Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-23-2930 1) elama oma alalises elukohas: xxxxxxx xxx xx, xxxxx küla, xxxxx vald, xxxxxx maakond. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Andres Mitile on esitatud süüdistus selles, et tema 22.11.2021 ajavahemikul kell 00.38 kuni 01.00 viibides Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) Edela rajooni Raplamaa metskonna territooriumil Rapla maakonnas Kohila vallas Mälivere külas võttis võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil katastriüksusel Vahastu metskond 76 nr 31701:004:2089 asuvast vahelaost PR018 Eesti Vabariigile kuuluvat männi palki 35,57 m3 väärtusega 4105,85 eurot, laadides selle tema kasutuses olnud xxxxxxx OÜ-le kuuluvale palgiveoautole Volvo registreerimismärgiga xxxxxx. Lk 2 / 3

1-23-2930 Seega Andres Mitt pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt Andres Miti ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Andres Mitt süüdi tunnistada ja karistada KarS § 199 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu on saanud toimepandud vargusega varalist kahju, mille osas kannatanu volitatud esindaja RMK Edela regiooni varumisjuht Sven Soomets on esitanud tsiviilhagi varalise kahju 4105,85 euro nõudes, mille palub kanda Riigimetsa Majandamise Keskuse arveldusarvele nr EE881010002021370008 SEB pank. Süüdistatav Andres Mitt on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kriminaalmenetluse kulud: Sundraha 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha summas 1087,50 eurot tasuda ositi, s.o 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 108,75 eurot. Kannatanu on andnud kohtueelses menetluses nõusoleku kokkuleppemenetluseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta, rahuldab tsiviilhagi varalise kahju nõudes ning mõistab VÕS § 1043 alusel Andres Mittilt välja RMK kasuks 4105,85 eurot. Kohus mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.