1-21-436
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. august 2021, Tallinn
Kriminaalasja number
1-21-436 (19231702147, 21231700595)
Kohtunik
Marina Ninaste
Kohtuistungi sekretär
Priit Kirotar
Kriminaalasi
Reigo Melliste süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 120 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Natalja Vester
Süüdistatav
Reigo Melliste isikukood: 37105100247; xxx kodanik; elukoht: xxx; emakeel: xxx keel; xxx; üks kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu
Tõkend
Elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 14.–16. september 2019, 28.–29. märts 2020, 17.–18. märts 2021)
Kaitsja
Argo Küünemäe (määratud korras)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
1-21-436 liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
ajavahemike
järel
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
1-21-436 kokku summas 648 eurot, s.o kokku 2123,4 eurot.
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib
1-21-436 esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Reigo Mellistet süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 14.09.2019 kella 21-22 paiku xxx asuvas korteris haaras oma abikaasal A M kaelast ja kägistas, surudes teda elektripliidi vastu ja hoides kätt suu peal. Mõne hetke pärast haaras Reigo Melliste taas A M käega kaelast ja kägistas korduvalt, hoides samal ajal oma teist kätt A M suu ees. Ka surus Reigo Melliste ühe korra oma mõlema käe sõrmed tugevalt A M mõlema põse ja lõualuude piirkonda. Samuti süüdistatakse Reigo Mellistet selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 14.09.2019 kella 21-22 ajal XXX maja juures lükkas A M pikali muruplatsile, haaras korduvalt ühe käega A M kaelast ja kägistas, hoides oma teist kätt kannatanu suu ees. Selliste tegevustega tekitas Reigo Melliste A M füüsilist valu ja tervisekahjustused: marrastuse vasakul pool ülaseljal, marrastused ja punetuse kaelal, turse lõualuudel ja lõualuude piiratud liikuvuse. Samuti süüdistatakse Reigo Mellistet selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 28.03.2020 kella 19 ajal XXX tõukas oma tütart G M, väänas käsi ja kägistas, millega tekitas kannatanule hirmu ja füüsilist valu. Seega pani Reigo Melliste toime KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes. Samuti süüdistatakse Reigo Mellistet selles, et tema 14.09.2019 kella 21 paiku XXX asuvas korteris ähvardas oma abikaasat A M tapmise ja tervisekahjutuse tekitamisega, öeldes järgmised sõnad: „Mul pikka juttu ei ole, ma tulin konkreetselt sind tapma; nikun su korralikult läbi enne kui tapan“. Kannatanu A M tundis ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Reigo Melliste oli varem kannatanu suhtes korduvalt vägivalda kasutanud. Samuti süüdistatakse Reigo Mellistet selles, et tema 14.09.2019 kella 21 paiku XXX asuva maja juures ähvardas oma äia A R (R) tapmisega, öeldes järgnevad sõnad: „ma tapan kõigepealt sinu tütre ja siis sinu ära“. Kannatanu A R tundis ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Reigo Melliste oli varem korduvalt kasutanud vägivalda kannatanu tütre A M suhtes. Seega pani Reigo Melliste toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ja tervisekahjutuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.
1-21-436 Reigo Mellistet süüdistatakse samuti selles, et tema, juhtis tahtlikult 17.03.2021 kella 17:57 ajal Harjumaal Lääne-Harju vallas Metsalõugu külas XXX teel mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem, alkoholijoove - alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,30 mg/l, laiendmääramatusega ±0,12 mg/l, (lõplik tulemus 1,18 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Reigo Melliste toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Süüdistatava Reigo Melliste, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Reigo Mellistele mõistetav karistus järgmine. Kars 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 2 aastat. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus 2 aastat vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.03.-29.03.2020; 14.09.-16.09.2019; 17.03.-18.03.2021, s.o 7 päeva ja lõplikuks karistuseks jääb vangistus 1 aasta 11 kuud ja 23 päeva. KarS 74 alusel määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Reigo Melliste ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab katseajal KarS 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mille järgi tema on kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukoha; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kars § 75 lg 2 p 2 alusel on Reigo Melliste kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Reigo Melliste kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Reigo Mellistelt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3-ks kuuks.
1-21-436 VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Reigo Mellistele lähenemiskeeldu kannatanu A M (ik: xxx) suhtes tähtajaga 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest ning keelata Reigo Mellistel: 1) suhelda kannatanuga A M vahetult või võtta ühendust temaga telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu sh interneti suhtluskeskkondades või tavaposti teel, 2) läheneda kannatanu A M isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit; 3) sattudes juhuslikult A M lähemale kui 50 meetrit, tuleb Reigo Mellistel kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja mitte suhelda isikuga, kellele lähenemise keeld talle on; 4) läheneda A M elukohale (asukohaga XXX) lähemale kui 100 meetrit; 5) lubada Reigo Mellistel suhelda A M vaid viimase poolt määratud e-posti teel kirjalikult (aadressil: XXX) või sms-i teel (tel nr: XXX) ainult lastega seotud küsimustes. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o 876 eurot, määratud kaitsjatasu kokku summas 162 eurot ja A M riigi poolt määratud esindaja Mirjam Frey tasu 162 eurot, s.o kokkuleppemenetluse sõlmimise seisuga kokku 1200 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad, kuid kokkuleppe sõlmimise ajal veel teadmata kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel palutakse määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena.
Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Reigo Melliste KarS § 424 lg 1, § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi süüdi mõista. Kohus mõistab süüdistatavale kokkuleppes kokku lepitud karistuse. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kohtu hinnangul on R. Mellistega sõlmitud kokkulepe seaduslik ka lähenemiskeelu kohaldamise osas. Kohtuistungil selgitas kannatanu esindaja, et kannatanu elukoht asub aadressil XXX ja kannatanu palub kohaldada lähenemiskeeldu nimetatud aadressile. Salvestised CD ja DVDplaatidel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.
(allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.