Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 26. mai 2022. a määrus Mallor Linnule (ik 38203302716) Tartu Maakohtu 20. mai 2021. a kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine
Määruskaebuse esitaja
Vandeadvokaadi abi Aivar Kello
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 26. mai 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroole In Jure Mallor Linnule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 5,40 eurot).
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Mallor Linnult Eesti Vabariigi kasuks välja 32 eurot ja 40 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Mallor Lind tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 20. mai 2021 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, mida ei pööratud täitmisele, kui M. Lind ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab kriminaalhooldusegas seotud nõudeid ja osaleb sotsiaalprogrammis. Otsus jõustus
5.juunil 2021.
2.17. novembril 2021 esitas kriminaalhooldusosakond erakorralise ettekande. Maakohus rahuldas selle osaliselt – 24. novembri 2021. a määrusega pandi M. Linnule lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning katseaega pikendati 1 kuu võrra, s.o kuni 20. juunini 2022. Määrus jõustus 17. detsembril 2021.
3.19. jaanuaril 2021 esitati uus erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. M. Lind oli korduvalt rikkunud alkoholikeelu ja registreerimiskohustust. Maakohus erakorralist ettekannet ei rahuldanud, kuid määras M. Linnule kohustuse minna ravile SA Viljandi Haiglasse ning pikendas katseaega kahe kuu võrra, s.o kuni
20.augustini 2022.
4.7. aprillil 2022 esitatud erakorralises ettekandes palus Tartu Vangla taas pöörata M. Linnu vangistus täitmisele seoses registreerimiskohustuse rikkumisega kahel korral. Tartu Maakohus erakorralist ettekannet ei rahuldanud ning pikendas katseaaega taas kahe kuu võrra, s.o kuni 20. oktoobrini 2022.
5.18. mail 2022 esitati M. Linnu suhtes uus erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata karistus täitmisele, sest süüdlane ei allunud 2. mail 2022 ametnike kontrollile, kui sooviti alkoholi tarvitamise kohustust kontrollida.
6.Tartu Maakohtu 26. mai 2022. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ning M. Linnule Tartu Maakohtu 20. mai 2021. a otsusega mõistetud karistus – 4 kuud vangistust, pöörati täitmisele.
7.Kohus leidis, et karistuse täitmisele pööramisele alternatiivi pole – M. Lind on jätkanud süstemaatiliselt kohustuste täitmata jätmist ning pärast eelmist ettekannet taas rikkunud kohustust alkoholi mitte tarvitada. Kriminaalhooldusseaduse § 26 1 lg 6 kohaselt kriminaalhooldusalune keeldumist indikaatorvahendiga kontrollist loetakse kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumiseks. Sellisel juhul kriminaalhooldusaluse tegevus on KarS § 75 lõike 1 punkti 3 kohaselt kontrollinõude rikkumine.
8.Ilmselgelt on M. Linnul probleeme alkoholisõltuvusega, ta on varemgi korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud. Samuti on ta korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja lahkunud riigist selleks luba saamata. Kohus on andnud M. Linnule korduvalt võimalusi jätkata kriminaalhooldusega, ent saanud taas uue erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata M. Linnu karistus täitmisele.
9.Tegemist on juba neljanda erakorralise ettekandega. Seega ei ole kriminaalhooldusalune oma käitumismustreid muutnud – ta on alkoholi tarvitamisega jätkanud ega allu ametnike korraldustele.
10.Kriminaalhooldusamentikud on korduvalt selgitanud M. Linnule kriminaalhoolduse nõudeid, teda suunanud, vestelnud ning sotsiaaltööd teinud. Kriminaalhoolduse kulust nähtuvalt on M. Lind aga toime pannud korduvalt mitmeid erinevaid rikkumisi. Usku M. Linnu muutumisse ei ole. Ta ei ole olnud huvitatud ka Tartu valla poolt pakutavatest programmidest, mille eesmärk on alkoholiprobleemiga tegelemine. M. Lind pole tahtnud mõista, et alkoholi tarvitamine katseaajal on keelatud ja kriminaalhooldusnõuete rikkumine. Seega on võimalused kriminaalhoolduse jätkamiseks ammendunud. Katseaja pikendamiseks või uute lisakohustuste määramisel pole mõtet, sest varasemalt on M. Lind rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning
praegusel juhul mitte allunud kontrollile. Tema selgitused ei ole eluliselt usutavad ning alkoholikeelu rikkumine on tõsine rikkumine.
MÄÄRUSKAEBUS
11.Kaitsja palub M. Linnu karistust mitte täitmisele pöörata.
12.Kohus pööras karistuse täitmisele, sest tegemist ei olnud juhusliku rikkumisega. Tegelikult aga esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, sest M. Lind ei puhunud alkomeetrisse. M. Lind selgitas, et ei saanud seda teha valude tõttu. Ta oleks pidanud toimetama haiglasse vereproovi andmisele, mida aga ei tehtud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegiumi hinnangul puuduvad määruskaebuses argumendid maakohtu määruse tühistamiseks.
14.Kaitsja märgib õigesti, erakorralise ettekande rikkumise põhjusena toodi asjaolu, et M. Lind ei allunud 2. mail 2022. a kriminaalhooldusametnike kontrollile, kui viimased soovisid kontrollida kohustuse: mitte tarvitada alkoholi, täitmist. KarS § 75 lg 2 p 2 rikkumist talle erakorralises ettekandes ette ei heidetud. Ehkki maakohtul tekkis asjaolusid arvestades kahtlus, et M. Lind oli taas tarvitanud ka alkoholi, märkis kohus sedagi, et kriminaalhooldusseaduse § 26 1 lg 6 kohaselt kriminaalhooldusalune keeldumist indikaatorvahendiga kontrollist loetakse kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumiseks. Sellisel juhul kriminaalhooldusaluse tegevus on KarS § 75 lõike 1 punkti 3 kohaselt kontrollinõude rikkumine. Seega tuvastas maakohus rikkumise õigesti.
15.Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus M. Linnu selgitusi valude kohta usutavaks – nimelt on ka erakorralises ettekandes välja toodud, et M. Linnu alkoholijoobest teavitas kriminaalhooldjat tema elukaaslane. Olukorda otsustati kontrollida ja sõideti M. Linnu elukohta. Selleks ajaks oli M. Lind kodust telki läinud. Katsele teda kohustuste täitmise kontrollimiseks äratada M. Lind ei reageerinud. Virgumisel paluti tal tulla telgi sissepääsu juurde kohustuse kontrollimiseks. M. Lind puhmisest keeldus. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et kontrollile allumatust peetakse rikkumiseks. M. Linnu argumendid keeldumiseks ei olnud ametniku jaoks veenvad. 9. mai 2022. a palvele esitada kirjalik seisukoht, M. Lind ei vastanud. 12. mai 2022. a registreerimisel tunnistas M. Lind 2. mai 2022. a intsidenti, ent mitte alkoholi tarvitamist ning kirjutas selgitusse, et keeldus puhumast valude tõttu. Kuna isikust levis 2. mail alkoholilõhna ja ta oli ärritunud, polnud ametnikele selline selgitus eluliselt usutav. Ka ei ole usutav, et isik jala ja käe valu tõttu ei suuda puhuda indikaatorvahendisse, ent suudab vaielda ametnikuga ja oma seisundile koha peal õigustusi otsida. Kriminaalhooldusamentikud otsustasid lahkuda, kui tekkis oht olukorra eskaleerumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on erakorralises ettekandes amentike kontrollile allumise kohustuse rikkumine piisavalt põhjendanud ning rikkumisega seotud põhjendused olid mitteveenvad nii ametnikele, maakohtule kui ka käsiloleva määruskaebuse lahendamisega seotud kohtukolleegiumile. Ka kohtuistungil väitis M. Lind, et keeldus puhumast trotsist (tl 185).
16.Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks tuleb M. Linnu katseaeg lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata.
17.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 30 minutit. Kaitsja palub määrata Advokaadibüroole In Jure riigi õigusabi tasu 32 eurot 40 senti (sh käibemaks 5 eurot 40 senti). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel M. Linnu kanda. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.