Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 30.07.2021 ja 01.08.2021 varguse episoodid aadressil xxx asuvas kaupluses xxx Kohus leiab, et 30.07.2021 kella 13.09 paiku xxx kauplusest xxx kahe pudeli Ehe viin 500 ml, kogumaksumusega 10,98 eurot ja 01.08.2021 kella 17.13 paiku aadressil xxx kauplusest xxx kahe pudeli Ehe viin 500 ml, kogumaksumusega 10,98 eurot, varguste toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud kannatanu avalduste, tunnistaja ütluste, videosalvestuse, selle vaatlusprotokolli, teiste kirjalike tõendite ja süüdistatava ütlustega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu H T Ü avaldustest nähtuvalt varastati 30.07.2021 kella 13.07 xxx kauplusest xxx kaks pudelit Ehe viina 500 ml, kogumaksumusega 10,98 eurot ja 01.08.2021 kella 17.13 paiku aadressil xxx kauplusest Xxx kaks pudelit Ehe viina 500 ml, kogumaksumusega 10,98 eurot. Vastutusele palutakse võtta keskealine mees. Avaldustele on lisatud videosalvestised (tl 1-2). Tunnistaja V D 02.08.2021 antud ütluste kohaselt vaatas 02.08.2021 töövahetuse ajal läbi arhiivisalvestisi ning avastas, et 01.08.2021 kell 17.13 meesterahvas beeži jope ja musta soniga võttis riiulilt Ehe Viin 0,5L pudeli ja pani selle jope sisemisse taskusse, pärast mida võttis ka teise pudeli ja pani selle sama jope taskusse. Meesterahvas möödus kassadest kauba eest tasumata, Xxx kaupluses aadressil xxx. Sama meesterahvas 30.07.2021 samas riietuses ja järgides sama skeemi varastas veel kaks Ehe Viin 0,5L pudelit. Kokku on kahju 21,96 eurot (tl 3-6). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud videosalvestusi 30.07.2021 ja 01.08.2021 varguse episoodide kohta aadressil xxx asuva kaupluse turvakaameratest. Vaatlusest tulenevalt 30.07.2021 viibib kaupluse alkoholiosakonnas meesterahvas beežis jopes, mustas nokamütsis, mustades pükstes ja mustades jalatsites, kes võtab kaks pudelit viina, mis peidab jope sisetaskusse ja lahkub poest. Samuti 01.08.2021 viibib kaupluse alkoholiosakonnas meesterahvas beežis jopes, mustas nokamütsis, mustades pükstes ja mustades jalatsites, kes võtab kaks pudelit viina, mis peidab jope sisetaskusse ja lahkub poest. Kohtueelse menetluse käigus on isik tuvastatud kui V.R (tl 17-25). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti V.R kahtlustatavana kinni 02.08.2021 kell 14.35 xxx ja teda kahtlustati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes on varem vähemalt kahel korral toime pannud varguse, 01.08.2021 kell 17.13 paiku xxx kaupluses Xxx võttis kaupa summas 10,98 eurot (tl 8-10). Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt selgitas V.R , et pani toime kahtlustuses märgitud kuupäevadel viina vargused, mõlemal päeval võttis kaks pudelit viina, millised peitis varruka taha jope sisetaskusse. Ta ei mäleta, kas maksis kassas millegi eest või mitte, alkoholi varastas enda jaoks ja jõi samadel päevadel ära. Raha oli alkoholi ostmiseks olemas, kuid ei oska seletada, miks otsustas viina varastada. Tunnistab oma süüd täielikult, kahetseb (tl 11-16). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu H T Ü avaldustest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 30.07.2021 ja 01.08.2021 xxx asuvast Xxx kauplusest varastas mõlemal päeval kaks 0,5 liitrist pudelit viina Ehe, kokku neli pudelit väärtusega 21,96 eurot. Tunnistaja V D ütlusest nähtuvalt nägi ta turvakaamerate arhiivisalvestisi vaadates, kuidas meesterahvas mõlemal kuupäeval võttis riiulilt kaks pudelit viina ning pani need jope sisetaskusse ning möödus kassadest kauba eest tasumata. 02.08.2021 isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati isiku võrdlemisel andmebaasis olevate fotodega ning isiku küsitlemisel osutus isikuks V.R (tl 7). Ka süüdistatav ise tunnistas alkoholipudelite

vargust nimetatud kuupäevadel, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Tunnistaja ütlustest ja kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus alkoholipudelite äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada. Süüdistatava sõnade kohaselt tarvitas ta varastatu ise ära, mis näitab seda, et süüdistataval võetud kauba kauplusele tagastamise soov puudus ja süüdistatav pööras võõra vallasasja enda kasuks, mis viitab omastamise eesmärgi realiseerimisele. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. 14.08.2021 varguse episood aadressil xxx asuvas kaupluses Xxx Kohus leiab, et 14.08.2021 kella 16.29 ajal aadressil aadressil xxx asuvas Xxx AS-ile kuuluvas kaupluses kauba varguse katse toime panemine V.R-i poolt on tõendatud tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 14.08.2021 koostatud süüteo avaldusest nähtuvalt xxx Xxxis, xxx palutakse võtta vastutusele õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati Xxx AS kuuluvat maksmata kaupa 66,63 euro väärtuses. Üks toodetest, raseerija Proglide oli rikutud, väärtus 13,99 eurot (tl 44). Õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt pidas turvatöötaja S L 14.08.2021 kell 16.29 xxx Xxxi, xxx kaupa varastanud meesterahvana kinni V.R-i, kes tahtis varastada kaupa (raseerija, varuterad, viski, söögiriistad, aprikoosid) kokku summas 66,63 eurot. Kaubast on rikutud raseerija Proglide väärtusega 13,99 eurot, kogu kaup tagastatud kauplusele. Õigusrikkuja üle antud Kesklinna politseijaoskonnale 14.08.2021 kell 19.54 (tl 43). Tunnistaja S L ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli ta 14.08.2021 tööl turvatöötajana xxx Xxxis, xxx ja nägi kell 16.21, et meesterahvas mustade pükste, beeži jope, musta nokamütsi ja habemega võttis riiulilt kaks raseerijat ja pani need jope taskusse, seejärel kell 16.28 võttis alkoholiosakonnas riiulilt ühe pudeli viskit Ballantines, mille pani ostukorvi. Seejärel liikus meesterahvas Xxx E kassade juurde ja väljus kassast koos korviga kauba eest tasumata. Üks raseerija rikutud, kahjusumma kokku 66,63 eurot (tl 41-42). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti V.R kahtlustatavana kinni 14.08.2021 kell 19.54 xxx ja teda kahtlustati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid, 14.08.2021 kell 16.29 xxx kaupluses Xxx omastas ebaseaduslikul teel kaupa 66,63 euro väärtuses, möödus turvaväravatest kauba eest tahtlikult maksmata (tl 56-61). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kontrolliti V.R-i seisundit indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 Plus 14.08.2021 kell 20.17 ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 1,74 mg/l (tl 64).

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi xxx asuva Xxx kaupluse turvakaamerate videosalvestisi 14.08.2021 kell 16.29 paiku aset leidnud varguse kohta. Salvestiselt nähtub, kuidas 14.08.2021 kell 16.17.37 siseneb kaupluse müügisaali meesterahvas pruuni jope, musta nokamütsi, tumedate pükste ja valge habemega. Võtab ostukorvi ja liigub poelettide juurde. Kell 16.18.09 on näha, kuidas meesterahvas teeb puuviljaletil olevate kollast värvi toodete juures midagi ning sealt lahkudes liigub käsi kõverdatult jope tasku kohal. Kell 16.19.22 võtab meesterahvas hügieenitarvikute juurest kollast värvi eseme ja väänab selle pakendit ning asetab selle riiulisse tagasi. Kell 16.20.58 võtab isik järgmise kollast värvi eseme pakendi ja paneb selle endale jope hõlma alla. Kell 16.21.40 võtab isik järgmise sinise-kollase värvi pakendi, murrab pakendit, ära murtud asja paneb letile tagasi, pakendi asetab jope hõlma alla. Kell 16.24.54 võtab alkohoolsete jookide osakonnast riiulilt ühe pudeli, mille turvaelementi proovib eemaldada ja asetab pudeli koos turvaelemendiga tagasi riiulile. Kell 16.25.37 võtab isik tumedat värvi pudeli, hakkab turvaelementi eemaldama, siis asetab pudeli tagasi riiulisse. Võtab siis uuesti pudeli ja asetab selle endale ostukorvi. Teise nurga alt turvakaamera salvestiselt on samuti näha, kuidas isik proovib pudelilt turvaelementi eemaldada, kuid loobub ja asetab pudeli ostukorvi. Kella 16.29 paiku väljub meesterahvas iseteeninduskassa kaudu poest hoides käes ostukorvi ja selles olevat tumedat pudelit (tl 71-77). Kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas V.R, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav, kuid ta ei ole seda kuritegu toime pannud. Ei soovi midagi öelda, mäletab küll sündmust, kuid oli enne tarvitanud alkoholi (veini) ja võib öelda, et ta ei läinud kassaliinist läbi (tl 17). Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et on süütegude toimepanemises süüdi, katsub edaspidi käituda nii, et enam ei juhtuks. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kaupluse Xxx avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 14.08.2021 xxx asuvast xxx Xxxist püüdis varastada raseerija, varuterad, viski, söögiriistad, aprikoose, kokku väärtuses 66,63 eurot. Tunnistaja S L ütlusest nähtuvalt nägi ta läbi videokaamerate, kuidas meesterahvas, kelle ta hiljem kinni pidas, võttis riiulilt kaks raseerijat ja alkoholiosakonnast pudeli viskit. Süüdistatav ise küll kohtueelsel menetlusel ütles, et tema ei ole tegu toime pannud ja ega läinud kassaliinist läbi, kuid kaupluse turvakaamerate salvestistelt nähtub, kuidas süüdistatav paneb puuviljaosakonnas kollast värvi tooteid taskusse, hügieenitarvikute juures paneb põue kaks eset ning alkoholiosakonnas asetab ostukorvi pruuni värvi alkoholi pudeli. Kaup väärtuses 66,63 eurot leiti V.R-i valdusest tema kinnipidamisel pärast iseteeninduskassa läbimist. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Tunnistaja ütlustest ja kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav püüdis kaasa võetud kaubaga iseteeninduskassa kaudu ja kassade juures olevaid turvaväravaid vältides märkamatult kauplusest väljuda ja pöörata varastatu enda kasuks, kuid vaatamata korduvatele pingutustele alkoholipudelilt turvaelementi eemaldada, jättis ta alkoholipudelile turvaelemendi alles ning turvaelement andis turvaväravates signaali. Ebaseadusliku omastamise eesmärgile viitab otseselt süüdistatava käitumine müügisaalis, kus ta püüdis kaupadelt eemaldada turvaelemente ja ebaõnnestumisel valis teise kauba, millel turvaelementi ei olnud ja seejärel järgmise kauba, millelt õnnestus turvaelement eemaldada

ning peitis kaubad taskutesse. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist turvaelementide eemaldamisel ja kauba taskutesse peitmisel ning süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on V.R toime pannud kolm vargust, kusjuures viimane neist jäi katse staadiumisse. Samas on tegemist olukorraga, kus kaks esimest vargust on lõpule viidud, mistõttu tuleb süüdistatavale inkrimineeritud sama kvalifikatsiooniga süüteod kogumis kvalifitseerida lõpuleviidud kuriteona. Süüdistatavat süüdistatakse varguse toimepanemises, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et V.R pani toime kolm varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 30.07.2021 kuni 14.08.2021. Seejuures on teda eelnevalt karistatud Harju Maakohtu 02.06.2021 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi varguste eest, mis on toime pandud 18.08.2020, 22.08.2020, 23.08.2020, 25.08.2020, 06.09.2020, 05.10.2020. Lõplikuks karistuseks mõisteti rahaline karistus 25 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäär 10 eurot, s.o summas 250 eurot, mis tuleb tasuda 10 kuu jooksul. 25.10.2021 seisuga on ei ole V.R karistust täitma asunud. Sellistest andmetest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varguse süstemaatilisuse kriteerium on täidetud nii faktilises kui ka juriidilises mõttes ja kohus leiab, et V.R-ile inkrimineeritud süüteod tuleb süütegude kogumis kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena süstemaatiliselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani V.R oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod Süüdistatavat iseloomustavad tõendid Karistusregistri andmetest nähtuvalt on V.R 6 kehtivat kriminaalkaristust ja kõigil kordadel on teda karistatud ka KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest. Seejuures on süüdistatavale mõistetud lühemaajalisi ja pikemaajalisi vangistusi, milledest on korduvalt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Viimase kohtuotsusega mõisteti süüdistatavale karistuseks rahatrahv, et vältida eelneva karistuse täitmisele pööramist, kuid kohaldatud rahatrahv on täitmata. Väärteokaristused on V.R-ile valdavalt määratud varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja vastu, s.t samuti varavastaste väärtegude eest (tl 34-36). Harju Maakohtu 02.06.2021 otsusest nr 1-21-2570 nähtuvalt karistati V.R KarS § 199 lg 2 p 9 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäär 10 eurot, s.o summas 600 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti rahaline karistus summas 400 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 5 päeva ning ära

kandmisele kuulus rahaline karistus 25 päeva määra, s.o summas 250 eurot, mida võimaldati tasuda 10 kuu jooksul igakuiste maksetega 25 eurot (tl 37-38). Maksu- ja Tolliameti andmetel oli V.R-i 2020. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 3845 eurot (tl 55, 90).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse 3 varguse toimepanemist. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seejuures lasub süüdistataval ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Ankeetandmete kohaselt V.R ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Seejuures puudub süüdistataval ka püsiv elukoht ja ta on kodutute öömajast liikunud edasi Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse ühiselamusse, mida ei saa hinnata püsiva elukohana. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli süüdistatava sissetulekuks 2020. aastal pärast tulumaksu mahaarvamist 3845 eurot, s.t süüdistatava sissetulekuks on pension. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita olukorras, kus tal on hulgaliselt rahalisi nõudmisi tasumata võlgnevuste näol. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on 6 kehtivat kriminaalkaristust, millised kõik on talle mõistetud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning taaskord on V.R-ile esitatud süüdistus varavastaste süütegude toimepanemises. Viimase karistusena on V.R-ile mõistetud rahaline karistus, mida veel 25.10.2021 seisuga ei olnud täitma asutud. Süüdistatava selgituste kohaselt võetakse tema kontolt otsekorraldustega maha täiturite poolt sissenõutud summad ning süüdistataval sisuliselt puudub ettekujutus selle kohta, mida maha võetakse. Kohtuistungil ilmnes ka see, et süüdistatav ise ei ole eelmist rahalist karistust tasuma hakanud ja kuivõrd rahalise karistuse tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud, saab järeldada, et rahaline karistus on täies ulatuses tasumata. Lisaks sellele on süüdistataval tasumata ka kõik väärtegude eest määratud rahatrahvid. Seega on varguste toimepanemine süüdistatava jaoks aastate jooksul välja kujunenud elustiiliks ning süüdistataval puuduvad piisavad legaalsed elatusvahendid, mis välistab rahalise karistuse kohaldamise. Lisaks sellele on eelmine rahaline karistus ja varasemad rahatrahvid jäetud tasumata, s.t ka süüdistatava rahaline mõjutamine on jäänud tagajärjetuks. Eeltoodule tuginedes tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates V.R-i süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe ja aastate vältel korduva kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Aluse selliseks järelduseks annab ka asjaolu, et V.R-ile inkrimineeritakse kolme varavastase kuriteo toimepanemist, millistest kaks viidi ka lõpule ning kolmanda puhul rikuti kaupa ja kannatanutele tekitati varaline kahju. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et süüdistatav on kuriteod toime pannud süsteemselt ja eesmärgipäraselt. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegusid toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult, tehes seda järjekindlalt ja süstemaatiliselt ning teadmises, et sellisele käitumisele järgneb järjekordne vangistus. Samas arvestades seda, et varaline kahju tekkis küll kahel kannatanul, ei ole see kahju ei ole kuigi suur, leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ühel korral avaldanud kahetsust ja avaldas kahetsust ka kohtuistungil. Kohus ei saa avaldatud kahetsusest mööda vaadata ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude

süstemaatilisust leiab, et süüdistatava kahetsus ei ole kuigi siiras. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada, kuigi seda kahetsust ei saa jätta täies ulatuses tähelepanuta. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süütegude rohkust võib süüdistatavale karistuse mõista küll oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras, kuivõrd mõistetav karistus peab süüdistatavas tekitama arusaama keelunormi kehtivusest nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kuus kehtivat kriminaalkaristust, millistest kõik on isikule mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning eelnevalt mõistetud karistused, s.h aastate jooksul ära kantud reaalsed vangistused, ennetähtaegsed vabastamised, käitumiskontroll ega täitmata rahaline karistus ja rahatrahvid ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav on jätkanud varavastaste süütegude süsteemset toimepanemist. Vaatama võimalusele oma käitumist muuta ning alluda õiguskorras kehtivatele normidele, on süüdistatav teinud teadliku valiku ning jätkanud kuritegelikku käitumist. Seega süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 73 ega ka § 74 sätteid, samuti § 69 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist ega ka karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Kohus leiab, et ka kriminaalhooldus ega üldkasuliku tööga kaasnev kriminaalhooldus ei ole piisavalt mõjus vahend, suunamaks teda seaduskuulekale käitumisele. Kriminaalhooldus eeldaks süüdistataval elukoha olemasolu, kuid süüdistataval püsiv elukoht puudub ning süüdistatav on asunud elama sotsiaaltöö keskuse ühiselamusse. Seetõttu on süüdistatava kriminaalhooldusele allutamine välistatud, kuivõrd süüdistataval ei oleks elukoha puudumisel võimalik täita seaduses sätestatud ja elukohaga seonduvaid kontrollnõudeid. Lisaks sellele ei saa kohus KarS § 74 sätete täitmise tagamiseks sundida süüdimõistetut otsima endale püsivat elukohta, veel vähem sundida kõrvalisi isikuid KarS § 74 sätestatud elukoha olemasolu eelduse täitmiseks võtma süüdistatavat enda juurde elama. Eelmärgitust tulenevalt, lisaks muude karistuse kohaldamata jätmise tingimuste puudumisele ei saaks ka nende tingimuste olemasolul KarS § 74 sätteid süüdistataval elukoha puudumise tõttu kohaldada. Puutuvalt üldkasulikku töösse, siis märkis süüdistatav kohtuistungil, et ta tervis ei ole kuigi hea ja tal on jalgadega probleemid. Seeda ei oleks ta ka terviseseisundi tõttu võimeline üldkasulikku tööd tegema. Süüdistatav märkis küll kohtuistungil, et ta on leidnud endale töökoha taksojuhi- või bussijuhina, kuid arvestades süüdistatava ka väliselt tajutavaid liikumisraskusi, ei pea kohus süüdistatava võimalusi tööle asuda või tööd teha kuigi tõenäoliseks. Seega kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Kuivõrd süüdistatav pani käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad vargused toime pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist ja mõistetud rahaline karistus on senini tasumata, rakenduvad KarS § 65 lg 2 sätted, mille kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa

võrra, järgides KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetava karistusega moodustada kohtuotsuste kogumis liitkaristus Harju Maakohtu 02.06.2021 otsusega nr 1-21-2570 mõistetud ja tasumata rahalise karistusega. KarS § 64 lg 2 kohaselt kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt. Seega moodustavad kohtuotsuste kogumis liitkaristuse vangistus ja rahaline karistus, millistest viimane viiakse täide iseseisvalt eelmise kohtuotsusega määratud tingimustel.

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on tõenditeks kahe kaupluse turvakaamerate salvestised. Nii asuvad toimikus CD-R plaat 30.07.2021 ja 01.08.2021 xxx Xxxi kaupluse turvakaamerate salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures kriminaaltoimiku tagakaanel ja DVD-R plaat 14.08.2021 xxx asuva Xxxi kaupluse turvakaamerate salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (tl 70). Eelnimetatud teabekandjatel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Samuti on kriminaalasjas asitõendiks 14.08.2021 Tallinnas asuvast kauplusest Xxx varguse käigus kahjustatud ja realiseerimiskõlbmatuks muutunud raseerija Proglide, plastmassist karbis ühes paberkotis, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn (akt nr xxx). Kohus leiab, et kuivõrd raseerija muudeti varguse katsega realiseerimiskõlbmatuks, on tegemist väärtusetu asjaga, millise tagastamist keegi ei ole taotlenud, siis tuleb see hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.