Vitali Pihlaku süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg 2 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 21. aprilli 2021.a otsus lühimenetluses
Apellatsioonide esitajad
Süüdistatav Vitali Pihlak ja tema kaitsja Yaroslav Radziwill Merilin Sepp
Prokurör
Süüdistatav
Vitali Pihlak isikukood: 37212190214; kodakondsus: XXX; elukoht: XXX; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; töökoht XXX, XXX; haridus 1. klassi; kehtivaid kriminaalkaristusi 8, viimati Harju Maakohtu 22.03.2019.a otsusega nr 1-18-5148 karistati § 121 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud ning § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 3 aastat 4 kuud, liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat 6 kuud, mida vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks vangistuse 2 aastat 4 kuud. Kahtlustatavana kinni peetud 19.04.2021 kell 22.40
Kaitsja
Yaroslav Radziwill
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 21. aprilli 2021.a otsus kriminaalasjas nr 1-21-2853 muutmata. Kaitsja taotlus tõendite kogumiseks jätta rahuldamata ja tagastada tõendid kaitsjale.
Kaitsja ja süüdistatava apellatsioonid jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Radziwill makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vitali Pihlakule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 108 eurot (ilma käibemaksuta). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu osaliselt, s.o summas 54 eurot jätta riigi kanda. Mõista menetluskulu katteks Vitali Pihlakult Eesti Vabariigi kasuks välja 54 eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
1.Vitali Pihlakut süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud vargusi (Pärnu Maakohtu 24.09.2019.a otsusega nr 1-19-7223 karistati KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, Harju Maakohtu 22.03.2019.a otsusega nr 1-18-5148 karistati KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi), uuesti, 19.04.2021 kella 21:45 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX, Tallinnas asuvast X kauplusest kaks mobiiltelefoni Huawei Honor 20 Lite maksumusega 179 eurot/tk, s.o kogumaksumusega 358 eurot ning kaks turvakarpi maksumusega 14,33 eurot/tk, s.o kogumaksumusega 28,66 eurot, seega kaupa kokku summas 386,66 eurot, mille peitis kaupluse müügisaalis endale kaasas olevasse kotti ning mille eest tasumata möödus kassast, kuid oli enda tahtest mitteolenevatel põhjustel pärast turvaväravatest möödumist kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup on tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Oma tahtliku tegevusega pani Vitali Pihlak toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud korduvalt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MAAKOHTU OTSUS:
2.Harju Maakohus tunnistas Vitali Pihlaku süüdi KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja kandmise algust alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 19.04.2021. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldati Vitali Pihlaku suhtes tõkendit vahistamine ning vahistati Vitali Pihlak kohtuotsuse kuulutamisel. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.
APELLATSIOONID:
3.Apellatsiooni esitas süüdistatav Vitali Pihlak ja tema kaitsja Yaroslav Radziwill. Süüdistatav ei ole nõus kohtuotsusega. Kuigi tal ei ole alalist elukohta ning ka töökohta, on ta arvel töötukassas ning on võimalus asuda tööle. Otsib püsivat elukoha. Mõistab, et vargused ei ole lahendus. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 21.04.2021.a kohtuotsus karistuse osas ja teha uus kohtuotsus, millega mõista Vitali Pihlakule leebem karistus. Viivitamatult vabastada Vitali Pihlak vahi alt. Võtta uued tõendid vastu ning menetluskulud jätta 50% ulatuses riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. 3.1 Süüdistatav ei vaidlusta põhikaristuse liiki, kuid vaidlustab karistuse määra, kuna leiab, et esimese astme kohus oleks pidanud määrama kergema karistuse. Kohus leidis õigesti, et Vitali Pihlaki süü on alla keskmise, kuid jättis tähelepanuta, et käesolevas asjas esineb tähtis karistust kergendav asjaolu, nimelt, et süüteo toimepanemine võttis aset raske isikliku olukorra mõjul KarS § 57 lg 1 p 4 mõttes. Jättes käesoleva asjaolu tähelepanuta on Harju Maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõiguse KrMS § 339 lg 2 mõttes. 3.2 Raske isiklik olukord KarS § 57 lg 1 p 4 mõttes hõlmab majanduslikest põhjustest tingitud olukorda või seisundit, mis mõjutas isikut süütegu toime panema. Maksu- ja Tolliamet andmetel puudus süüdistataval tulu (tl 19). Samuti kinnitas Vitali Pihlak 21.04.2021.a toimunud kohtuistungil, et raha tal ei olnud, toetust talle ei maksta, tema Eesti pangakontod on arestitud ning tal on ~30000 EUR summas kohustusi kohtutäiturite ees. Et raske isiklik olukord oli varguse otseseks põhjuseks tõendavad süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused (tl 9), mille järgi ei olnud tal midagi süüa ning nälg provotseerib kuritegude toimepanemist. Raske isikliku olukorra so karistust kergendava asjaolu valguses palub Vitali Pihlak vangistuse pikkust vähendada. 3.3 Vajab ka rõhutamist, et KrMS § 130 lg 41 kohaldamine ei ole antud menetluses põhjendatud ja esimese astme kohus ei näitanud mis faktilised asjaolud viitavad sellele, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et uute kuritegude toimepanemise oht ei ole samastatav vangistuse täitmisest kõrvalehoidumise ohuga ning seetõttu ei saa süüdistatavat KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada põhjusel, et ta võib vabaduses viibides uusi kuritegusid toime panna (3-1-1-94-12 p 17). Seega tuleb Vitali Pihlaku viivitamatult vabastada vahi alt. 3.4 Apellatsioonimenetluses palub süüdistatav võtta värsked tõendid vastu: (1) T OÜ kiri (Lisa 1), mis tõendab, et Vitali Pihlakul oleks vabaduses töökoht so vahi all hoidmine ei ole vajalik ning (2) Tallinna Vangla K-Raha väljavõte (Lisa 2), mis tõendab, et kuriteo sooritamise momendil oli süüdistataval raske majanduslik olukord. 3.5 Lisaks esitati kirjalike seisukohtade ajal taotlus võtta materjalide juurde tõend elukoha kohta ning Töötukassa töötutoetuse määramata jätmise otsus.
PROKURÖRI SEISUKOHT:
4.Prokurör leiab, et Harju Maakohtu 21. aprilli 2021. aasta otsus nr 1-21-2853 on põhjendatud ja seaduslik ning see tuleb jätta muutmata ja esitatud apellatsioon täies ulatuses rahuldamata.
4.1 Prokuröri hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega ja jälgitavalt põhjendanud, millistele kohtus uuritud tõenditele tuginedes asus kohus seisukohale, et Vitali Pihlak pani süüdistuses näidatud ajal ja kohas toime temale inkrimineeritud kuriteo. Prokurör nõustub täielikult kohtu motiividega eeltoodud osas ning ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Samuti on kohtuotsuses piisava põhjalikkusega põhjendatud karistuse määra – miks kohus määras vangistuseks just 4 kuud – kohus tuvastas, et süü suurus on hinnatav alla keskmise. KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest võib isikut karistada kuni 5-aastase vangistusega. Prokuröri hinnangul vastab maakohtu määratud karistus isiku süü suurusele ning selle vähendamine ei ole põhjendatud.
4.2 Kohus on põhjendanud oma otsuses ka vahistamise vajalikkuse küsimust – seda on näidanud Vitali Pihlaku varasem käitumine. Süüdistatav vabastati Harju Maakohtu 07.01.2020.a kohtumäärusega karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilisele valvele, mis jõustus 23.01.2020. Pärnu Maakohtu 04.03.2020 kohtumäärusega pöörati aga Vitali Pihkaku kandmata jäänud karistus, s.o 11 kuud ja 23 päeva vangistust taas täitmisele. Karistus oli 23.02.2021 täidetud ja vaid kahe kuu möödudes pani süüdistatav toime uue varguse. Just nimetatud alusel saab üheselt järeldada, et Vitali Pihlaku puhul esineb jätkub oht kuritegude toimepanemiseks. Samuti puudub isikul kindel elukoht, mis oluliselt raskendaks tema vahi alt vabastamise korral temaga kontakteerumist ning tema teavitamist karistuse kandmisele asumise osas. 4.3 Prokurör on seisukohal, et apellatsioonis esitatud väited ei kummuta Harju Maakohtu süüdimõistvas kohtuotsuses esitatud mõttearendusi, kohtus uuritud tõendite analüüsi ning selle tulemusena kujundatud järeldusi. Samuti on prokurör seisukohal, et Harju Maakohus ei ole süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rikkunud materiaal- ega kriminaalmenetlusõigust. Ühtlasi leiab prokurör, et apellandi etteheited seoses menetluskulude süüdistatavalt väljamõistmisega on põhjendamatud.
KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
5.Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsioonide motiividega, prokuröri seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. 5.1 Kõigepealt peab kolleegium vajalikuks märkida, et kaitsja poolt apellatsiooni lisana ning kirjalike seisukohtade ajal esitatud täiendavad tõendid tuleb jätta tähelepanuta, kuna tegemist on lühimenetlusega, mistõttu on välistatud selliste täiendavate tõendite esitamine apellatsioonimenetluses. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid, sh töökohta, elukoha või majanduslikku olukorda puudutavaid tõendeid. Vaatamata sellele, et isikul puudus kohtumenetluses kaitsja, ei oleks lühimenetluse omapära tõttu saanud vastavaid tõendeid esitada ka maakohtus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3-1-1-91-07, p 73-1-1-99-13 p 10). Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-10 p 10.1).
6.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Vitali Pihlakule lühemaajalise vangistuse mõistmiseks.
KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on Vitali Pihlakut karistanud 6 kuulise vangistusega, mida vähendatud 1/3 võrra. 6.1 Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 6.2 Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et antud juhul esinevad karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 lg 1 p 4 mõttes. Toimiku materjalidest nähtub, et ühe telefoni oleks süüdistatav endale jätnud ja teise maha müünud ja süüa ostnud. Lisaks on süüdistatav selgitanud, et elu on väga lihtne, kui mul ei ole, siis lähen võtan sealt kust võtta on (vt tl 9). Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et elab hostelites ning sissetulekuks on 170 eurot, mida sai Rae vallast. Seega on süüdistataval sissetulek, et tasuda hostelites elamise eest ning ka Rae vallast sai süüdistatav 170 eurot. Kokkuvõtvalt nähtub süüdistatava selgitustest, et selline käitumine on pigem tema elustiiliks ja väljakujunenud käitumismalliks, mis karistuse kergendamiseks KarS § 57 lg 1 p 4 alusel põhjust ei anna. 6.3 Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Lisaks on apellant jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-58-13 p 10, mille kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega arvestades Vitali Pihlkaku jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda on talle maakohtu poolt mõistetud karistus, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on sanktsiooni alammäära lähedane, enam kui kohane.
7.Kaitsja asub seisukohale, et Vitali Pihlak on vahistatud ilma ühegi seadusliku põhjenduseta, mistõttu on rikutud põhjendamiskohustust ning isik vahistati KrMS välistest asjaoludest. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et maakohus on vahistanud Vitali Pihlaku KrMS § 130 lg 41 alusel, kuid lisaks sellele oleks maakohus pidanud ka põhjendama, miks ta asub seisukohale, et Vitali Pihlak tuleb vahistada, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. 7.1 Vabaduses viibiva süüdistatava vahistamine KrMS § 130 lg 41 alusel on üldjuhul võimalik üksnes kohtuotsusega. KrMS § 130 lg 41 alusel on võimalik süüdistatav vahistada üksnes ühel alusel - talle mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks. Vangistuse täitmise tagamine tähendab sellise olukorra vältimist, kus süüdistatav asub kohtuotsuse jõustumisel vangistuse kandmisest kõrvale hoiduma, s.t ei ilmu KrMS § 414 lg-s 1 ette nähtud korras vanglasse ja läheb pakku. Seega kolleegium nõustub kaitsjaga, et maakohus pidanuks selleks, et isik KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada, ära näitama need faktilised asjaolud, millest järeldub, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. 7.2 Maakohtu poolt on tehtud viide KrMS § 130 lg 41, kuid mida sellest järeldatakse otsuse põhjendustest ei selgu. Seega on maakohus rikkunud KrMS § 312 p 7 sätestatud tõkendi
kohaldamise põhjendamise kohustust ning tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuid see rikkumine ei tingi siiski kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest ringkonnakohtul on võimalik see minetus kõrvaldada ning tõkendi kohaldamist täiendavalt põhistada. 7.3 Tulenevalt KrMS § 312 p 7 sättest tulnuks maakohtul Vitali Pihlaku vahistamist põhjendada, näidates need faktilised või süüdistatava isikust tulenevad asjaolud, mis olid aluseks järeldusele, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Seejuures süüdistatava karistamine vangistusega iseenesest tõkendi kohaldamiseks või muutmiseks alust ei anna. Kolleegium on seisukohal, et maakohtul oli põhjendatud alus kohaldada tõkendina vahistamist ning vahistada süüdistatav kohtusaalist. Vitali Pihlakul näol on tegemist isikuga, kellel puudub kindel elukoht, mistõttu on alus arvata, et Vitali Pihlak võib hakata hoiduma kõrvale karistuse kandmisele asumisest ning talle võib osutuda võimatuks KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras teatise edastamine selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Arvestades eeltoodut peab kohtukolleegium põhjendatuks süüdistatava suhtes tõkendina vahistamise kohaldamist.
8.KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on Yaroslav Radziwillile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Vitali Pihlaku kaitsja Yaroslav Radziwill esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 60 minutit, kliendi nõustamiseks 30 minutit ja toimikuga ja asja materjalidega tutvumiseks 60 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 135 eurot ilma käibemaksuta. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 sätestab, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 108 euro ühes kohtuastmes. Ainsa erandina on ette nähtud kohtuistungil osalemine, millise toimingu eest võib ühes kohtuastmes taotleda tasu 108 eurost piirmäära ületavalt. Seega maksimaalseks hüvitamisele kuuluvaks tasu suuruseks võib käesoleval juhul olla 108 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtukolleegium peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas 108 eurot ilma käibemaksuta. Seega tuleb Advokaadibüroo Radziwill kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 108 eurot ilma käibemaksuta. 8.1 KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Apellant on apellatsioonis taotlenud jätta menetluskulud 50 % ulatuses riigi kanda, kuid mingeid põhjendusi esitanud ei ole. KrMS § 180 lg 3 kohaldamist puutuvalt on kohtupraktika seisukoht, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates tuleb arvesse võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Pelgalt esitatud taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks 50% ulatuses, ei ole aluseks jätta menetluskulusid riigi kanda. 8.2 Kuigi lühimenetluses ei ole võimalik esitada tõendeid, nähtuvad toimiku materjalidest asjaolud, mis lubavad järeldada, et Vitali Pihlakul käiks kogu kulude hüvitamine ilmselt üle jõu. Asjaolu, et isikul puudub töökoht, ei ole aluseks jätta menetluskulu riigi kanda, kuna menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna. Arvestada
süüdistatava varalist seisundit tervikuna, sh asjaolu, et isikul puudub sissetulek ning puuduvat vara (elab hostelites), siis esinevad alused jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o kaitsjatasu 54 eurot riigi kanda. 8.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-7-17 üheselt märkinud menetluskulude riigi kanda jätmise ja ositi tasumise taotlusi tuleb käsitleda eraldi. Kuna üldjuhul mõistetakse kriminaalmenetluse kulud süüdistatavalt välja kogu ulatuses ühe korraga tasutava maksena, ei teki kohtul iga kord kohustust põhjendada menetluskulude ositi tasumise määramata jätmist, kui vastavat taotlust esitatud ei ole. Antud juhul vastavat taotlust ringkonnakohtule ei esitatud.
9.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 21. aprill 2021.a otsuse lühimenetluses muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.