Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Ričards Marcinkevičs toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) isikuna, kes on 06.12.2022.a. ja

10.01.2023.a. karistatud väärteokorras väheväärtusliku vallasasja äravõtmise eest, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sisenes 03.12.2022 kella 19:58 ajal xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxx xx asuvasse kauplusesse Valga Mini Rimi, kust võttis kosmeetika riiulist habemeajamisgeeli „Gi.Fusion Hyd.sens 200ml" maksumusega 6,99 eurot ning peitis selle jope põue ning seejärel võttis kauplusest alkoholi osakonnast ühe pudeli viina „Moskovskaja Osobaya 40%" maksumusega 4,49 eurot ja peitis pudeli jope paremasse taskusse. Seejärel läbis kaupluse Mini Rimi kassaliini kaupade eest tasumata. Antud tegevusega tekitas R. Marcinkevics kauplusele Valga Mini Rimi (RIMI EESTI FOOD AS) varalist kahju summas 13,48 eurot; 2) võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisenes 24.01.2023 kella 13:37 ajal xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xx x asuvasse Tõrva Tarbijate Ühistule kuuluvasse kauplusesse Valga Konsum, kust võttis ühe pudeli viina „Five Lakes" 0,5 1 maksumusega 8,99 eurot ja peitis selle pükstesse. Seejärel läbis Tõrva Tarbijate Ühistule kuuluva kaupluse Valga Konsum kassaliini kauba eest tasumata. Antud tegevusega tekitas R. Marcinkevics Tõrva Tarbijate Ühistu kauplusele Valga Konsum varalist kahju summas 8,99 eurot; 3) võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisenes 08.02.2023 kella 15:44 ajal xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xx x asuvasse Tõrva Tarbijate Ühistule kuuluvasse kauplusesse Valga Konsum, kust võttis kauplusest ühe „Saaremaa kadakajuustu „ 0,5 kg maksumusega 6,49 eurot ja peitis selle jope taskusse. Seejärel läbis Tõrva Tarbijate Ühistule kuuluva kaupluse Valga Konsum kassaliini kauba eest tasumata. Antud tegevusega tekitas R. Marcinkevics Tõrva Tarbijate Ühistu kauplusele Valga Konsum varalist kahju summas 6,49 eurot; 4) võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgi sisenes 08.02.2023 kella 18:42 ajal xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xx x asuvasse Tõrva Tarbijate Ühistule kuuluvasse kauplusesse Valga Konsum, võttis ühe „Grandus" viina 0,5 1 maksumusega 8,99 ja peitis selle jope põue. Seejärel läbis Tõrva Tarbijate Ühistule kuuluva kaupluse Valga Konsum kassaliini kauba eest tasumata. Kell 19:05 peatas politseiekipaaž R. Marcinkevics ning „Grandus" viin 0,5 1 tagastati rikkumata Tõrva Tarbijate Ühistule kuuluva kauplusele Valga Konsum. Antud teoga ei tekitatud R. Marcinkevics varalist kahju. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Ricards Marcinkevics 1 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: Ricards Marcinkevics peab:

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Rimi Eesti Food AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 13,48 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Ričards Marcinkevičsilt 13,48 eurot Rimi Eesti Food AS kasuks. Tõrva Tarbijate Ühistu on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 15,48 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Ričards Marcinkevičsilt 15,48 eurot Tõrva Tarbijate Ühistu kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Ričards Marcinkevičsi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 272,40 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1359,90 eurot: sundraha 1087,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 272,40 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid 3 DVD plaati salvestusega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku materjalide juurde.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.