Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Seega Kazimir Rõhlik pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milleks on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kazimir Rõhlikut süüdistatakse selles, et tema 20.07.2021.a kella 11:00 paiku xxx ähvardas oma endise abikaasa T R maha lüüa ja seejärel lähenes T R nuga käes noatera suunatud kannatanu poole. T R tajus ähvardust reaalselt, tundis ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Seega Kazimir Rõhlik pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava, milleks on tervisekahjustuse tekitamisega või tapmisega ähvardamine, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Kohtuistungil süüdistatav Kazimir Rõhlik selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi, kahetseb toimepandut ning jääb lühimenetluse juurde. Kohtuistungil ülekuulamisel selgitas, et 03.11.2021 sõitis tanklasse bensiini järgi, et puid saagida. Saab aru, et käitus valesti. Ähvardamise osas selgitas, et kooris väikese noaga kartuleid, endine naine tuli juurde ja hakkas karjuma. Tõusis toolilt püsti, nuga oli käes, ei ähvardanud teda, küsis nuga käes hoides, mida sa tahad. Endine naine temaga ei räägi. Tervis on halb, xxx, x valutavad, on veel xxx. Füüsilist tööd tegema ei ole suuteline, lund võib maja juures natuke visata. Kergemat füüsilist tööd on suuteline tegema. Sisse tulekuks on pension ligi 500 eurot, igakuistest kulutustest jääb pool pensionist alles. Enne sõitma asumist jõi umbes 70 grammi, lisaks kaks valu vaigistavat tabletti. Juhtimisõigust ei olnud, tanklani oli 7 kilomeetrit. Kohale ei jõudnud. Ei saa aru kuidas roolis magama jäi, sõitis vastu posti. Teises episoodis nuga hoidis käes, küsis mida sa norid, kooris kartuleid. Karistusena oleks parem muidugi trahv või tingimisi. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav on end täies ulatuses süüdi tunnistanud, kohtueelsel menetlusel vaid osaliselt ning täna selgitas, et ei teinud tahtlikult. On kahetsust väljendanud. Süüdistus joobes juhtimise osas on põhjendatud, selgitas, millest see sõitma hakkamine oli tingitud. Mis puudutab teist episoodi, siis täna ta seda tunnistas, palub kohtul hinnata ütlusi asjas, kas süüdistus on tõendamist leidnud. Tõendid on lubatavad, süüdistus peaasjalikult põhjendatud.

keerata kõrvalteele kiirusega umbes 40-50km/h, liiga suure kiiruse tõttu sõitis sõiduk teelt välja, vastu elektriposti. Tunnistaja peatas auto, läks kohe auto juurde, nägi, et autos on üks inimene, kelle jalad oli pedaalide juures, kuid keha oli kõrvaistmele vajunud, arvab, et turvavöö puudumise tõttu. Meesterahval autos olid silmad kinni ja ei liigutanud, proovis hakata ust avama, kuid sõber ütles, et post hakkab kukkuma ja selle peale jooksis autost eemale. Sõber helistas numbril 112 ja politsei saabus 10 minutiga. Aitas patrullil sama isikut autost välja tirida, mees oli umbes 70-astane, võrdlemisi kiilakas, heledate juustega, suhtles vene keeles. Terve sündmuse jooksul nägi ainult ühte isikut ja kedagi teist autost ei väljunud. A M poolt politseile saadetud seletuse (I kd, tl 24) kohaselt sõitis ta 01.11.2021 18.40-18.45 Ääsmäelt Tallinna poole ning märkas Saue ringi ja Jõgisoo vahel, et üks auto sõitis suunaga Tallinnast välja vastassuunas. Vihma vaikselt sadas, oli pime, nähtavus oli raskendatud, kuid mitte halb. Tallinna poole liikus polnud tihe, A. M ja ka teised juhid hoiatasid sõidukit tuledega. Oli raske aru saada, kas juht tõesti ei saanud aru, et ta on vales suunas. Arvab, et tegemist oli halli värvi autoga. Kell 19.20 sõitis teises suunas, Tallinnast välja ja märkas Ääsmäe väljasõidust teisel pool liiklusõnnetust, kus politsei oli kohal. Kuivõrd arvas, et juhtum võis olla seotud eelneva kogemusega, jagas politseiga infot. Transpordiameti kirja (I kd, tl 25) kohaselt kontrolliti kaamerasalvestisi, mille kohaselt sõitis sõiduk vastassuunas alates Laagri Maksimarketist, 110km/h alas, kokku üle 11 kilomeetri. Liiklusõnnetuse akti (I kd, tl 2-3), liiklusõnnetus nr 2466, kohaselt toimus liiklusõnnetus 03.11.2021 kella 18.49 paiku Harjumaal, Saue vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 26. kilomeetril. Esimeseks osalejaks oli Kazimir Rõhlik, sõidukiga xxx reg. märgiga xxx, koos haagisega xxx reg. märgiga xxx. Teiseks osalejaks oli xxx, kelle elektriposti sai kahjustatud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisadena olevatest skeemist ning fototabelist (I kd, tl 5-20) nähtub, et Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 26. kilomeetril, Harjumaal, sõiduauto xxx reg. märgiga xxx asub sõiduteest vasakul haljasalal, olles sõitnud otsa elektripostile. Sõiduauto haakes on xxx reg. märgiga xxx. Menetlusaluse isiku Kazimir Rõhlik 17.11.2021 ülekuulamise protokolli (I kd, tl 30-32) kohaselt ei mäleta ta täpselt kuupäeva aga oli kodus xxx, õhtusöögi ajal jõi ära umbes 100 grammi viina ning tal meenus, et on vaja sõita tanklasse bensiinimootorsae jaoks bensiini ostma. Sõitis ja ta ei tea, mis juhtus, mingi hetk lülitus välja ja sõitis teelt välja, teadvusele tuli haiglas. Kahetseb juhtunut. Juhiluba on tal ammu, ei mäleta aga vist võeti ära. Auto ja järelhaagis kuuluvad temale. 17.11.2021 kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (I kd, tl 3740) kohaselt Kazimir Rõhlik tunnistab, et juhtis 03.11.2021 mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx haagisega xxx reg. märgiga xxx, olles joobeseisundis. Alustas alkoholi joomist samal päeval, umbes kell 18.00, jõi ära ühe pitsi viina ehk umbes 80 grammi. Tahtis sõita Sauele tanklasse, et osta sae jaoks bensiini. Alustas sõitu oma elukohast xxx, umbes 18.00 paiku, 10 minutit pärast alkoholi ära joomist. Ei jõudnud tanklasse, järgmine mida mäletab, et ärkas haiglas ja arst ütles, et ta oli avarii juhtunud. Sõitis umbes 7 kilomeetrit. Juhtimisõigust ei ole, ei mäleta, millal need ära võeti. Autos sõitis üksinda. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Kazimir Rõhlik istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Kazimir Rõhlik mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt Kazimir Rõhlikult toimetati PERHi, kus EMOs võeti 03.11.2021 kell 19.45 proov, mille kaudu kontrolliti alkoholijoovet. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (I kd, tl 28) kohaselt tuvastati isikul alkoholijoove (alkoholijoove 1,79 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g) lõpliku tulemusega 1,73 mg/g. Kazimir Rõhlik rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Antud juhul oli isiku ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 1,73 mg/g, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Kazimir Rõhlik rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Kazimir Rõhliku mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Kazimir Rõhlik oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Harju Maakohtu 14.06.2019 otsuse nr 1-19-4862 (I kd, tl 34-35) kohaselt karistati Kazimir Rõhlikut KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, mida KarS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõistetud karistus jäeti täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1, 3 alusel 1 aasta pikkuse katseajaga. Karistus täideti 14.06.2020. KarRS § 24 lg 1 p 6 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri andmete kohaselt olid süüdistatava karistusandmed uue süüteo toimepanemise ajal kehtivad ja süüdistatavale süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud 14.06.2019 kohtuotsusega mõistetud karistus kustunud. Sellest tulenevalt on süüdistatava puhul tegemist KarS § 424 lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on KarS § 424 lõikes 1 nimetatud kuriteo toime pannud korduvalt, s.t on KarS § 424 lg 2 märgitud isikuks. Kazimir Rõhlikule KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Kazimir Rõhlik oli vägagi teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna (I kd, tl 30-32, 37-40). Samamoodi, olles eelnevalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline õigusvastane käitumine on karistatav, s.h ka vangistusega. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et Kazimir Rõhliku käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta ka teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Kazimir Rõhlik pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi Teabesalvestise vaatlusprotokollist (II kd, tl 3-5), kus on vaadeldud 20.07.2021 kell 10.43.22 Häirekeskuse hädaabinumbrile tehtud kõnet, nähtub, et kõne kestis 47 sekundit, mille jooksul oli kuulda naise häält, mis ütleb, et mees ründab teda noaga ja mine ära. Meeshääl vastab kurat, ja rahune maha. Teine mees hääl palub samuti lahkuda, ära minna. Samal kuupäeval kell 10.43.22 samalt numbrilt tuleb Häirekeskusele kõne, kus naisterahvas palub politseid, keegi joob ja on arust ära. Taustal on kuulda meesterahva karjumist. Aadressiks on xxx küla.

Naisterahva sõnade kohaselt mees on purjus, tuli talle kallale, karjub, kallale tükib noaga. Meesterahvas põgenes kõne ajal rohelise motorolleriga ära. Isikutena tuvastatakse helistajana T R, meesterahvana Kazimir Rõhlik, kohal viibivad ka kaks lapselast. Patrullpolitseiniku vormikaamera salvestuse vaatlusprotokolli (II kd, tl 6-11) kohaselt käisid patrullpolitseinikud sündmuskohal xxx, korterelamu ees vestlevad T R, tema tütre J R ja tütre elukaaslase A S. T. R selgitab politseiametnikule, et mees oli purjus, hakkas eile õhtul lärmama. Täna läks korterisse sisse, mees hakkas ütlema „misasja, lits...“ ja võttis noa. J. R oli samal ajal peenramaal, A. S oli korteris, vahetas riideid, kuulis mis juhtus, korteris oli veel samal ajal tema tütar. T. R selgitab, et meesterahvas eile sõitis ära, kui tagasi tuli jätkas joomist, hetkel sõitis ära xxx suunas, tallu. Nuga on kodus, mees haaras T. R rinnust ja pani noa vastu keha, T. R surus end vastu seina. T. R oli läinud kööki, tahtis teevett üles panna, mees hakkas tema peale röökima, mille peale T. R ütles, et ärgu röökigu, muidu helistab ja võttis telefoni kätte, valis

karjumist ja läksid kontrollima, mille peale Kazimir loobus tegevusest, sõitis mopeediga minema. T selgitas, et Kazimir on ka varem joobes olekus vägivaldne olnud. T ja Kazimir on formaalselt abielus, elavad koos kuid läbi enam ei saa. Kazimir leiti xxx talust, xxx külast ja peeti kahtlustavana kinni. Alaealise A Sa ülekuulamise protokolli (II kd, tl 19-26, tõlge tl 52-55) kohaselt ööbis xxx, ärkas kell 10.04 ja kui vanaema sisse tuli, hakkas vanaisa vanaema peale karjuma. Vanaema läks kööki, et teekannu soojendada aga vanaisa võttis väikese noa ja tahtis teda pussitada. Ise nägi seda pealt, nuga oli köögis, teekannu lähedal. Vanaisa hoidis nuga käes, mis samal ütles ei mäleta, aga hoidis nuga kõhu peal. Vanaema ütles talle, et mine ära, jäta rahule. Isa oli õues ja kuulis seda, mille peale ta jooksis kohale. Vanaema hakkas teist korda politseisse helistama, isaga nad midagi klaarisid, vanaisa karjus, võttis mootorratta ja sõitis minema. Esimest korda kui vanaema helistas vist ei vastatud ja helistas teist korda. Vanaisa ütleb, et vanaema teda esimesena puutub aga tegelikult hakkab vanaisa esimesena puutuma. Selgitab, et juba siis hakkas vanaisa karjuma, kui ta ise 3-5 aastane oli, seda põhjusel, et vanaisa joob palju õlut. Ütleb väga roppusid sõnu. Sel hommikul ei näinud, et oleks õlut joonud, oli eelmisel ööl kuskil kaugel käinud joomas. Sel hommikul hakkas karjuma. Arvab, et vanaema oli hirmunud, kuna ütles, et mine ära, mine ära. Kõik toimus köögis, ise oli ta toas, kuulis kui vanaisa vanaema peale hakkas karjuma, jooksis vaatama ja siis nägi, et vanaisa hakkab nuga võtma. Seisis sel ajal peaaegu köögis, seina taga, vanaisa teda ei näinud. Tunnistaja A Si antud ütluste (II kd, tl 29-31) kohaselt käis 20.07.2021 elukaaslasega metsas, kui tagasi tulid hakkas maja juures riideid vahetama. Elukaaslase vanemad elavad xxx, esimesel korrusel, köögi aken oli avatud asendis. Riideid vahetades kuulis, kuidas Kazimir karjus, solvas Tt halbade sõnadega ja ütles „ma kaevan su maa alla, ma tapan su ära!“. Kuivõrd Kazimir on ka varasemalt olnud verbaalselt agressiivne ja solvav, ei pööranud alguses tähelepanu, kuna ka T ütles, et „jäta mind rahule, lase mul rahulikult kohvi juua!“. Kui aga kuulis, et T karjus kahel korral „tapetakse“ ja polnud sellist karjumist varem kuulnud, ta ehmus ja jooksis korterisse. Nägi, et ta tütar A on esikus ja vaatas köögi suunas. Nägi, et Kazimir seisis köögi laua juures ja karjus midagi T suunas, mida täpselt ei mäleta, nende vahemaa oli umbes üks samm, ei mäleta Kazimiri käte asendit. Ei näinud nuga ja füüsilist kontakti ei näinud. Veel väljas olles oli kuulnud Tt ütlemas, et kutsub politsei, tunnistaja tahtis Kazimiri kuni politsei tulekuni kinni hoida aga T leidis, et seda ei ole vaja teha, seega teda ka kinni ei hoidnud. Proovis Kazimiriga suhelda, kes ütles ka talle, et „ma kaevan su maa alla ja tapan“. Mingit ohtu neis sõnades ei tundnud, vastas, et „proovi siis!“. Peale seda sõitis Kazimir mopeediga minema. Kazimir Rõhlikuga on probleemid kui ta on joobes, muutub verbaalselt agressiivseks. Viimased kolm aastat on pidevalt halvas tujus, nii kainena kui alkoholijoobes olles. Hiljem tütar A oli rääkinud, et tema nägi kõik, mis korteris juhtus. Temaga detailidesse ei laskunud, kuna teadis, et peab politseile ütlused andma. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (II kd, tl 38) kohaselt tuvastati 20.07.2021 kell 11.35 Kazimir Rõhlikul, kasutades indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 plus, nr A418904, alkoholijoove 1,08 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnustena tuvastati silmade punetus, suured silma pupillid, kõne oli aeglane ning suust oli tunda alkoholi lõhna, samuti viimase 24 tunni sündmusi ei mäleta ja koordinatsioonis on kerged häired. Kahtlustatava Kazimir Rõhliku ülekuulamise protokolli (II kd, tl 44-46) kohaselt oli 20.07.2021 oma kodus köögis, kooris kartuleid, samal ajal tuli T kööki ja hakkas ta peale karjuma, kuna ei mahtunud temast mööda, kuigi tegelikult oli ruumi. Kahtlustatav ütles Tle, et tal on ju ruumi ja küsis, mida ta tahab, kui tema poole pöördus oli tal nuga käes, kuna kooris kartuleid. Selle peale hakkas T karjuma ja ütles, et „panen su kinni niikuinii“. Seejärel läks T koridori. Korteris oli ka nende väimees, kes ütles talle, et ta sealt ära tõmbaks ja ta viiakse kainestusmajja. Selle peale sõitis oma mopeediga sealt minema ja hiljem peeti ta politsei poolt kinni. Ei tunnista, et oleks toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, kinnitab, et Tt ähvardanud ei ole. Kuigi

süüdistatav kohtuistungil tunnistas oma süüd täielikult, siis kohtuistungil ütlusi andes jäi siiski kohtueelsel menetlusel antud versiooni juurde. 22.07.2021 koostatud järelkontrolli (II kd, tl 57-59) kohaselt hinnatakse lähisuhtevägivalla riski kõrgeks. Kokkuvõtte kohaselt samal päeval oli Kazimir jälle Tt ähvardanud, kui T lubas kutsuda politsei, jooksis Kazimir kodust ära. T kardab oma elu pärast, kuna vaimsest vägivallast on asi palju kaugemale läinud. Viimasel korral ähvardas noaga ja seda nägi pealt ka x aastane lapselaps. Alkoholi tarbides muutub Kazimir agressiivseks, ähvardab ja aeg-ajalt räägib endaga peegli ees. Korter kuulub naisele ja Kazimir millegi eest ei maksa, kogu tema raha läheb alkoholile. Varasemalt on olnud juhuseid, kui Kazimir lõhub T telefoni ära, et ta abi kutsuda ei saaks. Hinnates eelmärgitud tõendikogumit, leiab kohus, et Kazimir Rõhlik on toime pannud tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 120 lg 1 alusel. Võttes arvesse, et KarS §-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu või tervist ohustatuks (Riigikohtu otsus 3-1-1-7-07, p 13). Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimati märgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab KarS § 120 objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (Riigikohtu lahend 3-1-1-59-11). Kohus asub seisukohale, et olukorras, kus süüdistatav hakkas kannatanu peale karjuma ähvardades ta ära tappa, haarates samal ajal noa mille kannatanu kõhu vastu pani, olles ise samal ajal alkoholijoobes ja agressiivne, on noaga ähvardamine hinnatav tapmise ja tervisekahjustuse tekitamise ähvardusena, mille täideviimine on noa käes hoidmisel ja ka noa vastu kõhtu panemisel reaalne. Alkoholijoobes süüdistatav ilmselgelt ei suutnud adekvaatselt hinnata oma käitumist ja kannatanu jaoks oli süüdistatava käitumine ettearvamatu, kuivõrd varasemalt oli olnud verbaalset vägivalda, siis seekord haaras süüdistatav ka noa järgi, mistõttu nuga käes hoidev Kazimir Rõhlik kujutas ohtu T R elule ja tervisele. Kohtu arvates oli T R hirm ja arvamine, et oht on reaalne, täiesti arusaadav ka objektiivsele ja keskmise elukogemusega kõrvalseisjale. Kui nuga käes hoidev isik ähvardab tapmisega, siis ei saa ähvarduse adressaadil olla mingit muud arusaamist kui see, et see ähvardus on reaalne, kuivõrd tapmisega ähvarduse realiseerimiseks vajalik vahend on ähvardajal mitte läheduses käepärast, vaid ähvardamise ajal ka käes. Ähvardus tundus reaalne ka konflikti pealt näinud alaealisele x-aastasele A Sile, kes kuulis pealt karjumist ning köögile lähenedes nägi, kuidas süüdistatav noa haaras ja kannatanu kõhu vastu pani, saades üheselt aru, et kannatanut soovitakse pussitada. Ka A Si ütluste kohaselt Kazimir Rõhlik ähvardas kannatanut verbaalselt, kuivõrd seda on ka varem olnud, et süüdistatav on verbaalselt solvav ja agressiivne, reageeris ta konfliktile alles siis kui kuulis, et kannatanu oli hirmul karjudes, et teda tapetakse. T R ütluste koheselt on ähvardamist pidevalt, üle päeva, ütleb, et lööb ta maha, seda nii kaine kui purjus peaga ja soovib, et Kazimir Rõhlik ära koliks. Vaid kaks päeva pärast sündmust tehtud järelkontrolli kohaselt oli Kazimir Rõhlik kontrolli päeval uuesti T R ähvardanud ning ta kardab oma elu pärast, kuna vaimsest vägivallast on asi kaugemale läinud. Seega leiab kohus, et tõendamist on leidnud nii see, et kannatanu kartis oma elu ja tervise pärast, kui ka see, et tal oli ka reaalne alus karta, et Kazimir Rõhliku ähvardus võib ta elule ja tervisele ohtlik olla, s.t ähvarduse täideviimise võimalus oli reaalne. Seetõttu asub kohus seisukohale, et Kazimir Rõhlikule inkrimineeritava kuriteo objektiivsed asjaolud on tõendamist leidnud, s.t et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 120

ettenähtud süüteo koosseis kannatanu T R suhtes, s.o tapmise ja tervisekahjustamise tekitamisega ähvardamine, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et Kazimir Rõhlik pani T R suhtes KarS § 120 ettenähtud kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Süüdistatava käitumise vallandas asjaolu, et järjekordse konflikti käigus kui süüdistatav kannatanu peale karjus ja ähvardas ära tappa, haaras kannatanu telefoni, et politseisse helistada ja abi kutsuda, mille peale süüdistatav haaras noa, et kannatanut ähvardades ja talle hirmutunnet tekitades teda selles takistada ning vältida politsei kohale tulemist. Seda ilmestab ka asjaolu, et süüdistatav on ka varasemalt takistanud kannatanu abi otsimisest tema telefoni ära lõhkudes. Seega on ähvardamine toime pandud teadmises, et ta tekitab T R hirmutunnet ning soovis noaga ähvardades, et kannatanu kardaks reaalselt oma elu ja tervise pärast ja seetõttu ei julgeks politseisse helistada. Sellise eesmärgi ta ka saavutas, kuna kannatanu katkestas esimese häirekeskusesse tehtud kõne, kui Kazimir Rõhlik noa haaras ja helistas häirekeskusesse uuesti alles pärast seda, kui süüdistatav oli korterist lahkunud. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et oma tegevusega pani Kazimir Rõhlik toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama õiguskuulekate liiklejate turvatunnet. Seega on oluline ka asjaolu, et süüdistatav ei hoolinud kaasliiklejatest kui asus sõidukit juhtima teades, et tal puudub juhtimisõigus (I kd, tl 44), tema hoolimatust ilmestavad ka süüdistatava ütlused, kus tõdeb, et tal puudub juhtimisõigus, kuid ei mäleta millal ja millega seoses see temalt ära võeti, mis omakorda näitab, et isikul ei ole mitte mingit huvi juhtimisõiguse taastamisega ka tegeleda. Lisaks sellele, et süüdistatav istus auto rooli teadlikult olles alkoholijoobes, nähtub tunnistaja ütlustest ning Transpordiameti saadetud kirjast, et süüdistatava sõidustiil oli äärmiselt ohtlik, vingerdas ja kõigele lisaks sõitis 11 km vastassuunavööndis, s.t ta ei hoolinud sellest, et ta seab ohtu teiste sõidukite juhid ja kaasreisijad ning põhjustab ka varalise kahju tekkimise ohu. Lõpptulemusena see varalise kahju põhjustamise oht ka realiseerus kui süüdistatav vastu elektriposti sõitis. Olulises ulatuses sai varalist kahju aga süüdistatav ise. Puutuvalt võimalusse, et karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, juhib kohus tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele (I kd, tl 33), mille kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. KarS § 424 lg 2 näeb karistuse ette just juhul, kui tegemist on korduva samalaadse õigusvastase käitumisega, mistõttu riigi rangem reageering õigusvastaselt käituva isiku mõjutamiseks sisaldub juba KarS § 424 lg 2 sätestatud rangemas sanktsioonis. Seega arvestades asjaolu, et süüdistatavat on varem samalaadse süüteo eest tingimisi vangistusega karistatud, siis ei saa järgnev karistus olla kergem eelmisest. Vastasel juhul antaks süüdlasele ebaõige signaal, et iga uus süütegu kergendab süüdistatava olukorda. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava keskmine süü, tema karistusandmed ning süüteo tehiolud annaksid aluse mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Arvestades süüdistatava kahetsust ning seda, et valdavalt sai liiklusõnnetuses kahjustada süüdistatava enda vara, peab kohus võimalikuks mõista karistuse siiski oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas ei pea kohus süüteo asjaolusid arvestades võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras või sellele lähedases määras. Süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 ettenähtud lisakaristust, kuivõrd süüdistataval juhtimisõigust ei ole. KarS § 120 lg 1 järgi näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt Kazimir Rõhlik ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et Kazimir Rõhlik omaks peale vanaduspensioni mõnda muud legaalset sissetulekut. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate varaliste nõuete tõttu (kriminaalmenetluse kulud). Olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki legaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks peale pensioni, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada, kuivõrd rahalisest karistusest tekkiv kohustus muudaks võimatuks teiste rahaliste kohustuste samaaegse täitmise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates Kazimir Rõhliku süü suurust KarS § 120 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, mis seisneb süüdistatava poolt kannatanu ähvardamises, leiab kohus, et Kazimir Rõhliku süü on hinnatav keskmisena. Süüdistatava süü hindamisel arvestab kohus seda, et ähvardamisel kasutati nuga ning kannatanu tundis reaalset hirmu enda elu ja tervise pärast. Selline süüdistatava käitumine näitab süüdistatava ükskõiksust ja hoolimatust

ümbritsevate inimeste suhtes ning õiguskorda tervikuna. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud ka see, et Kazimir Rõhlik pani kuriteo teo toime vähemalt otsuses tahtlusega. Kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Raskendavaks asjaoluks loetakse KarS § 58 lg 4 kohaselt süüteo toimepanemist isiku suhtes, kellega süüdlane koos elab. Kazimir Rõhlik ja T Rõhlik on varasemalt olnud abielus, nüüdseks kannatanu ütluste kohaselt abielu lahutanud, kuid elavad ikka veel koos. Kohus leiab, et isikuvastase kuriteo toimepanemine temaga koos ja lähisuhtes elava inimese suhtes on vaadeldav karistust raskendava asjaoluna, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. Kõiki asjaolusid koostoimes arvestades leiab kohus, et Kazimir Rõhlikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd tegemist on üksikjuhtumiga ning kohus loodab, et süüdistatav suudab endise abikaasaga koos elades ennast edaspidi vaos hoida. Liitkaristuse mõistmisel kuritegude kogumi eest mõistetakse KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Liitkaristuse mõistmisel peab kohus oluliseks asjaolu, et süüdistatav pani toime eriliigilised kuriteod, s.o tervisevastase kuriteo (KarS § 120 lg 1) ja liiklussüüteo (KarS § 424 lg 2). Sellega riivas süüdistatav erinevaid õigushüvesid, mistõttu ei ole tegemist ühtse tahtlusega toime pandud või sarnase õigushüve vastu toime pandud kuritegudega. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuritegude kogumis liitkaristust mõistes ei saa kohaldada süüdistatava suhtes kergeimat karistuste liitmise viisi ning liitkaristus tuleb moodustada raskeima üksikkaristuse suurendamise teel. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kohtueelse ettekande (I kd, tl 53-55) kohaselt, oleks Kazimir Rõhlikule kõige sobilikum karistusliik vangistus ning tehakse ettepanek uue kuriteo riskide alandamiseks kohustada isikut mitte tarvitama alkoholi. Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Antud juhul on Kazimir Rõhlikul üks varasem kriminaalkaristus KarS § 424 eest, mis tingis ka antud juhul süüdistuse esitamise KarS § 424 lg 2 alusel, millisel juhul ei näe seadusandja ette võimalust isikut täielikult vangistuse kandmisest tingimisi vabastada. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises, milledest ühe ehk KarS § 424 lg 2 järgi mõistetakse talle suhteliselt pikaajaline vangistus, ei ole süüdistatava karistusandmeid arvestades mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ja täies ulatuses ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid, seda just käesoleval juhul süüdistatava vanust arvestades. Seega tuleb mõistetav karistus vähemalt osaliselt täitmisele pöörata, kuivõrd KarS § 424 lg 2 ei näe ette võimalust karistust täies ulatuses tingimisi kohaldamata jätta ning tõusetub küsimus sellest kui suur peaks koheselt täitmisele pööratav karistus olema. Samas arvestades tegude ohtlikkust, leiab kohus, et teo ebaõigust arvestades ei saa koheselt kandmisele määratav karistus olle lühiajaline, küll leiab kohus, et koheselt täitmisele pööratav karistus peab olema lühem kui täitmisele pööramata jäetava karistuse osa. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib suuremas osas jätta täitmisele pööramata. Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii KarS § 73 kui ka § 74 sätteid.

Samas nähtub kriminaalasja materjalidest süüdistatava käitumine kuritegude toimepanemise päevadel, millisest käitumisest võib teha järeldusi süüdistatava mõningase alkoholilembuse kohta, mis soodustas ka süüdistatava käitumist, mis lõppkokkuvõttes osutus õigusvastaseks ja asetas ohtu nii isikuvastase kuriteo toimepanemise adressaadiks olnud T. Rõhliku kui ka liiklussüütegu toime pannes kõik liiklejad, kellele süüdistatav vastassuunavööndis vastu sõitis. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei saa kohaldada KarS § 73 sätteid ja süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, et tagada süüdistatava õiguskuulekuse vajadusest arusaamine ning et süüdistatav kõrvalise isiku järelevalve all saaks aru ühiskonnas kehtivate reeglite olulisusest ja vajadusest enne erinevates olukordades mõtlematut käitumist mõelda võimalikele tagajärgedele. Arvestades eelmärgitut peab kohus lisaks kontrollnõuetele vajalikuks panna süüdistatavale ka kohustuse mitte tarvitada alkoholi, et vähendada süüdistataval võimalust sattuda järgmistesse konfliktidesse ja tekitada süüdistatavas arusaama sellestki, et ka ilma alkoholita on võimalik tavapärast elu elada. Lisaks sellele, kuulates süüdistatava põhjendusi mootorsõiduki juhtimise kohta alkoholijoobes, mille kohaselt pidas süüdistatav vaatamata juhtimisõiguse puudumisele ja alkoholijoobele sõidukit juhtida seetõttu, et vahemaa oli väike, leiab kohus, et süüdistatav ei ole senini temale kohalduvatest keeldudest aru saanud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb panna ka kohustus osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis, et tekitada süüdistatavas arusaama õiguskuulekuse olemusest ja vajalikkusest. Käitumiskontrollile allutamise eelduseks on süüdimõistetul püsiva elukoha olemasolu. Kriminaalasja materjalidest ja süüdistatava enda selgitustest saab järeldada, et süüdistatav elab jätkuvalt kannatanuga samas korteris xxx. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtu määratavaks elukohaks saab KarS § 75 lg 1 p 1 mõttes lugeda süüdistatava elukoha xxx, lootuses, et süüdistatav lähiajal vastavalt kannatanu soovile otsib endale uue elukoha ning annab sellest ka oma kriminaalhooldajale teada.

registrijärgne omanik on Kazimir Rõhlik, kellel puudub haagise vedamiseks vajaliku vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuivõrd asja omanik on teada, tuleb asi KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel välja anda sõiduki registrijärgsele omanikule, kes võib selle ära toimetada koos vastava kategooria juhtimisõigusega isikuga või välja anda vastava kategooria juhtimisõigusega volitatud kasutajale.

jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.