1-22-4471
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. september 2022.a, Pärnu
Kriminaalasja number
1-22-4471 (22267000167)
Kohtunik
Tambet Grauberg
Kohtuistungi sekretär
Kati Poolma
Kriminaalasi
Artur Grunt süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Abiprokurör Maarja Gustavson
Süüdistatav
Artur Grunt; isikukood: 39207074240; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; haridus: xxx; emakeel xxx; töökoht: xxx; kontaktandmed: xxx; karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana oli kinni peetud 13.-14.03.2022 Kaitsja: Matti Reinsalu, määratud korras
Juhindudes KrMS § 239, § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
1-22-4471
4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
1-22-4471
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Artur Grunti süüdistatakse selles, et tema x linnas x korteris: 07.02.2022 ajavahemikus kell 01:00-02:00 tiris oma 3-aastast tütart M. G juustest, rebides temal peast juukseid ja tekitades M. G füüsilist valu; 13.03.2022 ajavahemikus kell 00:30-00:41 tiris oma abikaasat K. G juustest, rebides temal peast juukseid, lõi K. G parema labakäega vasaku põse piirkonda ning hoidis tema käsi kinni, tekitades K. G füüsilist valu. Seega, Artur Grunt, tahtliku tegevusega, s.o teisele inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Artur Grunt süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Artur Grunt 13.-14.03.2022 eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus 6 kuud ja 28 päeva täitmisele pööramata, kui Artur Grunt ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 lg 1 p 1–6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Artur Grunt kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Artur Grunt käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub Artur Grunt kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 4 kuu jooksul tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin)
1-22-4471
vereanalüüsi. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Artur Grunt on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas e-posti teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Artur Grunt ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 4 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav kaitsja osalemist kohtuistungil ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit kohaldatud ei ole. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele CD-plaat hädaabikõnede helisalvestistega (pakend nr 1) ja DVD-plaat politseiametniku vormikaamera videosalvestisega (pakend nr 2) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Artur Grundilt menetluskuluna riigituludesse määratud kaitsja tasu 198,96 eurot ja sundraha 981 eurot, kokku 1179,96 eurot. Välja mõistetud menetluskulud 1179,96 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Artur Grunti tasuma igakuiselt 15-daks kuupäevaks 98,33 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.