1-21-4008/8 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kannatanu AA ütluste (tl 117-121) kohaselt on Tatjana Nikolajeva tema abikaasa ja nad on olnud abielus juba 36 aastat. Elavad koos kahetoalises korteris xxx xx-xx, nende ühine tütar elab teisel aadressil. AA elu Tatjanaga roosiliseks ei pea, tülitsevad omavahel tihti, AA on lõhkunud Tatjana prillid, teda löönud ja mööblit lõhkunud. Tatjana on samuti teda löönud. AA on teinud ka ettepaneku lahku kolimiseks aga Tatjana ei ole seda soovinud. 31.12.2020 kella 20.00 paiku istusid AA ja Tatjana köögi laua taha, sõid ja jõid viina Mernaja. Viina pudel oli 0,5 liitrine, millest AA jõi ära umbes 300g, vahepeal võttis ka paar pitsi konjakit. Kui kell sai 00.00 avasid nad šampuse ja jõid seda ning vaatasid televiisorit. Tüli algas sellest, et AA tahtis vaadata üht saadet aga Tatjana teist, sellest tekkis sõnavahetus, sõimati üksteist ja AA saatis Tatjana roppude sõnadega pikalt. Tatjana süüdistas AAd selles, et on teda 30 aastat ähvardanud ja sõimanud. Ühel hetkel tõusis AA püsti, et minna oma tuppa ja seal televiisorit vaadata, kus on samuti televiisor. Nad elavad eraldi tubades, Tatjanale meeldib jahedam tuba ja AAle soojem ning on veel väiksemaid pisiasju, miks nad eraldi tubades magavad. AA jõudis vaevu oma tuppa, kui tundis selja tagant torget, oli väga valus. Ta pööras end akna poolt toa poole ja nägi Tatjanat seismas nuga paremas käes. Nuga oli kööginuga, musta värvi plastmassist käepidemega. Ta ei tea, kui pikk tera võis olla, kuid praeguseks hetkeks teab, et haava sügavus oli 10 cm. Nad vaatasid hetkeks üksteist ja siis hakkas Tatjana karjuma kui loll ma olen, mis ma küll tegin, kui palju verd, tuleb kutsuda kiirabi, politsei. AA ei suutnud peale oigamise midagi teha ja hakkas kokku kukkuma, vaatas, et tõesti palju verd ja ilma kiirabita ei tee midagi. Tatjana kutsus kohale kiirabi ja politsei, samuti tõi käterätikuid ja surus AA haava peale. Tatjana oli kohutavalt šokis ja ehmatanud sellest, mis ta tegi. Seda, kuhu Tatjana noa pani, millega ta lõi, AA ei tea. Edasi läks AAl pilt uduseks ja vajus seina juurde istuli ja jäi sinna,

kuni kiirabi tuli. Millal politsei tuli, AA ei mäleta. AAl oli seljas ruuduline flanellist eest nööpidega pluus, sinise-punase ruuduga, jalas olid heledad teksapüksid ja toasussid. Tatjana oli seljas roosat värvi pluus, musta värvi püksid ja jalas roosat värvi toasussid. Põhjuseks, miks Tatjana teda lõi, peab AA suureks osaks alkoholi ja teiseks seda, et ta ise provotseeris Tatjanat, ütles talle väga halvasti ja kaua ikka kannatada võib. Järelikult lõigi Tatjanal kaane pealt ära ja ründas teda noaga. AA võib Tatjanale küll andestada aga leiab, et kooselu neil enam edasi olla ei saa. Kannatanu soovib, et see kriminaalasi lõpetatakse, temal Tatjana vastu pretensioone ei ole. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 76-96), millelt nähtub sündmuskohalt leitud verekahtlaseid määrdumisi esikus aga peamiselt magamistoas põrandal ja magamistoa akna all seinal. Samuti nähtub verekahtlaseid määrdumisi magamistoas põrandal oleval musta-valge-punase ruudulisel pluusil ja köögi põrandal oleval noal. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 97-107) nähtub, et köögi põrandalt leitud noa käepide on musta värvi mittemetalsest materjalist, noatera on 125 mm pikk ja Luminooli lahusega nuga töödeldes esines noatera vasak- ja parempoolsel ning pealmisel küljel vere olemasolule iseloomulikku sinakat värvi. Isiku ekspertiisiakti nr 21E-AOI0007 (tl 111-116) kohaselt tuvastati kannatanul torkelõikehaavad rindkerel (paremal pool kolm haava, vasakul alaosas üks haav) parema kopsu ja roietevahelise veresoonte vigastustega, mille tagajärjel tekkis traumaatiline õhk-verirind. Kiirabikaardi (tl 113) kohaselt oli paremal küljel ülaseljas näha kahte väikest pindmist noahaava ning ühte suuremat sügavamat haava, vasakul alaseljas suurem noahaav. Vigastused koosvõetuna põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse, kuid kuna paremal pool esines kopsuvigastus massiivse õhk-veririnnaga, siis eluohtliku tervisekahjustuse põhjustas üks või mitu paremal rindkerepoolel olevat haava. Võttes arvesse vigastuste iseloomu ja massiivset õhk-veririnda, siis tõenäoliselt ilma õigeaegse meditsiinilise abita oleks saabunud kannatanu surm saadud vigastuste tagajärjel. Suure tõenäosusega oli kannatanu kehaasend vigastuste tekitamise ajal püstine. Andmed ei kinnita võitlusele viitavate või tüüpilisi enesekaitsevigastuste esinemist. Kannatanul esinenud vigastused võisid olla tekitatud korduvatest löökidest ja lõikamistest teravaotsalise ja -servalise vahendiga, s.o teravaotsalise noaga. Ekspertiisiks esitatud dokumentide andmetel oli AAil haiglasse saabudes alkoholi kontsentratsioon veres 0,75-0,89 mg/g, narkootiliste ainete tarvitamise osas andmed puuduvad. Tunnistaja BB, kes on kannatanu ja süüdistatava ühine tütar, ütluste (tl 123-124) kohaselt on vanemad valdavalt hästi läbi saanud, kuid emal on viimasel ajal tekkinud üha suurem soov alkoholi tarbida, millest on tekkinud peres palju lahkhelisid ema ja isa vahel. Kui ema on purjus, siis hakkab isa kallal norima, teda provotseerima ja tema peale karjuma. Neil kordadel pole politsei sekkumist olnud ja nad on omavahel ära leppinud. Varasemalt on nad koos isaga alkoholi tarbinud, üsna kõvasti aga mitte peale seda, kui isal oli 4 aastat tagasi raske insult ja viibis pikalt haiglas, isa enam alkoholi ei tarbi. Isa sai põetud insuldi pärast 100% puude ja on kodune. BB teada on isal viimasel ajal mõistusega kõik korras, unustab küll asju aga vägivalla hoogusid ei esine. Isa peab tarvitama elu lõpuni ravimeid, seetõttu ei tohi alkoholi tarbida ja eriti seda ei tee, vaid siis kui on mõni pidupäev võtab alkoholi. Ema tarvitab aga alkoholi rohkelt, langeb tsüklisse ja ise sealt välja tulla ei suuda. Seetõttu jäi ka töökohast ilma, kuna väitis, et on seljavalu aga tegelikult oli purjus. Viimasel ajal on ka ema-tütre suhted alkoholi tarvitamise tõttu halvenenud, ema süüdistab temaga toimuvas maailma ja kõik on temaga pahad ja õelad. Tööle ta minna ei taha ja elab isa rahast. Emale meeldib simuleerida, et tal on kõrge vererõhk, selg valutab ja, et ta on haige ehk leiab põhjusi, miks mitte tööle minna, kuid tegelikkuses on emast saamas alkohoolik. BB on vanemaid jõudumööda rahaliselt aidanud, enam raha ei anna, kuna ema ostis selle eest alkoholi. Nüüd ostab kindlaid asju, mida küsitakse, nt ravimeid, ajalehti, suitsu. Kui ema on kaine, teeb koduseid töid, süüa, hoiab lapsi ja suhtleb sõbrannadega. Aga kohe kui alkoholi saab, muutub, on õel, noriv ja temaga ei taha suhelda sõbrannad, lapselapsed ja BB Kui 01.01.2021 talle politseist teatati, et ema on isa rünnanud ja isa on haiglas intensiivravi osakonnas, oli see šokk, sest samal õhtul 17.30 ajal oli helistanud isale, siis tundus kõik nende vahel korras olevat, ütlesid, et vaatavad kahekesi televiisorit ja

joovad natuke šampust ning väga purjus nad ei tundunud. Samuti olid nii AA kui Tatjana helistanud BB ämmale, J. S.le, soovinud head uut aastat ja ka neil kordadel tundus kõik korras. S. ei tea, mis põhjusel ema isa ründas, kuidas ja mis kell see täpselt toimus. Aga arvab, et raevupurske oli emale tekitanud alkohol. Hiljem rääkis isa, et oli läinud oma tuppa ja siis oli tundnud seljas torget, järgmisena hakkas ema karjuma, et mis ta teinud oli. Isa ei saanud arugi, et ema oli teda noaga löödud. Emaga ei ole ta üldse rääkinud, ütleb, et ema on õelutseja, teeb end ohvriks ja ei räägi tõtt. Eeltoodud tunnistaja BB ütlustest nähtub, et ta ei tea tõendamiseseme asjaolusid, kuna ei viibinud teo toimepanemisel oma vanemate juures, mistõttu ei ole võimalik tunnistaja ütlustega süüdistatava süü olemasolu või puudumise tuvastamiseks arvestada. Arvestada saab eelnimetatud tunnistaja ütlustega osas, mis puudutab kannatanu ning süüdistatava vahelist suhtlust ning läbisaamist viimasel ajal ja ka nende meeleolu mõned tunnid enne sündmust. Viimasel ajal oli lahkhelisid tekkinud seetõttu, et Tatjana oli hakanud rohkem alkoholi tarbima, mille mõjul hakkab norima ja provotseerima, samuti ei käi ta enam tööl. AA on peale 4 aasta tagust insulti alkoholi tarvitama hakanud vaid tähtpäevadel. 31.12.2020 õhtul kella 17.30 ajal tehtud telefonikõnede ajal tundus tunnistajale, et vanemad saavad hästi läbi ja purjus ei olnud. Tatjana Nikolajeva kahtlustatavana antud ütluste (tl 139-141) kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist, väga kahetseb seda, mis juhtus, ei soovinud teda vigastada, tappa ning loodab, et AA andestab talle. Süüdistatava sõnul on nad abikaasaga koos juba aastat 1984 ja elanud koos aadressil xxx xx-xx, xxx. Neil on ühine laps BB, kes elab eraldi. Kooselu kirjeldab kui rahulikku, vahepeal on olnud ütlemisi aga ei midagi suurt. AA on teinud katki prille ja löönud paar sinikat aga need olid ammu. Varem pole sellist asja olnud, et oleks teineteisele kallale läinud või kehavigastusi tekitanud. Süüdistatava sõnade kohaselt oli AAl 4 aastat tagasi insult peale mida ei ole tal mõistusega korras, kipub tihti solvama ja mõnitab inetute sõnadega, BB on seda vaikides kannatanud. Peale AA insulti põetas teda, aga nüüd saab vastu ainult sõimu. Kuna AA peale insulti magab halvasti, köhib, on öösiti üleval, siis magavad nad eraldi tubades aga muidu on tavaline pereelu. 31.12.2020 istusid nad köögis ja hakkasid tähistama aastavahetust, vaatasid televiisorit, sõid ja jõid viina Mernaja, pudel oli 0,5 liitrine. Süüdistatav arvab, et jõi vähem kui 300g, ennast purjus ei tundnud, ütles, et kannatab hästi alkoholi ja oli vaid meeldivas tujus. Peale 00.00 avasid ka šampuse. AAl ei ole üldiselt lubatud alkoholi juua ja seda ka ei tarbi, võtab tähtpäevade puhul paar pitsi aga seekord võttis liiga palju ja hakkas süüdistatava kallal norima. Kannatanu sõimas teda prostituudiks, litsiks jms, Tatjana hakkas talle vastu vaidlema ja arvab, et rolli mängis ka tema poolt ära joodud alkohol. AA saab sellest hoogu juurde, kui Tatjana vastu vaidleb, nii oli ka see kord. Üks hetk tõusis AA püsti, läks oma tuppa, samal ajal Tatjanat edasi sõimates ja mõnitades. Sellel hetkel oli süüdistatav nii šokis, endast emotsionaalselt väljas, et haaras köögi laua pealt noa ja läks AAle tuppa järgi ja lõi tema poole seljaga seisvat AAd enda mäletamist mööda ühe korra noaga neeru piirkonnast üles poole. Ütleb, et tahtis AAd hirmutada, mitte tappa ja kohe kui oli noaga löönud, said aru, mis ta teinud oli. Nägi, kuidas verd hakkas jooksma. AA sai teha paar sammu ja siis hakkas kokku vajuma. AA palus rätikuid, et haavale vajutada, süüdistatav jooksis kööki, viskas noa põrandale, tõi rätikud ja surus haavale, peale mida võttis oma telefoni ja helistas hädaabinumbrile ning kutsus nii kiirabi kui politsei. Politseile ukse avamist ja kiirabi ei mäleta. Ta paigutati kohe teise tuppa ja rääkis kõik ausalt ära ja ütles, kus nuga on. Nuga, millega AAd lõi oli musta värvi käepidemega, tera pikkus umbes 7-8 cm, noa kogupikkus umbes 25 cm. Tatjanal oli noaga löömise hetkel seljas terrakota värvi kampsun, kergelt sädelev, jalas musta värvi teksad ja roosat värvi toasussid. Tal endal mingeid kehavigastusi ei olnud, kuna AA neid ei tekitanud. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 2-6) nähtub, et 01.01.2021 kell 01.14.37 on helistatud hädaabikeskusesse numbrilt xxxxxx, viimasele on hädaabikeskus ka tagasi helistanud kell

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 129) kohaselt 01.01.2021 kell 01:35 keeldus Tatjana Nikolajeva indikaatorvahendisse puhumast. On märgitud, et Tatjana Nikolajeval esinesid joobele viitavad järgmised tunnused: silmade punetus, suured silma pupillid, reaktsioonikiirus häiritud, kiire kõne, suust tunda alkoholi lõhna, koordinatsioonis kerged häired, ärrituv ja rahutu käitumine. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 125-128) ja asitõendi vaatluse protokolli (133-138) kohaselt olid Tatjana Nikolajeval kinnipidamisel seljas lillat värvi lukuga kampsun, halli värvi t-särk, jalas mustad teksapüksid ja roosat värvi toasussid. Eeltoodud tõenditest nähtub ja puudub vaidlus selles, et süüdistatav ja kannatanu viibisid 31.12.2020 xxx xx-xx korteris ning tähistasid aastavahetust ja tarvitasid koos alkoholi. Nii süüdistatava kui kannatanu sõnul tekkis neil joomingu käigus tüli. Kannatanu sõnul tekkis tüli, kuna sooviti televiisorist vaadata erinevaid saateid ja siis hakati üksteist sõimama. Süüdistatava sõnul tekkis tüli, kuna AA oli tarbinud palju alkoholi, mille tõttu hakkas süüdistatavat norima ja sõimama. Tüli tõttu otsustas AA minna televiisorit vaatama teise tuppa. Tatjana ütles, et oli sõimamise ja norimise tõttu šokis ja emotsionaalselt häiritud, mistõttu võttis köögilaua pealt noa ja järgnes AAle teise tuppa ning lõi AAd selja tagant noaga enda mäletamist mööda ühel korral selga. AA tundis seljas torget, mis oli valus. Ekspertiisiaktist aga nähtub, et AAl oli noahaavu rindkeres neli, s.o paremal pool seljas kolm haava, vasakul selja alaosas üks haav. Kuivõrd korteris kedagi teist sellel õhtul ei viibinud ja selga olid torkehaavad tekkinud, siis ei saanud neid keegi teine peale süüdistatava tekitada. Süüdistatava ja kannatanu suutmatus asjaolude üksikasju mäletada on kohtu arvates seletatav õhtu jooksul tarbitud alkoholi koguse ja selle mõjuga. Süüdistatav tunnistas end kohtulikul arutamisel süüdi täies ulatuses. Seega on tõendamist leidnud, et 01.15 paiku xxx, xxx xx-xx korteris lõi Tatjana Nikolajeva noaga neljal korral üla- ja alaselja piirkonda AAt, tekitades viimasele sellega füüsilist valu ja eluohtliku vigastuse – rinnaõõnde tungiva 7 cm sügavusega vigastuse, mille tagajärjel tekkis traumaatiline veriõhkrind. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast (Vabariigi valitsuse määrus nr 266 13.08.2002) lähtudes on AAl esinev tervisekahjustus eluohtlik, kuna tegemist on rinnaõõnde ulatuva haavaga ning mille puhul oleks võinud saabuda kannatanu surm, kui kannatanu oleks jäänud meditsiinilise abita. Seega on tõendamist leidnud KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivne koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tuleb KarS § 118 lg 1 järgi süüteo kvalifitseerimiseks tuvastada kas isikul oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (KarS § 121) vastav tagajärg. KarS § 121 lg-s 1 kriminaliseeritud kehaline väärkohtlemine sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi - need on tervise kahjustamine (alt 1) ja valu tekitamine (alt 2). Seadusandja on KarS § 118 lg-t 1 sõnastades määranud, et sama sätte pdes 1-7 nimetatud tagajärje põhjustanud teo saab koosseisupäraseks lugeda vaid juhul, kui on tuvastatud kannatanule just tervisekahjustuse tekitamine. Sellest tulenevalt on KarS § 118 käsitatav vaid KarS § 121 lg 1 esimese alternatiivi, s.o tervise kahjustamise kvalifitseeriva koosseisuna. Sellise KarS § 121 lg 1 esimesele alternatiivile vastava tervisekahjustuse tekitamine peab KarS § 118 lg 1 kohaldamiseks olema tahtlik. Järelikult ei saa KarS § 118 lgs 1 realiseeritusest isiku käitumises rääkida juhul, kui isik ei kahjustanud objektiivselt kannatanu tervist või kui tal puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Juhul kui süüdistatav on tekitanud tervisekahjustuse tahtlikult, kuid KarS § 118 lg 1 ps 1 nimetatud raske tagajärg on saabunud ettevaatamatusest, ei saa isik vastutada KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Lisaks tuleb tervise kahjustamisena käsitleda igasugust keha normaalsest toimimisest erineva kahjuliku iseloomuga haigusliku seisundi esilekutsumist, sõltumata sellest, kas kannatanu valu tunneb või mitte. Järgmisena peab kohus hindama Tatjana Nikolajeva tegevuses KarS § 118 lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja

kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Sellisele seisukohale asumist toetab kohtu arvates eelkõige tervisekahjustuse asukoht. Käesoleval juhul saab tervisekahjustuse asukohast teha järelduse, et rünnatav oli ründaja poole seljaga. Süüdistatava selgituste kohaselt oli neil tüli ja ta tahtis kannatanut hirmutada. Kannatanu läks köögist teise tuppa, mille peale süüdistatav haaras noa ja järgnes kannatanule ning lõi talle noaga mitmel korral selga. Seega tabasid kannatanut löögid selga kannatanu jaoks ootamatult ja ta ka ei näinud seda, et teda rünnati, ta tundis seljas torget ja valu. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatav, lüües kööginoaga teisele inimesele selga, pidi oma senise elukogemuse pinnalt üheselt aru saama, et ta tekitab teisele inimesele tervisekahjustuse, torkehaava sügavusest aga tuleneb selle tervisekahjustuse ohtlikkuse aste, s.t mida sügavam on haav, seda ohtlikum on tervisekahjustus. Arvestades kasutatud vahendit, s.o terava otsaga kööginuga, siis teadis süüdistatav, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja ta ka tahtis seda, või vähemalt möönis seda, kuivõrd teist inimest noaga selga lüües ei saa eeldada, et tervisekahjustust ei teki, seda enam, kui lüüa neljal korral. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et noaga lüües saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga selga neeru piirkonda lüües võib vigastada ka elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast ohtu elule. Ka süüdistatav sai sellest aru, kuna ülekuulamisel ütles, et kui ta politsei poolt sündmuskohalt ära viidi, siis ta ei teadnud, kas AA jäi ellu või mitte. See tähendab, et süüdistatav pidas võimalikuks, et tema poolt kannatanule tekitatud vigastused võisid kaasa tuua surma. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks ja möönis kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, kuid tal oli sellest tervisekahjustuse tekitamise ajal ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega oht elule. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Tatjana Nikolajeva tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

hädaabi numbril. Sellist asjaolu peab kohus pigem võimalikuks hinnata abi andmisena kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist KarS § 57 lg 1 p 1 teise alternatiivi mõttes. Seega arvestab kohus kergendavate asjaoludena täiendavalt nii süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja kui ka abi andmist kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist. Puutuvalt karistust raskendavasse asjaolusse, siis süüdistusaktis seda välja toodud pole. Raskendavaks asjaoluks loetakse seadusest tulenevalt süüteo toimepanemist isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase endise või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 1-19-6177 kohaselt on raskendavaks asjaoluks loetud ka süüteo toimepanemist süüdlasega koos elava isiku suhtes. Tatjana Nikolajeva ja AA on olnud abielus enam kui 36 aastat ning jaganud ühist elukohta. Kohus leiab, et isikuvastase kuriteo toimepanemine temaga koos ja lähisuhtes elava inimese suhtes on vaadeldav karistust raskendava asjaoluna, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. Karistusregistri andmete (tl 145) kohaselt süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, on üks viie aasta tagune väärteokaristus liiklusalase süüteo eest, milline karistus on arhiveeritud. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades ka kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, leiab kohus, et süüdistatavale saab kergendavate asjaolude esinemise rohkuse tõttu mõista karistuse olulisel määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ja alammääras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul süüdistataval kehtivaid karistusi ei ole. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, mille eest mõistetakse talle ettenähtud sanktsiooni kõrgest alammäärast tingituna suhteliselt pikaajaline vangistus, ei ole süüdistatava karistusandmeid arvestades mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ja täies ulatuses ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Samas arvestades teo tagajärge ning kannatanu suhtumist asetleidnud sündmusesse, mille osas tal süüdistatavale mingeid pretensioone ei ole, leiab kohus, et teo ebaõigust arvestades saab kohus mõistetava karistuse jätta täies ulatuses täitmisele pööramata. Seejuures peab kohus vajalikuks arvestada ka asjaoluga, et süüdistatav ja kannatanu elavad endiselt koos, s.t ka menetlusesemeks olev süütegu ei ole kannatanu suhtumist süüdistatavasse muutnud. Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii KarS § 73 kui ka § 74 sätteid. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on ei ole süüdistataval Karistusregistri andmetel ühtegi kehtivat karistust. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest süüdistatava käitumine kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, seda tunnistaja BB ütlustest, kes kirjeldab süüdistatava suurenenud alkoholi tarbimist. Ka süüdistatav ise leidis, et kõnealune intsident leidis aset suuresti seetõttu, et nii süüdistatav kui ka kannatanu olid alkoholi tarbinud. Sellest võib teha järeldusi süüdistatava mõningase alkoholilembuse kohta, mis soodustas ka süüdistatava käitumist ja mis lõppkokkuvõttes osutus õigusvastaseks ja viis teise inimese elu ohustava ja raske tervisekahjustuse tekitamiseni. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei saa kohaldada KarS § 73 sätteid nii süüdistatavale inkrimineeritud süüteo iseloomu ja ohtlikkuse kui ka süüdistatavat iseloomustatavate andmete tõttu ja süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, et tagada süüdistatava õiguskuulekuse vajadusest arusaamine ning et süüdistatav kõrvalise isiku järelevalve all saaks aru ühiskonnas kehtivate reeglite olulisusest ja vajadusest enne erinevates olukordades mõtlematut käitumist mõelda võimalikele

4.MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning ekspertiisi kulu. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses kohtumenetluse ajakuluga ning kuivõrd ka lühimenetluses on esimese astme kuriteo puhul kaitsja osavõtt kohtumenetlusest nii või teisiti kohustuslik, ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Kohtuarstliku ekspertiisi nr 21E-AOI0007 kulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiis oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Süüdistatava Tatjana Nikolajeva ankeetandmete kohaselt ei tööta ja tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et süüteole eelnenud, s.o 2020. aastal oli süüdistatava tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 26 eurot. Samas süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline või et ta oma terviseseisundi tõttu on töövõimetu. Süüdistatava sõnade kohaselt saab ta pensioni, mis on umbes 350 eurot kuus, s.t süüdistataval on tema enda sõnade kohaselt legaalne sissetulek olemas. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Kohus leiab

5.ASITÕENDID JA SALVESTISED Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (tl 149-150). Sündmuskoha vaatluse käigus 01.01.2021 xxx, xxx xx-xx korterist on kaasa võetud šampusepudel köögilaualt (pakend nr 7), tühi viinapudel köögi valamukapist (pakend nr 9) ja DNA puuteproovid vatitikkudel (pakendid nr 1-5, 8.1, 8.2, 8.3, 8.4). Kohus leiab, et kuivõrd nende esemete (tühjad šampusepudel ja viinapudel) puhul on tegemist kaubanduslikku väärtust mitte omavate asjadega ja kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad proovid tõendusliku tähenduse, on tegemist väärtuseta asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. Sündmuskoha vaatluse käigus 01.01.2021 xxx xxx xx-xx on kaasa võetud nuga köögipõrandalt (pakend nr 8). Noa näol on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga, seega tuleb nuga KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi. Sündmuskohta vaatluse käigus 01.01.2021 xxx xxx xx-xx korterist on kaasa võetud verekahtlase määrdumisega flanellist pluus (pakend nr 10), mis kuulub AAle. Kuivõrd asja omanik on teada ja asja omanik ei soovinud selle tagastamist, lugedes asja väärtusetuks, ei ole otsuse jõustumise järgselt sellel pluusil enam tõenduslikku ega materiaalset väärtust ja see tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi. Kriminaaltoimikus on CD-R plaat 01.01.2021 kell 01.14.37 Häirekeskusesse tehtud kõne ja 01.01.2021 kell 01.14.51 Häirekeskusest tehtud kõne salvestistega (tl 6) ja DVD-R plaat LääneHarju politseijaoskonna ametniku vormikaamera salvestisega aadressilt xxx xx-xx xxx (tl 75), mis on teabekandjateks, millistele on talletatud olulist tõendusteavet. Seetõttu tuleb salvestised juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/