Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. veebruar 2022, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-7704 (kohtueelses menetluses nr 20284000154)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Lumi
Kriminaalasi
Reijo Pihela süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa
Süüdistatav
Reijo Pihela (isikukood: 38405310316; elukoht: xxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ; töökoht: xxxxxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxxx ; karistatus: 5 kehtivat kriminaalkaristust: Harju Maakohtu 17.10.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6959 KarS § 331 järgi karistatud vangistusega 3 kuud, katseaeg 1 aasta 6 kuud; Harju Maakohtu 13.06.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-184722 KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 10 kuud 14 päeva; Harju Maakohtu 17.06.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; 203; 209 lg 2 p 1, 4; 344 lg 1; 349; 4231; 424 järgi karistatud vangistusega 3 aastat 1 kuu 18 päeva ja rahaline karistus 20 päevamäära, s.o 200 eurot; Harju Maakohtu 03.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8337 KarS § 199 lg 2 p 9; 424 järgi karistatud vangistusega 1 aasta 9 kuud 24 päeva, katseaeg 2 aastat; Tartu Maakohtu 12.08.2013 otsusega kriminaalasjas nr 113-5193 KarS § 199 lg 2 p 4; 203; 349 järgi karistatud vangistusega 9 kuud 24 päeva, katseaeg 2 aastat; tõkend elukohast lahkumise keeld kuni 28.04.2022)
Kaitsja
vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
KarS § 65 lg 1 alusel lugeda nimetatud karistus kaetuks Harju Maakohtu 17.10.2020 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistus 3 kuud ning karistuseks mõista vangistus 3 (kolm) kuud. Karistus lugeda kantuks 09.01.2022, isik vabanes karistuse kandmiselt 07.01.2022. Tunnistada Reijo Pihela süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 (episoodid 17.02.2021, 28.04.2021, 21.05.2021, 26.05.2021, 19.06.2021) järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada Reijo Pihelale mõistetud 3 kuud vangistust üldkasuliku tööga 90 (üheksakümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10 (kümme) kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel on Reijo Pihela kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Reijo Pihelale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Reijo Pihela toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna (Harju Maakohtu 13.06.2018. a otsus nr 1-18-4722), taas 14.05.2020. a kella 15:10 ajal Viljandi linnas Jakobsoni tn 2 asuvast kauplusest püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta 6 lõhna, käekella ja jalanõusid koguväärtusega 174 eurot, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest peale kaubaliini läbimist ja alarmi tööle hakkamist peeti süüdistatav kaupluse töötaja poolt kinni. Reijo Pihela tagastas kauba kauplusele rikkumata kujul; 2) varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna (olles karistatud Harju Maakohtu 13.06.2018.a otsus nr 1-18-4722 ning olles toime pannud varguse 14.05.2020), püüdis 17.02.2021 kella 21:43 ajal Tallinnas Mustakivi 17 asuvas kaupluses Prisma võtta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Prisma Peremarket AS-le kuuluvat kaupa: kõlar JBL Flip Essential väärtusega 79 eurot, Polar vantage spordikell väärtusega 199 eurot, kuid vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 3) olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 28.04.2021 kella 00:53 ajal viibides Tartu mnt 87 Tallinn asuvas ja Prisma Peremarket AS-le kuuluvas kaupluses Sikupilli Prisma, püüdis võtta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil FIFA 365 kogumiskaarte kokku 17 tk, kogumaksumusega 39.10 eurot ja möödus kassast kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 4) olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 21.05.2021 kella 20:57 paiku Tallinnas Õismäe tee 46 asuvast Maxima XX kauplusest võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil pudeli viina Moskovskaya maksumusega 7.99 eurot ning möödus kassade eest selle eest tasumata. Kuritegu jäi lõpuni viimata seoses turvatöötaja poolt tema kinni pidamisega. Kaup on tagastatud rikkumata kauplusele; 5) olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 26.05.2021 kella 12:07 paiku Tallinnas Paldiski mnt 108A asuvast AS-le Kesko Senukai Estonia kuuluvas kauplusest Haabersti K-Rauta võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil vastuvõtja LR Bosch väärtusega 201 eurot, ristjoonlaseri Skil Red väärtusega 73 eurot ja ristjoonlaseri Skil Red väärtusega 118 eurot ning
möödus kassade eest selle eest tasumata. Kuritegu jäi lõpuni viimata seoses turvatöötaja poolt tema kinni pidamisega. Kaup on tagastatud rikkumata kauplusele; 6) olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 19.06.2021 Tallinnas Vilde tee 75 kaupluses Maxima vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 10 tk Elisa kõnekaarte kogumaksumusega 50 eurot (ühe kõnekaardi maksumus 5 eurot); 1 paki grillitud broilerikintsu maksumusega 4.41 eurot; 1 paki delikatess sinki „Morliny“ maksumusega 5.10 eurot; 1 paki maasuitsu fileesinki M&M maksumusega 5.34 eurot, kokku kaupu maksumusega 68.64 eurot ja pani need omale kotti ning läbis kell 16:57 kassarivi kaupade eest maksmata. Kuritegu jäi tema tahtest sõltumata asjaoludel lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 (episood 14.05.2020) järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 kuu. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda nimetatud karistus kaetuks Harju Maakohtu 17.10.2020 otsusega mõistetud karistusega, so vangistus 3 kuud ning karistuseks mõista vangistus 3 kuud. Karistus lugeda kantuks 09.01.2022, isik vabanes vanglast 07.01.2022. KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi (episoodid 17.02.2021, 28.04.2021, 21.05.2021, 26.05.2021, 19.06.2021) järgi mõista karistuseks vangistus 3 kuud. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 90 tundi, kusjuures ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 10 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandu kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Süüdistatava Reijo Pihela kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmanni esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 49,20 eurot (kd 1, tl 48), 32,40 eurot (kd 3,tl 43), 32,40 eurot (kd 4, tl 59), 32,40 eurot (kd 5, tl 35), kokku 146,40 eurot ja vandeadvokaat Margo Normanni esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 135,60 eurot (kd 4, tl 64). Süüdistatava Reijo Pihela kaitsja vandeadvokaat Margo Normann on esitanud kohtus 23.08.2021 taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 109,20 eurot, mis on rahuldatud ja hüvitatud Tartu Maakohtu 25.08.2021 määrusega (kd 1, tl 132-133). Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann on 04.01.2022 esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 388,80 eurot (kd 1, tl 138-138p. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann on 06.01.2022 esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 64,80 eurot (kd 1, tl 143-143p). Kohus leiab, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt kuna taotluses on märgitud istungiajaks 60 minutit, tegelikult kestis kohtuistung 20 minutit. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 1 lg 4 kohaselt osalemise eest kohtuistungil, mis kestab vähem kui 30 minutit, tasustatakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud miinimummääras, milleks on poole tunni tasu. Seega tuleb kohtu hinnangul kaitsjale kohtuistungil 06.01.2022 osalemise eest väljamõistetavat tasu vähendada 27 euro võrra ning kaitsja esitatud tasutaotlus kuulub rahuldamisele summas 32,40 eurot (s.h käibemaks 5,40 eurot). Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann on 31.01.2022 esitanud kohtus taotluse 01.02.2022 kohtuistungil osalemise riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 64,80 eurot (kd 1, tl 150-150p). Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1858,20 eurot: sundraha 981 eurot ja riigi õigusabi tasu 877,20 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused
Kriminaalasja juures olevad asitõendid CD plaadid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimiku juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.