Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-21-2853 lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 3 aastat 4 kuud, liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat 6 kuud, mida vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks vangistuse 2 aastat 4 kuud. Kahtlustatavana kinni peetud 19.04.2021 kell 22.40 Süüdistatav loobus kaitsjast

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:

1-21-2853

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 15 päeva jooksul alates apellatsiooniteate esitamisest. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 15 päeva jooksul alates menetluskulude vaidlustamise teate esitamisest. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

Vitali Pihlak’ut süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud vargusi (Pärnu Maakohtu 24.09.2019.a otsusega nr 1-19-7223 karistati KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, Harju Maakohtu 22.03.2019.a otsusega nr 1-18-5148 karistati KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi), uuesti, 19.04.2021 kella 21:45 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Paldiski mnt 102, Tallinnas asuvast Rocca al Mare Prisma kauplusest kaks mobiiltelefoni Huawei Honor 20 Lite maksumusega 179 eurot/tk, s.o kogumaksumusega 358 eurot ning kaks turvakarpi maksumusega 14,33 eurot/tk, s.o kogumaksumusega 28,66 eurot, seega kaupa kokku summas 386,66 eurot, mille peitis kaupluse müügisaalis endale kaasas olevasse kotti ning mille eest tasumata möödus kassast, kuid oli enda tahtest mitteolenevatel põhjustel pärast turvaväravatest möödumist kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup on tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Oma tahtliku tegevusega pani Vitali Pihlak toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud korduvalt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD

Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 20.04.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kiirmenetluses menetlemiseks kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus Vitali Pihlakule KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

1-21-2853 Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 21.04.2021. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, jäi varem antud ütluste juurde. Oli nõus lühimenetlusega, kaitsjat ei soovinud. Prokurör taotles isiku süüdimõistmist ja karistamist 6 kuuse vangistusega, mida lühimenetluse korras vähendada kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jääb 4 kuud vangistust. Vangistuse alguseks lugeda 19.04.2021, mil isik peeti kinni.

II MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et 19.04.2021 kella 21:45 paiku Tallinnas Paldiski mnt 102 asuva Rocca al Mare Prisma kaupluse müügisaalist kahe mobiiltelefoni Huawei (kogumaksumus 358 eurot) ning kahe turvakarbi (kogumaksumusega 28,66 eurot) varguse katse toime panemine Vitali Pihlaku poolt on tõendatud süüdistatava enda süü tunnistamisega, tunnistajate ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja R R ülekuulamise protokolli (tl 2) kohaselt olles 19.04.2021 Paldiski mnt 102, Tallinnas asuvas Rocca al Mare Prisma kaupluses turvatöötajana tööl, nägi kella 21:44 paiku poes tehnikaosakonnas tumeda jope, siniste teksapükste, sinise kootud tuttmütsiga meesterahvast, kellel oli käes ostukorv ja mille sees oli must seljakott. Isik võttis riiulist kaks turvakarpides mobiiltelefoni ning pani enda seljakotti. Kell 21:45 läbis meesterahvas kassa ja möödus turvaväravatest, misjärel andis ta korralduse pidada mees kinni. Kinnipidamisruumis võttis meesterahvas kotist välja kaks Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat turvakarpides mobiiltelefoni kogumaksumusega 386,66 eurot. Telefonid ei andnud turvaväravates häiret, kuna meesterahval oli seljakotis fooliumkott, kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Tunnistaja M P ülekuulamise protokolli (tl 3) kohaselt olles 19.04.2021 Paldiski mnt 102, Tallinnas asuvas Rocca al Mare Prisma kaupluses turvatöötajana tööl, sai teate sisevalvelt, et sinise mütsiga, musta mantli, musta seljakotiga meesterahvas pani oma kotti 2 mobiiltelefoni koos turvakarbiga. Pidas isiku kinni kell 21:46, mil isik oli möödunud kassast ja läbinud turvaväravad. Kinnipidamisruumis võttis meesterahvas oma seljakotist välja fooliumkoti, mille seest võttis välja 2 mobiiltelefoni koos turvakarpidega, mille eest oli tal tasumata. Kaupade koguväärtus oli 386,66 eurot ning kaup on kauplusele tagastatud rikkumata kujul. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 6-7) ja elamisloa koopia (tl 5) kohaselt peeti sündmuskohal turvatöötaja poolt varguse kahtlusega kinni ja anti politseile üle Vitali Pihlak. Lisaks tunnistajate ütlustele, tõendab süüteo toimepanemist süüdistatava poolt ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 10-12), milles vaadeldakse 19.04.2021 Rocca al Mare Prisma kaupluses toimunud varguse katse videosalvestist. Sellelt nähtub, et müügisaalis on sinise tutimütsi, musta jope, musta värvi pükste ja mustade jalanõudega meesterahvas, kes võtab tehnikaosakonnast sinist värvi karbi ja asetab selle ostukorvis olevasse musta värvi kotti. Seejärel võtab ta koheselt

1-21-2853 ka teise samasuguse karbi ning asetab ka selle koheselt endale kotti. Enne kassat asetab isik ostukorvi teiste korvide juurde, võtab korvist musta värvi seljakoti ning möödub kassast seal peatumata, läbides ühtlasi turvaväravad. Vitali Pihlaku kahtlustatavana antud ütluste (tl 8-9) kohaselt tunnistab ta end varguses süüdi. Varastas ühe telefoni enda tarbeks ja teise müügiks, et selle raha eest süüa osta. Tal on elu väga lihtne, kui tal ei ole, siis läheb võtab sealt kust võtta on. Samuti ei saa ta garanteerida, et läheb uuesti vargile, kui välja saab, kuna vajab raha ja süüa. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Prisma Peremarket AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest ja õigusrikkumise toimepanemise aktist (tl 1, 4) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 19.04.2021 kella 21:45 ajal Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 102 asuvas kaupluses Rocca al Mare Prisma pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Rocca al Mare Prismale kuuluvat kaupa maksumusega 386,66 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest kestvalt ilma ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatud esemetega kinni pidanud, siis ei oleks ta asju omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohus leiab, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Lisaks süüdistatava enda ütlustele, et ta läks poodi varastama, näitab tahtlust ja ettekavatsetust ka kaasa võetud fooliumkott, kuhu ta varastatud asjad sisse pani (tl 15-16). Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o vargusena, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Vitali Pihlak on toime pannud ühe varguse katse episoodi. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 4 toodud kvalifikatsioonile. Vitali Pihlakut karistati viimati 24.09.2019 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-19-7223 KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kuriteoepisoodi eest, mis oli toime pandud 12.08.2018 (tl 29-31). KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 22.03.2019 otsusega nr 1-18-5148, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 23 päeva alates 20.09.2018. Nii eelviidatud otsusest kui ka karistusregistri väljavõttest (tl 22-28) nähtub, et Vitali Pihlakut karistati Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt 22.03.2019 otsusega nr 1-18-5148 muuhulgas ka KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, kus on süüteo toimepanemise ajaks märgitud 19.08.2018. 07.01.2020 vabastati Vitali Pihlak tingimisi

1-21-2853 ennetähtaega, kuid 04.03.2020 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja määrusega pöörati Vitali Pihlaku ärakandmata karistus täitmisele. Määrus jõustus 02.06.2020. Vitali Pihlak vabanes karistuse kandmiselt 23.02.2021. Seega on Vitali Pihlaku viimasest varguse episoodist möödas enam kui 2 aastat, mistõttu ei saa siinkohal rääkida süstemaatilisest vargusest, kuivõrd süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Samuti ei saa võtta siinkohal aluseks seda, et Vitali Pihlak kandis kinnipidamiskohas karistust ja seetõttu ei saanud vargusi toime panna. Eeltoodut arvesse võttes on Vitali Pihlaku tegevus kvalifitseeritud õigesti korduva vargusena KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti varguste toimepanemiselt kinni, jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Oma tahtliku tegevusega pani Vitali Pihlak toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud korduvalt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III KARISTUS MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt Vitali Pihlak ei tööta. Karistusregistri väljavõte (tl 22-28) kohaselt on süüdistataval 3 kehtivat kriminaalkaristust ning teda on viimati Pärnu Maakohtu 24.09.2019.a otsuse nr 1-19-7223 alusel karistatud 2-aastase vangistusega. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ning taoline käitumine viitab üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Lisaks sellele on süüdistatavat korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata. Samuti puudub isikul sissetulek. Taolised süüdistatava karistusandmed ja samas ka majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed välistavad rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Vitali Pihlaku süü suurust KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe varguse katse toimepanemist. Arvestades varguse objektiks olnud eseme väärtust (386,66 eurot) ja seda, et tegu jäi katsestaadiumisse ning kaup tagastati rikkumata kauplusele, siis kohtu arvates on Vitali Pihlaki süü hinnatav alla keskmise. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1-21-2853 Eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 6 kuud vangistust, mida lühimenetluse korral tuleb vähendada kolmandiku võrra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus on seisukohal, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 69 ega § 74, sätteid, s.t. vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ega ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Samuti puudub süüdistataval kindel elukoht, mis välistab nii KarS § 74 kui ka § 69 sätete kohaldamise, kuivõrd mõlemal juhul peaks süüdimõistetu alluma käitumiskontrollile, mis esmase nõudena eeldab alalise elukoha olemasolu. Lisaks eeltoodule ei ole Vitali Pihlaku näol tegemist isikuga, kelle poolt toime pandud kuritegu oleks esmakordne. Vitali Pihlaku puhul on tegemist isikuga, keda on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole piisavalt mõjus vahend, suunamaks teda seaduskuulekale käitumisele. Lisaks jääks kriminaalhooldusega Vitali Pihlak vabadusse ning on piisav alus kahelda, et isik jätkab uute kuritegude toimepanemisega, olles sellise käitumisega ohtlik ka ühiskonnale. Vastavasisulist kahtlust, et vabaduses olles jätkab ta varguste toimepanemist, on tunnistanud Vitali Pihlak ka ise. Samuti nähtub see süüdistatava varasemast käitumisest. Süüdistatav vabastati Harju Maakohtu 07.01.2020.a kohtumäärusega karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilisele valvele, mis jõustus 23.01.2020. Pärnu Maakohtu 04.03.2020 kohtumäärusega pöörati aga Vitali Pihkaku kandmata jäänud karistus, s.o 11 kuud ja 23 päeva vangistust taas täitmisele. Karistus oli 23.02.2021 täidetud ja vaid kahe kuu möödudes pani süüdistatav toime uue varguse. Seega jätkuvate kuritegude toimepanemise vältimiseks tuleb Vitali Pihlak ühiskonnast isoleerida ja mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele täies ulatuses. KrMS § 130 lg 41 alusel tuleb Vitali Pihlaku suhtes kohaldada tõkendit vahistamine ning vahistada Vitali Pihlak kohtuotsuse kuulutamisel. Karistuse kandmist arvestada alates süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 19.04.2021.

IV MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kuna kriminaalasja arutati kiirmenetluse korras, siis KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel tuleb Vitali Pihlakult riigituludesse välja mõista teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 876 eurost pool, s.o 438 eurot. Kohus leiab, et arvestades menetluskulude summa suurust ja seda, et süüdistatav kannab käesoleval ajal vanglas karistust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval

1-21-2853 tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

V ASITÕENDID

1 DVD plaat, mis asub toimiku juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Fooliumkott, mis asub PPA asitõendite hoidlas aadressiga Rahumäe tee 6/1, Tallinn konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.