Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 08.04.2022. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Valev Ilissoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Pärnu Maakohtu 02.12.2019. a otsusega tunnistati Valev Ilisson süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2; KarS § 424 lg 2 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 2 alusel 6 aasta 2 kuu ja 28päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 25.08.2019. a ja lõpp on 23.05.2025. a. Valev Ilissoni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Valev Ilisson vanglas töötab, omandas kutseõppes eriala, läbis sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ ja vestles psühholoogiga. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Tallinna Vangla ei toeta Valev Ilissoni tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Valev Ilisson taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaspar Urmas Oja edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Valev Ilissoni ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles Valev Ilissoni vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistust elektroonilise valve alla. V. Ilissonil on palju oskusi ja ta soovib saada ettevõtjaks. Ta on end täiendanud ja ta on motiveeritud elus läbi looma. Tema elus on olnud perioode, kus oli probleeme narkootikumidega, kuid valdavalt on tegemist õiguskuuleka isikuga. Isiku pere aitab ja toetab teda. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Valev Ilisson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ennatlik. Valev Ilisson omab praegusel ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust. Pragune karistus on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, mis on toime pandud grupis ja korduvalt ning mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Praegusele karistusele liideti eelnev karistus, mis oli samuti narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses käitlemine (grupis) ning lisaks karistuse kandmisest kõrvalehoidumine. Kuriteod on liigilt ühiskonnaohtlikud ja suunatud rahva tervise vastu. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on üldiselt riskiv/hoolimatu suhtumine ühiskonda/rahva tervisesse, puudulik probleemide lahendamise oskus ja sõltuvusainete tarvitamine. Narkootikumide käitlemisega seotud kuritegudes ei saa välistada majandusliku kasu saamise eesmärk, mida kinnipeetav küll ise seda eitab ning grupi mõju. Ta pani kuriteod pandud toime kavatsetult ja planeeritult. Vanglas Valev Ilisson läbis sotsiaalprogrammi, vestles psühholoogiga, õppis eriala ja töötab.

Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud alkoholisõltuvus. V. Ilissoni sõnul olid tal enne vangistust probleemid alkoholi tarvitamisega. Alkoholi kuritarvitamine on ka üks kuritegude soodustegureid. Isiku sõnul kui ta narkootikume enam ei tarvitanud, siis hakkas rohkem alkoholi tarvitama. Sõnades motiveeritud täielikult alkoholi tarvitamisest loobuma, kuid reaalselt motivatsiooni näitab tuleviku käitumine. Tema varasem käitumine annab alust motivatsioonis kahtlemiseks. Valev Ilissonil on Tallinna Vangla meditsiiniosakonna andmetel sõltuvus erinevatest ainetest (10.02.2020. a -remissioonis). Ta on tarvitanud amfetamiini, kokaiini, fentanüüli, korgijooki. Tarvitas uimastitega koos igapäevaselt alkoholi, tänavalt ostis Xanaxit. Isiku kaks viimast kuritegu on suures koguses narkootikumide käitlemised. Eelnevast tulenevalt on risk uute ohtlike kuritegude toimepanemiseks olemas. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Valev Ilissoni puhul on positiivseteks asjaoludeks, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla – vanglas töötamine, eriala omandamine, sotsiaalprogrammi läbimine, vestlused psühholoogiga, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabaduses elu- ja töökoha ning toetavate isikute olemasolu. Kuid vangla täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Elukoht ja toetavad lähedased olid Valev Ilissonil olemas ka enne uute kuritegude toimepanemist, kuid need ei hoidnud uusi kuritegusid ära. Valev Ilisson kannab karistust raske I astme süüteo toimepanemise eest – narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis pandi toime grupis ja korduvalt. Valev Ilissonile mõisteti tema eelmises kriminaalasjas nr 1-17-4393 Tartu Maakohtu 22.05.2017. a kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 alusel vangistus tingimisi ja määrati ta KarS § 74 alusel 3-aastasele katseajale ja käitumiskontrollile. Kohtuotsus selles kriminaalasjas jõustus 07.06.2017. a. Valev Ilisson pani aga praeguses kriminaalasjas nr 1-19-9153 uue kuriteo toime 2018. a septembrikuus, mis näitab, et eelmise kriminaalasja katseajast oli möödunud alles 15 kuud ja pool katseaega ootas alles ees. Isiku suunamine käesoleval ajal jällegi kriminaalhoolduse ei ole otstarbekas. Kohtul ei ole usku, et isik suudaks praegusel ajal kriminaalhoolduse kohustusi täita. Kohus leiab, et Valev Ilissoni ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ärakantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Valev Ilissoni uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta V. Ilisson tingimisi ennetähtaegselt vabastamata elektroonilise valve alla. Lisaks on ärakandmata karistusaega väga pikk, üle 3 aasta. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kõik eeltoodu, s.o andmed isiku varasema elukäigu ja toime pandud kuriteo kohta ei tekita käesoleval ajal kohtus veendumust, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks isiku vabanemise puhul madal või väheoluline. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud, samuti süüdlase isikut iseloomustavad asjaolud näitavad, et V. Ilissoni tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. Kohtu hinnangul eksisteerib V. Ilissoni puhul endiselt kuritegude toimepanemise jätkamise risk.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.