Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700001786 ning selgituse “Aivo Artla, otsus nr 1-21-7120, menetluskulu“. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Aivo Artla sundraha summas 531 eurot riigi kanda. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Sikuti Advokaadibüroo kaudu riigi õigusabi tasu 32,40 eurot (s.h käibemaks 5,40 eurot) vandeadvokaadi abi Kristjan Leele tema poolt Aivo Artlalale kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Aivo Artla toime pannud kuriteona võõra vallasasja omavolilise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles alkoholijoobes, võttis ajavahemikus 30.05.2020-31.05.2020 omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil Viljandi linnas Pirni 5 maja parklasse pargitud sõiduauto Mercedes-Benz registreerimisnumbriga XXX XXX väärtusega 8000 eurot ning sõitis sellega Viljandi linnas Köstis asuvasse kauplusesse ja tagasi Pirni 5 maja juurde. Veel kahtlustatakse Aivo Artlat selles, et tema olles eelnevalt toime pannud omavolilise kasutamise, olles alkoholijoobes, võttis 31.05.2020 öösel ajutise kasutamise eesmärgil Viljandi linnas Pirni 5 maja parklasse pargitud sõiduauto Mercedes-Benz registreerimisnumbriga XXX XXX väärtusega 8000 eurot ning sõitis sellega Viljandi linnas ringi kuni põhjustas avarii Viljandi linnas Jakobsoni tänaval asuva muusikakooli juures, sõites sellega kell 02:48 vastu laternaposti. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Aivo Artla ei pane 2aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 215 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu A.L.T on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 8000 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Aivo Artlalt 8000 eurot A.L.T kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Aivo Artla kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 183,60 eurot. Süüdistatava Aivo Artla kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 32,40 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kuna Aivo Artlal puudub töövõime ning tema igakuiseks sissetulekuks on ca 560 eurot, millest kohtutäitur peab igakuiselt kinni ca 250 eurot, siis on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha ning mõista välja sundraha 450 eurot. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 666 eurot: sundraha 450 eurot ja riigi õigusabi tasu 216 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid CD plaat tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.