lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-4025/18

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-4025/18
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Kuulutamise aeg
20.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
775
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-4025/8Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas28.05.20191-19-4025/27Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas17.06.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-19-4025

Kohtukoosseis

Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 28. mai 2019 otsus Andres Poki süüdimõistmises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav apellatsioon

Andres

Pokk

(IK

35712202740),

RESOLUTSIOON

Jätta Andres Poki apellatsioon Tartu Maakohtu 28. mai 2019 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-19-4025 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 28.05.2019 otsusega tunnistati A. Pokk kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 04.12.2017 otsusega mõistetud ära kandmata karistuse – 4 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust alates 01.04.2019.
2.Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Pokk, kes vaidlustab karistuste liitmist, leides, et ta pole kannatanute K. K. ja H. S suhtes 19.10.2016 hilisõhtul kuritegu toime pannud, milles ta 04.12.2017 otsusega süüdi mõisteti.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-3667/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4019/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4537/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Ringkonnakohtu seisukoht
3.Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.
4.KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.
5.A. Pokk on vaidlustanud karistuste liitmise.
5.1.Ringkonnakohus märgib, et karistuste liitmine tuleneb 20.05.2019 kokkuleppest, mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus prokurör K. Kiudorf, süüdistatav A. Pokk ja tema kaitsja vadv R. Napa muuhulgas leppisid kokku karistuse liigi ja määra, mille hulka kuulub ka A. Pokile Tartu Maakohtu 04.12.2017 otsusega mõistetud ära kandmata karistuse – 4 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust liitmine (lk 99-100).
5.2.Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt A. Pokile selgitati tema õigused ning ta vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, talle selgitati kõiki selles toodud asjaolusid, ta sõlmis selle vabal tahtel ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde. Eraldi kinnitas veel, et on nõus kokkuleppes märgitud karistusliigi ja määraga (lk 110).
6.Ringkonnakohus märgib, et Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2018 otsusega jäeti A. Poki suhtes tehtud Tartu Maakohtu 04.12.2017 otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. See otsus jõustus 16.05.2018, sest Riigikohus kaitsja kassatsiooni menetlusse ei võtnud. Järelikult antud asjas karistuste liitmine tuleneb seadusjõus olevast kohtuotsusest. Kui A. Pokk soovib seadusjõus olevat kohtuotsust vaidlustada, siis seda saab teha advokaadi vahendusel teistmismenetluses. Antud juhul sellise avalduse esitamise kohta andmed puuduvad.
7.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.
7.1.Ringkonnakohus leiab, et A. Poki puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika.

-2-

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS §-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. Antud juhul A. Poki apellatsioonis selline viide puudub ja vastavat rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

8.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus A. Poki apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ Mati Kartau Kohtunik

-3-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20261-26-5865/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 13.08.20261-26-5402/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja