine". Protokolli juurde on tehtud väljatrükid väljamaksetaotluste nr 44565, 44975, 45179 ja 45429 dokumentidest (II kd tl 119-199). Väljamaksetaotlused kogusummas 646 018,58 eurot on Rahandusministeeriumile esitanud Vambola Sipelgas. Taotlustele on lisatud ka töövõtja tõendid teostatud tööde kohta, Mace Ehitus OÜ poolt LEH-ile esitatud arved ning nende arvete alusel Mace Ehitus OÜ-le tehtud ülekannete maksekorralduste koopiad, tõendamaks projektis vähemalt 26%-suuruse omafinantseeringu tegemist (II kd tl 117-118, 145, 151, 158, 172, 186, 199). Seega on Vambola Sipelgas esitanud Rahandusministeeriumile valeandmeid, kuivõrd koos väljamaksetaotlusega esitatud dokumentides kajastatud andmed ei vastanud tegelikkusele. Nagu käesolevas otsuses eelnevalt on tuvastamist leidnud, sisaldasid need arved endas tööde suurendatud maksumust ning töövõtja tõenditel olid kajastatud ka tööd, mida tegelikult ei teostatudki. Valeandmete edastamisega näidati tehtud tööde maksumust oluliselt kõrgemana s.o vähemalt 206 000 euro võrra kõrgemana hinnast, millega Mace Ehituse OÜ tegelikult oli nõus
1-20-3636 hanketöid teostama ja ka reaalselt teostas. Seeläbi saadi projekti jaoks suuremat toetust, mis võimaldaks lõppastmes katta ka nõutava omafinantseeringu.
163.Rahandusministeerium luges esitatud dokumentide alusel tõendatuks arvetel kirjeldatud mahus ja hinnas tööde teostamise ning LEH-i poolse, vähemalt 26% suuruse omafinantseeringu tasumise projektis. Seejärel väljastas Rahandusministeerium ajavahemikul 14.07.201711.09.2017 nelja osamaksena toetussumma 646 018,58 eurot LEH-i arveldusarvele (III kd tl 47). Hankega nr 181441 seotud toetussumma sellest oli 563 438,30 eurot. Väljamaksed on välja toodud ka süüdistuse vastavas osas olevas tabelis.
164.30.11.2019. a vaatlusprotokolli tabelist nr 7D (III kd tl 110-111) nähtub, et samadel päevadel, kui Rahandusministeeriumi pangakontolt laekusid toetuse osamaksed LEH-i pangakontole, lasi Vambola Sipelgas kanda 551 045,83 eurot ajavahemikul 14.07.2017-11.09.2017 kuue osamaksena edasi Mace Ehitus OÜ pangakontole, viidetega arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 lõplikele tasumistele.
165.30.11.2019 vaatlusprotokolli tabelitest nr 6C ja 7D nähtub, kuidas peale LEH-i pangakontolt arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 lõplike tasumistega seotud maksete laekumist Mace Ehitus OÜ pangakontole, on sellest 418 512,23 eurot laenu põhiosa ja intressi maksetena ajavahemikul 14.07.2017- 17.08.2017 kolme osamaksena edasi kantud Finora Capital AS pangakontole, viidetega arvetele nr A-170209, A-170301, A-170403, A170503, A-170603 (III kd tl 103). Kokkuvõtvalt nähtub, kuidas:
14.07.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 263 750,08 eurot, samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 214 343,13 eurot ning Mace Ehitus OÜ Finora Capitalile 184 687,88 eurot.
03.08.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 186 891,20 eurot, samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 153 285,41 eurot ning 04.08.2017 on Mace Ehitus OÜ Finora Capitalile kandnud 129 113,68 eurot.
17.08.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 133 562,20 eurot, samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 126 177,70 eurot ning Mace Ehitus OÜ Finora Capitalile 104 710,67 eurot.
11.09.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 61 815,10 eurot, samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 57 239,59 eurot.
(III)
166.KarS § 210 lg 2 näeb ette vastutuse pettuse teel soodustuse saamise eest füüsilisele isikule ja lg 3 juriidilisele isikule. Sama sätte lg 1 kohaselt loetakse soodustuseks selle paragrahvi tähenduses tasuta või osaliselt tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või maksusoodustust eesmärgiga soodustada majandustegevust.
167.LEH aktsiaseltsina on majandustegevuses osalev isik. Tasuta soodustus tähendab, et saadud raha ei tule tagasi maksta, selle eest ei nõuta hüvitust ega muud sama turuväärtusega vastusoodustust (Sootak/Pikamäe (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 210 p 3.1). LEH-i projektile määrati struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondist, seega tehti väljamakse avalikest vahenditest.
168.Soodustuse eesmärk on majandustegevuse soodustamine (Sootak, jt. § 210 p 3.2). Käesoleva toetuse määramise ning väljamaksetega soodustati kindlasti toetuse adressaadi, s.o
1-20-3636 LEH-i majandustegevust. Toetuse abil oli LEH-l võimalus kasvada, luues juurde uusi ja kaasaegsetele nõuetele vastavaid hoolduskohti. Kuivõrd ka kriminaalasjas on selgunud, et oluline osa LEH-i tuludest tuleb just hoolduskohtade eest igakuiselt laekuvast tasust, on selge, et uute hoolduskohtade loomine oleks LEH-i majandustegevust kasvatanud ja toonud kaasa suuremad sissetulekud. Tegemist on soodustusega KarS § 210 lg 1 tähenduses.
169.Riigikohus on KarS § 210 lg 2 esimese alternatiivi koosseisutunnuste osas selgitanud, et kajastada tuleb, kes, kellele, kus, millal, kuidas ja mille kohta valeandmeid esitas, milles nende andmete ebaõigsus seisnes, mil moel mõjutasid andmed soodustuse saamist ning milline oli arvatavate toimepanijate ettekujutus nimetatud asjaoludest (RKKKo 1-22-7076/23 p 19).
170.Kohtuotsuse eelnevates osades on kajastatud Ake Andressoo ja/või Vambola Sipelgase tegevused LEH-i ehitushanke korraldamisel selliselt, et hanke võidaks Mace Ehituse OÜ, tööde eest tegelikele kokkulepetele mittevastavalt kõrgendatud hinna küsimine ja maksmine ning kümned erinevad tehingud süüdistatavate juhitavate äriühingute vahel. Selle tulemuseks oli õigusnäivuse loomine struktuuritoetuse saamiste eelduseks oleva omaosaluse tasumise kohta.
171.Kohtu hinnangul panid Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo teo toime kaastäideviijatena. KarS § 21 lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21 lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (RKKKo 3-1-1-10-15 p 12 koos edasiste viidetega).
172.Kriminaalasjas uuritud tõendite pinnalt ei ole kahtlust selles, et Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas panid soodustuskelmuse toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegu on pikaaegsete tuttavatega, kes olid koostööd teinud ka varasemalt. Mõlemad olid tihedalt seotud LEH-ga: Vambola Sipelgas juhatuse liikmena ja Ake Andressoo LEH-i ehitusnõunikuna. Tõendid näitavad, kuidas koos plaaniti hanke korraldamist ja selle tingimuste väljatöötamist. Kuigi konkreetne informatsioon saadeti Ake Andressoole, möönsid sisuliselt kõik seotud isikud, et lõplik otsustusõigus oli Vambola Sipelgal. LEH korraldaski hanke nii, et selle võidaks Mace Ehitus OÜ, mille juhatuse liige Ake Andressoo varasemalt oli olnud ning kust veidi enne hanke väljakuulutamist tagasi astus. Pettuses oli oma kindel osa nii Vambola Sipelgal kui temaga seotud äriühingutel LEH ja Vevasi OÜ ning Ake Andressool ja temaga seotud äriühingutel Mace Ehitus OÜ (arvestades, et pärast juhatuse liikme kohalt tagasi asutmist tegutses ta ettevõtte tegeliku juhina edasi) ja Pinnasetööde OÜ. Neist kummagi teopanuse äralangemisel ei oleks plaan realiseerunud. Kohtu hinnangul olid nende rollid jagunenud järgmiselt – Vambola Sipelgas tegeles LEH-i nimel toetuse taotlemisega, sh erinevate ebaõigeid andmeid sisaldavate dokumentide edastamisega soodustuse saamiseks ning Ake Andressoo oli rohkem seotud ehitusliku poolega, s.o hanke sisulise korraldamisega, Mace Ehitus OÜ poole pealt hankeks ettevalmistusega, suurendatud maksumusega aktide ja arvete koostamisega. Lisaks olid skeemidesse kaasatud Ake Andressoo pereliikmed, kes võtsid
1-20-3636 vajadusel välja sularaha ning andsid selle üle Vambola Sipelgale või tegid vajalikke ülekandeid. Ka olid nii Vambola Sipelgas kui Ake Andressoo seotud Ees-Mustamäe kinnistu tehinguga, mis andis jällegi aluse neile kuuluvate äriühingute vahel neile vajalikul viisil raha liigutada, mis lõppkokkuvõttes päädis pettuse toimepanemisega. Just ühise teoplaani alusel koostööd tehes viisid Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo Rahandusministeeriumi eksimusse, justkui oleks LEH teinud toetuse saamiseks nõutavas osas omafinantseeringu. Kriminaalasjas puuduvad igasugused viited sellele, et üks süüdistatavatest oleks teinud midagi teise selja taga. Nende vahel valitses tööjaotus, mõlemad olid teadlikud, mida teine teeb ning tegu valitseti ühiselt.
173.Nii Vambola Sipelgas kui ka Ake Andressoo on kohtu hinnangul teo toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Riigikohus on selgitanud, et subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine (vt RKKKo 28.10.2015, 3-1-1-79-15, p 8; RKKKo 09.02.2017, 3-1-1111-16, p 11). Süüdistatavate poolt välja töötatud skeem on sedavõrd kompleksne, keeruline ning läbimõeldud, et selle tuvastamine ja jälgimine on menetlejale tõsine väljakutse. Kohati ei saanud sellega hakkama ka süüdistatavad ise: nt kasutades Vevasi OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ kontole tehtud ülekannetes selgitusena viidet finantseerimislepingule nr 16901, mille pooltena oli lepingus endas näidatud Pinnasetööde OÜ ja Vambola Sipelgas. Eelkirjeldatud teoplaani välja mõtlemine ja realiseerimine näitab juba iseenesest, et tegu oli toime pandud eesmärgipäraselt. Konkreetsel juhul oli süüdistatavate eesmärgiks esitada Rahandusministeeriumile selliseid andmeid, mille alusel viimane neile toetuse välja maksab ehk koosseisupäraselt öeldes, pettuse teel soodustuse saamine.
174.Pettuslikud teod panid toime Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo, toetus maksti välja LEH-le. Riigikohus on selgitanud, et nii kelmuse üldkoosseisu kui ka erikoosseisude puhul koosseisupärase teo tulemusena saadu võib minna ka kolmanda isiku vara hulka. Soodustuskelmuse objektiivseteks tunnusteks on esiteks pettus, mille tulemusena satub teine isik eksimusse ja teeb varakäsutuse, ning teiseks seeläbi soodustuse saamine. Vaadeldav koosseis kattub ebaõigussisult suuresti kelmuse (KarS § 209) üldkoosseisuga. Neid kuriteokoosseise eristab peamiselt eksimuses olija poolt käsutatav vara. Erinevalt kelmuse üldkoosseisust, millega kaitstavaks õigushüveks on vara tervikuna, kaitseb soodustuskelmuse koosseis üksnes spetsiifilist liiki vara, s.o avalikke rahalisi ja muid majanduslikke vahendeid. Kolleegiumi hinnangul on soodustuskelmus teiste kelmuse koosseisudega sarnane ega nõua seega, et pettusliku teo toimepanija ja tegelik kasusaaja oleksid üks ja sama isik (RKKKo 13.05.2019, 1-15-11032/308, p 27, 29).
175.KarS § 210 lg 3 näeb ette juriidilise isiku vastutuse soodustuskelmuse eest. KarS § 14 lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.
176.Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse § 31 lg 1 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Vambola Sipelgas oli 24.03.2006 kuni 15.11.2017, s.h süüdistuses ette heidetavate tegude toime panemise perioodil LEH-i juhatuse liige. Seega täidavad tema äriühingu huvides toime pandud teod LEH-le vastutuse eeldust.
177.Täiendatud süüdistuse kohaselt tekitasid LEH-le vastutuse ka Ake Andressoo LEH-i huvides toime pandud teod, kuivõrd tema on käsitatav pädeva esindajana KarS § 14 lg 1 tähenduses. Ake Andressoo kaitsja on seisukohal, et Ake Andressoo pädevus oli määratletud sõnaselgelt temale LEH-i poolt väljastatud volikirjades ning nende järgi oli ta pädev tegutsema ainult ehitusalastes küsimustes, mingit volitust ega õigust riigihanke dokumentide osas LEH talle andnud ei olnud. Sellega seoses on kaitsja viidanud ka Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-21-12
1-20-3636 punktile 6.1, mille kohaselt juriidilise isiku vastutus võib pädeva esindaja kooseisupärase teo korral kaasneda vaid juhul, kui see pannakse toime temale usaldatud õigusliku pädevuse raames. Muude õiguspädevuseta töötajate (nt valvur) tegevus ei ole juriidilisele isikule omistatav.
178.Pädev esindaja on määratlemata õigusmõiste. Ka kohtupraktikas ei ole siiani võetud seisukohta, kas pädevaks esindajaks käesoleva paragrahvi mõttes võib olla iga tavatöötaja, kellel on juriidilise isiku esindamise õigus suhetes kolmandate isikutega (nt kaupluse müüja). Arvestades, et seadusandja on käesoleva sätte täiendamisel otsustanud nimelt pädeva esindaja mõiste kasuks lihtsalt esindaja asemel, pooldatakse õiguskirjanduses kitsamat tõlgendust, lugedes pädevaks esindajaks sellised juriidilise isiku töötajad, kellele on antud õiguspädevus oma ülesannete täitmiseks (nt raamatupidaja). Juriidilise isiku vastutus võib pädeva esindaja koosseisupärase teo korral kaasneda taolisel juhtumil vaid siis, kui see pannakse toime temale usaldatud õigusliku pädevuse raames. Muude õiguspädevuseta töötajate (nt valvur) õigusvastane käitumine võib olla juriidilisele isikule omistatav, kui selle aluseks oli organi, juhtivtöötaja või pädeva esindaja heakskiit või korraldus. Kuna pädeva esindaja puhul pole töösuhe juriidilise isikuga määrav, siis on juriidilisele isikule omistatavad ka selliste isikute teod, kelle esindamispädevus tuleneb mõnest muust allikast (nt juriidiline esindamine käsunduslepingu alusel). Tuleb ka silmas pidada, et õige on rääkida juriidilise isiku vastutusest pädeva esindaja sidusteo kaudu vaid juhul, kui toimepanija ei vasta organi liikme või juhtivtöötaja tunnustele (Sootak/Pikamäe (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 14 punkt 7.4).
179.Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Ake Andressoo ei olnud LEH-i töötaja ega juhatuse liige. Küll aga omas ta LEH-is vähemalt oma valdkonnas ehk ehituses otsustusõigust. Selle otsustusõiguse oli talle kirjaliku volitusena (2016. a novembris ja 01.06.2017.a (V kd tl 168)) andnud LEH-i juhatuse liige Vambola Sipelgas. Vastavalt volitustele oli Ake Andressool õigus tegeleda LEH-is ehitustegevuse planeerimisega ja esindada LEH-i ehitustegevuse planeerimist, korraldamist ja teostamist puudutavates küsimustes. Vastavalt Vambola Sipelgalt saadud volitusele oli Ake Andressool õigus vajadusel tegutseda ka LEH-i esindajana, kui seda tingivad tehiolud, eelkõige kui tekib vajadus ehitustegevus peatada, esitada nõue kahjustava tegevuse lõpetamiseks, teha ettekirjutus ehitustegevuse mittevastavuse kohta, esitada nõue puuduste kõrvaldamiseks või ehitusjärgsete garantiitööde teostamiseks. Volitatud isikul puudub õigus võtta vastu rahaliste kohustuste täitmist, aktsepteerida töövõtu vaheakte või lõppakti. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Ake Andressoo puhul on ehituslikes küsimustes (sh hangete raames) tegu LEH-i pädeva esindajaga KarS § 14 lg 1 mõistes. Samuti on Ake Andressoo soodustuskelmuse toime pannud temale LEH-i poolt usaldatud õigusliku pädevuse raames. Ake Andressoo LEH-i ehitusnõunikuna osales hanketingimuste ettevalmistamises, eesmärgiga korraldada nii, et hanke võidaks suurendatud hindu sisaldava pakkumise teinud Mace Ehitus OÜ. Kindlustades Mace Ehitus OÜ-le hankevõidu, tagas ta, et LEH-il tekkis võimalus ebaõigete andmete esitamise teel saada soodustust ulatuses, mis katab ära ka tegelikult nõutud omafinantseeringuks vajamineva summa.
180.Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et Ake Andressoo ei olnud LEH-i pädev esindaja või ei pannud tegu toime temale antud pädevuse raames, ei muuda see õiguslikku olukorda. LEHi vastutuse aspektist ei ole õiguslikku tähendust sellel, kas vastutus tuleb ühe või mitme esindaja tegudest. Ka ühe esindaja, s.o Vambola Sipelga tegutsemise korral on vastutuse eeldused täidetud.
181.Eeltoodust tulenevalt on nii Ake Andressoo kui ka Vambola Sipelgas täitnud KarS § 210 lg 2 teokoosseisu. Kuivõrd LEH-i juhatuse liige Vambola Sipelgas ja ehitusnõunik Ake
1-20-3636 Andressoo tegutsesid selgelt LEH-i huvides, vastutab LEH KarS § 210 lg 3 alusel toime pandud teo eest.
182.Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, süüdistatavad on süüvõimelised ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
183.Eeltoodut arvestades tunnistab kohus Vambola Sipelgase ja Ake Andressoo süüdi KarS § 210 lg 2 ja LEH-i KarS § 210 lg 3 järgi. (IV)
184.Veel süüdistatakse Vambola Sipelgat ja Ake Andressood dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises. Süüdistusteksti pinnalt saab eristada Kose kodu (A) ja finantseerimislepinguga nr 16901 seonduvat (B). (A)
185.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja LEH-i vahel sõlmiti 15.07.2016 notariaalne müügileping nr 1896/2016 ja 04.08.2016 müügilepingu muutmise leping nr 2000/2016 (IX kd tl 114–123). Lepinguga võõrandati LEH-ile Kose alevikus Ravila mnt 29 asuv kinnistu. Kinnistul asusid haiglahoone ja abihooned, mis moodustasid PERH-i Tuberkuloosiravi Keskuse Kose osakonna.
186.Enne nimetatud kinnistu (Kose kodu) ostu kasutas LEH sellest juba väikest osa, s.o ühes tiivas esimesel korrusel olnud ruume PERH-ga sõlmitud üürilepingu alusel (Kose kodu juhataja K. T. ütlused, dtl 708). Kinnistu võõrandamisel lepiti kokku, et nüüd annab LEH osa ruume, s.o ühe maja tiiva kasutusse varasemale omanikule PERH-le. Pooled sõlmisid selleks 15.07.2016 ka üürilepingu tähtajaga kuni 15.07.2026 (IX kd tl 116, dtl 708).
187.Ostu-müügilepingu kohaselt tuli LEH-l tasuda kinnistu eest 900 125 eurot (IX kd tl 115 p). Ostu finantseeris Swedbank AS (müügilepingus kui hüpoteegipidaja). Swedbank AS ja LEH sõlmisid Kose haigla ostu finantseerimiseks laenulepingu nr 16-053149-JI (III kd tl 185–189). Lepingu alusel andis Swedbank AS LEH-le laenu 800 000 eurot tingimusel (tingimus nr 2.17.1), et LEH teeb laenuobjekti omafinantseeringu summas 200 000 eurot.
188.Swedbanki kliendihalduri B. P. ütluste (dtl 575–576) kohaselt rahastas Swedbank LEHi poolset Kose haigla ostu 2016. aastal. Laenusumma oli kuskil 900 000 euro kandis ning omafinantseering pidi olema 200 000 eurot. LEH pidi tegema seal ka ümberehitustöid. Tunnistaja mäletamist mööda oli hooldekodus ostu hetkel 30 hooldekohta ning ümberehituse tulemusena pidi tekkima kuskil 60 hooldekohta. Need ümberehitustööd pidid moodustama LEH-i poolse omafinantseeringu. Omafinantseeringu tasumist kontrolliti konto väljavõttelt, millelt oli näha, et 90 000 eurot oli kantud seoses haigla ostuga deposiiti ning kontol olid olemas ka piisavad vahendid, sh 110 000 eurot, et peale ostu hakata tegema ümberehitustöid. Pärast seda kontrolli väljastas pank laenu. Tunnistaja sõnul saadeti talle ka hinnapakkumisi või kalkulatsioone seoses eeldatavate ehitustöödega, s.o Kose saali ümberehitamine tubadeks, ning need olid suurusjärgus 132 000 eurot. 2016. aasta septembris oli LEH teinud ülekande ehitajale Mace Ehitus summas 99 000 eurot ning see oli panga jaoks tol hetkel piisav omafinantseeringu nõude täitmiseks.
189.Seega pidi LEH osa panga nõutavast omafinantseeringust tasuma läbi Kose kodus teostatavate ümberehitustööde. Nagu tunnistaja B. P. ütlustest selgus, saadeti ka temale Kose
1-20-3636 kodu ümberehitusega seotud hinnapakkumine ning pank arvestas LEH-i omafinantseeringuna LEH-i poolt Mace Ehitus OÜ-le tehtud ülekannet.
190.Kohus on tuvastanud, et Mace Ehitus OÜ väljastas 31.08.2016 LEH-le arve nr A160803 (VIII kd tl 215) summas 110 530,68 eurot koos käibemaksuga. Arve kirjelduse kohaselt on tegu Kose kodu töödega vastavalt aktile nr 160831. Arve koostaja allkiri sarnaneb Ake Andressoo allkirjale. Teostatud tööde akt nr 160831 on koostatud samuti Ake Andressoo poolt seoses Kose hooldushaigla osalise ümberehituse objektiga perioodil 18.07-31.08.2016 (VIII kd tl 216). Tööde maksumus akti kohaselt oli 131 901,60 eurot koos käibemaksuga. Teostatud tööde loetelu kohaselt sisaldas see maksumus mh 24 siseust, 480 ruutmeetrit siseseina, 160 ruutmeetrit vahelae ehitust ja soojustamist, 160 ruutmeetrit põrandaid, ning 816 ruutmeetrit viimistlustöid.
191.Samuti on kinnitust leidnud, et LEH-i pangakontolt on 05.09.2016 kantud Mace Ehitus OÜ pangakontole üle summa 92 108 eurot selgitusega „Arve nr.A-160803 31.08.2016- Kose kodu remont“. Lisaks on 20.09.2016 ja 23.09.2016 LEH veel Mace Ehitus OÜ-le üle kandnud vastavalt 3000 eurot ja 15 423,32 eurot, millised kanded on samuti seostatavad Kose kodu ümberehitustöödega (DVD-plaat 7A ning VII kd tl 223). Seega on LEH tasunud Mace Ehitus OÜ-le Kose kodu ümberehitusega seonduvalt arve nr A-160803 alusel 110 531,32 eurot.
192.Süüdistuse väide on aga, et tegelikkuses Kose kodus saali tubadeks ümber ei ehitatud, mistõttu on nii Mace Ehitus OÜ poolt väljastatud arve nr A-160803 kui ka teostatud tööde akt nr 160831 võltsitud.
193.Mitmed tunnistajad kinnitavad, et LEH-il oli Kose kodu omanikuks saamise järel plaan ehitada sinna juurde hoolduskohti, kuid ideeks see jäigi. Tunnistaja K. T. on olnud Kose kodu juhataja alates 01.07.2015 ja tema ütluste kohaselt (dtl 707–711) viibis ta 2016–2017. aastal tööpäeviti põhiliselt Kose kodus. 2016. aastal sai LEH maja omanikuks ning neil oli ka mõte ehitada saali ja esimesel korrusel asuvatesse laoruumidesse juurde hoolduskohti. Neid siiski Kose kodu ruumidesse juurde ei tehtud, ladu on endiselt ladu ning saal on kasutusel saalina. Küll aga ehitati fuajeesse kaks kabinetti. Tunnistaja nägi, et ehitustöid teostasid 3 meest. Põrandat tõsteti kõrgemale, kabinettidele pandi aknad, kabineti sees tõsteti radiaator kõrgemale, lagi tehti madalamaks, internetijuhtmeid veeti, uksed pandi ette, ilmselt värviti ka fuajeed. Töödejuhatajaks oli tunnistaja sõnul keegi E.. Lisaks ehitati 2016. aasta suvel ka hooldekodu ja haigla vahele vaheseinad ning töid tehti ka keldrikorrusel. Keldriruumid võisid jääda ka haigla poolele.
194.Ka tunnistajate G. T. ja Maimu Noorhani ütlused (dtl 528, 537) kinnitavad, et hoolduskohti Kose kodusse juurde ei ehitatud, kuigi sellist plaani peeti. Küll aga ehitati fuajeesse juurde kaks lisaruumi. Tunnistaja E. N. on kinnitanud, et plaan Kose kodu saal tubadeks ümber ehitada ei realiseerunud (dtl 597).
195.Tunnistajate ütlustest joonistub aga välja, et teatud remonditöid Kose kodus siiski tehti – nimelt ehitati fuajeesse juurde kaks kabinetti. Tunnistaja H. E. ütluste (dtl 740–743) kohaselt võttis temaga 2016. aastal ühendust E. A., kes selgitas tunnistajale, millised töid on vaja Kose hooldekodus teha, s.o alla peasissekäigu kõrvale vasakule ja paremale poole peasissekäiku tuli teha kaks ruumi. Tunnistaja ei mäleta, et oleks hinnapakkumise pidanud tegema, vaid E. A. pakkus hinnad ette ja tunnistaja jäi nõusse nendega. Koguhind oli kusagil 1000–1500 euro vahel. Tunnistaja tegi töid koos E. A. ning üks abiline oli veel. Nad pidid põrandaid tõstma, kuna välisfassaadi aken oli liiga kõrgel. Veel tehti vaheseinad, 2 akent, uks, väike trepp, laed, valgustused, laminaat, plaat põrandale. Ehitustööd kestsid paar-kolm nädalat. Töid alustati 2016. juulis. Materjalid ehituseks saadi Espak Tartust.
1-20-3636
196.Seega teostasid remonditöid Kose kodus H. E., E. A. ja keegi kolmas abiline. 15.02.2018. a asitõendi vaatlusprotokoll E. A. elukohast läbiotsimisel ära võetud sülearvuti Lenovo kõvaketta koopia vaatlusega koos lisadeks olevate E. A. e-kirjadega (sh Ake Andressooga, H. E., Espaki esindajatega) tõendab samuti Kose hooldushaiglas tegelikult teostatud töid ja nende reaalset maksumust. Mh nähtub, et E. A. Knitser OÜ esindajana on sõlminud käsunduslepingu H.E. (FIE) seoses ruumide ehitusega fuajeesse Kose kodus hinnaga 1215 eurot (X kd tl 171–175). Lepingu juures on ka tubade ehituse hinnapakkumine kogusummas 1215 eurot (X kd tl 176–177). Nagu tunnistaja H. E. ka märkis, tulid materjalid Espak Tartust. Espak Tartu AS on teinud Knitser OÜ-le hinnapakkumise materjalidele summas 1358,10 eurot (X kd tl 162–165) ja hiljem arve summas 1718,01 eurot (X kd tl 197–198). Seega on tõendamist leidnud, et Kose kodus teostatud kahe kabineti ehitus läks maksma vähemalt 2 573,10 eurot (s.o H. E. tasu + materjalid). Lisaks muidugi tuleb arvestada ka E. A. ning kolmanda abilise tasud. Tegelikult teostatud tööde maksumust kinnitavadki veel Knitser OÜ poolt Mace Ehitus OÜ-le 22.07.2016 esitatud arve Kose hooldekodu materjalide eest summas 6 349,49 eurot, 15.08.2016. a arve tööjõu rendi eest summas 2443,20 eurot ja 05.09.2016 arve tööjõu rendi eest summas 2443,20 eurot (VII kd tl 219–221). Arved on Mace Ehitus OÜ poolt tasutud (VII kd tl 224). Samuti on üks arve esitatud Mace Ehitus OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le seoses Kose kodu ümberehituse projektijuhtimise teenusega summas 2400 eurot (VII kd tl 222). Kõike eeltoodut arvestades jääb ehitustööde kogusumma siiski oluliselt alla teostatud tööde aktis nr 160831 kajastatud summale. See on ka mõistetav, kuivõrd tegu on 2 kabineti ehitamisega, mitte 30 uue hoolduskoha loomisega.
197.20.06.2016 on E. A. saatnud Ake Andressoole kirja pealkirjaga „Kose lõplik hinnapakkumine“, mille kohaselt läheb „Admin tubade ehitus“ kokku maksma 12 081,60 eurot (X kd tl 166–167). Veel on näha Knitser OÜ poolt Mace Ehitus OÜ-le 22.07.2016 esitatud arve Kose hooldekodu materjalide eest summas 6 349,49 eurot (X kd tl 186), 15.08.2016 arve tööjõu rendi eest summas 2443,20 eurot (X kd tl 200) ja 05.09.2016 arve tööjõu rendi eest summas 2443,20 eurot (X kd tl 202). Eeltoodu tõendab samuti, et tegelikult teostati vaid paari kabineti (s.o admin tubade) ehitust.
198.Kriminaalasja materjalides on 15.03.2018 koostatud K. T. ütluste ja olustiku seostamise protokoll, millest nähtub ruumide paiknemine Kose kodus. Fotodelt nr 1 ja 2 nähtuvad fuajeesse ehitatud 2 kabinetti. Fotografeeritud on ka laoruume ja saali, kuhu oli plaan hoolduskohti juurde ehitada. Piltidelt nähtub, et eelnimetatud ruumid olid ka 2018. aasta märtsi seisuga alles ning Kose kodu ruumidesse hoolduskohti juurde ei ehitatud (XI kd tl 137–141).
199.Kriminaalasjas on esitatud tõendid ka selle kohta, et Kose kodus tegi remonditöid ka sealne üürnik PERH. Ehituse töövõtuleping nr 2016/9-4.2/43-1, mis on 2016. aasta juulis sõlmitud PERH ja AS Kose Ehitus vahel tõendab, et 2016. aastal teostati Kose kodus ehitustöid ka haigla poolel ning LEH-l nende töödega mingit seost ei ole. Lepingule on lisatud ka hinnapakkumine teostatavate tööde loeteluga ning Kose korpuse 0–3 korruste plaanid (IX kd tl 124–134). AS Kose Ehitus on edastanud ka teostatud tööde aktid seoses Ravila mnt 29 Kose korpuse võõrandamisega seotud ümberehitustöödega, mis tõendavad AS Kose Ehitus poolt tööde teostamise aega, tehtud töid ning objektil viibinud tööliste isikuid (IX kd tl 153–163). Seega osa remonditöödest (nt keldris nõudepesuruumis), mida tunnistaja K. T. Kose kodus märkas, teostati hoopis PERH-i tellimusel ja kuludega.
200.Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et teostatud tööde aktis nr 160831 kajastatud töid ei ole sellises mahus teostatud. Kose kodus tehtud fotodelt (XI kd tl 137–141) on näha, et fuajeesse ehitatud kabinetid ei ole nii suured, et nõuaksid 480 ruutmeetri ulatuses siseseinte töid, 160 ruutmeetri ulatuses lae ja põrandate tegemist või 24 siseukse paigaldust. Seega on ka vastavalt
1-20-3636 aktile nr 160831 esitatud arve nr A-160803 fiktiivne. Ake Andressoo kaitsja on märkinud, et ehitusettevõtluses on tavapärane nn ette-akteerimine, kus pooled kokkuleppel akteerivad ära töid, mis ei ole veel teostatud, kuid milles on ära näidatud kokkulepitud tööde nomenklatuur, rahaline maht ja mille eest teostatakse ettemaks. Ehituse valdkonnas on sageli vaja finantseerimist tööde lõpuleviimiseks vajalike materjalide või tarvikute ostmiseks, tihti neid ei saa soetada enne, kui tellija on vähemalt osaliselt selle eest kulud hüvitanud. Lisaks võis kaitsja sõnul akti pealkirja sattuda ka trükiviga ja „teostatud tööde akt“ asemel oleks olnud võinud olla näiteks „teostatavate tööde akt“ vms. Kohus möönab, et kaitsja selgitatud ette-akteerimine võib tõepoolest praktikas aset leida, kuid ei pea seda antud juhul loogiliseks järelduseks. Kriminaalasjas on tuvastatud, et Kose kodu ümberehitustöid ei olnud teostatud ka aastaid hiljem ning puudub igasugune alus eeldada, et ettevõtluses on tavapärane teha ettemaks aastaid hiljem algavateks töödeks.
201.Asjaolu, et arvetega on manipuleeritud, kinnitab ka 05.06.2018 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (VIII kd tl 151–218), mille käigus on mh vaadeldud Mace Ehitus OÜ poolt LEH-le esitatud arveid kirjeldusega „Kose kodu“ (VIII kd tl 203–217) koos arhiveerimise andmelehtedega. Mh nähtub, et arvet nr A-160703 on raamatupidamise dokumentides 2 tükki, samas summas, kuid erinevate selgitustega: esmalt „Fuajeesse kahe admin. Ruumi ehitus“ ja seejärel „“Osamakse, Hinnapakkumine P-160201“ (VIII kd tl 203– 206). Samuti esineb arvet nr A-160801 2 korda: esmalt selgitusega „Komsi tänavakividest platsi ehitus“ ja seejärel „Osamakse, hinnapakkumine P-160201“ (VIII kd tl 209–214). Esimese arve nr A-160801 juures on ka akt Komsi hooldekodu tänavakivide paigalduse raames teostatud tööde kohta summas 11 705,64 eurot. Seega nähtub sellest, et tegelikult on tegu Komsi hooldekodu juures teostatud töödega, mis hiljem on arve selgitust muutes seotud hoopis Kose kodu ümberehitustöödega. Arhiveerimise andmelehtedelt nähtuvalt on kõik arved kinnitanud Vambola Sipelgas.
202.Võltsimist kinnitavate tõendina on prokurör viidanud veel 19.02.2018. a asitõendi vaatlusprotokollile (X kd tl 147) koos lisadega, mille käigus on vaadeldud Ake Andressoo elukohast leitud arvuti Apple MacBook Pro kõvaketta koopiat. Tõendist nähtub, et Mace Ehitus on 11.02.2016 koostanud Kose hooldushaigla osalise ümberehitustööde raames hinnapakkumise nr P-160201 summas 131 902 eurot koos käibemaksuga (X kd tl 148–150). Dokumendi lisas nr 1 on nähtav ka tööde loetelu koos planeeritava maksumusega. Dokumendist nähtub, et see on koostatud Ake Andressoo poolt. Teine arvutist leitud fail nimetusega „Eurest Project – Akt 31.08.2016“ (X kd tl 151), on perioodil 18.07–31.08.2016 teostatud tööde akt kogusummas 30 048 eurot koos käibemaksuga. Kahte eelnimetatud dokumenti võrreldes on näha, et teostatud tööde aktis kajastatud tööd on leitavad ka Mace Ehituse hinnapakkumisest, kuid on hinnapakkumises kajastatust oluliselt madalama hinnaga. Nt on hinnapakkumises arvestatud lammutuseks 7400 eurot, vahelae ehituseks ja soojustuseks 15 040 eurot, siseusteks 9120 eurot ning teostatud tööde akti kohaselt on nende tööde hinnad olnud vastavalt 800 eurot, 4800 eurot ja 672 eurot. Seega on hinnapakkumises kajastatud hinnad mitmekordsed.
203.EurEst Projec OÜ juhataja T. T. ütluste (dtl 559–563) kohaselt ei ole EurEst Project teinud töid Kosel Ravila tn 29 hooldekodus ning samuti ei ole tunnistaja Kose hooldekodus kohapeal käinud. Tunnistajale näidati ka EurEst Projecti OÜ 31.08.2016 arvet nr 310816-2 Pinnasetööde OÜ-le (VII kd tl 228) ning koos sellega ka nummerdamata akti perioodi 18.07.– 31.08.2016 kohta (X kd tl 151). Tunnistaja ei osanud akti kohta midagi öelda, kuivõrd tal endal sellist akti ei ole ning pole ka kindel, kas on seda akti üldse kunagi näinud (v.a uurija juures). Koostanud tunnistaja seda akti ei ole ning sel perioodil ei tegelenud nende koostamisega ka keegi teine antud ettevõttes. Tunnistaja kinnitas, et arvel pole kirjas, kus nimetatud tööd on teostatud, kuid märkis, et sel ajal võis ta teha Põltsamaa vanadekodus mingeid töid Ake Andressoole.
1-20-3636
204.Seega, Ake Andressoo arvutist leitud 2 sisult sama, kuid olulises osas erineva kogumaksumusega hinnapakkumist tekitavad samuti küsimusi Kose kodu ümberehitusega seonduvate tööde planeerimise ja maksumuse osas. Kuigi süüdistuses dokumendi „Eurest Project – Akt 31.08.2016“ võltsimist ette ei heideta, nähtub tunnistaja T. T. ütlustest, et vastuseta küsimusi on ka selle akti koostamise suhtes.
205.Seoses Kose kodus teostamata töödega süüdistatakse Ake Andressood ka Pinnasetööde OÜ arve nr 60801 võltsimises. Nimelt oli Pinnasetööde OÜ Kose kodu ümberehitustöödel Mace Ehitus OÜ alltöövõtjaks ning esitas seega arve teostatud tööde kohta omakorda Mace Ehitus OÜ-le. Kohus on tuvastanud, et arve nr 60801 (VII kd tl 218) summas 109 200 eurot koos käibemaksuga on Pinnasetööde OÜ poolt Mace Ehitus OÜ-le esitatud 31.08.2016. Arve kirjelduses on märgitud „Kose Maja ümberehitus“. Nagu juba eelnevalt on selgunud, siis tegelikult Kose kodus sellises mahus ümberehitustöid ei teostatud – ei Mace Ehituse ega Pinnasetööde poolt.
206.Nimetatud arve alusel on Mace Ehitus OÜ pangakontolt 05.09.2016 teostatud makse Pinnasetööde OÜ kontole summas 91 000 eurot, 20.09.2016 makse summas 2 500 eurot ja 24.09.2016 makse summas 15 700 eurot – kokku seega 109 200 eurot (VII kd tl 223). Seega, Mace Ehitus OÜ, olles saanud 05.09.2016 ülekande LEH-lt summas 92 108 eurot seoses Kose kodu remonttöödega arve nr 1-160803 alusel, on omakorda samal päeval kandnud 91 000 eurot Pinnasetööde OÜ-le, kes omakorda on samal ja järgneval päeval kandnud 90 000 eurot Vambola Sipelga pangakontole seoses laenulepinguga nr 16901.
207.KarS § 344 ja 345 kuriteokoosseisude järgi on karistatav kõigi dokumentide intellektuaalne või materiaalne võltsimine ja sellisena kasutamine (RKKKo 1-18-5732 p 55). Riigikohus on varasemalt lugenud ka ühe äriühingu poolt teisele äriühingule esitatava arve dokumendiks KarS § 344 ja § 345 mõttes, selgitades, et tegemist on kirjaliku aktiga, mis sisaldab mõtteväljendust ja on mõeldud tõendama õiguslikult relevantseid asjaolusid. Arve võltsimisega kahjustatakse KarS §-ga 344 kaitstavat õigushüve, s.o dokumendi puutumatust ja dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsust. Arvega on võimalik tõendada õiguslikult olulisi asjaolusid ja kohtupraktikas on arvet dokumendina KarS § 344 lg 1 tähenduses käsitatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-20-14). Kuigi tsiviilõigused ja -kohustused tulenevad üldjuhul arve väljastamise aluseks olevast õigussuhtest, võib arve olla kasutatav õiguse olemasolu tõendamisel. KarS § 344 koosseisu realiseerimiseks ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või vabaneti kohustustest. /.../ Võltsimist ei välista kassaatori väide, et nii arve koostaja kui ka arve adressaat olid teadlikud sellest, et arve sisaldas ebaõigeid andmeid (RKKKo 1-16-10888, 18.06.2018, p 50–51).
208.Materiaalse võltsimisena käsitatakse dokumendi järele või ümbertegemist. Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (RKKKo 1-16-5757/65 p 12).
209.Süüdistustekst viitab nii arvete nr A-160803 ja 60801 kui ka teostatud tööde akti nr 160831 puhul intellektuaalsele võltsimisele. Kõnealused arved ja akt sisaldasid ebaõigeid andmeid selle kohta, nagu oleks Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ teostanud Kose kodu ümberehitust, samuti selle kohta, millises ulatuses ja millise hinnaga on töid teostatud. Arvete koostamise eesmärk oli kinnitada Mace Ehitus OÜ näilikku nõudeõigust LEH-i vastu ja Pinnasetööde näilikku nõudeõigust Mace Ehitus OÜ vastu ning seeläbi näidata LEH-i poolset omafinantseeringu tasumist vastavalt Swedbank AS-lt saadud laenulepingu tingimustele. Arve nr A-160803 põhines teostatud tööde aktil nr 160831, mis kajastas samuti õiguslikult
1-20-3636 relevantseid asjaolusid – teostatud töid ja nende maksumust – ning oli allkirjastatud nii Vambola Sipelga kui Ake Andressoo poolt. Kohus on seisukohal, et sarnaselt arvetele on ka nimetatud akti puhul tegu dokumendiga KarS § 344 mõttes ning kõik kolm eelnimetatud dokumenti on intellektuaalselt võltsitud.
210.Subjektiivne teokoosseis on samuti kõigi kolme dokumendi puhul täidetud. Kohus on seisukohal, et Ake Andressoo pani dokumendi võltsimised toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes ehk eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustusest kandes dokumentidele ebaõigeid andmeid. Ake Andressoo koostas arved ja akti, eesmärgiga lisada need endaga seotud ettevõtete raamatupidamisse ning edastada need ka LEH-le, et viimane vabaneks omafinantseeringu tegemise kohustusest.
211.Lisaks nimetatud dokumentide võltsimisele süüdistatakse Ake Andressood ka nende kolme võltsitud dokumendi kasutamises. Süüdistuse kohaselt kasutas Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarvet nr A-160803 ja arve aluseks olevat teostatud tööde akti nr 160831 Mace Ehitus OÜ raamatupidamise dokumentidena ning esitas või lasi esitada dokumendid ka LEH-le.
212.28.11.2019 vaatlusprotokoll (VII kd tl 89–236), mille käigus on mh vaadeldud Mace Ehitus OÜ 2016. aasta raamatupidamise dokumente, tõendab, et Mace Ehitus OÜ raamatupidamise dokumentide hulgas oli ka Mace Ehitus OÜ arve nr A-160803 LEH-le summas 110 530,68 eurot ning teostatud tööde akt nr 160831 (VII kd tl 216–217). Seega on Ake Andressoo teadlikult esitanud enda poolt koostatud võltsitud dokumendid ka Mace Ehitus OÜ raamatupidamisse. Lisaks on ta esitanud nimetatud dokumendid ka LEH-le läbi selle juhatuse liikme Vambola Sipelga. Mõlemal dokumendil on vastuvõtjana alla kirjutanud Vambola Sipelgas. Lisaks leiti nii arve kui ka teostatud tööde akt ka LEH-i raamatupidamise dokumentide hulgast (VIII kd tl 215–216).
213.Lisaks eelnevale kasutas Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena võltsarvet nr 60801 Pinnasetööde OÜ raamatupidamise dokumendina ning esitas või lasi esitada dokumendi Mace Ehitus OÜ-le, mille juhatuse liige ta ise oli. Seda asjaolu tõendab eelkõige eelnimetatud 28.11.2019 vaatlusprotokoll, mille käigus vaadeldi ka Pinnasetööde OÜ 2016. aasta raamatupidamise dokumente. Mh on raamatupidamise dokumentide hulgas Pinnasetööde OÜ poolt Mace Ehitus OÜ-le 31.08.2016 esitatud arve nr 60801 summas 109 200 eurot kirjeldusega „Kose Maja ümberehitus“ (VII kd tl 225–226). Nagu eelnevalt tuvastatud, on ka selle arve koostanud Ake Andressoo, seega oli ta teadlik, et tegu on võltsitud arvega.
214.Kohus on seisukohal, et Ake Andressoo on kõiki kolme eelnimetatud dokumenti kasutanud eesmärgiga näilikult (vt ka RKKKo 20.11.2015, 3-1-1-93-15, p 123) omandada õigusi ning samas ka vabastada LEH Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust tulenevast kohustusest teha reaalne omafinantseering Kose kodusse. Arve nr A-160803 ja teostatud tööde akti nr 160831 kasutamise tagajärjeks oli näivus, et Mace Ehitus OÜ on teostanud Kose kodus ümberehitustööd ning sellest tulenevalt õigustatud saama LEH-lt selle eest tasu summas 110 530,68 eurot – tegelikult nimetatud töid ei teostatud ja õigust sellise summa saamiseks ei ole. Arve nr 60801 kasutamise eesmärk oli näidata, et Pinnasetööde OÜ on alltöövõtjana teostanud ümberehitustöid Kose kodus ning sellest tulenevalt on tal õigus saada Mace Ehitus OÜ-lt selle eest tasu summas 109 200 eurot. Tulenevalt Ake Andressoo poolt Pinnasetööde OÜ nimel Mace Ehitus OÜ-le esitatud võltsitud arvest ja Mace Ehitus OÜ nimel LEH-le esitatud võltsitud arvest ja aktist tekkis LEH-l näiline kohustus arve tasuda. Seeläbi näis pangale, et LEH on oma kohustuse täitnud ning teinud nõutava omafinantseeringu Kose kodusse.
1-20-3636
215.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Ake Andressoo on kõigil kolmel süüdistuses etteheidetud juhul pannud toime võltsitud dokumendi kasutamise ehk KarS § 345 lg-s 1 sätestatud kuriteo.
216.Ka Vambola Sipelgat süüdistatakse võltsitud dokumentide, s.o arve nr A-160803 ja teostatud tööde akti nr 160831 kasutamises. Kohus on seisukohal, et võltsitud dokumentide, s.o arve nr A-160803 ja teostatud tööde akti nr 160831 kasutamine Vambola Sipelga poolt on tõendamist leidnud. Seda kinnitavad eelkõige LEH-i raamatupidamise dokumendid, mida on vaadeldud 05.06.2018. a asitõendi vaatlusprotokollis (VIII kd tl 151–218). Raamatupidamise dokumentide hulgas on ka Mace Ehitus OÜ poolt LEH-le esitatud arved kirjeldusega „Kose kodu“ (VIII kd tl 203–217) koos arhiveerimise andmelehtedega. Sh on arve nr A-160803 summas 110 530,68 eurot koos käibemaksuga (VIII kd tl 215) ning teostatud tööde akt nr 160831 (VIII kd tl 216). Arve nr A-160803 arhiveerimise andmelehelt (VIII kd tl 217) nähtub, et arve on kinnitanud Vambola Sipelgas.
217.Vambola Sipelga kaitsja on siinkohal rõhutanud, et võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse selle esitamist ehtsa pähe ning ei esitatud süüdistusest ega ühestki asjas kogutud tõendist ei nähtu, et Vambola Sipelgas oleks Mace Ehitus OÜ arve nr A-160803 ja arve aluseks olevat teostatud tööde akti nr 160831 kellelegi ehtsa pähe esitanud. Kohus selle väitega ei nõustu. Vambola Sipelgas esitas dokumendid LEH-i raamatupidamise dokumentide hulka. Raamatupidamise seaduse § 4 p 1 ja 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ja dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. Seega on raamatupidamiskohustuslane, sh LEH kohustatud tagama, et äriühingu raamatupidamises oleksid kõik majandustehingud aktuaalselt dokumenteeritud. Vambola Sipelgas esitas LEH-i raamatupidamisse aga võltsitud dokumendid, mille alusel teostati ka vastav ülekanne Mace Ehitus OÜ-le. Dokumente lisas Vambola Sipelgas raamatupidamisse eesmärgiga näidata, et Kose kodus on teostatud ümberehitustöid summas 110 530,68 ning selle arve alusel tehtud ülekannetega Mace Ehitus OÜ-le (eelkõige 05.09.2016 ülekanne summas 92 108 eurot) on LEH täitnud Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse teha Kose kodusse omafinantseering. Tegelikult ümberehitustöid nimetatud mahus ei teostatud ning LEH ei olnud seega teinud Kose kodusse nõutavat investeeringut. Läbi võltsitud dokumentide LEH-i raamatupidamises kasutamise vabanes LEH seega kohustusest teha reaalne omafinantseering.
218.Samuti on tuvastatud, et Vambola Sipelgas on võltsitud dokumente kasutanud teadlikult. Olles LEH-i juhatuse liige, teadis ta ilmselgelt, et tegelikult Kose kodus teostatud tööde aktis nimetatud töid kirjapandud mahus ei teostatud ning selle eest esitatud arve ei vasta tegelikkusele. Ometigi on ta mõlemale dokumendile alla kirjutanud, need LEH-i raamatupidamisse lisanud ning arve alusel on ka Mace Ehitus OÜ-le tööde eest makstud. Seda tegi ta eesmärgiga vabaneda kohustusest teha nõutav omafinantseering. Kohtu hinnangul on Vambola Sipelgas sellega võltsitud dokumendi kasutamise teokoosseisu täitnud.
(B)
219.Süüdistuse kohaselt võltsis finantseerimislepingut nr 16901.
Vambola
Sipelgas
koos
Ake
Andressooga
220.Finantseerimisleping nr 16901 (IV kd tl 47–49) on sõlmitud 05.09.2016 Pinnasetööde OÜ (krediidiandja) ja Vambola Sipelga (laenusaaja) vahel. Pinnasetööde OÜ esindajaks lepingu sõlmimisel oli Ake Andressoo. Lepinguga annab Pinnasetööde OÜ Vambola Sipelgale
1-20-3636 laenu kuni 100 000 eurot hiljemalt 09.09.2016 ning Vambola Sipelgas on kohustatud laenu tagasi maksma hiljemalt 31.12.2018.
221.Pinnasetööde OÜ arvelduskonto väljavõttelt selgub, et Pinnasetööde OÜ on laenulepingut täitnud ning teinud ajavahemikul 05.–06.09.2016 Vambola Sipelga pangakontole viis ülekannet kokku summas 90 000 eurot selgitusega „Vastavalt lepingule nr. 16901“ (VII kd tl 224).
222.Süüdistustekst viitab taas intellektuaalsele võltsimisele. Intellektuaalne võltsimine loob õigusnäivust. Laenuleping saab olla intellektuaalselt võltsitud eelkõige juhul, kui sellega ei kaasnenud lepingule vastavaid tagajärgi – üks pool ei andnud ja teine pool ei saanud laenu.
223.Praegusel juhul ei ole see nii isegi mitte süüdistusteksti kohaselt. Süüdistus väidab, et pooled sõlmisid laenulepingu, näitab tõenditele tuginevalt, kuidas laen üle kanti ja nendib lõpetuseks, et see leping tekitas Pinnasetööde OÜ-le nõudeõiguse Vambola Sipelgase suhtes. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus ei näe selles lepingus sisult ebaõigeid andmeid.
224.Süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu aga dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus (RKKKo 3-1-1-46-07 p 7.2).
225.Süüdistustekstis seotakse lepingu võltsitus sellega, kust pärinesid rahalised vahendid, mida Pinnasetööde OÜ kasutas Vambola Sipelgasele laenu andmiseks – need olid jõudnud Pinnasetööde kontole Mace Ehituse OÜ-lt, kes omakorda sai raha soodustuskelmuse analüüsis kirjeldatud viisil. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Laenulepingu regulatsioon ei sea mingeid piiranguid välja laenatava raha päritolule. Oluline on vaid see, et üks isik kohustub andma teisele isikule laenuks raha ja teine isik kohustub selle tagasi maksma.
226.Ei saa välistada, et selles raskesti hoomatavas kaasuses on mingeid soodustuskelmuse süüdistuses kajastatud asjaolusid, millega võiks olla hüpoteetiliselt võimalik siduda intellektuaalset võltsimist. Kohtuliku arutamise piiride tõttu kohus selle küsimusega tegelemist võimalikuks ei pea. KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Seega saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Ühtlasi on kolleegium asunud seisukohale, et süüdistatavale etteheidetava käitumise kirjeldust ei saa tuletada süüdistusakti tekstist tervikuna, sest see oleks otseselt vastuolus KrMS § 154 lg 3 p-des 2 ja 3 sätestatuga (RKKKo 3-1-1-59-16 p 21 ja 22 koos edasiste viidetega).
227.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Vambola Sipelga ja Ake Andressoo finantseerimislepingu nr 16901 võltsimises (KarS § 344 lg 1) ja Ake Andressoo selle lepingu kasutamises (KarS § 345 lg 1) õigeks.
1-20-3636 (V)
228.Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 11.06.2018, 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega; RKKKo 20.03.2017, 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).
229.Pikaajalise kohtupraktika kohaselt deklareeritakse karistuse mõistmise lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Esimese astme kohtulahendite analüüsi tulemusena on õiguskirjanduses järeldatud, et suurem osa karistustest langeb piirkonda, mis on keskmisest selgelt madalamad. Aritmeetilisest keskmisest lähtumise deklareerimine toob kaasa kohtuotsuste ebaloogilisi põhjendusi – karistust kergendavate asjaolude puudumisel varem korduvalt karistatud isikute poolt mitmete kuriteoepisoodide toimepanemine päädib sanktsiooni keskmisest madalama karistusega (vt. J. Ginter. Karistuse mõistmine esimese astme kohtutes. – Juridica 2022 nr 9–10 lk 738–739).
230.Allakirjutanu jagab artikli autori seisukohta, et sõltuvalt asjaoludest tuleks lähtuda sanktsiooni alumise kolmandiku ülemisest määrast. Sellist lähenemist on tunnistanud ka kohtupraktika (Tallinna RKK 1-11-11411, Pärnu MK 1-10-11574).
231.Esmalt käsitleb kohus Vambola Sipelgale ja Ake Andressoole mõistetavat karistust. KarS § 210 lg 2 näeb karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 344 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 345 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
232.Rahaline karistus kui kergemaliigiline karistus on rakendatav eelkõige neil juhtudel kui teosüüd saab käsitleda väga väikesena ning karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos on erakordselt hea. Praegusel juhul see nii ei ole. Mõlema isiku käitumisviis kõigi süüdistuse puhul viitab sellisele nihkele väärtushinnangutes, et tegudele vaid rahalise karistusega reageerimine ei oleks kohane.
233.Soodustuskelmuse puhul tuleb süü suuruse hindamisel arvestada esiteks pettusega saadud toetuse suurust (s.o 563 438,30 eurot). Varavastaste kuritegude kontekstis on tegemist väga suure kahjuga. Samas avalikest vahenditest toetuste väljamaksed ongi reeglina suuremad, mistõttu summa suurus omab mõnevõrra väiksemat kaalu. Teosüüd suurendavaks saab pidada välja töötatud skeemi keerukust ja sihikindlust elluviimisel. Tegu nõudis pikaajalist planeerimist ning tegevuste koordineerimist ning polnud toime pandud uitmõtte ajel.
234.Kaastäideviimise korral tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta iga isiku teopanust. Ake Andressoo teopanus on kohtu hinnangul suurem kui Vambola Sipelgal. Tõendid näitavad, et just Ake Andressoo oli pettuse kavandamisel pearollis. Kuigi Vambola Sipelgas oli see, kes valeandmeid sisaldavaid dokumente Rahandusministeeriumile esitas, oli nende dokumentide loojaks (hinnapakkumine, teostatud tööde aktid) Ake Andressoo. Lisaks osales Ake Andressoo hankeprotsessis nii hankija kui ka hankes osaleja (Mace Ehitus OÜ) rollides, et kindlustada endaga seotud ettevõttele hankevõit. Ake Andressoo kasutas soodustuskelmuse läbiviimisel veel ka teist endaga seotud ettevõtet (Pinnasetööd OÜ) ning ta ei pidanud paljuks kaasata petuskeemidesse oma pereliikmeid.
1-20-3636
235.Vambola Sipelga puhul on tegu 1 võltsitud dokumendi kasutamise episoodiga ning Ake Andressoo puhul 2 episoodiga, mil ta dokumente võltsis ja seejärel neid kasutas. Süüdistatavate tegutsemisviis ja välja mõeldud skeem, mille tarbeks dokumente võltsiti ja kasutati, on sarnane soodustuskelmuse episoodis nähtule. See peegeldab taas, kuidas süüdistatavad ei pea paljuks majanduslikult kasulikul eesmärgil õigusnäivust luua – antud juhul Ake Andressoo dokumente võltsida ning mõlemad süüdistatavad neid võltsitud dokumente kasutada. Süüdistatavate tegudes avalduv suhtumine õigusnormi ei võimalda lugeda nende süüd miinimumi lähedaseks.
236.Nii Vambola Sipelga kui Ake Andressoo puhul puuduvad karistust kergendavad asjaolud kõigi kuritegude puhul. Karistust raskendavaks asjaoluks on soodustuskelmuse puhul KarS § 58 p 10 kohaselt süüteo toimepanemine isikute grupis. Karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoosi peab kohus Vambola Sipelga puhul paremaks. Vambola Sipelga näol on tegu juba eakama isikuga, kes on siiani elanud õiguskuulekat elu. Tema kui kogukonnas tunnustatud inimese ja suure ettevõtte juhi jaoks on karistuse stigmatiseeriv mõju eelduslikult suurem. Ake Andressoo puhul selliseid asjaolusid ei esine ja kohus positiivses prognoosis veendunud ei ole. Tema tegutsemismuster näitab paljudes erinevates aspektides soovi õiguskorda ja teisi inimesi üle kavaldada. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuste korrigeerimist ei tingi.
237.Kõigele eelnevale vastab Vambola Sipela puhul karistus, mis soodustuskelmuse eest on sanktsiooni 1/3 lähedane ja võltsitud dokumendi kasutamise eest jääb sanktsiooni 1/7 määra lähedusse. Ake Andressoo puhul vastab sellele soodustuskelmuse eest sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus ning dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest kogumina KarS § 345 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni 1/3 määrast mõnevõrra väiksem karistus.
238.Eeltoodut arvestades tunnistab kohus Vambola Sipelga süüdi KarS § 210 lg 2 järgi ja mõistab talle karistuseks vangistuse 1 aasta ja 8 kuud. Samuti tunnistab kohus Vambola Sipelga süüdi KarS § 345 lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 5 kuud vangistust.
239.KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus kas mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Erandlike asjaolude puudumisel liidetakse kergemast karistusest pool. Kohus mõistab Vambola Sipelgale KarS § 64 lg 1 alusel lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud ja 15 päeva vangistust.
240.KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestatakse eelvangistus karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Vambola Sipelgas oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.11.2017 (XI kd tl 6-9), s.o 2 päeva, mis teeb tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 13 päeva vangistust.
241.Kohus tunnistab Ake Andressoo süüdi KarS § 210 lg 2 järgi ja mõistab talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti tunnistab kohus Ake Andressoo süüdi KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja mõistab talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 8 kuud vangistust.
242.KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus kas mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus mõistab Ake Andressoole KarS § 64 lg 1 alusel lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.
243.Ake Andressoo oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 08.-10.11.2017 (XI kd tl 10-11), s.o 3 päeva, mis teeb tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust.
1-20-3636
244.Järgnevalt tuleb otsustada karistuste individualiseerimise viis. Nentida tuleb, et arvestatav osa süüdistatavatest ja enamik ühiskonnast ei taju KarS § 73 alusel kohaldamata jäetud vangistust karistusena. Keskmisele sõltuvuste küüsis mitteolevale inimesele ei ole mõne aasta vältel uue tahtliku kuriteo toimepanemisest hoidumine pingutus.
245.Selle asja süüdistatavate puhul on aga tegemist taiplike inimestega, kes suudavad välja mõelda ja ellu viia väga keerukaid skeeme. Allakirjutanu näeb siin (enam kui tavapäraselt) karistuse ülesandena süüdistatavate teavitamist nende väärtushinnangute ebakohasusest. Ühiskondlik hinnang riigi petmisele on ajas kardinaalselt muutunud. Mõlemad süüdistatavad on arvestava osa oma elust ja isiksuse väljakujunemise aja elanud aastatel, mil Eesti ei olnud veel vaba riik. Nõukogude perioodil oli riigi petmine tegevus, mis ühiskonna silmis leidis vähe taunimist. Viimase 30 aasta jooksul on see muutunud. Süüdistatavad aga ei ole suutnud oma väärtushinnanguid ajas muuta.
246.Kohus kontakteerus kriminaalhooldusosakonnaga ja nende hinnangul ei ole olemas programme, mis mõjuksid efektiivselt sellise profiiliga süüdistatavatele. Põhimõtteliselt oleks võimalik kohaldada KarS § 491 alusel lisakaristusena ettevõtluskeeldu, kuid tõenäoliselt oleks see mõttetu – kohtul ei ole kahtlusi, et süüdistatavad suudaksid tegutseda näiliselt kohtuotsusele vastavalt, kuid reaalsuses ikkagi ettevõtteid juhtides.
247.Seega jääb lõppastmes otsustada, kas süü suurus ja muud KarS § 56 järgi kohaldamisele kuuluvad asjaolud võimaldaksid karistuse tingimuslikult kohaldamata jätta. Tegelikult mõlema süüdistatava puhul saaks sellele küsimusele vastata eitavalt.
248.Asjaolude kaalumise tulemusena jääb Vambola Sipelga puhul karistus KarS § 73 alusel täielikult täitmisele pööramata. Kohus arvestab, et tegemist on juba eaka inimesega, kes siiani on siiski suutnud elada õiguskuulekalt. Tema ettevõttel tuleb kohtuotsuse alusel tagastada saadud toetus ja kanda karistus ja selleks tuleb leida (seaduslikud) lahendused.
249.Seega, KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus 1 aasta 10 kuud ja 13 päeva vangistust Vambola Sipelga suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui Vambola Sipelgas ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Vambola Sipelgale määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest.
250.Ake Andressool tuleb karistus osaliselt ära kanda. Nagu juba märgitud, nõustub kohus prokuratuuri sisulise hinnanguga, et tema süü on Vambola Sipelga omast suurem. Ake Andressoo puhul kohus kaasüüdistatavaga sarnastele kaalutlustele ruumi ei näe. Tegemist on inimesega, kellele puhul tuleb reageerida selge ja arusaadava õiguste piiramisega. KarS § 73 lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub Ake Andressoole mõistetud karistusest 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust jätta Ake Andressoo suhtes täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga.
251.Järgnevalt tuleb karistus mõista LEH-ile kui juriidilisele isikule. KarS § 210 lg 3 näeb ette rahalise karistuse. KarS § 44 lg 8 kohaselt võib kohus juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse 4000 eurot kuni 16 000 000 eurot. Juriidiliste isikute puhul on seega karistusraamid väga laiad ning nende piire ei ole seadusandja konkreetse kuriteoga sidunud.
252.Seega on kohtu otsustusruum erakordselt suur. Samadesse karistusraamidesse peavad mahtuma väga erinevad teod ja väga erinevad juriidilised isikud. On ju üheselt selge, et nt 100 000 euro suurune rahaline karistus mõjub absoluutselt erinevalt 10 000 eurose aastakäibega ja 10 000 000 aastakäibega ettevõttele.
1-20-3636
253.Prokurör tugines äriregistrist avalikult kättesaadavate andmetele, mille kohaselt 2021. aastal oli LEH-i müügitulu 8,8 miljonit eurot ning kasum 378 193 eurot. Toimikus olevate majandusaasta aruannete kohaselt oli 2016. aastal LEH-i müügitulu 5 038 656 eurot ja kasum 187 119 eurot (X kd tl 51). 2017. aastal olid need numbrid vastavalt 5 874 377 eurot ja kasum 130 849 eurot (X kd tl 64).
254.Esiteks ei peaks juriidilisele isikule mõistetav karistus olema sisuliselt selline, mis teeb ta maksejõuetuks. Teiseks on LEH-i näol tegemist ühiskonnale äärmiselt vajalikku teenust pakkuva ettevõttega ning kohus peab oluliseks, et see saaks ka kõikide kohtuotsusest tulevate tagajärgede rakendumisel jätkuda. LEH on varasemalt kriminaalkorras karistamata.
255.Kohus tunnistab LEH-i süüdi KarS § 210 lg 3 järgi ja mõistab karistuseks rahatrahvi summas 150 000 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata LEH-ile mõistetavat rahalist karistust 100 000 euro osas täitmisele kui LEH ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Koheselt täitmisele pööratavaks rahaliseks karistuseks määrata 50 000 eurot. (VI)
256.Avalik-õigusliku nõudeavalduse (edaspidi tekstis kasutatud ka „nõudeavaldus“) menetluse käik on järgmine.
256.1.Rahandusministeerium esitas 15.11.2017 esialgse nõudeavalduse. Selle põhjenduste kohaselt rahuldati Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri 12.05.2017. a käskkirjaga nr 038 LEH taotlus struktuuritoetuse saamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist. LEH aitab reorganiseerida AS-le Hooldekandeteenused kuuluvat Võisiku kodu selliselt, et 240 psüühilise erivajadusega inimest hakkavad elama valdavalt 1-kohalistes tubades 10-liikmeliste perekondadena. Uued peremajad saavad olema Kose, Türi, Antsla, Veriora ja Tähtvere vallas, majade valmimine on planeeritud 2018. aastasse.
256.2.Vastavalt toetuse rahuldamise otsusele on projekti abikõlbulik kogumaksumus 8 709 212 eurot, millest toetus on maksimaalselt 74 %, ehk 6 444 440 eurot. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2015–31.12.2018. Toetuse saaja ei pea ennast RHS mõistes hankijana määratlema. Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitööde tegemiseks on Mace Ehitus OÜ-ga sõlmitud ehitustöövõtuleping kogusummas 821 247,54 eurot ja see on kogu ulatuses abikõlblik. Nõudeavalduse kohaselt on abikõlbuliku summana kinnitatud 92, 72% ehk 761 447, 64 eurot ja toetusena välja makstud 563 438,30 eurot.
256.3.Kriminaalasja materjalide kohaselt on LEH Vambola Sipelga ja Ake Andressoo korraldamisel jätnud tasumata nõutud 26% suuruse omafinantseeringu lepingu 181441 tööde finantseerimisel ja näilike tehingutega loonud Rahandusministeeriumile eksliku mulje, nagu LEH oleks tasunud Mace Ehituse OÜ-le arveid summas 194 357,81 eurot, kuigi reaalset investeeringut toetusobjekti ei tehtud.
256.4.Struktuuritoetuse seaduse § 24 p 2 on toetuse saaja kohustatud tagama omafinantseeringu. Juhul kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt või kui projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäieliku teavet või on teave jäetud teadlikult esitamata, võib taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada struktuuritoetuse seaduse § 22 lg 3 p 1 ja 2 alusel.
1-20-3636
256.5.Rahandusministeerium palub LEH-lt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista projekti nr 2014-2020.2.05-17-0010 „Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS9) Mace Ehitus OÜ-ga sõlmitud ehitustöövõtulepingu nr 1818441 alusel toetusena saadud summa 563 438,30 eurot.
257.LEH vaidles kaitseaktis nõudeavaldusele vastu. Rahandusministeerium on juba 10.05.2018 esitanud LEH-le nõude selle summa tagasi saamiseks põhjusel, et LEH on toime pannud soodustuskelmuse. LEH vaidlustas selle otsuse halduskohtus. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.02.2020 haldusasjas 3-18-1230 tehtud otsusega Rahandusministeeriumi otsuse toetuse tagasinõudmise kohta. Riik ei saa esitada sama nõuet samadel alustel uuesti. Väidetavate näilike tehingute hindamisel on arvesse võetud vaid ühesuunalised tehingud, vastassuunalised tehingud on jäetud vaatluse alt välja.
258.Kohtumenetluses esindab kannatanut Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), mis on tulenevalt Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimääruse §-le 1 Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus ning mis § 6 kohaselt tegeleb ka perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlemise ja menetlemisega. RTK-d on kannatanu esindajana käsitatud juba süüdistusaktis ning kohtumenetluses on kannatanut esindanud RTK ametnik M. M..
259.Kohus võttis 12.01.2021. a määrusega nõudeavalduse menetlusse asudes seisukohale, et eelmenetluse staadiumis, s.o tõendeid uurimata ei ole võimalik võtta seisukohta nõuete võimaliku samasuse osas. Haldusasjas tehtud kohtulahendite tähendus kriminaalasjas esitatud nõudeavaldusele selgub asja menetlemise tulemusena.
260.Kuivõrd kohtueelse uurimise lõpus esitatud nõudeavalduses oli märgitud, et tegemist on esialgse nõudega ja seisukohad menetluse käigus täienevad, küsis kohus kannatanu seisukohta. 01.04.2022 esitatud dokumendis teatas kannatanu, et jääb esialgse nõudeavalduse juurde. Ringkonnakohus on võtnud seisukoha üksnes haldusakti õiguspärasuse osas, mitte ei ole sisuliselt hinnanud süüdistusaktis toodud asjaolusid ega andnud hinnangut sellele, kas mainitud asjaoludel esines alus järeldada, et kaebaja seniste maksetaotluste kulude abikõlbulikkus ei ole üheselt selge. Halduskohus ei lahenda asja sisuliselt, vaid kontrollib üksnes, kas haldusakti (kaalutlusotsuse) tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega ja õiguse üldpõhimõtetega ning ei ole tehtud kaalutlusvigu. Kaitsjad on segamini ajanud eri menetlusliigid ning haldusakti ja avalikõigusliku nõudeavalduse, sidudes need omavahel meelevalduselt ja alusetult. Kannatanu (EV haldusorgani kaudu) võib oma nõude maksma panna kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse kaudu isegi siis, kui ta on sama nõude maksma pannud muus menetlusliigis. Antud juhtumil aga ei esine üldse sellist juhust, kus haldusorgan oleks oma nõude haldusmenetluslikus mõttes ammendanud – ta saanuks vaatamata haldusakti kehtetuks tunnistamisele kõnealuses haldusasjas sama nõude siiski uuesti maksma panna.
261.KrMS § 38 lg 1 p 2 järgi on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu avalik-õigusliku nõudeavaldus. KrMS § 381 lg 2 järgi võib avaliku võimu kandja esitada kannatanuna ka avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Kannatanu on järginud nõudeavalduse esitamise korda ning nõude alusasjaolud kattuvad süüdistuse
1-20-3636 tehioludega. Seega on Eesti Vabariigi nõue kriminaalmenetluses menetlemise esmased eeldused täidetud.
262.Alustuseks tuleb lahendada küsimus sellest, millist tähendust omab, et Rahandusministeerium tegi kriminaalasjaga kattuvatel asjaoludel otsuse välja makstud toetuse tagasinõudmiseks, LEH vaidlustas selle halduskohtus ning Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2020. a otsusega nr 3-18-1230 Rahandusministeeriumi otsus tühistati.
263.Avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses. KrMS § 381 lg 2 kohaselt avalikõigusliku nõudeavalduse esitamine kriminaalmenetluses välistab sama nõude maksmapaneku muus menetluses, välja arvatud juhul, kui taotlus jäetakse kriminaalmenetluses läbi vaatamata. Seda sätet on muuhulgas kohaldanud Riigikohtu halduskolleegium märkides: kohtuasja materjalidest ei nähtu, et MTA oleks kannatanuna kriminaalasjas esitanud avalik-õigusliku nõudeavalduse kaebajalt kui kriminaalmenetluses süüdistatavalt nõutava käibemaksu kindlaksmääramiseks, kuigi MTA-l oli alates 01. 01.2017 võimalik seda teha (vt KrMS § 381 lg 2 esimene ja teine lause). Seega võis MTA panna vaidlusaluse käibemaksunõude maksma vastutusmenetluses (KrMS § 381 lg 2 kolmas lause) (RKHK 3-18124/46 p 17).
264.Selles asjas on KrMS § 38 1 lg 2 kohast keeldu vastutusmenetluses nõuet maksma panna otseselt eiratud. Kohtukoosseisu ette toodud informatsioon võimaldab järeldada, et LEH ei pruukinud kriminaalmenetluses nõude esitamisest teadlik olla ja kannatanu kas ei pidanud oluliseks või vajalikuks seda väidet avaldada.
265.Järgmiseks tuleb lahendada küsimus, kas keelu eiramine toob kaasa selle, et nõuet kriminaalmenetluses enam läbi vaadata ei saa.
266.Mitmetes kohtumenetlustes kehtib põhimõte, mille kohaselt juba lahendatud küsimust uuesti lahendada ei saa. Kriminaalmenetluses väljendub see ne bis in idem keelus, tsiviilkohtumenetluses menetluse lõpetamises juhul, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud lahend (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 2).
267.Halduskohtumenetluses on selles osas erisused. Halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
268.Tallinna Ringkonnakohus on 21.02.2020 haldusasjas 3-18-1230 tehtud otsuse p-s 14 märkinud: Eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et olukorras, kus tõendamata ja isegi piisavalt põhjendamata on Rahandusministeeriumi 10.05.2018. a otsuse kaks põhieeldust: laenusuhete näilikkus ja hanke hinna kunstlik suurendamine, tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ning halduskohtu otsus tühistada. Kuna olulised tõendid ja väited on jäänud juba haldusmenetluses üldse hindamata, ei saa kohus asuda haldusorgani asemel neid esimesena hindama. Seetõttu ei saada ringkonnakohus asja uueks läbivaatamiseks
1-20-3636 halduskohtule, vaid teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab Rahandusministeeriumi 10.05.2018. a otsuse nr 9.2-4.3/14-20/11/102.
269.Praegusel juhul oleks haldusorganil võimalik teha uus vigadeta otsus. Vastutusmenetluse alternatiiv on avalik-õiguslik nõue kriminaalmenetluses. Seega on allakirjutanu seisukohal, et esitatud nõudeavaldus tuleb sisuliselt läbi vaadata.
270.Rahandusministeerium kandis toetamise summad üle järgmiselt: 1) 14.07.2017 263 750,08 eurot 2) 08.08.2017 - 186 891,20 eurot 3) 17.08.2017 - 133 562,20 eurot 4) 11.09.2017 - 61 815,10 eurot. Sellest 563 438,30 eurot on seotud kriminaalasja esemeks olevate asjaoludega ning selle summa üle vaidlus puudub.
271.Struktuuritoetuste seaduse § 24 p-de 2 ja 4 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras ning esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise kohta tähtaegselt ja nõutud viisil. Eelnevalt on tuvastatud, et LEH esitas valeandmed selle kohta, et ta on tasunud nõutava omafinantseeringu. Ühtlasi tähendas see ka valeandmete esitamist projekti maksumuse kohta. Sellega on ta toetuse saamise tingimusi oluliselt rikkunud.
272.Struktuuritoetuste seaduse § 22 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata. Sama seaduse § 45 lg 1 kohaselt Finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas järgmistel juhtudel: toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.
273.Kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõude lahendamise regulatsiooni eripärast tulenevalt asendab finantskorrektsiooni otsust kohtuotsus, millega avalik-õiguslik nõue rahuldatakse.
274.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 lõikes 2 sätestatu kohaselt seisnevad finantskorrektsioonid avaliku sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises tegevusele või rakenduskavale. Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Seega määrab rikkumise olemus ja ulatus selle, kas välja makstud toetus kuulub tagasi maksmisele tervikuna või osaliselt.
275.Euroopa Kohtu praktikast (vt nt 19.01.2006 otsus C-240/03 punktid 140–144; 24.01.2002 otsus C-500/99 punktid 100–101) lähtuvalt ei pea toetuste tagasinõudmine piirduma üksnes selle osa tagasinõudmisega, mis on otseselt seotud eeskirjade eiramisega, vaid abi tõhusa haldamise ja pettuste ärahoidmise eesmärgist lähtuvalt on õigustatud ka toetuse selle osa tagastamine, mis on eeskirjade eiramisega ainult osaliselt seotud. Euroopa Kohus on leidnud, et ühenduse vahendite eesmärgipärase kasutamise kontrollivõimalust tagava süsteemi ladusaks toimimiseks on tingimata vaja, et finantsabi taotlejad esitaksid usaldusväärset teavet, mis ei vii toetuse andjat eksitusse. Võimalus, et sanktsioon eeskirjade eiramise eest seisneb mitte toetuse vähendamises vastavalt selle eiramisega seotud summale, vaid kõnealuse abi tühistamises täies
1-20-3636 ulatuses, on ainus, mis avaldab struktuurifondide vahendite heaks haldamiseks vajalikku preventiivset toimet.
276.LEH on esitanud Rahandusministeeriumile valeandmeid ning rikkunud toetuse saaja kohustust tagada ettenähtud ulatuses ja nõutud korras omafinantseering. Tegemist ei ole mitte lihtsalt ebaõigete edastamistega, vaid ette planeeritud keeruka kuriteo tunnustele vastava skeemiga õigusnäivuse tekitamiseks. Kohtu hinnangul on tegu tahtlikult toime pandud olulise rikkumisega. Sellisele tegevusele on igati proportsionaalne reageerida kogu summa tagasi nõudmisega. Seega tuleb ehitustöövõtulepingu nr 1818441 alusel toetusena välja makstud summa 563 438,30 eurot tagasi maksta.
277.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 310 lg-st 1 otsustas kohus esitatud nõude täielikult rahuldada ja LEH-lt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks projekti nr 2014-2020.2.0517-0010 „Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS)“ raames Mace Ehitus OÜ-ga sõlmitud ehitustöövõtulepingu nr 1818441 alusel toetusena saadud summa 563 438,30 eurot.
(VII)
278.KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 1, 2, 3 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, tunnistaja saamata jäänud töötasu ja sõidukulud, riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
279.KrMS § 175 lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha. KarS § 210 lg 2, § 210 lg 3, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod on tulenevalt KarS § 4 lg-st 2 teise astme kuriteod. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. Seega tuleb nii Vambola Sipelgalt, Ake Andressoolt kui ka LEH-lt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, s.o 1,5 kuupalga alammäära suuruses summas. Sundraha suurus määratakse kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022. a määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2023 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot, mis tähendab, et sundraha teise astme kuriteo toimepanemise korral on 1087,50 eurot (1,5 x 725).
280.Kriminaalasjas kutsuti tunnistajana 14.01.2022 kohtusse V. V.. Kulude hüvitamise taotluse (dtl 672–673) kohaselt viibis tunnistaja kohtuistungi tõttu töölt eemal ning kaotas seetõttu töötasust 56,69 eurot. Kohus rahuldas taotluse 16.02.2022 määrusega (dtl 747–748) osaliselt, s.o 26,76 euro ulatuses. Seega lisanduvad menetluskuludele ka tunnistajal kohtus käimisega tekkinud kulud kokku summas 26,76 eurot, mis tuleb Vambola Sipelgal, Ake Andressool ja LEH-l hüvitada võrdsetes osades, s.o igaüks 8,92 eurot.
281.Kriminaalasjas on Kinnisvara Hindamise OÜ läbi viinud ekspertiisi Ees-Mustamäe kinnistu turuväärtuse hindamise kohta (05.02.2018 ekspertiisiakt nr 180122-01M) (VIII kd tl 120–140) maksumusega 751,70 eurot (XI kd tl 24). Lisaks on Kinnisvara Hindamise OÜ 25.04.2018 esitanud arve summas 50 eurot (XI kd tl 26) ekspertarvamuse nr 180425-01E
1-20-3636 (Saekaatri kinnistule ehituse tasuvuse hindamine, tehingu majandusliku põhjendatuse hindamine) (VIII kd tl 147–148) eest.
282.Kinnisvara Hindamiskeskus OÜ on kriminaalasjas teinud eksperdiarvamuse nr 18022701M hoonestusõiguste väärtuste kohta maksumusega 935,60 eurot (XI kd tl 28). Prokuröri sõnul ei ole see ekspertiisiakt siin kriminaalasjas oluline, kuid on oluline olnud vara arestimise küsimuse otsustamisel. Eksperdiarvamust prokurör sellest tulenevalt tõendina esitanud ei ole (dtl 541). Riigikohus on selgitanud, et kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 18.12.2013, 3-1-1-121-13, p 6). Arvestades, et kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, kuidas aitab nimetatud eksperdiarvamus, mida pole tõendina isegi esitatud, kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamise, jätab kohus selle eest makstud tasu summas 935,60 eurot riigi kanda.
283.Ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kokku on seega 801,70 eurot (751,70+50). KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kohus on seisukohal, et ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu kuulub väljamõistmisele Vambola Sipelgalt, Ake Andressoolt ja LEH-lt võrdsetes osades, kuivõrd ekspertiisiobjektid olid oluliseks osas soodustuskelmuse toimepanemisel, milles oli oma roll kõigil kolmel. Seega kuulub Vambola Sipelgalt ja Ake Andressoolt välja mõistmisele 267,23 eurot ning LEH-lt 267,24 eurot.
284.Eeltoodust tulenevalt on Vambola Sipelga poolt riigile hüvitatavad menetluskulud kokku 1363,65 eurot (1087,50+267,23+8,92), Ake Andressoo poolt riigile hüvitatavad menetluskulud 1363,65 eurot (1087,50+267,23+8,92) ning LEH-i poolt riigile hüvitatavad menetluskulud 1363,66 eurot (1087,50+267,24+8,92).
285.Nii Vambola Sipelgat, Ake Andressood kui ka LEH-i esindasid kriminaalmenetluses lepingulised kaitsjad, mistõttu jäävad kaitsjatasud valdavas osas süüdistatavate kanda. Samuti jäävad kaitsjate poolt esitatud tõendite hankimisega seotud kulud töö tellinud süüdistatavate kanda.
286.Siiski on käesolevas kriminaalasjas menetluskulusid, mis kuuluvad süüdistatavate kasuks väljamõistmisele. Nimelt on Vambola Sipelgas õigeks mõistetud ühes dokumendi võltsimise episoodis, s.o seonduvalt finantseerimislepinguga nr 16901 ning Ake Andressoo on õigeks mõistetud ühes dokumendi võltsimise episoodis ja ühes võltsitud dokumendi kasutamise episoodis – mõlemad seonduvalt finantseerimislepinguga nr 16901.
287.KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seonduvad erandid). Kohtupraktika kohaselt süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (RKKKo 11.11.2022, 1-21-5229, p 23).
288.KrMS § 175 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt kuulub kaitsjatasu hüvitamisele vaid mõistlikus suuruses. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku
1-20-3636 suurusega (RKKKo 15.05.2020, 1-18-4590/82, p 46). Samuti tuleb kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi menetluskulu mõistlikkuse hindamisel anda hinnang ka tööühiku hinna mõistlikkusele, arvestades muu hulgas tõstatud õiguslike küsimuste keerukust (RKKKo 12.10.2018, 1-17-5176, p 24).
289.Ake Andressoole on kriminaalasjas osutanud õigusabi kokkuleppel vandeadvokaat Aadu Luberg kuni 25.03.2021 ning alates 12.05.2021 vandeadvokaat Martin Hirvoja, kes on kohtule esitanud ka taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 67 222,30 eurot koos käibemaksuga (dtl 1416–1433). Kaitsja on koos taotlusega esitanud ka menetluskulude nimekirja, millest nähtub osutatud õigusabi sisu, ajakulu kui ka tunnihind. Sellest nähtuvalt taotleb kaitsja nii enda poolt kui ka Aadu Lubergi poolt osutatud õigusabi hüvitamist.
290.Taotluse kohaselt on Ake Andressoole osutatud õigusabi kokku 323 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus peab õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks. Kohtupraktikas on varemgi aktsepteeritud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna üle 150-eurost tunnitasu (vt nt RKKKo 21.10.2022, 1-21-3307, p 32). Lisaks on nt LEH-i kaitsjate tunnitasu olnud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt 155 eurot ja alates 2020. oktoobrist lausa 180 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 988). Arvestades eeltoodut ning seda, et kohtu hinnangul võib käesoleva kriminaalasja puhul pidada õiguslikku vaidlust keskmisest keerukamaks, on õigusteenuse tunnihind 150 eurot koos lisanduva käibemaksuga igati mõistlik.
291.Kuivõrd kaitsja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millised tegevused on seotud konkreetsete episoodidega, tuvastab kohus hinnanguliselt, millises mahus töötunde on põhjendatud nimetatud episoodide eest välja mõista. Kohus on seisukohal, et finantseerimislepinguga nr 16901 seotud dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise episoodid moodustavad kogu kriminaalasjast väga väikese osa ning nende episoodidega seoses on ka õiguslik vaidlus olnud pigem lihtsamat laadi. Nimetatud episoodides ei ole üle kuulatud tunnistajaid ega ole ka palju kirjalikke tõendeid.
292.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ake Andressoo kaitsja Martin Hirvoja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada 5 tunni ulatuses. Kokku moodustab kaitsja õigusabikulu koos käibemaksuga 900 eurot (5 tundi x 150 eurot x 1,2). See summa tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel riigilt Ake Andressoo kasuks välja mõista.
293.Vambola Sipelgale on kriminaalasjas osutanud õigusabi kokkuleppel vandeadvokaat Jaanus Tehver, kes on kohtule esitanud ka kaks taotlust menetluskulude hüvitamiseks kokku summas 50 530,20 eurot koos käibemaksuga (dtl 1302–1319, 1474–1476). Kaitsja on esitanud ka menetluskulude nimekirja, millest nähtub osutatud õigusabi sisu ning hind, kaitsealusele õigusabi eest esitatud arved ning arvete tasumist tõendavad arvelduskonto väljavõttes. Taotlusest ei ole võimalik välja lugeda, mitme tunni jagu on Jaanus Tehver Vambola Sipelgale õigusabi osutanud või mis on kaitsja õigusabi tunnihinnaks.
294.Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele kulutatud aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus ka need asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt, arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet (RKKKo 08.05.2020, 118-7408, p 26). Kohus peab mõistlikuks analoogia korras kohaldada Jaanus Tehveri poolt osutatud õigusabile sama tunnihinna määra nagu Ake Andressoo kaitsjale, s.o 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd Vambola Sipelgas mõistetakse õigeks vaid ühes episoodis, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata hüvitamisele 3 töötunni ulatuses osutatud õigusabi.
1-20-3636
295.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vambola Sipelga kaitsja Jaanus Tehveri taotlus menetluskulude hüvitamiseks on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada 3 tunni ulatuses. Kokku moodustab kaitsja õigusabikulu koos käibemaksuga 540 eurot (3 tundi x 150 eur x 1,2). See summa tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel riigilt Vambola Sipelga kasuks välja mõista.
(VIII)
296.KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
297.Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei andmehoidlas asuvad kriminaalasjas vaadeldud andmete (s.o andmed läbiotsimistel ära võetud sülearvutitest, kõvaketastelt, mälupulkadelt jms) koopiafailid. Kohtuotsuse jõustumisel puudub vajadus nimetatud koopiafaile jätkuvalt säilitada ja koormata sellega andmehoidla võimekust.
298.Seoses eeltooduga otsustab kohus järgnevat: KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kustutamise teel Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas talletatud kriminaalasjaga nr 1-20-3636 (17221000025) seotud andmed.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.