Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
31.mai 2021, Valga kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-3193
Täitmiskohtunik
Annemarie Gerassimov
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Kaie Kaseorg -
Prokurör
Liane Peets ( arvamus esitatud kirjalikult )
kriminaalasi
Tartu Vangla materjalid B.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Süüdimõistetu
Kohtuistung
B.J isikukood: XXX, asukoht: Tartu vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistusaja algus ja lõpp: 01.02.2021 - 21.09.2021 kaugkohtuistung 31.05.2021
Jätta vabastamata B.J temale Tartu Maakohtu 15.05.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-3193 mõistetud ja Tartu Maakohtu 09.10.2020 kohtumäärusega 1-20-3193 täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Tartu Maakohtu 15.05.2020 otsusega karistati B.J KarS § 424 lg 2 järgi 8 kuu vangistusega. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, st mõistetud vangistusest tuleb B.J kohe ära kanda karistus 10 päeva vangistust ning 7 kuu 20 päeva vangistuse osas ei pöörata vangistust täitmisele, kui B.J 1 aasta pikkuse katseaja
jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid, elukohaga xxx. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka B.J eelvangistuses viibitud aeg ja osalise koheselt ärakantava vangistuse kandmise aja alguseks loeti 13.05.2020. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 ning lg 4 alusel kohustati B.J käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning läbima kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammi. Lisaks kinnitas maakohus B.J poolt endale võetud kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Kohtuotsus jõustus 02.06.2020. Tartu Maakohtu 09.10.2020 määrusega maakohus pööras täitmisele B.J-ile mõistetud kandmata karistuse, s.o 7 kuud 20 päeva vangistust 19.05.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud B.J isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
Süüdimõistetu ei soovi ennetähtaegset vabastamist. Karistusaeg on mõne kuu pärast nagunii lõppemas, kuid katseaeg on käesolevalt pikem kui järelejäänud karistusaeg, s.o. 6 kuud alates vabastamisest. Seetõttu kannab süüdlane karistuse lõpuni, kuivõrd vastupidisel juhul peab olema 6 kuud korralik ja käima kriminaalhooldaja juures. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa B.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega B.J tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, on seisukohal, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi enne tähtaega. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab B.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval hetkel põhjendatud. B.J kannab käesolevalt karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on B.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 1/2 mõistetud karistusajast, s.o. 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda
(RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav soovib ennetähtaegselt vabaneda elukaaslase või ema elukohta. Ennetähtaegse menetluse raames ei olnud ametnikul võimalik ühendust saada kinnipeetava emaga. Ametnik tegi kodukülastuse 25.03.2021 B.J elukaaslase elukohta aadressil xxx. Kodukülastusel tuli vestluse käigus välja, et B.J elas enne vangistust oma elukaaslase M. M. juures. Kinnipeetava ema elab kõrvalasuvas majas ning B.J käis sageli ema juures koos elukaaslasega. Kinnipeetava ema käis ka omakorda tihti oma poja ja tema elukaaslase elukohas. 25.03.2021 kodukülastusel selgus, et aadressil xxx asub M. M. kuuluv 1toaline kõigi mugavustega korter. Elukoht asub kortermaja 9 korrusel, majas on olemas lift. Korter on hea seisukorras, pesemise ja söögitegemise võimalused on olemas. Kohtuistungil süüdlane avaldas, et ei soovi enne tähtaegselt vabaneda, kui peab kriminaalhooldaja juures käima ja pahandusest eemale hoidma kauem kui järelejäänud karistusaeg. Seega on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas, kuna B.J ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Samuti on kohtu hinnangul B.J puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed eeldused. B.J on kriminaalkorras korduvalt karistatud ( 12 kuritegu, neist 1 kehtiv ) ja käeolevalt viibib ta vangistusasutuses juba seitsmendat korda. Seega ei saa loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks isiku seadusekuulekusele mõju avaldada. Valdavalt on isik karistatud joobes juhtimise eest, samuti on viimane kuritegu joobes juhtimise eest, mis näitab, et kuritegude põhjuseks alkoholi kuritarvitamine ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Isiku edukat toimetulekut ongi pärssinud valdavalt alkoholi tarvitamine. Tema kuriteod on enamasti toime pandud alkoholijoobes olles. Kinnipeetava suhtlusvõrgustikku kuulub mitmeid alkoholilembeseid ja kriminaalkorras karistatud isikuid. Vangla märgib, et B.J ilmus kinnipidamiskohta alkoholi joobe seisundis. Elukaaslase sõnul ei ole B.J läbinud alkoholivastast ravi, kuna ei ole pidanud seda vajalikuks. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Paraku isik ise tegelikult ei mõista antud probleemi - ei väärtusta ei enda ega kaasliiklejate elu ning tervist. Motivatsioon alkoholi kuritarvitamisest on vähene, kuna on korduvalt jätkanud alkoholi tarbimist ning sellest tulenevalt ka kuritegusid toime pannud. Alkoholi kuritarvitamine on B.J kriminaalse käitumise põhiliseks riskiteguriks ning tema varasem elukäik näitab üheselt, et isiku enda tahtejõust ei ole alkoholist ja kuritegudest hoidumiseks piisanud. Puudub alus arvata, et sellest piisab hetkel, kuid raviplaanid isikul puuduvad. Seega või eeldada alkoholi kuritarvitamise jätkumist. See aga viib tõenäoliselt peatse õigusrikkumiseni. Vabanemisel puudub B.J kindel töökoht, tal on tuvastatud puuduv töövõime ja tal puudub iseseisev majandusliku toimetuleku oskus. Elukaaslase M.M. sõnul esineb isikul probleeme liikumisega ja vaimse tervisega ning kriminaalhooldusel käies sõltus B.J elukaaslasest, sest naine tõi ta kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ja viis koju tagasi. Elukaaslase sõnul ei ole isik iseseisvalt võimeline väljaspool kodu liikuma. M.M . sõnul on kinnipeetav talle telefoni vestluste käigus öelnud, et vangistuses olek on mõjunud tema
tervislikule seisundile positiivselt, sest ta pole saanud alkoholi kuritarvitada. B.J oli enne vangistust suuri probleeme majandusliku toimetuleku oskusega, isik ei kontrollinud oma kulutusi alkoholile. Lisaks andis ta raha ka oma tuttavatele, kellega ühiselt alkoholi tarvitati. 01.04.2021 täitemenetluse väljavõttest ilmneb, et B.J on võlgnevusi ligikaudu summas 5000 eurot ehk ulatuslikud võlgnevused, mille olemasolu võib teda tõugata taas uute kuritegudeni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et B.J tuleb jätta vabastamata temale Tartu Maakohtu 15.05.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-3193 mõistetud ja Tartu Maakohtu 09.10.2020 kohtumäärusega 1-20-3193 täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.