Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. mai 2023, Tallinn
Kriminaalasja number
1-23-2783
Kohtunik
Mairi Heinsalu
Kohtuistungi sekretär
Irene Valge
Kriminaalasi
Janek Norka süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Kaidi Kahu
Süüdistatav
Janek Norka isikukood: 39406192735; xxx kodanik; viibib vahi all Tallinna Vanglas; elukoht vabaduses: xxx; xxx haridus; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; kehtivad kriminaalkaristused: 1) Harju Maakohtu 24.07.2019 otsusega nr 1-19-5983 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 9 kuud vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 6 kuud vangistust, KrMS §-de 65 lg 2 ja 64 lg 2 alusel liitkaristus 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta 1 kuu ja 24 päeva vangistust, KarS § 69 alusel asendatud 414 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 20 kuud ja allutamisega käitumiskontrollile koos lisakohustustega mitte tarvitada alkoholi. 2) 03.08.2018 Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-6190 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel 7 kuud ja 26 päeva vangistust, KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga koos allutamisega käitumiskontrollile ja lisakohustusega alluda alkoholivastasele ravile.
Tõkend
kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2023 ja Harju Maakohtu 22.03.2023 määrusega nr 1-23-1853 vahistatud 2 kuuks.
Kaitsja
Gregori Palm
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;
-
ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
-
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
ajavahemike
järel
territooriumilt
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Janek Norkat süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on ka varem korduvalt enda abikaasa A N kehalises väärkohtlemises süüdi tunnistatud, viimati Harju Maakohtu 24.07.2019 otsusega nr 1-19-5983, taas 19.03.2023 kella 23:00 paiku, viibides aadressil xxx asuvas korteris, olles alkoholijoobes, lõi enda abikaasat A N käega vastu huult, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse – veritsev haav alahuulel. Samuti tema, 20.03.2023 kella 13:45 paiku, viibides aadressil xxx asuvas korteris, olles alkoholijoobes, lõi enda abikaasat A N käega 5 korda vastu pead, löömise tagajärjel kukkus kannatanu põrandale pikali, misjärel lõi Janek Norka kannatanut veel 4 korda rusikaga vastu jalgu. Kirjeldatud tegudega tekitas Janek Norka A N füüsilist valu ja kehavigastusi – hematoomid alalõual, veritsev haav alahuulel, loksuv esihammas, ninaverejooks suust ja ninast, hematoomid paremal reiel. Sel moel pani Janek Norka oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava Janek Norka, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Janek Norkale mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et 2 (kaks) kuud vangistust kantakse ära kohe ja ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 (üks) aasta (10) kümme kuud asendada KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga. 1-le päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 660 (kuussada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 4 alusel on Janek Norka kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all:
a)
elama kohtu määratud alalises elukohas;
b) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
ajavahemike
järel
c) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d) saama kriminaalhooldusametnikult kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
eelneva
loa elukohast
lahkumiseks
e) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; f) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p-st 2 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p-st 5 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismi vastasele ravile, läbides Taastumistreener OÜ poolt läbi viidava „Kaine elu“ programmi (Toompuiestee 30-9, Tallinn; tel 5323 3371; e-post [email protected]). Raviprogrammi tasu kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 9 kuu jooksul, kohtuotsuses näidatud tähtaegadel andma neljal korral alkoholiliigtarvitamise häire kindlakstegemiseks alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi. Süüdistatav on kohustatud andma nimetatud analüüsid alljärgnevatel tähtaegadel: 1 nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsil nõutav näit puudub. Kolmanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 200 ng/ml. Kuuenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 125 ng/ml. Üheksanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 50 ng/ml. Süüdistatav on kohustatud esitama vereanalüüside tulemused kriminaalhooldusametnikule analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 30 päeva jooksul. PEth vereanalüüse tehakse SYNLAB Eesti OÜ laborites, vereanalüüside tasu kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. Kohe ära kantava karistuse, s.o 2 (kahe) kuu vangistuse kandmist arvestada alates Janek Norka kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 20.03.2023. Menetluskulud Tasu määratud kaitsja vandeadvokaat Gregori Palmi poolt Janek Norkale kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 597,12 eurot kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele osaliselt, nimelt 475,12 eurot kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele ja ülejäänud osa, s.o 165,20 eurot (koos kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasuga) jätta riigi kanda. Sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1087,50 eurot, kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele osaliselt, nimelt
pool, s.o 543,75 eurot kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele ja ülejäänud pool, s.o 543,75 eurot jätta seoses süüdistatava hetkelise problemaatilise majandusliku seisuga KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Janek Norka võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul.
Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Samuti selgitas süüdistatav, et kõik kokkuleppes kokkulepitud tingimused on arusaadavad ning on teadlik nende rikkumiste tagajärgedest. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, selgitas täiendavalt kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja palus kokkuleppe kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Janek Norka KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Asitõend 1 DVD-plaat kõne- ja videosalvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.