Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12
Kriminaalasja number
1-19-4025
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Asi
Süüdimõistetu Andres Poki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine
Prokurör
Abiprokurör Ingmar Laas (kohtuistungil ei osalenud, esitas kirjaliku arvamuse)
Süüdimõistetu
Andres Pokk isikukood 35712202740; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas
Kohtuistungi toimumise aeg
13. juuni 2022
Jätta Andres Pokk Tartu Maakohtu 28.05.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 28.05.2019 otsusega tunnistati Andres Pokk süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 04.12.2017 otsusega KarS §-de 118 lg 1 p 1 ja 121 lg 1 järgi mõistetud ära kandmata karistuse – 4 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust alates 01.04.2019. Käesoleval ajal kannab Andres Pokk karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 01.04.2019 ja lõpp 28.12.2023.
26.05.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Andres Poki isikliku toimiku, otsustamaks Andres Poki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta Andres Poki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kuigi süüdimõistetu Andres Pokk kohtuistungil esmalt avaldas, et soovib enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kinnitas ta edasise menetluse käigus siiski, et ei soovi enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu Andres Poki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohtu põhjendused Andres Pokk kannab vanglakaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KarS § 76 lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andres Pokk esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud KarS §-s 76 lg 2 p 2 sätestatud formaalsed eeldused Andres Poki vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangla kinnitusel aga puudub A.Pokil vabanemisel kindel elukoht. Enne vangistust elas A. Pokk alates 27.08.2013 aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx. Vabanemisel puudub võimalus nimetatud aadressile elama asuda. Kinnipeetava poeg oleks nõus võtma A.Poki elama enda juurde xxxxxxxxxx, kuid kinnipeetav ise keeldub poja juurde xxxxxxxxx elama minna, kuna on kogu elu elanud xxxx-xxxxxxxxxxxxx. Ka kohtuistungil ei osanud süüdimõistetu kohtule öelda, kuhu tal vabanedes oleks võimalik elama asuda. Süüdimõistetu viitas küll oma sünnikodule xxxxxx vallas, kuid ka sinna elama asumise võimalikkuse osas on tema teadmised tegelikult täiesti puudulikud. Süüdimõistetu üksnes arvab, et see kuulub vallale ja ta saaks sinna elama asuda. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdimõistetul elukoha olemasolu on ennetähtaegsel vabastamisel üks formaalsete eelduste täidetuse tingimus. Nii tuleneb Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2017 määrusest asjas nr 1-16-6694, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega. KarS § 76 lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas. Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (vt RKKKm 30.05.2016 nr 3-1-1-45-16, p 7). Olukorras, kus inimesel ei ole alalist elukohta, pole võimalik järgida näiteks ka KarS § 75 lg 1 p-st 4 tulenevat nõuet, mille kohaselt ei tohi isik kauemaks kui 15 päevaks elukohast loata lahkuda. Seisukohta, et elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, on Tartu Ringkonnakohus avaldanud ka oma 24.05.2022 määruses asjas 1-15-2671. 2(3)
Käesolevalt süüdimõistetul puudub elukoht, mistõttu ei ole täidetud tema vangistuse tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused. Kuna formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täitmata, ei analüüsi maakohus materiaalsete eelduste olemasolu, vaid jätab formaalsete eelduste puudumise tõttu süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.