Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 1-21-8077/33
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Kuulutamise aeg: 25.05.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 14 093

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-21-8077/44Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.10.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-21-8077

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.05.2022.a Tallinnas

Kriminaalasja number

1-21-8077 (kohtueelses menetluses 20230100447)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuistungi sekretär

Simona Šois, Raivo Seppo

Kriminaalasi

Ants Raava süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses

Prokurör

Anneli Masing

Süüdistatav

ANTS RAAVA, isikukood: 36908202752; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX, emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: X OÜ. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Madis Mahlapuu

Kannatanu lepinguline esindaja

Madis Vinni

RESOLUTSIOON

1.Süüdi tunnistada Ants Raava KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat.

2.KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 3 aastat vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 25.05.2022.a.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod

25.11.2021 edastas Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtusse süüdistusakti Ants Raava süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi, mille kohaselt esitati Ants Raavale kokkuvõtvalt süüdistus järgnevas: Ants Raava, olles ajavahemikus 18.03.2008 – 26.02.2020 MTÜ X i juhatuse liige, mittetulundusühingu juht, seaduslik esindaja, kellele oli pandud ka kohustus MTÜ X raamatupidamise korraldamiseks, omastas isiklikuks otstarbeks MTÜ X arvelduskontolt rahalisi vahendeid ja kasutas MTÜ kütusekaarti isiklikuks otstarbeks KarS § 121 p 2 kohaselt suures ulatuses. Täpsemalt tegi ta ülekandeid enda nimel olevale arvelduskontole perioodil 12.06.2013 kuni 24.01.2020.a. kokku summas 25 379,00 eurot; tegi ülekandeid endaga seotud kolmanda isiku (MTÜ Y arvelduskontole perioodil 11.04.2014 kuni 18.08.2014 kokku summas 1393 eurot; tasus perioodil 17.05.2016 kuni 09.01.2020 kaupade eest, mis ei jõudnud MTÜ X i, kokku summas 1944,25 eurot; kasutas isiklike sõidukite tankimiseks MTÜ X i AS A maksekaarti perioodil 23.12.2017 kuni 25.01.2020 kokku summas 9937,51 eurot ja tegi enda arvelduskontole ülekandeid selgitusega kütuse kompensatsioon perioodil 22.01.2013 kuni 09.11.2017 kokku summas 3484 eurot. Seega pani Ants Raava süüdistuse kohaselt kavatsetult toime temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramise suures ulatuses s o KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistusaktile oli lisatud MTÜ X i tsiviilhagi varalise kahju nõudes Ants Raava vastu 42137,76 euro suuruses summas (I kd tl 10-12). 06.12.2021 esitas kaitsja kaitseakti (I kd tl 18-27), milles leidis, et A. Raava ei ole kuritegu toime pannud; süüdistusakt ei vasta KrMS § 154 sätestatud nõuetele; prokuratuur ei ole täitnud KrMS § 225 lg 2 nõudeid; tsiviilhagi on esitatud hilinemisega ja tuleb tagastada hagejale. 13.12.2021. a määrusega andis Harju Maakohus süüdistatava talle esitatud süüdistuses kohtu alla (I kd tl 39-42). Kohtu hinnangul vastab süüdistusakt KrMS § 154 nõuetele. Kohus möönis KrMS § 225 sätete rikkumist, kuid ei pidanud seda oluliseks rikkumiseks, kuivõrd kohtuistungi ajaks oli rikkumine kõrvaldatud. Samuti leidis kohus, et tsiviilhagi päises olev kuupäev on ilmselgelt tehniline viga, et tsiviilhagi esitamiseks lisatähtaja andmisel on prokuratuur toime pannud mitteolulise rikkumise ja kohus võttis tsiviilhagi menetlusse. Poolte seisukohad kohtuvaidlustuses olid järgnevad. Prokurör leidis, et A. Raava süü kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Prokurör palub Ants Raavale mõista karistus sanktsiooni keskmääras ja peab võimalikuks see jätta täielikult täitmisele pööramata KarS § 73 sätete alusel. Kannatanu lepinguline esindaja palub tsiviilhagi täies ulatuses rahuldada ja Ants Raavalt välja mõista MTÜ X i kasuks 42 137,76 eurot. Kaitsja leidis, et esitatud süüdistus on täies ulatuses tõendamata. Kaitsja hinnangul ei ole esitatud süüdistusakti alusel võimalik süüküsimust lahendada. Kaitsja hinnangul on tsiviilhagi esitatud hilinemisega, mistõttu ei ole seda võimalik kriminaalasja raames arutada. Alternatiivselt leiab kaitsja, et hagi on aegunud TsÜS § 150 sätete alusel. Kaitsja hinnangul võib olla põhjendatud tsiviilhagi rahuldamine summas 14 000 eurot ning selliselt ei ole kahju tekitatud suures ulatuses. Kaitsja palub A. Raava õigeks mõista KarS § 201 lg 2 p 2 järgi. Alternatiivselt tegu ümberkvalifitseerida KarS § 201 lg 1 järgi. Kaitsja palub menetluskulud riigi kanda jätta. Tsiviilhagi osas, juhul, kui kohus selle (osaliselt) rahuldab, samuti

Esmalt märgib kohus, et ei nõustu kaitsja etteheidetega selles, et süüdistus on ebamäärane ja selle alusel ei ole võimalik kohtuasja arutada. Kohus jääb enda varem väljendatud seisukoha juurde, et süüdistuses on kajastatud kõik KrMS § 154 sätestatud andmed ning sealjuures on süüdistus sisuliselt arusaadav, etteheidetava teo kirjeldus on küllaldane ning selge, mistõttu käesoleva süüdistusakti alusel on võimalik A. Raava süüküsimust ammendavalt arutada. Ants Raava ei ole ennast esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi tunnistanud (I kd tl 44pö). Süüdistatav A. Raava kasutas enda õigust keelduda ütluste andmisest (II kd tl 10) nii kohtumenetluses kui ka kohtueelses menetluses. A. Raava viimases sõnas väljendatu ei ole kohtu hinnangul käsitletav süüdisatava ütlusena ehk seda ei saa kasutada tõendina. Sellest tulenevalt ei ole kohtul ka süüdistatava kaitseversiooni, mida kontrollida, kinnitada või ümber lükata ning kohus lähtub A. Raava süüküsimuse lahendamisel teistest kohtus vahetult uuritud tõenditest. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke ja isikulisi tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Ants Raava tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on tõendamist leidnud järgnevalt. Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud MTÜ X i Swedbank AS arvelduskonto nr EExxx ning sellel olevad rahalised vahendid kuulusid MTÜ AP-le ehk tegemist oli MTÜ X i varaga. Seda tõendavad mh MTÜ AP süüteoteate vorm, kannatanu seadusliku esindaja R. K., tunnistajate S., N. ja T. ütlused, kuid ka Swedbank AS vastus (I kd: tl 58, 100, 45-49; 49-53;Ii kd: 2-6; 6-9). Samuti puudub vaidlus selles, et AS A (endine X) poolt väljastatud kütusekaardid (I kd tl 175) olid väljastatud MTÜ-le X , mitte Ants Raavale isiklikuks kasutamiseks. Järgnevalt käsitleb kohus seda, kas MTÜ X pangakonto ja MTÜ nimele väljastatud kütusekaart oli A. Raava jaoks talle usaldatud võõras vara. Selleks tuleb välja selgitada A. Raava puutumus MTÜ-ga X ning see, kas tema töökohustuseks oli mh raamatupidamise korraldamine.

Ants Raava juhatuse liikmestaatus ja raamatupidamise korraldamine Kaitsja ei nõustu prokuröriga selles, et A. Raava oli juhatuse liige, sh esimees kogu süüdistuse perioodi vältel ja on leidnud, et Ants Raava kui juhatuse liikme volitused on alates 18.03.2010 perioodiliselt kehtetud järgmistel põhjustel. MTÜS alusel saab juhatuse liikme volitus kesta kuni 5 aastat (kaitsja viide MTÜS § 28 lg 11) ning vastavalt MTÜ X põhikirjale (p 5.3.) valiti juhatus 2-ks aastaks, millest tulenevalt ei olnud A. Raaval edasist juhatuse liikmena tegutsemise volitust alates 18.03.2010 (II kd tl 122pö). 25.07.2014 MTÜ X üldkoosoleku protokollist nähtuvalt pikendati siis A. Raava kui juhatuse liikme volitusi, seega sai neid pikendada vastavalt MTÜ X põhikirjale kuni 25.07.2016. Edasiselt nähtub 16.11.2017 MTÜ X üldkoosoleku protokollist, et juhatuse liikme volitusi pikendati kuni 16.11.2019. Kaitsja hinnangul ei ole seega Ants Raaval perioodil 18.03.2010 kuni 25.07.2014 ja alates 25.07.2016 kuni 16.11.2017 juhatuse liikme volitusi olnud. Kaitsja on viidanud, et Ants Raava juhatuse liikmeks oleku õigeaegne pikendamata jätmine on rikkumine ja toimunu eest peaks vastutama kogu juhatus solidaarselt. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas asjaolu, et seadusest ja MTÜ X põhikirjast tulenevalt Ants Raava ei oleks saanud olla juhatuse liige pikemalt, kui kaheaastase perioodi vältel, välistab tema vastutuse karistusõiguslikus mõttes. Kohus leiab, et vastus sellele küsimusele on eitav. Antud asjas tuleb vastata küsimusele, kas Ants Raava tuvastatud asjaoludest lähtuvalt jätkas faktiliselt tegutsemist juhatuse liikmena ka siis kui tema juhatuse liikmeks oleku tähtaega ei pikendatud üldkoosoleku otsusega, st tema ametiaeg loeti asjaolude kohaselt vaikimisi kokkuleppel (teiste juhatuseliikmete ja) üldkoosolekuga pikendatuks. Kohtu hinnangul on vastus sellele küsimusele jaatav, kuivõrd juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolset käitumist ja tahteavaldusi hinnates kaudsete tahteavaldustena TsÜS § 68 lg 3 mõistes. MTÜS sätestab, et juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni 3-ks aastaks (§ 28 lg 11, mitte kuni viieks aastaks nagu viitas kaitsja). MTÜ X i põhikirja p 5.3 kohaselt valitakse juhatuse liige 2ks aastaks. MTÜS § 28 lg 11 kohaselt võib juhatuse liikmeks oleku tähtaega pikendada ning registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale. 10.03.2008 on vastu võetud MTÜ X põhikiri (I kd tl 203-204), mille p 5 kohaselt juhib ühingu igapäevast tegevust 2−5 liikmeline juhatus. Juhatuse pädevusse kuulub p 5.2.4 kohaselt majandusaasta aruande koostamine ja raamatupidamise korraldamine, p 5.2.5 kohaselt ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele. Põhikirja kohaselt võib ühingut esindada kõigis õigustoimingutes iga juhatuse liige eraldi (p 5.4). Põhikirjale on mh äratuntavalt allakirjutanud Ants Raava, mida ei ole kahtluse alla seadnud ka kaitsja. Äriregistri väljavõtte kohaselt on MTÜ X mittetulundusühing (kanne kinnitatud 10.03.2008, algus 18.03.2008.a.; I kd tl 205). Samast (I kd tl 206) nähtub, et alates 18.03.2008 kuni 09.02.2015 oli juhatuse liige M. S. ja alates 18.03.2008 kuni 26.02.2020 Ants Raava. Alates 09.02.2015 on juhatuse liikmed lisaks A. Raavale R. T. ja R. K. ning alates 26.02.2020 lõppesid A. Raava juhatuse liikme volitused ning juhatuse liikmeks valiti L. P.-T.. MTÜ X i tegevusalana on märgitud tuletõrje- ja päästeteenistused, vetelpääste, häirekeskused. Märgitust saab tuletada, et Ants Raava juhatuse liikmeks oleku aega on järjepidevalt pikendatud ning sellest on teavitatud registripidajat. Samuti märgib kohus, et kuigi Ants Raava vahepeal justnagu ei oleks olnud juhatuse liige (MTÜS ja MTÜ X i põhikirja alusel), siis ei ole äriregistri andmetest nähtuvalt tema juhatuseliikmeks oleku volitusi peatatud, lõpetatud ega ole teda ka juhatusest

tagasi kutsutud. Ants Raava ise ei ole teinud avaldusi juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks (enne 10.02.2020), kuid ei ole esitanud ka oma kirjalikku nõusolekut tähtaja pikendamiseks. Kohus leiab, et viimane asjaolu ei ole määrav, kuivõrd reaalselt A. Raava tegutses ka ise jätkuvalt kui juhatuse liige (sellel peatub kohus edaspidi täpsemalt). Seetõttu saab tema nõusolekut lugeda vaikimisi antuks. Sellest tulenevalt, moodustab äriregistri kanne kogumis teiste tõenditega veendumuse, et see kajastas asjaolu, et faktiliselt tegutses A. Raava juhatuse liikmena edasi. Käesoleval ajal MTÜ X juhatuse esimehe, kannatanu seadusliku esindaja R. K.i, kes on olnud MTÜ X juhatuse liige alates 09.02.2015 ning on olnud MTÜ tegevusega seotud selle loomisest alates (I kd tl 206), ütlustest (I kd tl 49-53pö) nähtuvalt, olid juhatuses ülesanded suusõnalise kokkuleppe alusel jagatud. Tema ülesandeks oli juhatuses olles nt asjaajamine jms, Ants Raava tegeles rahaasjadega, temal endal rahaasjade osas ülevaade puudus. Tunnistaja M. S.i ütlusest nähtuvalt (I kd tl 45pö-49) on tema MTÜ X asutajaliige ja kuni 2015.a-ni juhatuse liige koos Ants Raavaga. Tema tegeles tehnika poolega ja Ants Raava finantspoolega. MTÜ X juhatuse liikme R. T.u ütluse kohaselt (II kd tl 6pö-9pö) oli samuti juhatuses omavahel suuliselt kokkuleppe kohaselt tegevusvaldkonnad ära jagatud ja juhatuse liikmena tegeles Ants Raava finantspoolega. Nii nt ostude eest tšekid edastati samuti Ants Raavale ja enne ostu sai temalt infot, kas raha on piisavalt ostu sooritamiseks. MTÜ rahalisest vahenditest temal ülevaadet ei olnud, see oli Ants Raaval. Seega kinnitavad kõik märgitud ütlused seda, et MTÜ X finantsküsimustega, sh raamatupidamise korraldamisega, tegeles ainuisikuliselt A. Raava, olles samal ajal kogu perioodi vältel faktiliselt juhatuse liikmena tegutsev ning ühestki ütlusest ei tulene, et tema tegevus oleks olnud katkenud, peatatud või lõpetatud süüdistuse perioodil. Samuti nähtub 25.07.2014 ja 16.11.2017 MTÜ X üldkoosoleku protokollidest, et Ants Raava kui juhatuse liikme volitusi on pikendatud (I kd tl 200, 202). Mõlemal korral on koosoleku juhatajaks olnud A. Raava. MTÜ X üldkoosoleku juhatajaks on A. Raava olnud samuti 18.09.2009 (II kd tl 13), kus ta mh andis ülevaate seltsi tegevusest ja tutvustas seltsi rahalist seisu. Ants Raava on samuti 25.07.2014 (II kd tl 15); 16.11.2017 (II kd tl 16), 24.01.2020 (II kd tl 17) olnud MTÜ X üldkoosoleku juhataja. Muudatus koosolekute juhtimises nähtub alles 18.06.2020 üldkoosoleku protokollist, mida juhtis R. K. seoses A. Raava tegevuse ilmsiks tulekuga (II kd tl 18). Kohus ei nõustu siinkohal kaitsja tõlgendusega ja leiab, et sõna pikendamine tähendab, et ka enne nimetatud perioodi oli A. Raava de facto juhatuse liige ning koosolekul otsustatu põhjal volitusi pikendati antud kuupäevast, mitte ei alanud need antud kuupäeval uuesti. Viimasel juhul oleks olnud korrektne kasutada nt „tagasi valitud“ terminit. Seega kinnitavad üldkoosoleku protokollid nii seda, et A. Raava tegutses juhatuse liikmena, kuid ka seda, et tema tegeles MTÜ rahaasjadega. MTÜ X üldkoosoleku protokollist 29.06.2021(II kd tl 22) nähtub, et üldkoosolekul on kokkulepitud uuele juhatuse liikmele L. P.T.ile kulude katteks igakuine, kuni 100 euro suurune hüvitis. Märgitud andmed on iseloomustava tähtsusega selles, et siit nähtub esmakordselt üldkoosoleku otsusega hüvitise kokkuleppimine juhatuse liikmele. Küll aga ei oma see puutumust A. Raava süüdistusse, sest sellel (ega ka teistel) koosolekul ei ole tagasiulatuvalt heaks kiidetud A. Raava poolt temale endale rahaliste vahendite (tasu, kütus jm) eraldamist. Ants Raava tegutsemine de facto juhatuse liikmena kogu süüdistuse perioodi vältel tuleneb ka teiste seas tema enda poolt MTÜ X majandusaasta aruannete kinnitamisest. A. Raava on allkirjastanud järgmistel kuupäevadel järgmised majandusaasta aruanded: 29.06.2015 (01.01.2014 kuni 31.12.2014 (II kd tl 24-31); 29.06.2016 (01.01.2015-31.12.2015 (II kd tl 3239),16.06.2017 (01.01.2016-31.12.2016 (II kd tl 40-47), 16.04.2018 (01.01.2017-31.12.2017 (II kd tl 48-55), 25.06.2019 (01.01.2018-31.12.2018 (II kd tl 56-62). Rohkem

majandusaastaaruandeid kohtule esitatud ei ole, küll aga nähtub esitatutest, et 16.06.2017 ehk perioodil kui A. Raava kaitseversiooni kohaselt ei saanud juhatuse liige olla, on ta allkirjastanud MTÜ majandusaasta aruande. Raamatupidamise seaduse § 25 lg 1 kohaselt majandusaasta aruande heakskiitmisega kinnitab tegevjuhtkond majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne koostati kooskõlas RPS § 17 lõikes 1 nimetatud finantsaruandluse standardiga ning see kajastab asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoo kohta või annab RPS-s nõutud informatsiooni. Lõike 3 kohaselt vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige allkirjastab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande viivitamata pärast selle heakskiitmist, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva. Allkirjastamise õigus on seadusest tulenevalt ainult juhatuse liikmetel. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Ants Raava pidi teadma, et ainult juhatuse liikme volitustega isik saab allkirjastada majandusaasta aruannet. Seega loeb kohus Ants Raava kaudseks tahteavalduseks jätkata juhatuse liikmena ka majandusaasta aruande allkirjastamist, sh perioodil, kui tal ei olnud kaitsja väite kohaselt seadusest tulenevat pädevust juhatuse liige olla, ning vaikimisi kiitsid tema juhatuse liikmeks jätkuva oleku seeläbi heaks ka teised juhatuse liikmed ja üldkoosolek. Seega leiab kohus, et allkirjastades majandusaastaaruande, tegutses Ants Raava faktiliselt kui juhatuse liige. Dokumentaalsetest tõenditest kinnitavad A. Raava kui juhatuse liikme positsiooni ja temapoolset MTÜ rahaasjade korraldamist ka Swedbank AS vastus. Swedbank AS vastusest 01.12.2020 nr A09.04-200-01./2701-2 nähtub, et perioodil 01.07.2010 kuni 26.02.2020 olid MTÜ AP internetipanga kasutajateks A. Raava, L. P.-T., M. S., R. K. ja R. T. (I kd tl 100). Swedbank AS 15.01.2021 nr A09.04-200.01.01/3049-2 vastusest nähtub, et kõik süüdistuses (eelnev politsei päring) märgitud ülekanded on kinnitatud Ants Raava kasutajatunnusega 034678 (I kd tl 102-113). Märgitud asjaolud tõendavad seda, et A. Raaval oli MTÜ X pangakontole juurdepääs, ta kasutas seda ja oli õigustatud ka MTÜ vara osas käsutustehinguid tegema, mida ta reaalselt ka tegi. Keskse tähtsusega on asjaolu, et uuritud pangakontoväljavõtetega (I kd tl 66-92, CD-plaat) on tõendatud, et Ants Raava läbivalt kogu süüdistuse perioodil teostas enda kasutajatunnusega ülekandeid MTÜ rahaliste vahenditega. Arvestades, et tehingute, sh ülekannete, lepingute sõlmimise õigus oli MTÜ-s X üksnes juhatuse liikmel (tulenevalt MTÜ X põhikirja punktist 5.4), siis kinnitavad need asjaolud A. Raava faktilist tegutsemist juhatuse liikmena kogu süüdistuse perioodi vältel ning samuti ainult temapoolset MTÜ rahaasjadega tegelemist. Ühestki esitatud dokumendist ega ütlusest ei nähtu, et süüdistuse perioodil teised juhatuse liikmed oleksid teinud ülekandeid, makseid, sõlminud MTÜ nimelt lepinguid vms. Asjaolu, et A. Raava ka ise on pidanud ennast juhatuse liikmeks kogu esitatud süüdistuse perioodi vältel väljendub ka tema poolt R. K.ile saadetud sõnumis, mis on muu tõend KrMS § 63 lg 1 alusel (muu dokument) ja millest nähtub, et A. Raava võtab omaks endale raha maksmise ning selgitab, et tema:“ on toetanud kõigi liikmete kõiki päästealaga seotud kulutusi ja ma ei mäleta, et oleksin pidanud ütlema, et asi jääb tegemata, sest raha ei ole“. Samuti on ta omaks võtnud raamatupidamise korraldamise: „teen ära 2019 aruande ja lõpetan töö juhatuses. Lisaks teen ära PA I kv arved (ja muud arved) juhatusest lahkumiseni“. Kohtu hinnangul puuduvad alused kahelda, et selle sõnumi on kirjutanud ja R. K.ile edastanud A. Raava − seda on kinnitanud R. K. enda ütlustes ning see ilmneb üheselt ka sõnumi sisust. A. Raava on selles sõnumis ühemõtteliselt omaks võtnud, et ta oli läbivalt juhatuses, täidab endale pandud raamatupidamise kohustuse ning astub seejärel juhatusest tagasi. KrMS § 66 lg 21 p 1, 3 alusel

on tõendiks ka A. Raava poolt antud vahetud selgitused MTÜ X seaduslikule esindajale R. K.ile, mis on kokkulangevad saadetud sõnumi sisuga ja väljendavad, et ka A. Raava ise pidas ennast juhatuse liikmeks. Nimelt R. K.ile selgitas A. Raava, et selline vabatahtlik töö ei kestagi kaua (I kd tl 50). Samuti kinnitas A. Raava ka seltsi 10.02.2020 koosolekul, öeldes, et on nõus juhatusest lahkuma (I kd tl 50pö). Seega ülaltoodud asjaolude pinnalt loeb kohus kogumina tõendatuks, et Ants Raava kui MTÜ X juhatuse liikme ametiaeg loeti asjaolude kohaselt vaikimisi kokkuleppel tema enda ja üldkoosolekuga pikendatuks ning Ants Raava oli MTÜ X juhatuse liige de facto kogu esitatud süüdistuse perioodil, s.o. alates 22.01.2013 kuni 25.01.2020, millest tulenevalt oli tal MTÜS § 27 lg 1 ja MTÜ X põhikirja p 5.4 kohaselt MTÜ X esindusõigus. Samuti on eelnevaga tõendatud nii kannatanu seadusliku esindaja kui tunnistajate ütluste ning panga ja kütusefirma vastustega, et just A. Raava juhatuse liikmena tegeles MTÜ finantsküsimustega, sh oli tal pädevus teostada MTÜ arveldusarvelt ülekandeid ja hallata MTÜ rahalisi vahendeid. Kohtu hinnangul oli selliselt juhatuse omavahelise suulise kokkuleppe alusel juhatusest just Ants Raavale pandud MTÜ X raamatupidamise korraldamise kohustus MTÜS § 35 kohaselt ning samuti tuli tal järgida oma tegevuses juhatuse liikme tavalist hoolsuskohustust MTÜS § 27 lg 3 ja 32 lg 1 mõistes. Kohus möönab, et kohtule ei ole esitatud kirjalikke tõendeid selle kohta, et Ants Raava olnuks valitud MTÜ X juhatuse esimeheks, nagu on kirjeldatud süüdistuses, ning selline asjaolu ei nähtu ka üheselt kannatanu seadusliku esindaja ja tunnistajate ütlusest. Politseisse esitatud avalduses on küll märgitud A. Raava kohta juhatuse esimees, kuid ütlustest endast ei nähtu, et Ants Raavale oleks omistatud juhatuse esimehe positsioon. R. N. sellekohased ütlused (II kd tl 2pö) on esitatud kõhklustega viidetega dokumentidele („sain aru paberitest; üldkoosoleku protokollides oli kirjas, või olen ma valesti aru saanud“), mida ei ole (kohtule esitatud üldkoosoleku protokollid ei sisalda sellist teavet). Samuti, kannatanu seadusliku esindaja ja teiste tunnistajate ütlustest ei tulene ühemõtteliselt, et A. Raava olnuks poolte kokkuleppel juhatuse esimees. Lisaks isikulistele tõenditele ei kinnita seda ka kirjalikud tõendid, üldkoosoleku protokollidest sellist otsustust ei nähtu. Sellest tulenevalt leiab kohus, et puuduvad tõendid selle kohta, et Ants Raava olnuks süüdistuse perioodil MTÜS § 26 lg 1 mõistes MTÜ X juht/juhatuse esimees. Kohtu hinnangul ei ole aga A. Raava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel tähtsust, kas A. Raava oli juhatuse esimees, vaid oluline on kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et ta oli kogu perioodi vältel juhatuse liige, kelle vastutusvaldkonnaks oli raamatupidamise korraldamine ehk MTÜ finantsküsimustega tegelemine. Seega on eeltooduga kohus tuvastanud, et MTÜ X vara (pangakonto ja kütusekaart, sh nende kasutamine, nt ülekannete sooritamine ja kütusekaardiga maksmine) oli A. Raavale kui juhatuse liikmele usaldatud, mistõttu analüüsib kohus järgmisena, kas A. Raava on toime pannud temale etteheidetud (osa)teod. Süüdistuse etteheidete kohaselt on A. Raava omastanud MTÜ X vara MTÜ X arveldusarvelt enda ja endaga seotud ettevõtte arveldusarvele ülekannete tegemise kaudu; kaupade eest tasumisel, mis ei oma puutumust ega ole jõudnud MTÜ-sse X ning MTÜ-le X AS A (endine X AS) poolt väljastatud kütusekaardiga enda isiklike tankimiste eest tasumisel ning viimasena kütusekompensatsiooni nime all A. Raava enda arvelduskontole ülekannete tegemine. Kuivõrd süüdistus on ilmselt selguse huvides etteheidetud teod eristanud, esitab ka kohus sellekohase tõendite analüüsi nö süüdistuses eristatud teemade kaupa, kuid kokkuvõtlikumalt ehk (I) MTÜ

X pangakontolt tehtud ülekanded arvete, sh kaupade jm kohta ning (II) seejärel kütusekaardi kasutamise ja kütuse kompensatsiooni kohta. Ants Raava poolt temale usaldatud võõra vara ebaseaduslik enda või kolmandate isikute kasuks pööramine I MTÜ AP arveldusarvelt Ants Raava ja MTÜ Y arveldusarvetele ülekannete tegemine ning kaupade eest tasumine Kannatanu seadusliku esindaja R. K.i ütlustest nähtuvalt (I kd tl 49-53pö) ei ole tema internetipangas toiminguid MTÜ X arvel teinud. A. Raavat usaldati. Summade kaupa ei arutatud, kuhu raha kulub. Juhatusest keegi tasu ei saanud. Selts sai raha Päästeametilt ja vallavalitsuselt, kirjutati projekte, vähesel määral sai selts annetusi. Projekte kirjutas alguses palju A. Raava. Viimastel aastatel ei olnud aga A. Raava seltsi töödega palju seotud. Projektide kirjutamist ei tasustatud. Töötasu maksti raamatupidajale. Tema avastas 2020, et tal on juurdepääs pangakontole ja et A. Raava on teinud endaga seotud kontodele ülekandeid. A. Raava ise selgitas, et normaalne on inimesele tehtu eest palka maksta, et vabatahtlik palgata töö on oma aja ära elanud. Sauna ei ole kunagi renoveeritud, tema ei tea selliseid projekte nagu on arvetel kirjas. Nad võtsid välja kõik tankimised, ostud, mis ei olnud seltsi tegevusega seotud, nt koera päästevest, (A. Raava) kliinikus asuvad vaheseinad, linoleum. Seltsil koera ei ole olnud, kuid 2 koera oli A. Raaval. Samas ei ole A. Raava tõstatanud teemat, et koeri võiks kasutada päästetöödel. Märgkuivakut neil samuti ei ole, kuigi see just nagu oleks ostetud. Selle ostmise ettepanekut ei ole Raava samuti teinud. Plastiseinu, mis osteti MTÜ raha eest, on ta näinud Raava loomakliinikus, MTÜ-l ei ole plastikseinu. Kontoritarvete, laminaatori, tindi, mobiiltelefoni, värvide, linoleumi ostmise vajadust neil samuti ei ole olnud. Väiksemaid oste ei pidanud kokku leppima, osteti ära, tšekk viidi Raavale ja saadi raha tagasi. Arutati suuremaid oste. Selts pakkus turvateenust filmivõtetel, kus oli ka A. Raava perega kohal. Võimlik, et päästeautoga pakuti ka kastmisteenust. Selle eest tasuti seltsile, kuid mitte osalenutele. A. Raava koera kasutati demoesinemisel, kuid vetelpäästes teda kasutatud ei ole. Kokkuleppeid panustamise tasustamiseks, tasaarveldamiseks ei olnud. Tunnistaja M. S.i ütlusest (I kd tl 45pö-49) nähtub, et temal oli juurdepääs ühele pangakontole, kuid ta ei kasutanud seda, ei teinud ülekandeid ega jälginud konto väljavõtteid. Tema ei puutunud finantspoolega kokku. Samal ajal finantspoole peal oli tegev A. Raava. Väljakutsed olid tol ajal ebaregulaarsed. MTÜ juhatuse liikmete tasustamist ei olnud. Tema ise ei saanud juhatuses olles mingit tasu, tema enda arveid ei makstud kinni. Ta ei teadnud, et A. Raava teeb endale ülekandeid. MTÜ hoones tegid nad remonti − suurem töö oli katuse, akende paigaldamine. Hoone remontimisel oli töid mida tehti talgute korras ja mingid tööd tehti projekti rahadega. Nt katusetööd: uksed, aknad. Projektidega tegeles A. Raava. Kui tema ise on midagi MTÜle ostnud on kuludokumendid viinud A. Raavale. Temale endale on kulutšekkide alusel auto remondiks ostetud kulu hüvitatud. Tšeki edastas ta A. Raavale. 2014 oli MTÜ seotud ka filmivõtete turvamisega. MTÜ-l koera ei ole. MTÜ-l ei olnud midagi, mille jaoks oleks tinti vaja olnud. Tunnistaja R. N. (II kd tl 2-6) ütluste kohaselt tehti MTÜ hoones kogu pundiga remonditöid, soojustusi tehtud, uksi tihendatud. Kui tema ise MTÜ auto remondiga seoses suuremaid kulutusi kandis, siis need hüvitati. Väljakutseid oli ebaregulaarselt, vahest ei olnud paar kuud üldse ja siis 2-3 korda päevas. Samuti on selts filmivõtteid turvanud, kus 1 päev oli ka A. Raava kohal. Mingi hüvitise tema pikema osa eest sai, teiste kohta ei oska öelda. Paberimajandusest ja maksmisest ei tea tema midagi. Tema ei teadnud, et A. Raava endale tasu maksis, raha enda

pangakontole kandis. Tema teada juhatuse liikmed tasu ei saanud. Ants Raava tegeles projektidega, et finantseerimist saada. Tema teada võis juhatuseliikmetest Ants Raava kasutada pangakontot, üldkoosolekutel andis Ants Raava ülevaate rahalistest vahenditest. Üldkoosolekul arutati kõik suuremad ostud, nt remondiga seoses läbi. Alguses oli seltsil mobiiltelefon, aga selle kasutamine oli ebamugav, kasutati ikka isiklikke telefone. Tunnistaja R. T.u ütlustest nähtub (II kd tl 6-9pö), et tema ei ole ise ühegi töö eest MTÜs raha saanud. 1 kulutšekk hüvitati. Tšeki edastas ta Ants Raavale. Ühes toas ripub ülikond, aga ta ei tea, kas see on kuiv või märgülikond. See võis olla märgülikond, kuid kas see on seltsi oma ei tea. Pangakontodele oli juurdepääs Ants Raaval, hiljem selgus, et ta teistel, kui Antsu asi välja tuli. Ostu eest tšeki esitas Raavale. Rahalistest vahenditest oli ülevaade Ants Raaval. Tema ei ole päästetegevusel koeri näinud ega tea koeravestist midagi, seltsile osteti päris alguses 1 telefon, aga ta ei tea mis sellest saanud on. Seega nähtub kannatanu seadusliku esindaja R. K.i, tunnistajate S.i, N. ja T.u ütlustest üheselt kaks olulist asjaolu. Esiteks, et MTÜ X arvelduskontot, sh internetipangas haldas ainuisikuliselt A. Raava ja keegi teine ei teostanud ülekandeid, makseid ega tasunud kauba eest. Samuti, et kõik rahaga seotud küsimused lahendas A. Raava ja kõik ülekanded sooritas A. Raava (arved, kulutšekid jm). Teiseks nähtub ütlustest, et allpool käsitletud MTÜ X arvelduskontolt tehtud ülekanded ei omanud puutumust MTÜ-ga X ehk ei olnud tegeliku kulu põhised. Ütlusi selle kohta, et rahaasjadega, sh ülekannetega tegeles just A. Raava MTÜ-st, kinnitab ka see, et kõik süüdistuses märgitud ülekanded MTÜ X i arvelduskontolt A. Raavaga seotud arvelduskontodele, sh A. Raava endaga seotud kolmanda isiku ehk MTÜ Tasapisi Targemaks arvelduskontole ning erinevate arvete eest kaupade osas tasumine MTÜ X i rahaliste vahenditega, on sooritatud internetipangas ainult Ants Raava kasutajatunnusega 034678 (I kd tl 102-113). Kuivõrd nii panga vastusest kui ka ütlustest nähtuvalt ei ole keegi teine ülekandeid jm sooritusi kontol oleva varaga teinud, siis jääb kaitsja väide, et teistel juhatuse liikmetel oli juurdepääs pangakontole tagajärjetuks. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et juhatuses peab kehtima ja ka MTÜ-s X juhatuses kehtis usaldusepõhimõte ning tööjaotus oli juhatuses suulise kokkuleppe alusel kindlaks määratud. Sellest tulenevalt kehtis MTÜS § 32 kohane rahaasjade, sh raamatupidamise korraldamise eest kohaldatav hoolsuskohustus just Ants Raava suhtes. Teistel juhatuse liikmetel puudus kohustus tema tegevust usaldusepõhimõttest tulenevalt kontrollida. Teiste juhatuseliikmete vastutuse välistab ka asjaolu, et saades teada A. Raava poolt sooritatud ülekannetest, reageeris juhatus sellele sisemise uurimise läbiviimisega ja politseisse avalduse kirjutamisega. Samuti kutsuti eelnevalt kokku üldkoosolek, kuulati ära A. Raava. Selliselt saab asuda seisukohale, et juhatus ei ole A. Raava tegutsemist ka vaikimisi heaks kiitnud ega olnud sellest varem teadlik. Kohus juhib kaitsja tähelepanu sellele, et kohus arutab asja esitatud süüdistuse piires. Kohtu alla on antud Ants Raava, mitte teised (eelnevad ja praegused) juhatuse liikmed. Ilmselgelt on MTÜS kohaselt juhatuse liikmete volituste pikendamata jätmine seadusest tuleneva 3-aastase või MTÜ X i põhikirjast tuleneva 2-aastase tähtaja lõppemisel rikkumine, kuid mitte oluline rikkumine, mis vääraks A. Raava karistusõigusliku vastutusele võtmise võimalikkuse. Lisaks eelnevale on A. Raava süü tõendatud ka esitatud MTÜ X pangakonto väljavõtete ja arvetega, seda järgnevalt. Swedbank AS vastusest (pangakonto väljavõtted; I kd tl 66-92) ja esitatud arvetest (I kd tl 114174) nähtub süüdistuses etteheidetud ülekannete sooritamine. Kohus märgib, et Swedbank AS

Puutuvalt MTÜ X Swedbank pangakonto väljavõttest nähtuvate ülekannete kohta MTÜ Y arvelduskontole, tuleb märkida esmalt, et ühtegi arvet, mis seostuks konkR.se ülekande või antud MTÜ-ga, kohtule esitatud ei ole. Samas ei ole kohtumenetluses tuvastatud, et keegi teine oleks A. Raava nimelt temaga seotud MTÜ nimelt arveid MTÜ X väljastanud ja MTÜ Y pangakontole ülekandeid teostanud. Kohus selgitab, et kõik allpool toodud ülekanded MTÜ Y arvelduskontole on teostatud MTÜ X pangakontolt Ants Raava internetipanga kasutajatunnustega. Samas, nagu kohus eelnevalt selgitas, on leidnud tuvastamist, et A. Raava oli kõnealusel ajal MTÜ Y juhatuse liige (samaaegselt K. Raavaga; I kd tl 224-225). Ühtegi lepingut MTÜ ja Y OÜ vahel ei ole kohtule esitatud. Kuigi tunnistajad ja kannatanu seaduslik esindajas kinnitas, et MTÜ X turvas ka filmivõtetel, siis puudub igasugune selgitus, miks pidanuks A. Raava sellega seoses ülekande MTÜ Y kontole tegema. Ühtegi volitust iseendale või endaga seotud isikule ilma üldkoosoleku otsuseta ülekannete tegemiseks A. Raaval ei olnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTÜ arveldusarvelt teostatud maksed ei olnud seotud MTÜ-ga X . Kohtu hinnangul on eelnevalt märgitud ütluste ja MTÜ X arvelduskontolt ülekannete tegemisega (Swedbank AS vastus) tõendatud, et A. Raava on need ülekanded teostanud, mis ei oma puutumust MTÜ-ga X . Selliselt on ülekanded tehtud MTÜ Y arvelduskontole nr EEXXX kokku summas 1393 eurot. Kohus on tuvastanud samuti, et Ants Raava tasus MTÜ X rahaliste vahenditega kaupade eest, mis ei omanud puutumust MTÜ-ga X kokku summas 1944,25 eurot. Kõik arved on esitatud MTÜ X nimele. Arvetel märgitud kaup ei ole ütluste kohaselt MTÜ-sse X jõudnud. Tähele tuleb panna, et isegi kui A. Raava omal initsiatiivil kaasas enda koera (mida ta ei ole väitnud ise ütlustes) seltsi tegevusse, siis koeraga seotud küsimusi, sh kulude katmiseks üldkoosoleku otsustus puudus. Kontoritarvete ja telefoni osas nähtub ütlustest üheselt, et selliseid seadmeid ei olnud ning kasutati oma tarbeid. Taaskord, puudus (kokkulepe) üldkoosoleku otsustus nende hüvitamiseks. Ehitusmaterjali osas nähtub samuti ütlustest, et selliseid kaupu seltsi hoonesse ei ole jõudnud. Lisaks isikulistele tõenditele on märgitu tõendatud ka esitatud arvete ja pangaülekannetega järgnevalt: Arve/tšeki kuupäev

Tunnistaja R. N. (II kd tl 2-6) ütluste kohaselt väljakutseid oli ebaregulaarselt, vahest ei olnud paar kuud üldse ja siis 2-3 korda päevas. Tema teada oli MTÜ-l üks kütusekaart, mis asus autos. Päästeautode kütusepaagid on 250-300 l. Kui tema enda autoga koolitsutel käis, siis ta raha(kompensatsiooni) ei võtnud, kuigi Ants Raava pakkus. i kütuse kaardiga tema muid sõidukeid kui päästeautosid tankinud ei ole. Kas kellelegi kütusekompensatsiooni maksti ta ei tea. Tunnistaja R. T.u ütlustest nähtub (II kd tl 6-9pö), et seltsil oli 1 kütusekaart, millega vajaduspõhiselt tangiti tuletõrjeautot. Arutluse all oli, et nt koolitsutel käies tuleks maksta kütuse kompensatsiooni. Seega nähtub kannatanu seadusliku esindaja R. K.i, tunnistajate S.i, N. ja T.u ütlustest üheselt, et MTÜ-le X kütusekaarti nemad tellinud ei ole, samuti mitte kasutanud, v.a. päästeauto tankimiseks ning selle kaart asus päästeautos (selle kaardi kasutamise osas ei ole süüdistust ka esitatud). Sellekohaseid ütlusi kinnitab, AS A vastus päringule, millisest nähtuvalt on A lepingu MTÜ X nimelt sõlminud Ants Raava (I kd tl 189), mida kinnitab ka lisatud A AS kliendikaardi kasutamise leping nr 570, sõlmitud 08.04.2008 (I kd tl 190) ja A AS kliendikaardi kasutamise lepingu tingimused, millisele on ostja/klient nimelt alla kirjutanud: „juhatuse liige“ ning äratuntavalt Ants Raava allkiri, mida ei ole ka vaidlustatud (I kd tl 191-193). Märgitud asjaolus, et 2008.a. A. Raava juhatuse liige oli, ei ole, kuid antud asjaolu on oluline mõistmaks, et finantsküsimustega, sh nt kütusekaardi pikendamise, lisakaartide jms tegeles ka edaspidi, eelnevalt analüüsitud ütluste kohaselt, samuti A. Raava. Nii MTÜ X seaduslik esindaja, kui tunnistajad kinnitasid ka seda, et ei olnud teadlikud teistest A AS väljastatud kütusekaartidest ega ole ühtegi kütusekaarti, peale päästeautos asuva, kasutanud. Viimase kasutamise osas ei ole aga süüdistust esitatud. Ütlustest ja üldkoosoleku protokollidest nähtub üheselt, et A. Raava ei pidanud juhatuse liikmena, saama ei kütusekompensatsiooni ega omanud eraldi õigust kasutada kütusekaarti isiklike tankimiste eest tasumiseks. A AS vastuses sisalduvast kliendikoondarvest MTÜ X osas (I kd tl 175-188) nähtub, et 22.12.2017 AS A (enne ühinemist A AS) maksekaardi nr 7084110100878223 (varasem nr 7000570000149119) tasutud kütuse eest kokku summas 9937,49 eurot (mitte 9937,51 eurot nagu on ekslikult märgitud süüdistuses). Siinkohal märgib kohus, et A AS vastusest nähtuvalt on süüdistuses lisaks eelnevalt märgitud eksimusele kogusummas kahes kohas ilmselge numbriline eksimus. Nimelt 30.05.2018 on süüdistuses märgitud summa 60,07 eurot, kuid tegelik summa on 61,07 eurot (I kd tl 184) ehk vahe on 1 euro süüdistatava kahjuks. Samuti on numbriline eksimus 16.03.2019 summas. Süüdistuses on märgitud summa 68,39, kuid õige summa on 67,36 eurot ehk vahe on 1 euro 3 senti süüdistatavale soodsamas suunas. Tehes tasaarvestust, jääb summaarne eksimus 3 senti, mille võrra tuleb vähendada kogusummat 9937,49 eurot ehk lõplik summa on 9937,46 eurot. Selguse huvides märgistas (tekst hallil taustal) kohus tabelis arvutusliku eksimuse põhjustanud kohad. Tähele tuleb panna lisaks eelnevale, et tankimised on aset leidnud enamasti Xs, mis on ka A. Raava elukoht (I kd tl 44, ankeetandmed) ning on eluliselt usutav, et A. Raava enda elukoha piirkonnas ka isiklikeks sõitudeks tangib (ja maksab tankimise eest). Kütusekaardiga tasumised esitab kohus selgema ülevaate huvides tabelina.

Eeltoodu alusel on tõendatud, et A. Raava tegi MTÜ X arvelduskontolt enda isiklikule arvelduskontole ülekandeid selgitusega kütusekompensatsioon kokku summas 3484 eurot. Lisaks eelnevale on kohtu hinnangul kõikide osategude süü küsimuse hindamisel keskse tähtsusega ka asjaolu, et tegelikkuses on A. Raava möönnud talle süüks arvatavate tegude (ülekannete, kütusekaardi kasutamine) toimepanemist. Märgitu nähtub järgnevast. Kuigi A. Raava ei ole ise ütlusi andnud, siis nõustub kohus prokuröriga selles, et KrMS § 66 lg 21 p 1, 3 alusel on tõendiks A. Raava poolt antud vahetud selgitused MTÜ X seaduslikule esindajale R. K.ile ja tunnistajatele, kuivõrd need selgitused sisaldavad kuriteo toimepaneku omaksvõttu. R. K.i ütlustest nähtub, et küsides A. Raavalt ülekannete osas selgitust, vastas viimane, et selline vabatahtlik töö ei kestagi kaua, hakkab oma elu ära elama, normaalne on inimesele palka maksta (I kd tl 50). Sama kinnitas A. Raava ka seltsi 10.02.2020 koosolekul, öeldes, et vabatahtlik töö on aja ära elanud, ta ei ole midagi valesti teinud, ei tunnistanud ennast süüdi. Oli nõus juhatusest lahkuma (I kd tl 50pö). Tunnistaja R. N. vahendatud ütlustest nähtub, et 10.02.2020 üldkoosolekul tunnistas A. Raava, et on sigadusi teinud (II kd tl 4pö). Tunnistaja R. T.u vahendatud ütlustest (I kd tl 8pö) nähtub, et 10.02.2020 koosolekul A. Raava selgitas raha võtmise kohta, et on seda raha enda arvates väärt. Asjaolu, et A. Raava ka ise on tunnistanud MTÜ raha omastamist väljendub ka tema poolt R. K.ile saadetud sõnumis, mis on muu tõend KrMS § 63 lg 1 alusel (muu dokument) ja millest nähtub, et A. Raava võtab omaks endale raha maksmise ning selgitab, et tema:“ miks ma hakkasin endale raha välja maksma, Põhimõtteliselt juhtus see siis kui olin kirjutanud garaaži soojustamise projekti../../ Minu asjaajamine on sigadus selles mõttes, et ma juhatusega selgelt läbi ei rääkinud../“ (I kd tl 94, 95). Kohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanu seadusliku esindaja ja tunnistajate ütluse usaldusväärsuses selle kohta, et MTÜ X avalduses ja selle lisades märgitud arved, tegevused, kaupadega seotud jm ülekanded ning kütusekaardi kasutamine maksmisel ei ole seotud MTÜga X . Kannatanu seadusliku esindaja ja tunnistajate ütlused on riimuvad ja kokkulangevad kirjalike tõenditega, sisemised vastuolud puuduvad, need on eluliselt usutavad. Samuti on usutav teatud ulatuses mälu petlikkus nüanssides. Ühtegi sellist asjaolu, mis seaks kellegi ütlused kahtluse alla, kohus tuvastanud ei ole. Kaitsja esitatud tõenditest MTÜ X üldkoosoleku protokollid ja MTÜ majandusaasta aruanded 2013-2018 on kohtu poolt leidnud käsitlemist A. Raava juhatuse liikmeks oleku staatuse analüüsi juures, muus osas kohtu hinnangul need ei tõenda ega lükka ümber esitatud süüdistust. 06.08.2021 kaitsja poolt Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud taotluse (II kd tl 64) võtab kohus teadmiseks. Samale taotlusele on kaitsja viidanud kaitseaktis ja kohus on selle osas seisukoha võtnud 13.12.2021.a. kohtu alla andmise määruses (I kd tl 33-36), midagi täiendavat kohtul lisada ei ole. Menetleja e-kiri R. K.ile 16.04.2020 ja 17.04.2020 vastus (II kd tl 66-68) ei sisalda kohtu hinnangul tõenduslikku ega muud olulist teavet. Antud kirjavahetusest selgub dokumentide küsimine ja vastuse manusena nähtuvad kohtule varasemalt esitatud dokumendid (süüteoteate lisad), kuid see ei sisalda teavet, mis seaks kahtluse alla R. K.i ütluste usaldusväärsuse. Kaitsja on kohtule esitanud ka Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide teabekeskus MTÜ arve summas 584,40 eurot (II kd tl 69); SA X arve nr 160089 summas 1200 eurot (II kd tl 70); H AS arve nr 1, summas 5000 eurot (II kd tl 71); R. N. FIE arve nr 5 summas 718,80 eurot (II kd tl 72); FIE R. N. arve nr 43 summas 160 eurot. Märgitud arvete osas ei ole A. Raavale süüdistust

esitatud. Kohtuasjas on nii R. K.i kui ka tunnistajate, sh R. N. ütlustega tuvastatud juba eelnevalt, et osaleti koolitustel, veevedu leidis aset ning R. N.le kompenseeriti suuremad kulutused seoses auto remondiga. Need kaitsja poolt esitatud tõendid ei lükka ümber A. Raavale etteheidetud tegusid (ülekannete sooritamist, mis ei ole seotud MTÜ-ga X ). Kaitsja püüe süüstada ka teisi juhatuse liikmeid A. Raava süüdistuse kontekstis jääb tagajärjetuks. Kohtu alla on antud A. Raava ja kohus arutab asja esitatud süüdistuse piires. Kohus on juba varasemalt märkinud, et puudub alus kahelda kannatanus seadusliku esindaja ütlustes selle kohta, et MTÜ on edastanud uurimisorganitele MTÜ-ga X mitteseotud arved, ülekanded, kütuse kasutamisest tingitud kulud. Sellest tulenevalt jätab kohus kaitsja esitaud eelmärgitud tõendid tõendikogumist välja. Vaidluse all ei ole asjaolu (ega oma see puutumust A. Raava süüdistusse) kas ja mille alusel teistele (sh juhatuse) liikmetele kulud hüvitati. Tõendid A Raava poolt tehtud projektide kohta MTÜ huvides, s.o. kaitsja esitatud 2017 projekt ventilatsiooni renoveerimise kohta, KOV omaalgatusprogramm 2017, millised tõendavad, et esitati taotlused ja MTÜ X sai rahastust, tõendamaks omakorda, et A. Raava panustas MTÜ tegevusse, võtab kohus teadmiseks kui A. Raavat iseloomustava materjal. Kohtus ei ole vaidluse alla seatud A. Raava panustamist MTÜ X töösse, kuid märgitud tõendid ei lükka ümber A. Raava eelnevalt tuvastatud süüd. Kaitsja poolt esitatud võlakiri (koos e-kirja ja maksegraafikuga, II kd tl 96-98) ei oma kohtu hinnangul tähtsust kannatanu (sh seadusliku esindaja ütluste) usaldusväärsuse hindamisel ega ka tsiviilhagi suuruse määramisel. Kohus on varalise kahju tuvastanud kogutud tõendite pinnalt ning kriminaalmenetluses on esitatud hagi väiksemas summas (I kd tl 10-12), kui kaitsja esitatud väidetavas võlakirjas. Tähele tuleb panna ka seda, et võlakiri on koostatud 03.04.2020, kuid hagi esitatud 25.10.2021 ehk hiljem. Vaidlus puudub selles, et kannatanu on tsiviilhagi vähendanud, võrreldes esialgse nõudega, läbirääkimisi on mõlemad pooled kohtuistungil möönnud. Kannatanul on õigus mh ka hagi vähendada, sh loobuda osaliselt või täielikult esitatud hagist (nõudest, intressidest jms). Asjaolus, et kannatanu esialgne nõue oli suurem kui kriminaalmenetluses esitatud hagiavaldus, ei näe kohus ei pahatahtlikkust, ega usaldusväärsust mõjutavat tegurit. Pigem nähtub sellest kannatanu inimlik soov A. Raavale vastu tulla ja talle soodsamalt tekkinud olukord ilma võimuorganeid tülitamata lahendada. Seetõttu jätab kohus kaitsja esitatud tõendi tõendikogumist välja. Seega loeb kohus tõendatuks MTÜ X juhatuse liikme A. Raava poolt MTÜ X arvelduskontolt enda kontole ja endaga seotud kolmanda isiku kontole ülekannete tegemise ja MTÜ X kütusekaardiga isikliku kütuse tankimise eest tasumise järgmiselt: nö tööpanusega seotud ülekanded kokku summas 25 379 eurot, kolmanda isiku MTÜ Y arvelduskontole ülekanded kokku summas 1393 eurot, soetatud kaubad kokku summas 1944,25 eurot, MTÜ X kütusekaardiga tasumine kokku summas 9937,46 eurot ja nn kütusekompensatsiooni ülekanded kokku summas 3484 eurot) ehk ülaltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Ants Raava pööras ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks MTÜ X vara kokku summas 42137,71 eurot. Objektiivne koosseis KarS § 201 lg 2 p 2 järgi on kvalifitseeritav suures ulatuses isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmandate isikute kasuks pööramine. Kohtu hinnangul on Ants Raava eelnevalt kirjeldatud tegevuses realiseerunud KarS § 201 lg 2 p 2 objektiivne koosseis. Käesolevas asjas on tuvastatud kahju tekitamine kokku summas 42137, 71 eurot, mis ületab 40 000 eurot, s.o. suure varalise kahju piirmäära KarS § 121 p 2 kohaselt. Kohtu hinnangul, erinevalt kaitsja arvamusest, olid MTÜ arveldusarve ja sellel olevad rahalised vahendid Ants Raavale usaldatud võõras vara. Siinkohal ei ole kohaldatav kaitsja viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele asjas nr 3-1-1-52-14, mis käsitleb osaühingu

ainuosaniku võimalikku vastutust omastamise eest. Kohus juhib tähelepanu, et A. Raava ei ole olnud MTÜ X ainuosanik. Nimelt rahalised vahendid kui vara kuulus MTÜ-le X , mitte Ants Raavale isiklikult. Usaldussuhe tekkis MTÜS alusel, nimelt oli Ants Raaval juhatuse liikmena õigus esindada MTÜ ja teha tehinguid MTÜ nimelt, samuti tasuda arveid, sooritada ülekandeid, sõlmida lepinguid. Tulenevalt hoolsus ja lojaalsuskohustusest puudus aga A. Raaval õigus/volitus MTÜ rahaliste vahendite arvelt teha enda isiklikuks kasutamiseks, st süüdistuses märgitud ülekandeid ja tasuda enda kütuse tarbimise eest. Seega sooritades MTÜ tegevusega mitteseotud rahalisi ülekandeid, mille eest MTÜ ei saanud ka vastusooritust, kasutas ta MTÜ rahalisi vahendeid majanduslikult mitteotstarbekalt ehk siis on ta selliselt ebaseaduslikult ehk ilma loata enda/kolmandate isikute (MTÜ Y) kasuks pööranud MTÜ X vara. Ants Raava tehtud ülekannete ja kütusekaardiga tasumise tõttu vähenes MTÜ X vara ja suurenes tema isiklik ja temaga seotud ettevõtte vara, st et ta oli MTÜ vara pööranud enda/endaga seotud kolmanda isiku kasuks. Siinkohal tuleb märkida, et kohus ei saa ühelgi juhul nõustuda kaitseversiooniga, et A. Raava tegevus – panus seltsi loomisel ja selle tegevusse üleüldiselt oligi vastusooritus ning välistaks justkui A. Raava vastutuse. Kohus selgitab, et käesolev menetlus ei anna hinnangut A. Raava moraalsele ega füüsilisele panusele MTÜ X asutaja ja juhatuse liikmena. Puudub vaidlus selles, et A. Raava on suurel määral panustanud seltsi loomisesse, tegevusse ja selle tegevuses hoidmisesse. Samas tuleb A. Raaval aru saada, et rahalised vahendid, mis olid taotletud MTÜle X või laekunud muudest allikatest MTÜ-le, olid seltsi rahalised vahendid, mitte tema isiklikud. Seltsi varalisi vahendeid tohib kasutada aga seaduses ettenähtud viisil seltsi hüvanguks. Nii A. Raava enda antud selgitustest (läbi vahendatud ütluste), kuid ka sooritatud ülekannetest ja kütusekaardiga isiklike tankimiste eest tasumisest jääb üheselt mulje, et A. Raava pidas ennast ainuotsustajaks MTÜ X rahaliste vahendite kasutamise üle. A. Raaval olid seaduslikud võimalused endale töötasustamine, kütusekompensatsioon jm kokku leppida üldkoosoleku otsusega, kuid ta ei teinud seda. MTÜS § 281 lg 1 näeb ette võimaluse juhatuse liikmele tasu maksmiseks, kuid see peab olema väljendatud põhikirjas. Antud juhul MTÜ X i põhikirjas sellist klauslit ei ole. Enne 2020.a. ei ole seda küsimust ka üldkoosolekul tõstatud. Samuti ei ole süüdistuse perioodil üldkoosolekul otsustatud/arutatud juhatuse liikmele tasu maksmist vastavalt MTÜS § 19 lg 1p 4; 281 lg 1 teisele lausele. Seega ei võinud Ants Raava ilma üldkoosoleku nõusolekuta ise endale tasu maksmist otsustada. Kohtu hinnangul käesoleva kuriteoteate ja tsiviilhagi esitamisega ning kannatanu seadusliku esindaja ütlustest nähtuvalt ei ole MTÜ X nõustunud taolise, juhatuseliikme poolse iseendale tasu maksmise jm etteheidetud tegudega ka tagantjärgi. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et A. Raava tegutses avalikult ega oma see kvalifikatsiooni seisukohast ka tähtsust. Tähele tuleb panna, et A. Raava ei ole kajastanud nt majandusaasta aruannetes endaga tehtud tehinguid (nt MTÜ Y lepinguid, neist tulenevaid ülekandeid/väljaminekuid), endale tehtud maksed jms ei ole kontrollitaval viisil välja toodud, kuigi juhatuse liikme tehingud tuleb eraldi välja tuua. Süüdistuses etteheidetud tegusid ei ole ta arutanud eelnevalt teiste juhatuse liikmetega ega üldkoosolekul. Selliselt on A. Raava, tegelikkuses varjanud enda tegevust teiste juhatuse liikmete ja üldkoosoleku eest. Kuriteo jätkuvus Kohus nõustub prokuröriga selles, et tegemist on jätkuva kuriteoga. A. Raava käitumismuster on läbi seitsme aasta olnud välist teopilti hinnates sama, olles ilmselgelt olnud kantud ka ühtsest tahtest − saada oma tööpanuse eest tasu. Nimelt on kogu perioodi vältel A. Raava sama kannatu rahalisi vahendeid seitsme aasta vältel järjepidevalt enda või endaga seotud pangakontodele üle

kandnud, tasunud endaga seotud arveid ja kasutanud enda isiklikuks otstarbeks kannatanu kütusekaarti ja võttes sealjuures lisaks välja veel kütusekompensatsiooni. Selliselt on kohtu hinnangul A. Raava tegevus olnud ühtsest tahtlusest kantud, teod on olnud ajaliselt lähedased (igakuised 7 aasta vältel) sama kannatanu vastu sarnasel viisil toimepandud (igakuised arvete maksmised, ülekanded, kütusekompensatsioon, kütuse kaardi kasutamine). Kohtu hinnangul on iga tuvastatud üksik osategu täitnud süüteokoosseisu. KarS § 81 lg 4 kohaselt arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest, mistõttu ei ole A. Raavale etteheidetav kuritegu aegunud. Viimane osategu on aset leidnud 25.01.2020.a, tegemist on II astme kuriteoga, mistõttu ei ole selle aegumistähtaeg KarS § 81 lg 1 p 2, 4 järgi saabunud. Subjektiivne koosseis KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Käesoleval juhul viitavad kohtus uuritud tõendid üheselt sellele, et A. Raava tegutses kavatsetult. Ants Raava teadis, et tegemist on MTÜ X arveldusarvega, mitte tema isikliku pangakontoga. Samuti ta teadis, et puudub üldkoosoleku nõusolek / otsus temale kui juhatuse liikmele töötasumaksmiseks, sh projektide kirjutamise eest tasu saamiseks ning endale kütusekompensatsiooni maksmiseks, endaga seotud kolmandale isikule ülekannete tegemiseks, kaupade eest tasumiseks, mis ei ole seotud MTÜ-ga X , ning MTÜ X kütusekaardiga enda isiklike sõitude tankimiseks. Ülekanded pangakontolt teistele kontodele ning MTÜ kütusekaardi kasutamine maksmisel on võimalik teha üksnes teadlike liigutustena mehaaniliselt (sisestada andmed ülekande teostamiseks, sh arveldusarve andmed, pangaparoolid jm), mistõttu sai A. Raava nii vaimses kui füüsilises mõttes antud teo toime panna üksnes teadlikult ja tahtlikult, soovides ja tehes MTÜ pangakontolt ülekandeid ja tasudes MTÜ kütusekaardiga, milleks puudus MTÜ luba (üldkoosoleku otsus). Eeltoodu alusel on A. Raava tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 2 järgi. A. Raava on täisealine süüvõimeline isik, tema süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Kohtu hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. A. Raava ei ole enda süüd tunnistanud. Kohtus uuritud Ants Raava iseloomustavast materjalist selgub, et karistusregistri andmete kohaselt on Ants Raava varem kriminaalkorras karistamata ning kohtule teadaolevalt puuduvad tal ka väärteokaristused. Sellest saab kohus järeldada, et väljaspool käesolevas asjas etteheidetud rikkumisi on A. Raava käitunud õiguskuulekalt. A. Raaval on töökoht, kindel sissetulek ja pere. Kannatanu seaduslik esindaja ja tunnistajad kirjeldasid A. Raavat väljaspool raha omastamise küsimust positiivselt. Kohtule arusaadavalt on A. Raava panus MTÜ X loomisel olnud suur ning algusaastatel on ta selle tegevusse märkimisväärselt enda aega panustanud, viimastel aastatel on olnud seltsi tegevustesse vähem kaasatud. A. Raava on MTÜ X ees õigustanud enda tegevust asjaoluga, et ta vääris enda tööpanuse eest tasu. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et A. Raava üleüldine suhtumine õiguskorda on seda väärtustav, kuid A. Raaval tuleb endale väga selgelt aru anda, et MTÜ X (või muu juriidilise isiku) rahalised vahendid, olenemata tema enda panusest, ei ole tema isiklikud ega mõeldud isiklikuks kasutamiseks. Seega tema isikust tulenevaid eripreventiivseid karistus suurendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvat peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kohtupraktikas on piisavalt sagedased omastamise süüdistused just juriidilise isiku juhtivorgani poolt (nt Riigikohtu hiljutised lahendid asjades 1-19-6307, 1-18-5732, 1-17-2359 jne) Kohus peab tõdema, et suhtumine juriidilise isiku varasse kui enda omasse ei ole aktsepteeritav ja siinkohal tuleb anda ühiskonnale selge signaal, et selline teguviis on mitte ainult taunitav, vaid ka karistatav. Samuti on antud juhul oluline, et Ain Raava omastas just i rahalisi vahendeid. Teisisõnu, A. Raava olles i juhatuse liige, kelle missiooniks oli päästetegevuse ja -võimekuse piirkondlik arendamine, kasutas tegelikkuses ära avalikku usaldust ja vabatahtlikkuse alusel loodud seltsile eraldatud rahaliste vahendite käsutamisõigust, omastas kokku 7 aasta vältel seltsi vara. , mille tegevusvaldkond on seotud otseselt inimeste elude jm päästetöödega, sh valmisolekuga kriisiolukordades reageerida, saab põhineda avalikul usaldusel, sh usaldusel, et seltsile eraldatud (nii riigi kui kohaliku omavalitsuse, annetuste jms) rahalised vahendid on kasutatud sihtotstarbeliselt. A. Raava on oma tegevusega sellist usaldust õõnestanud. Kohus leiab, et sellisele tegevusele tuleb reageerida rangelt, andes ühiskonnale selge märgi sellest, et avaliku turvatunnet tagava seltsi varaliste vahendite omastamine on rangemini karistatav, kuivõrd sellise tegevusega (seltsi vara omastamisega) on A. Raava vähemalt kaudselt halvendanud seltsi tegevusvõimekust, mistõttu leiab kohus, et üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt tuleb A. Raava karistust mõnevõrra suurendada. Võttes kokkuvõtvalt arvesse, et süüdistatava teosüü on keskmisest määrast suurem, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning eripreventiivsed kaalutlused tema karistuse suurendamiseks või vähendamiseks, kuid eksisteerivad üldpreventiivsed kaalutlused tema karistuse suurendamiseks, peab süüdistatava karistus olema keskmäärast mõnevõrra suurem, mistõttu on kohane karistada A. Raavat käesoleva kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat. Kuigi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi on võimalik karistuseks mõista rahaline karistus, siis vaatamata sellele, et A. Raaval on töökoht ning seega ka sissetulek (I kd tl 44, 226-227), oleks rahalise karistuse mõistmine ilmselgelt põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Kohus arvestab eelkõige, et tegemist on 7 aasta vältel toime pandud kuriteoga, mis on tähelepanuväärselt pikk aeg. Samuti on kahju tekitatud märkimisväärses summas ega ole asutud ka kahju hüvitama, kuigi Pu arve osas võttis A. Raava hagi õigeks ja sissetulek on tal olemas. Lisaks kahju suurusele ja

Kuriteoga tekitati kannatanule MTÜ-le X varalist kahju, kannatanu esitas tsiviilhagi ja palub süüdistatavalt Ants Raavalt välja mõista kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 42 137,76 eurot (I kd tl 10-12), mis moodustub järgnevalt: A. Raava tehingud iseendaga summas 25 379 eurot; A. Raava tehingud MTÜ-ga Y summas 1393 eurot; A. Raava poolt isiklikuks otstarbeks soetatud kaubad summas 1944,25 eurot, A. Raava poolt MTÜ X kütusekaardiga isiklike tankimiste tasumine summas 9937,51 eurot ja A. Raava poolt endale kütusekompensatsiooni maksmine summas 3484 eurot. Kaitsja on leidnud, et hagi on esitatud hilinemisega, see tuleks jätta läbi vaatamata. Alternatiivselt, et hagi on põhjendamata ja suures osas aegunud. Alternatiivselt, et hagi on põhjendatud 14 000 euro ulatuses. Samuti esitas kaitsja kohtule väidetavalt kannatanu e-kirja koos võlakirja/kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks summas 55 980,73 eurot, Ants Raava nimelt, allkirjata, koos maksegraafikuga (II kd tl 96-98) viidates, et see näitab kannatanu ebausaldusväärsust, kuna A. Raavalt nõutavad summad on muutuvad. Kohus juba eelnevalt märkis, et antud tõendid ei oma sisulist tähtsust ka hagi suuruse hindamisel. 13.12.2021.a kohtu alla andmise määruses on Harju Maakohus tsiviilhagi menetlusse võtnud (I kd tl 33-36), olles ühtlasi juba võtnud seisukoha selles, et tsiviilhagi läbi vaatamata või käiguta jätmise alused puuduvad. Kohus möönis rikkumist prokuratuuri poolt antud tsiviilhagi esitamise tähtajas, kuid ei pidanud seda oluliseks rikkumiseks. Sellest tulenevalt lahendab kohus hagi sisuliselt. Kohtumenetluses jäi kannatanu lepinguline esindaja esitatud hagi juurde ja kaitsja vaidles sellele vastu. Süüdistatav on tunnistanud kohtus hagi osaliselt, seda P OÜ arvest tulenevas osas, s.o summas 277,06 eurot (I kd: tl 45; 88pö, 170). TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on selles osas hagi õigeksvõtt kohtule siduv ning kohus antud arvest tulenevat nõuet sisulises mõttes ei hinda. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, summas 277.06 eurot TsMS § 440 lg 1 alusel ning viitab, et TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel on hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täidetav. Ülejäänud osas vaidleb süüdistatav hagile vastu.

Lahendamaks tsiviilhagi, tuleb kohtu hinnangul välja selgitada, kas A. Raava juhatuse liikmena vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega MTÜS § 32 lg 2 kohaselt; kas, A. Raava on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1; TsÜS § 35); kas MTÜ-le X on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1, 128 lg 1, 2, 3); kas A. Raava rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus leiab, et vastused kõigile neile küsimustele on jaatavad järgmiste põhjendustega. Kohus on A. Raava süüküsimuse juures juba tuvastanud, et A. Raava oli kogu hagi aluseks olevate ülekannete sooritamise ja kütusekaardiga tasumise perioodil (kogu süüdistuse perioodil 22.01.2013 kuni 25.01.2020) MTÜ X juhatuse liige, kes vastutas raamatupidamise korraldamise eest ja kellele oli usaldatud MTÜ X i rahalise vahendite käsutamine (sh lepingute sõlmimine, MTÜ pangakonto haldamine, ülekannete tegemine). Kohus jääb kõigi eeltoodud seisukohtade juurde selles küsimuses ega pea vajalikuks ennast korrata. Kohus eelnevalt tuvastas ja jääb samuti eespool märgitud (süüküsimuse juures analüüsitud) põhjenduste juurde, et Ants Raava on toime pannud kavatsetult KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimelt olles MTÜ X juhatuse liige alates 18.03.2008 kuni 26.02.2020 ja raamatupidamise korraldamise eest vastutav, omastas ta perioodil 22.01.2013 kuni 25.01.2020 järgneva MTÜ X vara: tegi iseendaga seotud pangakontole ülekandeid summas 25 379 eurot (süüdistuse perioodil enda arvelduskontole kantud summad); summas 1393 eurot on teostatud ülekanded MTÜ Y arvelduskontole; isiklikuks otstarbeks kaupade soetamine on leidnud tuvastamist summas 1944,25 eurot; kütusekaardi kasutamine summas 9937,46 eurot ja endale kütusekompensatsiooni maksmine summas 3484 eurot, kokku summas 42 137,71 eurot, mitte 42137,76 eurot nagu on arvutustehniliselt ekslikult märgitud hagiavalduses (ja süüdistusaktis). Kohus leiab, et A. Raava tegevus on toime pandud ka tsiviilõiguslikult tahtliku tegevusena. Kohtulikul uurimisel leidis tuvastamist, et A. Raava kandis MTÜ X arvelduskontolt enda ja endaga seotud kolmandate isikute arvelduskontole kannatanu vara, on soetanud kannatanu vara arvelt isiklikult otstarbeks esemeid (mis ei ole kannatanu valdusesse jõudnud), vormistas juhatuse liikmena kütuse maksekaardi, millist kasutas isiklikul otstarbel kütuse eest tasumiseks. Selliselt sai A. Raava tegutseda nagu kohus ka eelnevalt tuvastas, üksnes teadliku ja tahtliku tegevusena. Samuti leiab kohus, et selliselt on A. Raava käitunud ilmselgelt tahtlikult heade kommete vastaselt. Pannes toime käesoleva kuriteo, ei ole A. Raava tegutsenud juhatuse liikme tavalise hoolsuskohustusega ega käitunud lojaalselt MTÜ X suhtes, rikkudes selliselt MTÜS § 32 lg 1 ja TsÜS § 35. Kohus nõustub kannatanu lepingulise esindajaga selles, et juhatuse liikme suhe mittetulundusühingiga on sisult käsundilaadne õigussuhe, mistõttu leiab kohus, et A. Raava tegutses tehingulises õigussuhtes ning temale kehtis lojaalsuskohustus VÕS § 620 lg 1 ja 2 kohaselt. Kuivõrd kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et A. Raava MTÜ X juhatuse liikmena ilma üldkoosoleku nõusolekuta tegi ülekandeid iseenda ja endaga seotud kolmandatele isikutele (ülekanded enda arvelduskontole, Tasapisi Targemaks MTÜ arvelduskontole, kasutas kannatanu kütusekaarti isiklike sõitude eest tasumiseks), siis selliselt rikkus A. Raava kannatanu varalisi õigusi. Kohtu hinnangul ei ole selline tegevus käsitletav tehingu, vaid sooritusena (21.04.2021.a RKTKo asjas nr 2-17-3478, p 15), mistõttu ei ole tegemist MTÜS § 27 lg 5 kohaselt tühiste tehingutega, vaid sooritused on teostatud õigusliku aluseta. Kohtu hinnangul on aga sellistel, eelnevalt tuvastatud asjaoludel, MTÜ-le X tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, kohtulikul uurimisel tuvastatu pinnalt summas 42137,71 eurot. Kuivõrd kõik ülekanded ja kütusekaardiga tasumise on A. Raava teinud ise,

isiklikuks otstarbeks, siis eksisteerib ilmselgelt ka põhjuslik seos tema tegude (rikkumiste) ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Ilmselgelt on selliste tegudega A. Raava rikkunud MTÜ X varalisi õigusi, ning on rikastunud MTÜ X arvelt VÕS § 1037 lg 1 mõttes. Ilmselgelt rikkudes teadlikult enda kui juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, käitudes tahtlikult heade kommete vastaselt on A. Raava rikkunud MTÜS § 32 lg 1 kehtestatud hoolsuskohustust ja vastutab sellest tulenevalt MTÜS § 32 lg 2 alusel. Käesoleval juhul on kannatanu tõendanud, et A. Raava rikkus juhatuse liikmena oma kohustusi ja nende rikkumiste tulemusena on mittetulundusühingule tekkinud kahju, kuid kohtu hinnangul ei ole A. Raava (keeldudes ütluste andmisest, läbi kaitsja esitatud tõendite) tõendanud, et ta on tegutsenud mittetulundusühingu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kaitsja on esitanud tõendeid teiste juhatuse liikmete väidetavate n-ö rikkumiste kohta (hüvitatud arved), kuid mitte tõendeid selle kohta, et hagi (süüdistuse, antud juhul kattuvad tõendid) aluseks olevad arved/tšekid/ülekanded jm oleksid olnud tehtud MTÜ X huvides. MTÜS § 32 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. TsÜS § 37 lg 4 kohaselt tuleb seda tähtaega arvutada kohustuse rikkumisest. Kohus möönab, et erinevalt karistusõigusest, ei tunne tsiviilõigus jätkuva teo mõistet, mistõttu tuleb arvutada iga rikkumise aegumise tähtaega eraldi tegudena. Kohtuhinnangul ei ole tsiviilhagi siiski üheski (sooritatud ülekanded, kütusekaardiga tasumine) osas aegunud. MTÜ X nõue Ain Raava vastu on esitatud seoses viimase poolt juhatuse liikmena oma ametikohustuste rikkumisega MTÜ-le X kahju tekitamisega seoses. Kohus nõustub kannatanu lepingulise esindajaga selles, et kuivõrd A. Raava oli MTÜ X juhatuse liige kogu hagi aluseks oleva perioodi vältel, siis tegutses ta MTÜ suhtes käsunduslaadses õigussuhtes, mistõttu kohaldub aegumisele TsÜS § 146 lg 4, mitte TsÜS § 150 nagu viitas kaitsja. Sellist seisukohta toetab ka kohtupraktika (RKKKo 1-17-2359, p 65, 66). Nimelt, kohus eelnevalt tuvastas (luges tõendatuks), et A. Raava rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus on jõudnud järeldusele, et A. Raava käitus tahtlikult heade kommete vastaselt, omastas ülekannete tegemise kaudu ja kütusekaardiga tasudes MTÜ X vara, soovides selliselt õigusvastast tagajärge ehk enda vara suurenemist ja MTÜ vara vähenemist. Selline tegevus on käsitletav ka lojaalsuskohustuse rikkumisena, kuivõrd ta ei tegutsenud mitte MTÜ, vaid enda isikliku (varalise) kasu huvides. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud, et A. Raava ise oleks avaldanud enda tegevust (ülekannete tegemine, kütusekaardi kasutamine) teistele juhatuse liikmetele. Asjaolu, et M. S. (18.03.2008 kuni 09.02.2015 juhatuse liige) ise avastas A. Raava poolse endale kütusekompensatsiooni maksmise ja ei reageerinud sellele (üldkoosolekut kokku kutsudes), ei ole käsitletav A. Raava poolse teavitamisena. Juhatuse liikme tegevust kontrolliva isikuna saab MTÜS alusel käsitleda üldkoosolekut kui kõrgeimat organit ning seda ei ole ei A. Raava ega M. S. teavitanud. Kohtu hinnangul ei olnud MTÜ X üldkoosolekule A. Raava tegevus enne 10.02.2020 (üldkoosolek) teada. A. Raaval oli ka äärmiselt lihtne enda (ebaseaduslikku) tegevust varjata, kuivõrd tema ainsana tegeles MTÜ rahaasjadega. Kuivõrd käesolevas menetluses on tuvastatud, et kuriteo (rikkumised) pani toime A. Raava üksi, siis ei oma teiste juhatuse liikmete vastutus (tegevusetusena) siinkohal tähtsust. Kohus arutab asja, sh tsiviilhagi esitatud süüdistuse ja hagiavalduse ulatuses ning tsiviilhagi on esitatud A. Raava vastu (mitte teiste endiste ja praeguste juhatuse liikmete vastu). Kohus viitab, et VÕS § 65 lg 1 alusel on kannatanul õigus nõuda solidaarvõlgnikult ehk sh ainuisikuliselt A. Raavalt (lähtudes kaitsja teooriast, et vastutavad ka teised juhatuse liikmed) kohustuse täielikku täitmist. Seega jäävad kaitsja sellekohased väited tagajärjetuks.

Asjaolu, et R. K. rikkumise avastas ja seda tuvastama hakkas viitab üheselt sellele, et ka nö vaikivalt ei kiidetud A. Raava poolset MTÜ vara omastamist tagantjärgi heaks. Seda kinnitab 10.02.2020 üldkoosolek ja politseisse avalduse esitamine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kannatanu tugineb õigesti TsÜS § 146 lg 4 ning see tähtaeg ei olnud tsiviilhagi esitamise ajaks (ega oleks isegi praeguseks) veel möödunud, sest esimesed kannatanu nõude aluseks olevad rikkumised pärinevad aastast 2013. Nimelt, kohus tuvastas, et A. Raava on kuriteo toime pannud ajavahemikus 22.01.2013 kuni 25.01.2020. Kannatanu seaduslik esindaja R. K. tuvastas võimaliku vara omastamise 2020.a. alguses, MTÜ X i üldkoosolek A. Raava tegevusega seoses toimus 10.02.2020, politseisse on MTÜ X avalduse esitanud 24.04.2020.a. ning tsiviilhagi on esitatud 25.10.2021 (digiallkirja kuupäev, päises ekslikult 25.11.2021). Kohtu hinnangul tekkis MTÜ-l veendumus A. Raava kui juhatuse liikme poolsest MTÜ varade omastamisest ehk tahtlikust rikkumisest lõplikult 10.02.2020 üldkoosolekul, kus anti MTÜ rahalisest seisust ülevaade ja enda tegevust selgitas ka A. Raava. Kohus eelnevalt märkis, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel. Sellest tulenevalt kohaldub MTÜ kahju hüvitamise nõuetele juhatuse liikme vastu analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2 (RKKKo nr 1-19-6307, p 57-59). Seega tuleb kahju hüvitamise nõue lepingust ja seadusest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu lahendada VÕS § 115 lg 1 alusel koosmõjus MTÜS §-ga 32 lg 2, mitte VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel nagu viitas kannatanu lepinguline esindaja. VÕS § 127 lg 1 kohaselt tuleb kannatanu asetada kahju hüvitamise läbi samasugusesse olukorda kui kahju ei oleks põhjustatud. Kohus eelnevalt on tuvastanud, et A. Raava tahtliku tegevusena on põhjustatud kannatanule otsene varaline kahju summas 42 137,71 eurot (I kd tl 10-12), mis moodustub järgnevalt: A. Raava ülekanded iseenda pangakontole summas 25379 eurot; A. Raava ülekanded MTÜ-le Y summas 1393 eurot; A. Raava poolt isiklikuks otstarbeks soetatud kaubad summas 1944,25 eurot, A. Raava poolt MTÜ X kütusekaardiga isiklike tankimiste tasumine summas 9937,46 eurot ja A. Raava poolt endale kütusekompensatsiooni maksmine (ülekanded) summas 3484 eurot. Kohus eelnevalt rahuldas tsiviilhagi osaliselt seoses hagi omaksvõtuga summas 277,06 eurot. Lisaks sellele rahuldab kohus eeltoodu alusel VÕS § 1044 lg-st 2, VÕS § 115 lg-st 1, MTÜS § 32 lg-st 2 ja VÕS § 620 lg-st 1 lähtuvalt kannatanu MTÜ X esitatud tsiviilhagi osaliselt, nimelt summas 41 860,65 eurot, jättes rahuldamata esitatud nõude 5 sendi (arvutusviga) kui põhjendamatult esitatu osas.

laiaulatuslik kaalutlusõigus kaitsekulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel (RKKKo 3-11-77-16, p 15). Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja (esindaja) tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja (esindaja) tunnitasu mõistliku suurusega ning millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt nt RKKKo 1-15-9051, p-d 38 ja 46). Kannatanu esindaja taotluses välja toodud istungitel osalemise ajakulu on põhjendatud ja realistlik. Sealjuures taotleb esindaja ajakulu tegelikkuses kulunud ajast isegi veidi vähem (nt 18.03.2022.a istungi ajakuluna on märgitud 2 h 30 min, tegelikkuses osales esindaja seal 3 h 5 min). Seejuures kohus arvestab, et kannatanu esindaja pidi istungile ilmuma täpselt ning istungi reaalne algus võis mõne minuti võrra viibida. Kuna 25.03.2022.a istung kestis arvestuslikult alates kella 10.00 kuni 12.58, on istungi kestuseks 2 tundi 58 minutit. Seega on põhjendatud ajakulu kõigi istungite eest kokku 10 tundi 48 minutit. Samuti saab vajalikuks ja põhjendatuks pidada istungiteks ettevalmistamise, kannatanuga peetud suhtluse ja kulude hüvitamise taotluse koostamiseks märgitud ajakulu, kokku 4 tundi 50 minutit. Kannatanu esindaja kohtukõne puudutab valdavalt just neid aspekte, mis olid vaatluse all alles kohtuistungil ja seega ei esine selles üleliigset tsiviilhagi põhistuste kordust. Samas leiab kohus, et taotluses kohtukõne koostamisele märgitud ajakulust (4 tundi) saab põhjendatuks lugeda ajakulu 3 tundi. Seda lähtudes kohtukõne mahust (3,5 lk) ja arvestades, et tegu ei ole keerukate õigusküsimustega. Ühtlasi nähtub kannatanu esindaja taotlusest see, et ta jääb ka selle menetluskulude hüvitamise taotluse juurde, mille ta esitas kohtueelses menetluses prokuratuurile ja mis hõlmas tsiviilhagi esitamisega seotud kulu. Kohus toob välja, et kuigi viide sellele taotlusele kajastub süüdistusaktis, ei ole prokuratuur (ega ka kannatanu esindaja) seda taotlust kohtule esitanud. Arvestades, et võistlevas kohtumenetluses tuleb pooltel endil hoolitseda selle eest, et kõik vajalikud tõendid esitatakse kohtuliku uurimise käigus, ei ole kohtul võimalik enam hakata neid tõendeid ise koguma. Tähele tuleb panna ka asjaolu, et kannatanu esindaja on viibinud kõigil kohtuistungitel ning seega olnuks tal võimalik reageerida sellele, kui tema esindatavat puudutavaid tõendeid prokurör kohtule ei esita. Kohus ei pea tekkinud olukorras põhjendatuks ka kohtuliku uurimise uuendamist, kuna see rikuks otseselt poolte võrdsuse ja kohtumenetluse võistlevuse põhimõtteid. Eelnevast hoolimata on kohus seisukohal, et kannatanu esindaja 24.03.2022.a kirjaliku taotluse, selle lisade ja kohtuasja materjalide pinnalt ei ole tegu süüdistatavale uue ja üllatusliku taotlusega (vastav viide on juba süüdistusaktis) ning seega on võimalik kannatanu esindaja taotlus lahendada ka selles osas, mis puudutab kohtueelse menetluse kulusid. Nimelt nähtub 24.03.2022.a taotlusest see, et kohtueelse menetluse kulu hõlmas kannatanu esindaja poolt hagi koostamise kulu (II kd tl 113) ning milline on kannatanu esindaja tunnitasu − 180 eurot tunnis (sh käibemaks). Ühtlasi tuleb tähele panna, et 1260 eurot on õigusabi osutajale kannatanu poolt tasutud enne kohtumenetluse algust (II kd tl 121). Arvestades süüdistusaktis ja taotluses märgitud kohtueelse menetluse kulu summat (1260 eurot), taotleb esindaja seega hagiavalduse koostamise ja esitamiseks kulunud ajakulu hüvitamist 7 tunni eest. Seejuures on hagiavaldus kohtule esitatud koos süüdistusaktiga ning kohus saab hinnata hagiavalduse koostamiseks kulunud aja põhjendatud mahtu. Hetkel on tegu ühe süüdistatavaga kriminaalasjaga, mille sisuks oli ühe ja sama kannatanu suhtes samalaadsete varavastaste tegude jätkuv toimepanemine. Lisaks on oluline, et suure osa küllalt mahukast kahjude kokku arvestamise tööst olid juba ära teinud nii kannatanu ise, uurijad ja prokurör. Asjaolust, et kannatanu esindaja ei ole hagi tarbeks kahjude arvestamisse kuigivõrd panustanud, kõneleb see, et esindaja ei ole juhtinud tähelepanu nendele kannatanu kahjuks tehtud arvestustele, milles süüdistuses on eksitud (nt kütusele kulunud summade erinevus). Puutuvalt hagi sisulistesse põhjendustesse, saab tõdeda, et need on üldjoontes asjakohased. Kokkuvõtvalt

tuleb siiski arvestada, et tegu ei ole keeruka kriminaalasjaga ning ka tsiviilnõude esitamise aluseks olevad asjaolud on selged. Seda arvestades leiab kohus, et hagiavalduse koostamiseks kulutatud põhjendatud ajakuluks saab pidada 4 tundi. Esindaja nimetanud keskmise tunnitasu määradena 180 eurot koos käibemaksuga. Kohus ei pea taotletud tunnitasu määra mõistlikuks ning viitab, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on vaid harvadel juhtudel aktsepteerinud 150 eurost suuremat tunnitasu (viimati loeti 150-eurone tunnitasu põhjendatuks alles nt 23.03.2022.a RKKKo nr 1-19-9061, p 20). Uuemas kohtupraktikas on see kriminaalasjades ulatunud ka 170-180 euroni (RKKKo nr 1-20-2473, pd 9-10; 1-19-5641, p 23), kuid neis asjades on tegu olnud tunnustatud vandeadvokaatidega keerukates ja õiguse edasiarendamise seisukohast olulistes vaidlustes. Pidades silmas praeguse kriminaalasja olemust (juhatuse liikme poolt MTÜ vara omastamine), tõendite mahtu (kriminaalasjas on 2 köidet) ja keskmisest madalamat keerukust, saab esindaja ühe töötunni hinda siiski pidada keskmisest mõnevõrra kõrgemaks. Arvestades lisaks Riigikohtu uuemas praktikas väljendatud mõistliku tunnitasu suurust ning selle sõltuvust ka asja keerukuse ja tööpanusega (sh praktikat omastamiskuritegude asjades), tuleb praeguses asjas pidada mõistlikuks tasumääraks kuni 150-eurost tunnitasu (sh käibemaks). KrMS § 182 lg 3 kohaselt jaotatakse tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse osalise rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Seejuures näeb KrMS § 182 lg 4 ette võimaluse jätta süüdimõistetul, kannatanul või tsiviilkostjal seoses tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud kulud osaliselt või täielikult tema enda kanda, kui kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus rahuldas tsiviilhagi osaliselt, kuid vähendas kahjuhüvitist minimaalselt ja seda arvutusliku eksimuse võrra. Arvestades, et seeläbi väheneb väljamõistetava hüvitise summa 5 sendi võrra, on see kogusummat arvestades sedavõrd väike ja mittesisuline erinevus, et see ei tingi vajadust poolte vahel kulutuse jaotuse määramiseks. Tähele tuleb panna sedagi, et seda hüvitissumma minimaalset vähenemist ei ole kaasa toonud kaitsja tegevus. Lisaks puudub mõistlik põhjendus, miks peaks süüdistusversioonist alguse saanud arvutuslikust veast tingitud hagi osaline rahuldamine tingima menetluskulude jaotuse poolte vahel olukorras, kus nt 1protsendilisele menetluskulu kandmisele vastab sadu kordi suurem summa, kui oli hagisumma muutus (5 senti versus 1% põhjendatuks peetavast kulust). Kõike eeltoodud arvesse võttes loeb kohus kannatanu esindaja põhjendatud ajakuluks 22 tundi 38 minutit, mis kohalduva mõistliku tunnitasu (150 eurot sh käibemaks) korral tähendab, et kannatanu poolt valitud esindajale makstud tasu mõistlik suurus on 3395 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa tuleb tervikuna välja mõista Ants Raavalt kannatanu kasuks. Lisaks on menetluskuludeks Ants Raava poolt valitud kaitsjale makstud tasu, milleks kaitsja taotluse kohaselt on 5538 eurot. Arvestades, et A. Raava tunnistatakse süüdi täies süüdistuse mahus, on põhjendatud KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel see menetluskulu täielikult Ants Raava kanda. Arvestades, et vastavaid taotlusi ei esitatud ning kriminaaltoimikust ei nähtu, nagu esineks Ants Raaval majanduslikke raskusi (seejuures on tegu töötava isikuga), ei pea kohus põhjendatuks jätta osa välja mõistetud menetluskulusid riigi kanda või määrata nende tasumist ositi.

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

EDASIKAEBE KORD

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KARISTUS

TSIVIILHAGI

MENETLUSKULUD

ASITÕENDID