Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

J.N on Harju Maakohtu 08.04.2021. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-212189 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistatud 6 kuu pikkuse vangistusega. Juhindudes KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1, loeti J.N-ile mõistetud kergem karistus 6 kuud vangistust kaetuks temale eelmise, s.o 11.01.2021.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtuotsusega nr 1-20-7250 mõistetud raskema karistusega ehk 3 aasta 5 kuu ja 24 päeva pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks J.N-ile mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 24 päeva vangistust. Juhindudes KarS § 68 lg 1, loeti karistusaja alguseks 25.08.2020. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 18.02.2024. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid J.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse J.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta J.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

2 (5)

J.N avaldas kohtuistungil, et asuks vabanemise korral esmalt elama rehabilitatsioonikeskusesse Jõhvis ja seejärel läheks ema juurde Narva. Ta soovib ise rehabilitatsiooni läbida ning on ka vanglas erinevaid programme läbinud. Kinnipeetav teab, mis on elektrooniline valve, kuigi varem teda elektroonilise valvega vabastatud ei ole. J.N palus, et teda tingimisi enne tähtaega vabastataks.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on J.N temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kolmandiku, mis on üle nelja kuu, ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxrehabilitatsioon- ja adaptsioonikeskuses. Elukoht on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. MTÜ juhatuse liige xxxxxxxxxxxx ja J.N-i võimalikud toakaaslased on andnud nõusolekud elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused J.N-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.N on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste süütegude toimepanemise eest, sh narkokuriteod, erinevad varavastased kuriteod ja vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu. Praegu kannab ta karistust süstemaatilise varguse eest ning tegemist on tema seitsmenda reaalse vangistusega. J.N-i kuritegude raskusaste on ajas muutunud kergemaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleemid, ajendiks majandusliku kasu saamine. J.N on väga pikaajaline narkootikumide tarvitaja. Ta on tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid ja saanud ka ravi, mis siiani püsivaid positiivseid tulemusi toonud ei ole. Kohus võtab arvesse J.N-i arvukaid kriminaalkaristusi, varasemat probleemset elukäiku ja sõltuvusprobleeme, kuid arvestab ka tema käitumist praeguse karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgseid elutingimusi ning motivatsiooni ja suhtumist. Vangla iseloomustuses välja toodud arvukatele viidetele aastate tagustele sündmustele ja vahejuhtumitele, näiteks narkootikumide tarvitamine vangistuses aastal 2014, kohus liigset tähelepanu ei pööra. Kahtlemata on J.N-i elukäik olnud keeruline ja käitumine taunimisväärne, kuid vaid mineviku sündmustele tuginedes ei saa järeldada, et ka käesolev vangistus ei võiks olla oma eesmärki saavutanud. J.N on praeguse vangistuse ajal töötanud vangla majandustöödel, osalenud sõltuvusteemalistel loengutel ja läbinud rehabilitatsiooniprogrammi „Eluviistitreening“. Tal

3 (5)

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega J.N-i käitumisele karistuse kandmise ajal etteheiteid teha ei saa. Vabanemise korral on süüdimõistetu motiveeritud minema rehabilitatsioonikeskusesse Jõhvis. Rehabilitatsioonikeskus xxxxxxxxxxxxxxxx pakub vanglast vabanenud isikutele nõustamisteenust ja ajutist majutusteenust. Seega on J.N vabanemise korral olemas kindel elukoht ning rehabilitatsioonikeskuse poolne tugi ja abi. Oluline on seegi, et süüdimõistetu on ise motiveeritud rehabilitatsioonikeskusesse minema ja abi saama. Kui isik teeb seda omal soovil, on rohkem alust loota, et ta oma probleemidele ka püsivad lahendused leiab. Pärast rehabilitatsiooni läbimist on J.N võimalus asuda elama ema juurde Narva. Seega on J.N-i väljavaated oma elu korraldamiseks vabaduses positiivsed ja lootustandvad. Tal on head eeldused selleks, et piisava pingutuse korral edaspidi sõltuvusainetest hoiduda ja seaduskuulekalt elada. Kohus peab tõdema, et J.N-i senist elukäiku hinnates ei saa temast tulenevaid kuriteoriske pidada täielikult maandatuks. Isiku puhul, kes on pikka aega narkootikume tarvitanud ja väga arvukatel kordadel seadust rikkunud, jääb risk tagasilanguseks alati alles. Siiski ei ole nimetatud risk hetkel piisavalt suur, et selle tõttu kinnipeetavat mitte vabastada. Arvestades J.N-i käitumist vangistuses, tema vabanemisjärgseid elutingimusi ja motivatsiooni, leiab kohus, et vangistuse edasi kandmine ei ole süüdimõistetu puhul vältimatult vajalik. Pigem oleks tulemuslikum karistuse edasi kandmine vabaduses, kus J.N , olles kriminaalhooldaja järelevalve all, saaks võimaluse luua selline elukorraldus, mille osaks ei ole kuritegude toimepanemine ega narkootikumide tarvitamine. Kohus võtab otsustuse tegemisel arvesse ka seda, et süüdimõistetut ei ole varem ennetähtaegselt vabastatud ja ta ei ole elektroonilisele valvele allunud. Järelikult ei saa välistada, et selline võimalus kinnipeetavat täiendavalt motiveerib ja õiguskuulekusele suunab. Samuti on oluline, et J.N-i retsidiivsus on ajas vähenenud ja kuritegude raskusaste muutunud kergemaks, mis annab alust uskuda, et ta soovib ja on võimeline seaduskuulekalt toime tulema. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on põhjendatud J.N tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb J.N-ile määrata katseaeg kuni 18.02.2024. a. Süüdimõistetul tuleb 24 kuud alates kohtumääruse jõustumisest alluda käitumiskontrollile ning järgida KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb J.N-ile määrata käitumiskontrolli perioodiks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Arvestades J.N-i senist elukäiku, on põhjendatud kohustada teda KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, eesmärgiga maandada sõltuvusainete tarvitamise riske. Lisaks tuleb

J.N KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele. KarS § 75 lg 3, 4 alusel määrata elektroonilise valve tähtajaks 4 kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest.

4 (5)

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.