1-22-690/40 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

21.Kannatanu A. P. (isikukood XXX; e-post XXX) on taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu Martti Kägo vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Martti Kägo süüdistatakse selles, et tema kasutas korduvalt füüsilist vägivalda XXX A. P. ning viimase XXX S. P. P. (sünd. XXX) ja T. H. P. (sünd.XXX) suhtes: - XXX tuvastamata kellaajal XXX linnas XXX asuvas korteris lõi lahtise käega korduvalt vastu nägu S. P. P., põhjustades kannatanule füüsilist valu; - XXX. aasta suvel tuvastamata kuupäeval ja kellaajal XXX linnas XXX asuvas korteris rullis T. H. P. teki sisse ning kattis S. P. P. tekiga ja istus kannatanule peale, millega XXX tervist kahjustades tekitas T. H. P. hingamisraskuse ja S. P. P. füüsilist valu; - XXX kella 21:30 paiku XXX linnas XXX asuvas korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus tomatimahla pudeli vastu lauda ning võttis ühe käega kinni kannatanu A. P. kaelast ja teise käega surus kannatanu paremat kätt vastu ust ning lükkas kannatanu seljaga vastu ust ja ukse linki, millega põhjustas A. P. füüsilist valu ja rindkerekontusiooni; - XXX kella 21:00 paiku XXX linnas XXX asuvas korteris lükkas T. H. P. pikali, hoidis voodis kinni ja pigistas kannatanut, mille käigus kannatanu ei saanud hingata. Sellise tegevusega tekitas Martti Kägo T. H. P. füüsilist valu; - XXX kella 14:00 paiku XXX linnas XXX asuvas korteris asuvas köögis lükkas suure hooga S. P. P. vastu köögikappi, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu; - XXX kella 19:00 paiku XXX linnas XXX asuvas korteris lõi T. H. P. vastu istmikku, mille tagajärjel kannatanu pikali maha kukkus ning lõi S. P. P. käega vastu silma ja vastu rindkere, millega põhjustas kannatanutele füüsilist valu.

Sellega pani Martti Kägo toime KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Veel süüdistatakse Martti Kägo selles, et tema: - XXX. aasta novembris tuvastamata ajal XXX linnas XXX A. P. kuuluvas korteris võttis ehtekarbist võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. P. kuuluva valgest kulla metallist briljandiga sõrmuse väärtusega 1700 eurot; - XXX aasta aprillis eeluurimise käigus kindlaks tegemata ajal XXX linnas XXX A. P. kuuluvas korteris võttis kapi otsas olevast karbist võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. P. kuuluva kuldmündi XXX väärtusega 1000 eurot. Sellega pani Martti Kägo toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Veel süüdistatakse Martti Kägo selles, et tema juhtis XXX kella 15:55 paiku XXX linnas XXX juures mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,22 mg/l kohta. Martti Kägo rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani Martti Kägo toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heido, süüdistatav Martti Kägo ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 121 lg 2 p-des 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Martti Kägole karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 199 lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Martti Kägole karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 424 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Martti Kägole karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 01.10. - 02.10.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 7 kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda kohesele kandmisele kuuluva osalise vangistuse, s.o 7 kuu pikkuse vangistuse aja algust alates Martti Kägo kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 20.11.2021.

Ülejäänud karistuse osa, s.o 10 kuud ja 28 päeva pikkust vangistust - ei pöörata täitmisele, kui Martti Kägo ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Martti Kägo kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on Martti Kägo kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on Martti Kägo kohustatud 2 nädala jooksul peale vangistusest vabanemist registreerima end psühhiaatri vastuvõtule ja alluma ettenähtud ravile. Martti Kägo on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Martti Kägo kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik. KarS § 424 lg 3 ja KarS § 50 lg 1 alusel võtta Martti Kägolt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 kuuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Martti Kägole lähenemiskeeldu A. P. (isikukood XXX) ja XXX S. P. P. (isikukood XXX) ja T. H. P. (isikukood XXX) suhtes 3 aastaks, keelates Martti Kägol lähenemise A. P., S. P. P. ja T. H. P. teadaolevale elukohale (käesoleval ajal XXX), S. P. P. teadaolevale koolile (käesoleval ajal XXX, XXX) ja T. H. P. teadaolevale lasteaiale (käesoleval ajal XXX, XXX) ning mujal lähemale kui 100 (ükssada) meetrit, välja arvatud teistes riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. A. P., S. P. P. ja T. H. P. juhuslikul kohtumisel on Martti Kägo kohustatud kannatanuid kõnetamata viivitamatult eemalduma vähemalt 100 m kaugusele. Samuti keelata Martti Kägole suhtlemine A. P., S. P. P. ja T. H. P., muuhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, internet jt) kaudu. Menetluskuludeks on vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses (81,60+81,60+151,20+162+97,20) 573,60 eurot ja sundraha 981 eurot. Menetluskulud kokku on 1554,60 eurot, millele lisanduvad kaitsja kulud kohtumenetluses. Martti Kägo avaldas, et kuivõrd ta XXX, siis on tema töötasu väga varieeruv ning mõni kuu ei teeni ta midagi. Vahistuses olles on varasemad lepingud lõppenud, mistõttu vabanemise järgselt tal töö hetkel puudub. Kohtutäituri juures on võlanõudeid umbes XXX euro ulatuses. Vähesel määral on alles säästud, kuid täpset summat ei tea. Eeltoodud põhjustel taotleb Martti Kägo KrMS § 180 lg 3 alusel väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Martti Kägole on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulude sissenõudmiseks kohtutäiturile. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Martti Kägo kuulub KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 199 lg 2 p 4 ja § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Martti Kägo on 06.06.2022 andnud kirjaliku nõusoleku asuda alates 20.06.2022 elama XXX pakutavale elamispinnale, mis asub aadressil XXX. 06.06.2022 on XXX andnud garantiikirja selle kohta, et garanteerib M. Kägole tema vabastamisel ajutise elamispinna XXX aadressil XXX. Martti Kägo avaldas kohtuistungi soovi, et tema poolt enne kohtuistungi toimumist kohtule saadetud kirjades esitatud hulgalised taotlused jäetaks kokkuleppe kinnitamisel läbi vaatamata. Nii ka kohus toimib ning jätab taotlused kriminaalasja materjalide juurde. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 573,60 eurot ja kohtumenetluses 535,20 eurot, s.o kokku 1108,80 eurot ning sundraha 981 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada Martti Kägol menetluskulud kokku summas 2089,80 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. Kannatanu A. P. on taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamiskohast põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida. Kohus peab siinkohal M. Kägole vajalikuks lisaks selgitada, et katseaja tingimuste rikkumiseks loetakse muuhulgas seda, kui M. Kägo ei osale psühhiaatri vastuvõtul ja sotsiaalprogrammis. Rikkumiseks loetakse ka see, kui M. Kägo omal algatusel katkestab ravil, nõustamisel või sotsiaalprogrammis osalemise. Seega on M. Kägol kohustus alluda ravil, nõustamisel ja sotsiaalprogrammis spetsialistide korraldusele nende läbiviimise aja ja mahu osas ning nendel osalemine peab lõppema alles spetsialistide vastaval korraldusel. (allkirjastatud digitaalselt)