1-22-2791/22 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

6.Kohtumäärus edastada prokurörile, süüdistatavatele ja nende kaitsjatele, tsiviilkostjatele P.K ja K.R ning kannatanule OÜ K P. Edasikaebamise kord Tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses on kriminaalasi R.K-u suhtes süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja K E. R suhtes süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi üldmenetluses. 02.05.2022.a kohtuistungil esitas prokurör kohtule KrMS § 274 lg 5 alusel taotlused R.Ku ja K E. R suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Menetluse lõpetamisega ja kohustuse määramisega nõustumist on oma allkirjaga kinnitanud süüdistatavad, kaitsjad, tsiviilkostjad. Prokurör on mõlema süüdistatava osas esitanud vastavasisulised taotlused kohtule. Pärnu Maakohtu 03.05.2022 määrusega on eraldatud kriminaalasjast 1-22-227 kriminaalasi süüdistatavate R.Ku ja K E. R suhtes eraldi menetlusse, lahendamaks prokuröri taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks R.Ku ja K E. R suhtes KrMS § 202 alusel. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kriminaalmenetlus tuleb KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada, määrates prokuröri taotletud kohustused. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus on seisukohal, et süüdistatavate süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik menetlushuvi. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega ka seadusandja on antud teo hinnanud pigem kergemaks rikkumisks. R.Ku ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ega karistusest vabastatud KarS § 87 alusel. K E. R on Pärnu Maakohtu 14.12.2021 otsusega nr 1-21-8624 tunnistatud süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi ning vabastatud karistuse kandmiselt KarS § 87 meetmeid kasutades. Kohtuotsuse alusel paigutati K E. R kinnisese lasteasutusse kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.08.2022 ning allutati kinnise lasteasutuse teenuise lõppemisel käitumiskontrollile kuni 30.10.2022.a. Kohus on käesolevas asjas seisukohal, et süüdistatavate süü ei ole suur. R.Ku ja K E. R puhul on tegemist on alaealistega, keda kriminaalmenetluse lõpetamise taotluste kohaselt mõjutas kuritegu toime panema täisealine, kelle üle kohtumõistmine jätkub üldmenetluses. Antud juhul on tegemist ühe kuriteoepisoodiga, millega ei kaasnenud ka kannatanule raskeid tagajärgi. Samuti

puuduvad KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Kergendava asjaoluna esineb mõlema süüdistatava puhul puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. R.K ja K E. R on tunnistanud oma süüd ning on valmis võtma vastutuse. Kohus leiab, et antud kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. R.K on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning ka pärast käesoleva menetluse aluseks olevat tegu ei ole ta pannud toime uut kuritegu. Seega saab öelda, et süüdistatav on alustatud menetlusest teinud omad järeldused. K E. Rgi ei ole peale käesoleva menetluse aluseks olevat tegu uut kuritegu toime pannud. Süüdistatav viibib alates 03.11.2021 Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgjõe õppehoone kinnise lasteasutuse teenusel. Kuna alaealine on allutatud juba kinnise lasteasutuse teenusele ja selle lõppemisel käitumiskontrollile, siis on otstarbekas lasta K E. Rl jätkata määratud kohustuste täitmist ning käesoleva kriminaalasjaga seoses täiendavaid kohustusi ei ole vaja lisada, va tsiviilhagi hüvitamine. Kohus on seisukohal, et isikute õiguskuulekale käitumisele suunamine on käesoleval juhul võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Süüdistatavad on võtnud endale kohustuse heastada kuriteoga tekitatud kahju. Kohustuste panemisega ning K E. R puhul ka juba määratud kohustustega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatavate süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning isikud on nõustunud kohustuste määramisega, on võimalik kriminaalmenetlus isikute suhtes lõpetada. Antud juhul ei teeniks kriminaalkorras karistamine eripreventiivset eesmärki. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et KrMS § 202 lg 1 alusel tuleb lõpetada kriminaalmenetlus R.Ku ja K E. R suhtes määrates R.Kule ja K E. Rle prokuröri taotletud kohustused seoses kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega. KrMS § 180 lg 3 alusel ning kuna tegemist on alaealiste süüdistatavatega, jätta menetluskulud, so määratud kaitsjate tasu ja kulud R.Ku osas summas 1832,78 eurot ja K E. R osas summas 1419,01 eurot, tervikuna riigi kanda. Tõkendit ei ole kohaldatud.