1-20-3193/2 - Liiklussüüteod - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

24.novembri 2014.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega nr 1-14-4906 karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja milline karistatus ei ole kustunud, juhtis vastava kategooria juhtimisõiguseta isikuna 13. mail 2020.a kella 15:15 paiku Tartu maakonnas Tartu linnas Jaama tänav 173A juures mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, sest alkoholisisaldus tema ühes grammis veres oli 3,72 milligrammi. K.S rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus Aleksandr Kivi kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so mootorsõiduki korduv juhtimine joobeseisundis. Prokurör taotleb KarS §-s 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks kaheksa (8) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 2 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, millest tulenevalt kuulub kohesele ära kandmisele kümme (10) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistuse (reaalse kümnepäevase vangistuse) kandmise alguseks 13. mai 2020. KarS § 74 järgi jätta seitsme (7) kuu ja kahekümne (20) päevane vangistus tingimisi Aleksandr Kivi suhtes kohaldamata ja mõistetud karistusest ei pöörata nimetatud vangistuse osa täitmisele, kui Aleksandr Kivi ei pane ühe (1) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi vastavalt KarS §–s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut taotleb prokurör, et K.S-ile määrataks käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. 3 (4)

KarS 75 lg 4 alusel võtab Aleksandr Kivi endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Aleksandr Kivi on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kulud järgmised: 1) Kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 4 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud 14 eurot; 2) määratud kaitsjale määratud tasu 114 eurot; 3) kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kaasnev sundraha 876 eurot. KrMS § 2565 lg 2 järgi vähendatakse kiirmenetluses sundraha suurust poole võrra, so 438 eurot. KrMS § 180 lg 3 teisest lausest tulenevaid asjaolusid ei esine. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel määrata kriminaalmenetluse kulude maksmine igakuuliste maksetena peale kohtuotsuse jõustumist ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Aleksandr Kivi süüditunnistamiseks KarS § 424 lg 2 järgi. Seega tuleb Aleksandr Kivi süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kuivõrd kokkulepitud karistus on osaline reaalne vangistus, siis on põhjendatud Aleksandr Kivi suhtes kohaldada tõkend vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.