Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 24.06.2021 KarS § 120 lg 1 tunnustel. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on R. P-le esitatud kahtlustus KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles alkoholijoobes ja ebastabiilse käitumisega, 23.06.2021 peale kella 16:00 oma kodus XXX, ähvardas oma abikaasat E. P-d maha lasta, samal ajal kannatanu suunas käega kaks korda laskeliigutust tehes. Oma tegevusega tekitas R. P. kannatanus hirmu ja ohustas tugevalt tema turvatunnet, kuna R. P-l on kodus registreeritud tulirelv. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et R. P. on toime pannud E. P. suhtes ähvardamise KarS § 120 lg 1 tähenduses. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isikut, tema käitumisviisi, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis abiprokurör järeldusele, et kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas on võimalik lõpetada KrMS § 2031 alusel. KrMS § 2031 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS § 2032 sätestatud korras. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita KrMS § 2032 lg-s 3 sätestatud lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille toimepanemise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuriteo asjaolud on selged. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kirjeldatud juhtum leidis aset isikute vahel tekkinud arusaamatusest ja pingetest, millele järgnes R. P-d mitteaktsepteeritav käitumine. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Karistusregistri andmetel puuduvad R. P-l kehtivad kriminaalkaristused. Ta ei ole teadaolevalt peale eelpool kirjeldatud tegu toime pannud ühtki kuritegu, millest võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole kujunenud talle eluviisiks. R. P-le etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava

õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Prokurör on seisukohal, et üld- ja eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole R. P-d kriminaalkorras karistamine vajalik. Kannatanu E. P. avaldas prokuratuurile, et ta on nõus lepitusmenetluse kohaldamisega ega soovi kahtlustatava kohtulikku karistamist. Ka kahtlustatav R. P. avaldas prokuratuurile, et on nõus lepitusmenetluse kohaldamisega, samuti on ta nõus võtma endale kohustuse läbida nõustamisteenus. Ühtlasi on R. P. avaldanud nõusolekut temale kuuluva revolvri ArminiusHW-3 nr 1399195 konfiskeerimisega. Kahtlustatav R. P. ja kannatanu E. P. suunati 17.12.2021 lepitusmenetluse rakendamise määruse alusel lepitusmenetlusse. 03.01.2022 kohtus kannatanu E. P. lepitajaga. E. P. kinnitas, et lepitusprotsess on talle arusaadav ning ta osaleb selles vabatahtlikult. Kannatanu sõnul ta kahtlustatavaga enam koos ei ela, ühisvara on müüdud ning järgmiseks vormistatakse lahutus. Kannatanu tingimuseks oli, et R. P. käituks E. P. i suhtes lugupidavalt ja pöörduks vägivallast loobumise nõustaja juurde. 06.01.2022 kohtus lepitajaga kahtlustatav R. P. . R. P. kinnitas, et saab aru lepitusmenetluse protsessist ning osaleb selles vabatahtlikult, samuti nõustus ta kannatanu seatud tingimustega. 18.01.2022 toimus osapoolte ühiskohtumine. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna peaspetsialisti T. Z. juuresolekul kinnitasid E. P. ja R. P. taaskord, et mõistavad lepitusprotsessi ning osalevad selles vabatahtlikult. Samuti allkirjastasid nad lepituskokkuleppe. Lepituskokkuleppe kohaselt on nii R. P. kui E. P. nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning jõudnud kokkuleppele kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks alljärgnevalt:  R. P. käitub lugupidavalt E. P. i suhtes;  R. P. pöördub vägivallast loobumise nõustaja poole hiljemalt ühe kuu jooksul alates lepituskokkuleppe allkirjastamisest (s.o kuupäevaks 18.02.2022) ja teavitab lepitajat esmakohtumise ajast viivitamatult. E. P. ja R. P. kinnitasid, et nad on teadlikud lepituskokkuleppe täitmise üle järelevalve teostamisest, sh lepitaja õigusest nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. E. P. andis nõusoleku teavitada lepitajat R. P-d poolt lepituskokkuleppe tingimiste rikkumisest. Seega on kahtlustatav ja kannatanu leppinud KrMS §-s 2032 sätestatud korras, samuti on nad nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille asjaolud on selged, ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 2031 lg 1, 3, abiprokurör taotleb:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leidis, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, ning kuivõrd kannatanu ja kahtlustatav osalevad lepitusmenetluses KrMS § 2032 sätestatud korras, kannatanu on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks, ning ei esine Krms § 2031 lg 1 p-des 1-4 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamist välistavaid aluseid, on võimalik kriminaalmenetlus leppimise tõttu lõpetada. KrMS § 2031 kohaldamise eeldusteks on asjaolu, et tegemist on teise astme kuriteoga, kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud käesoleva seadustiku §-s 2032 sätestatud korras. KrMS § 2031 lg 1 punktides 1-4 nimetatud alustel ei ole kriminaalmenetluse lõpetamine lubatud, kuid käesoleval ühtegi viidatud kriminaalmenetluse lõpetamist välistavat alust ei esine. KarS § 120 lg 1 on teise astme kuritegu, mille eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kahtlustus esitatud süüdistuses on põhjendatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt eskaleerus olukord poolte vahel pikalt vindunud erimeelsuse tõttu, mille põhjustas COVID-19 viiruse levik ning kahtlustatava mure enda tervise pärast, kuivõrd ta kuulub riskigruppi ning tema lähedased (kannatanu) ei ole vaktsineeritud. Ähvardamise ajal kahtlustatav relva välja ei võtnud, kuid kannatanu õigustatud hirmu suurendas teadmine, et kahtlustatav registreeritud relva omab. Samal ajal on kahtlustatav nüüdseks oma käitumisega näidanud, et saab aru oma teo tõsidusest ning teinud koostöös kannatanuga enda poolt kõik, et olukorrale mõistlik lahendus leida. Nimelt on prokuröri taotlusest nähtuvalt kahtlustatav R. P. ja kannatanu E. P. suunatud 17.12.2021 lepitusmenetluse rakendamise määruse alusel lepitusmenetlusse, mille raames 03.01.2022 kohtus kannatanu lepitajaga ning 06.01.2022 kohtus lepitajaga kahtlustatav. Mõlemad, nii kannatanu kui ka kahtlustatav on lepitajale kinnitanud, et lepitusprotsess on arusaadav ning nad osalevad selles vabatahtlikult. Kannatanu sõnul ta kahtlustatavaga enam koos ei ela, ühisvara on müüdud ning järgmiseks vormistatakse lahutus. Kannatanu tingimuseks oli, et R. P.käituks E. P. suhtes lugupidavalt ja pöörduks vägivallast loobumise nõustaja juurde. Kahtlustatav on avaldanud lepitajale, et ta nõustub kannatanu seatud tingimustega. Kahtlustatav ja kannatanu osalesid 18.01.2022 lepitusmenetluse raames ka ühiskohtumisel. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna peaspetsialisti T. Z. juuresolekul kinnitasid kannatanu ja kahtlustatav taaskord, et mõistavad lepitusprotsessi ning osalevad selles vabatahtlikult. Samuti allkirjastasid nad lepituskokkuleppe, mille kohaselt on nii R. P. kui ka E. P. nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning jõudnud kokkuleppele kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks alljärgnevalt: • R. P. käitub lugupidavalt E. P. suhtes;

• R. P. pöördub vägivallast loobumise nõustaja poole hiljemalt ühe kuu jooksul alates lepituskokkuleppe allkirjastamisest (s.o kuupäevaks 18.02.2022) ja teavitab lepitajat esmakohtumise ajast viivitamatult. Seega on täidetud KrMS § 2031 lg 1 ette nähtud eeldus kannatanuga leppimine § 2032 korras. Maakohus leiab, et prokuröri poolt väljatoodud asjaolud on olulised ja neid tuleb kaalutlustes arvesse võtta. Oluline on seejuures ka kahtlustatava soostumine pöörduda vägivallast loobumise nõustaja poole, milleks talle käesolevalt kriminaalmenetluse lõpetamisel ka kohustus pannakse. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga ka selles, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimelt puuduvad Karistusregistri andmetel R. P-l kehtivad kriminaalkaristused. Ta ei ole teadaolevalt peale eelpool kirjeldatud tegu toime pannud ühtki kuritegu, millest võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole kujunenud talle eluviisiks. R. P-le etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Üld- ja eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole R. P. kriminaalkorras karistamine tingimata vajalik, õigusrahu on võimalik leida ka käesolevalt kannatanu ja kahtlustatava lepitusmenetluse ning kahtlustatava poolt võetavate kohustuste läbi. Seejuures konfiskeerida tuleb kahtlustatavalt tema nimele registreeritud tulirelv, kuivõrd käesoleva KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kahtlustusest nähtuvalt oli R. P. etteheidetava teo toimepanemise ajal alkoholijoobes, osundas ähvardavalt relva kasutamisele, kuivõrd relv on tal soetatud, oli alust seda ka karta ning kahtlemata on alkoholijoobes isikute valduses olevad tulirelvad eriliseks ohuallikaks just nendel juhtudel, kui alkoholijoobes isik ei suuda oma käitumist alkoholijoobe tõttu adekvaatselt hinnata ja juhtida, mistõttu peab kohus relva konfiskeerimist vältimatuks ning põhjendatuks. Tegemist on selles mõttes kuriteo toimepanemise vahendiga, sest ähvarduse sisuks oli tulirelva kasutamisele viitamine ja seda oli alust kannatanul karta, sest konkreetne relv oli kodus olemas. R. P. on samuti ise avaldanud kirjalikku nõusolekut oma tulirelva konfiskeerimiseks (tl 38). Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kahtlustatav on kannatanuga leppinud käesoleva seadustiku §-s 2032 sätestatud korras ning KrMS § 2031 lg 1 punktides 1-4 viidatud kriminaalmenetluse lõpetamist välistavat aluseid ei esine, on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks R. P. suhtes kannatanuga leppimise tõttu, s.o KrMS § 2031 sätteid kohaldades. Kriminaalasja menetlemise käigus kogutud asitõendid – pakendites nr 1 ja 2 olevad DC- ja DVD-plaat, tuleb jätta kriminaalasja toimiku juurde. KarS § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida R. P-le kuuluv revolver Arminius-HW-3 nr 1399195, mis asub Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas. Juhindudes KrMS § 2031 lg 1 lõpetab kohus R. P. suhtes kriminaalasja nr 21267000450 menetluse. R. P-le määratud kohustuste täitmise lõpptähtajaks määrab kohus 6 kuud alates

kohtumääruse tegemisest, s.o 06.08.2022. Kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Indrek Nummert

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.