Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1 (3)

alguseks loeti Oskar Talli kinnipidamise aeg, s.o 12.03.2020. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.05.2023. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Oskar Talli tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Materjalidest nähtuvalt toetab vangla kinnipeetava enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Oskar Talli tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud materjalidega Oskar Talli tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asus seisukohale, et süüdimõistetut peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Positiivne on, et Oskar Tall on läbinud ITK, vabanemise korral on tal kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Ta soovib loobuda täielikult narkootikumide tarvitamisest ja on aru saanud, et vangla ei ole koht tema jaoks ning soovib teha endast kõik oleneva, et mitte tagasi sattuda. Kohtuistungil andis Oskar Tall ülevaate oma käitumisest vangistuses ja vabanemisjärgsetest plaanidest. Süüdimõistetu avaldas, et ta kahetseb väga, et vangistusse sattus. Avavanglas tekkinud probleemide kohta väitis kinnipeetav, et avavanglas karistataksegi kergekäeliselt. Vabanemise korral plaanib ta asuda elama Saaremaale, kus teda toetaksid pere ja sugulased. See oleks ka keskkonnavahetus, sest varem elas ta Tallinnas. Samuti soovib Oskar Tall lõpetada kooli, hetkel õpib ta 12. klassis. Kaitsja leidis, et Oskar Tall on vanglas viibinud aega kasutanud mõistlikult ning saanud aru, et oli valel teel. Vabanedes ootaks teda ees keskkonnavahetus ning kriminaalhooldaja tõhus abi.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Oskar Tall temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Oskar Talli vabanemisjärgset elukohta, milleks on kinnipeetava emale kuuluv korter Kuressaares. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja korteri omanik on andnud vastava nõusoleku. Seega esinevad formaalsed alused Oskar Talli tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Oskar Talli puhul esineb arvukalt positiivseid asjaolusid. Ta on vangistuses täitnud aktiivselt oma individuaalset täitmiskava, osaledes erinevates sotsiaalprogrammides, omandades keskharidust ja osaledes vangla majandustöödel. Vabanemise korral on Oskari Tallil olemas

2 (3)

kindel elukoht, lähedaste toetus ja realistlikud plaanid oma elu korraldamiseks, s.o õpingute jätkamine ja tööle asumine. Kohus ei kahtle kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatus, et ta vangistusse sattumist kahetseb, samuti mitte tema siirastes plaanides edasiseks eluks vabaduses. Küll aga räägib Oskar Talli senine käitumine enda eest. Hetkel kannab ta teist kriminaalkaristust narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on Oskar Tall olnud kriminaalhooldusel, mille ajal esines probleeme registreerimiskohustuse täitmise ja lisakohustustest kinnipidamisega. Seega ei anna tema varasem käitumine alust arvata, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus võiks kulgeda edukalt. Hetkel viibib Oskar Tall esimest korda reaalses vangistuses. Kuigi iseenesest võiks esmakordne reaalne vangistus noort inimest distsiplineerida ja õiguskuulekusele suunata, siis Oskar Talli puhul see nii ei ole. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, milles ta ise erilist probleemi ei näe. Rikkumised on toime pandud avavanglas viibimise ajal, kui talle oli antud võimalus tasapisi kohaneda võimaliku vabanemisega. Kohtu hinnangul on vähetõenäoline, et isik, kes ei suuda kehtivat korda järgida isegi vahetu järelevalve tingimustes, tuleks õiguskuulekalt toime vabaduses. Samuti ei saa pidada täidetuks ennetähtaegse vabastamise üht peamist sisulist eeldust – korrektset käitumist karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamist (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-0914104, p 21). Positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Oskar Talli vangistusest vabastamine ei ole hetkel veel võimalik. Temast lähtuvat uute kuritegude toimepanemise riski ja kriminaalhoolduse ebaõnnestumise ohtu tuleb pidada pigem suureks, arvestades Oskar Talli varasemat karistatust ja tema käitumises vangistuses. Kui süüdimõistetul on raskusi kehtiva korra järgimise ja reeglitest kinnipidamisega vangistuses, siis ei ole alust arvata, et kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid temast tulenevate riskide maandamiseks piisavad. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Oskar Talli tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus tal on võimalus edaspidise korrektse käitumisega tõestada, et tema poolt sõnades väidetu vastab ka tegelikkusele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.