Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Asitõendid: 20 tabletti ravimit Fenasepaam, mis asuvad Ida tollipunkti laos, aadressil Vestervalli 7, Narva, konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel ning pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada. Mõista Elena Ivanovalt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot; - kaitsja Lembit Nirgi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 49 (nelikümmend üheksa) eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest summas 754,70 eurot riigi kanda. Kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata, et Elena Ivanoval on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 754,70 eurot ühe (1) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB PANK pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700038459 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Elena Ivanova, kriminaalasja number - 1-21-6313, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas Elena Ivanovat süüdistatakse selles, et ta käitles ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet. Nimelt selles, et ta valdas ja toimetas ebaseaduslikult Vene Föderatsiooni territooriumilt üle riigipiiri Eesti Vabariigi territooriumile suures koguses psühhotroopset ainet, nimelt 20 tabletti Fenazepam, milles on kokku 20 mg fenasepaami (7Bromo-5-(2-chlorophenyl)-1,3-dihydro-2H-1,4-benzodiazepin-2-one),saabudes 01.05.2021. a kella 16:04 ajal Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminali kaudu, aadressil Peterburi mnt 1, Narva. Sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 alusel kuulub fenasepaam narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 alusel on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine,

1-21-6313 tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 4 lg 13 kohaselt annab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveoloa Ravimiamet ravimiseaduses ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras. Sotsiaalministri 18.02.2005.a määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 8 lg 2 sätestab, et Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni kümme erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni viis jaemüügipakendit, ning kaasas olevate loomade tarbeks kuni viis erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni kolm jaemüügipakendit. Saabudes narkootiliste ja/või psühhotroopsete ravimitega Schengeni õigusruumi mittekuuluvast riigist (nt Venemaalt) võib ilma Ravimiameti loata narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 30 ühikut või 25 ml ning ravimiga peab kaasas olema arsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia (lg 4). Kui ravimite kogus ületab määruses nimetatud lubatud kogust, on vaja enne toiminguid saada Ravimiametilt kirjalik luba. Elena Ivanoval oli kaasas kaks psühhotroopse ravimi blisterpakendit, mis olid originaalpakendist välja võetud, mistõttu loetakse need eraldi pakenditeks. Seega oli tal kaasas kaks pakendit psühhotroopset ravimit, mistõttu oli vajalik eelnev Ravimiameti kirjalik luba. Elena Ivanoval ei olnud psühhotroopse ravimiga kaasas arsti teatist ravimi vajaduse kohta või retsepti koopiat. Samuti puudus tal kaasas olnud ravimi kohta Ravimiameti kirjalik luba. NPALS § 31 lg 3 alusel loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks aine kogust, millest piisab narkootilise joobe/psühhotroopse toime tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Fenasepaami puhul on see kogus tavaliselt 2,5-5 mg, keskmiselt 3,8 mg. Elena Ivanovalt 01.05.2021. a ära võetud 20 mg fenasepaamist piisab narkootilise joobe/psühhotroopse toime tekitamiseks vähemalt 50-100 inimesele, s.o rohkem kui kümnele inimesele. Seega valdas Elena Ivanova enda juures ja toimetas 01.05.2021. a Venemaa föderatsioonist üle riigipiiri Eesti Vabariiki ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet fenasepaam (7-Bromo-5-(2-chlorophenyl)-1,3-dihydro-2H-1,4-benzodiazepin-2-one). Seega pani Elena Ivanova toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses. Kooskõlas Elena Ivanova, tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maris Robertsi vahel 20.09.2021 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus Elena Ivanovale karistuseks KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest KarS § 39 lg 2 ja § 60 kohaldamisega 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust jätta süüdistatava suhtes tingimisi täitmisele pööramata, kui Elena Ivanova ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 180 alusel kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral Elena Ivanovalt väljamõistmisele järgmised menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses määratud kaitsjale vandeadvokaat Lembit Nirgile summas 49,40 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot (584 x 2,5). Seega kokku summas 1509,40 eurot. Arvestades, et isiku ainus sissetulek on xxx, siis KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kogusummast 754,70 eurot riigi kanda. Lõplik summa, mis süüdistaval tasuda tuleb on 754,70

1-21-6313 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada maksta süüdistataval menetluskulud osade kaupa ühe aasta jooksul. Kohtuistungil süüdistatav Elena Ivanova avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus leiab ka, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele, asitõendite suhtes võetavate meetmetega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 lg 1 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest summas 754,70 eurot riigi kanda. Samuti annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskuluna sundraha ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.