Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on Erik Valtmäe toime pannud kuriteona teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ning olles Klik Metall OÜ, Levaleks OÜ, Safedoor OÜ, Linka Estonia OÜ, Gogen Art OÜ, Chelly OÜ ja Kevern OÜ juhatuse liige, deklareeris 2016.a aastal teadlikult varalise kasu saamise eesmärgil tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusemakse deklaratsiooni (TSD) lisal 1 ebaõigeid töötasu väljamakseid iseendale. Tegelikkuses ei olnud eelnimetatud äriühingud reaalselt tegutsevad ning äriühingud Erik Valtmäele reaalselt töötasu väljamakseid ei teinud, mistõttu ei saanud Erik Valtmäe deklareeritud suuruses tulu. Deklareeritud andmetele tuginedes maksis aga Eesti Töötukassa ajavahemikul 20.03.2018 kuni 15.09.2018 Erik Valtmäele töötuskindlustushüvitist 2223.20 eurot ja Eesti Haigekassa ajavahemikul 13.11.2017 kuni 12.01.2018 töövõimetushüvitist 987.21 eurot. Eesti Töötukassa ja Eesti Haigekassa poolt tehtud ümberarvestustest tulenevalt on Erik Valtmäele makstud ettenähtust rohkem töötuskindlustushüvitist 813.80 eurot ja töövõimetushüvitist 67.56 eurot. Eeltoodust tulenevalt lõi Erik Valtmäe suurema töötuskindlustushüvitise ja töövõimetushüvitise saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades sellega Eesti Vabariigile varalist kahju kokku 881.36 eurot. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 3 aastat vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 4 pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 209 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamine KrMS § 310 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamises. Eesti Vabariik on Eesti Töötukassa kaudu esitanud kriminaalasjas avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatava Erik Valtmäe vastu summas 813,80 eurot. KrMS § 310 lg 1 ja TTTS § 41 lg 11 alusel on põhjendatud rahuldada Eesti Vabariigi (Eesti Töötukassa kaudu) esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus ning välja mõista Erik Valtmäelt 813,80 eurot riigi kasuks. Nimetatud summa kanda Eesti Töötukassa arvelduskontole EE521010220027889016 (SEB pank). Makse selgitusena märkida süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-21-4869 (20284000070). Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Erik Valtmäe kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 343,71 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel võttes arvesse asjaolu, et süüdistatava näol on tegemist 100% töövõimetu isikuga, kellel käib menetluskulude tasumine täies mahus selgelt üle jõu, on põhjendatud vähendada sundraha poole võrra ja mõista välja summas 438 eurot. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 781,71 eurot: sundraha 438 eurot ja riigi õigusabi tasu 343,71 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.