Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 6637076)

sõnavahetus neil oli. Järgmine hetk ta mäletab, et oli koos Svetlanaga köögis. Tal oli seljas punane fliis ja t-särk. Svetlana võttis temalt fliisi ja t-särgi seljast ning surus mingit marlit talle vasakule poole selja peal olevale haavale. Kui Svetlana tal fliisi ja t-särgi seljast võttis, siis ta tundis, et tal on selja pealt valus ja samuti nägi, et jooksis verd. Svetlana helistas 112 telefonile ja kutsus abi. Ta ei saanud aru, mis oli toimunud. Kiirabi viis ta endaga kaasa ning kui ta majast väljus, siis nägi, et koridorist hakkas pihta vererada, mis viis kööki. Ta ei mäleta, kas tahtis majast ära minna ja miks vererada seal oli. Kui Svetlana tal köögis riided seljast võttis, siis nägi ta köögis köögilaual verist kööginuga. Nuga oli musta-oranži värvi, noa tera oli verine, nuga oli umbes 15-20 cm pikkune. Ta sai aru, et selle noaga oli talle seljale haav tekkinud, kuid kuidas see juhtus, seda ta ei mäleta. Ta oli päris purjus kui see juhtus. Ta ei saa kindel olla selles, et Svetlana selle noaga teda lõi. Samas ei saanud ta selle noa peale ka ise kukkuda, kuna siis oleks tal kõhus olnud haav või kuskil mujal, aga mitte seljal. Haiglas tuvastati tal vigastus vasakul pool selja piirkonnas abaluu juures. Rohkem vigastusi tal ei ole. Ta ei mäleta, et oleks tahtnud Svetlanale kallale minna. Ta üldse ei mäleta, millest tüki tekkis. Mäletab, et oli mingi sõnelus, aga ei tea millest. Svetlanaga olid nad alates esmaspäevast ära joonud kahepeale 5 pudelit viina. Kannatanu sõnul ei ole tal esinenud depressiivseid või enesetapu mõtteid. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 15-31), millelt nähtub sündmuskohalt leitud verekahtlaseid määrdumisi erinevates kohtades (tuulekoja põrandal, köögis tooli ees põrandal, tooli taga seinal, tooli istmepadjal) ning verekahtlase määrdumisega dressipluusilt ja T-särgilt ja teo toimepanemise vahendilt, s.o noalt. Isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (tl 40-46) nähtub, et R. T. seljal vasakul pool abaluu alumises piirkonnas on vertikaalne 2 cm pikkune haav. Tunnistaja A. A.i ütluste (tl 32-33) kohaselt oli ta 21.10.2020 patrulltoimkonnas koos patrullpolitseinik D. L. ning kell 13:45 said väljakutse aadressile xxx. Väljakutse sisu seisnes selles, et mees ähvardas helistajat noaga, helistaja lükkas meest enesekaitseks, mees kukkus noa otsa ja sai haava selga. Kui nad kohale jõudsid, siis maja köögis oli Svetlana Demtšenko ja R. T.. Svetlana hoidis R. selja peal vasakul pool köögilappi. Nad vaatasid lapi alla ja nägid, et R. vasakust õlast ca 10 cm allpool oli torkehaav pikkusega umbes 2-3 cm. Mõlemad isikud olid silmnähtavalt alkoholijoobes. Svetlana sõnul tekkis nende vahel vaidlus ning Svetlana palus R.l ära minna. R. ei tahtnud minna ning võttis kööginoa ning üritas enesetappu sooritada ja noaga veenid läbi lõigata, kuid Svetlana võttis R.lt noa ära. R. keeras tema poole seljaga ning komistas Svetlana käes oleva noa otsa. Köögis oli kööginuga, mille tera pikkus oli 12 cm. Noa peal oli verekahtlase määrdumisega jäljed, jäljed olid ka köögi ja esiku põrandal ning Svetlana T-särgi peal. R. oli küll teadvusel, kuid ei olnud võimeline rääkima. R. T.e vigastusi ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse saabumist tõendavad ravidokumendid (tl 50-57). Ravidokumentide kohaselt saabus R. T.e 21.10.2020 haiglasse noahaavaga vasakul pool abaluude piirkonnas. Dokumentide kohaselt toimus rüselus, mille käigus naine torkas meest kööginoaga. Haiglast tuvastatud kannatanul traumaatiline hemopneumotooraks, s.o veriõhkrind. Isiku ekspertiisiakti nr 20E-AOI0257 (tl 60-64) kohaselt tuvastati kannatanul rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav seljal vasaku abaluu piirkonnas koos vasaku kopsu vigastusega, mille tagajärjel tekkis vasakpoolne veriõhkrind koos verevalumi ja õhuga rindkere pehmetes kudedes noavigastuse piirkonnas. Vasakusse rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav on eluohtlik vigastus. Tervisekahjustused on saadud terava vägivalla toimel, võimalik, et 21.10.2020 löögist eest taha terava otsa ja lõikeserva omava esemega (näiteks noaga). Selja torke-lõikehaava pikkus oli 1,5 cm ning oranži-musta värvi noa tera laius oli kuni 2 cm, seega võis R. T.el olev tervisekahjustus olla tekitatud oranži-musta värvi noaga. Tunnistaja V. J. ütluste (tl 85-86) kohaselt läks ta 21.10.2020 külla xxx tänaval elavale naabrile Svetlana Demtšenkole. Svetlana elab koos ühe meesterahvaga ning nad on juba umbes 5 aastat koos elanud. Kui ta Svetlana juurde läks, siis Svetlana mees oli just enda ema juurest Laagrist koju tulnud. Ta andis Svetlana mehele 20 eurot, et ta tooks talle poest õlut, 2 2-liitrist pudelit. Svetlana mees käis poes ära ning ta võttis oma õlled ja läks koju. Nii Svetlana kui ka tema

elukaaslane olid mõlemad napsitanud. Mingisugust tüli ega konflikti Svetlana ja tema elukaaslase vahel sel ajal kui tema nende juures oli, ei olnud. Umbes tund aega hiljem kuulis ta enda koeri haukumas. Ta läks välja vaatama ja märkas, et Svetlana maja juures olid politseiautod. Seejärel ta uuris naabrite käest, et mis juhtus. Üks naabritest rääkis talle, et keegi oli ära tapetud või vigastatud ja Svetlana oli kedagi haavanud. Tema juuresolekul Svetlana oma elukaaslasega tülitsenud ei ole, kuid ta teab, et purjus peaga nad tülitsevad. Tülid ei ole tõsised olnud. Eeltoodud tunnistaja V. J. ütlustest nähtub, et ta ei tea tõendamiseseme asjaolusid, kuna ei viibinud teo toimepanemise ajal Svetlana juures ning on juhtunu osas saanud teavet teiste isikute vahendusel, mistõttu ei ole võimalik tunnistaja ütlustega süüdistatava süü olemasolu või puudumise tuvastamiseks arvestada. Arvestada saab eelnimetatud tunnistaja ütlustega osas, mis puudutab kannatanu ning süüdistatava vahelist suhtlust ning läbisaamist tõendamisesemeks olevale sündmusele eelnevalt, kuna siis viibis tunnistaja ka ise Svetlana juures. Tunnistaja ütlustest nähtub, et nii Svetlana kui ka R. olid 21.10 alkoholi tarvitanud ning ta teadis öelda, et isikute vahel on ka varasemalt konflikte esinenud, kuid tülid ei ole tõsised olnud. Samas sel ajal, kui tema nende juures eelnevalt viibis, mingit tüli ei olnud. Svetlana Demtšenko kahtlustatavana antud ütluste (tl 94-96) kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist osaliselt. Enda sõnul ei tahtnud ta R. T. tahtlikult haava tekitada, aga nii kukkus välja. Süüdistatava sõnul 21.10.2020 jõi ta koos R. aadressil xxx. Nad jõid 0,7 liitrist viina, mille olid hommikul ostnud. Kui palju nad olid selle jõudnud ära juua, ta täpselt ei oska öelda, kuid arvab, et viinast oli ära joodud umbes pool. Nad mõlemad olid purjus. Nad läksid tülli, kuna neil oli eelnev kokkulepe, et kui R. joob ennast täis, siis läheb R. enda koju x. R. keeldus minemast ja ta läks ise teise tuppa. Seejärel hakkasid nad läbi seina tülitsema. R. ütles talle, et kui ta R. välja viskab, siis võtab R. noa ja lõikab enda veenid läbi. Ta tuli toast välja. R. oli samal ajal köögis. Ta läks R. juurde kööki ja karjus, et mida ta teeb. R.l oli nuga käes. Tegemist oli sama noaga, mille politsei hiljem köögist ära võttis. Nuga oli umbes 15 cm pikk, tavaline kööginuga. Nad vahetasid mõned sõnad. Ta võttis noa R. käest ära. Seejärel oli nuga tema käes. Nad tõuklesid omavahel ning siis R. istus tooli peale ja ütles talle, et Sveta vaata mu selga. Ta ei oska selgitada, kuidas nuga sai R. selga ja mis momendil. Ta ei näinud ega tundnud, et nuga oleks R.le vastugi läinud. Kõik käis väga kähku. Ta vaatas R. selga ja nägi, et tal on särgi peal palju verd. Ta läks teise tuppa mobiili järgi. R. väljus majast ja läks aeda ning väitis, et ei taha kiirabi. Ta läks R.le järele ja viis ta tagasi kööki ning kutsus kiirabi. Ta võttis R.lt särgi ja proovis verejooksu peatada. Ta pesi haava ümbrust ning hoidis haava peal puhast rätikut. Ta ei oska täpselt öelda, kuidas haav R.le tekkis. Ta ise ei tundnud, et oleks R.t torkinud. Nuga oli tema käes ja see läks pehmesse kehaossa ning ei puutunud luid. R.l on ka varem ähvardanud ennast ära tappa. See juhtus umbes 3 aastat tagasi. Kui R. lubas end 21.10.2020 ära tappa ja veenid läbi lõigata, siis ta väga ei mõelnud, et kas R. ka reaalselt seda teeks. Ilmselt ei oleks R. seda teinud, sest ta on mitu korda ähvardanud seda teha, aga ei ole teinud. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 35) kohaselt 21.10.2020 kell 14:03 tuvastati Svetlana Demtšenkol alkoholijoove 1,13 mg/l. Lisaks esinesid Svetlana Demtšenkol joobele viitavad järgmised tunnused: silmade punetus, väikesed silma pupillid, segane kõne, koordinatsioonis kerged häired ja rahutu käitumine. Isiku läbivaatuse protokolli (tl 87-90) kohaselt olid Svetlana Demtšenkol seljas olnud T-särgi peal silmnähtavad verekahtlase määrdumisega jäljed. Eeltoodud tõenditest nähtub ja puudub vaidlus selles, et süüdistatav ja kannatanu viibisid 21.10.2020 xxx eramajas ning tarvitasid koos alkoholi ning olid purjus. Svetlana juures oli vahepealsel ajal ka V. J., kuid teo toimepanemise ajaks oli ta Svetlana juurest lahkunud. Nii süüdistatava kui kannatanu sõnul tekkis neid joomingu käigus tüli. Kannatanu ei mäleta, millest tüli tekkis, kuid süüdistatava sõnul oli tal R.ga olnud kokkulepe, et kui viimane ennast täis joob, siis läheb ta Svetlana juurest ära. Süüdistatava sõnul jõi R. T. end purju, kuid keeldus tema majast lahkuma. Sellest tekkis neil sõnelus. Süüdistatava sõnul oli R. T. lubanud endal veenid läbi lõigata ja enesetapu teha. Samas ei ole kannatanul enda sõnul varem esinenud

depressiivseid või enesetapu mõtteid. Seega on tegemist sõna sõna vastu olukorraga ning selles osas ei ole võimalik võtta ühest seisukohta. Seejärel läks süüdistatav enda sõnul kööki, kus R. T. nuga käes seisis. Süüdistatav võttis noa R. T. ära. Kui nuga oli süüdistatava käes, siis toimus nende vahel tõuklemine ja järgmine hetk palus R. T. süüdistataval enda selga vaadata ja viimane nägi R. T. särgil palju verd. Kannatanu enda sõnul ei oska ta selgitada, kuidas nuga sai R. selga ja mis momendil. Ta ei näinud ega tundnud, et nuga oleks R.le vastugi läinud. Kõik käis väga kähku. Kannatanu mäletab järgmisena hetke kui Svetlana punase fliisi ja T-särgi temalt seljast võttis ja haavale marli asetas. Samal ajal nägi ta köögilaual verist musta-oranži värvi kööginuga ning seejärel sai aru, et selle sama noaga oli talle seljale haav tekkinud. Süüdistatava sõnul toimus tema ja kannatanu vahel tõuklemine, kuid ei näinud ega tundnud, et nuga oleks R. T. vastu läinud. Kannatanu ise tõuklemisest ega rüselemisest ei ole midagi rääkinud ning mäletab vaid sõnavahetust. Kui vaadata kriminaalasja materjale, siis ei viita nendest mitte ükski rüseluse või tõuklemise tunnustele. Tõuklemise puudumisele viitab ka kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 91-93), millest nähtub, et Svetlana Demtšenkol nähtavaid vigastusi ei tuvastatud. Samuti ei nähtu R. T. teisi vigastusi peale seljal abaluu piirkonnas oleva 2 cm pikkuse haava. Seega ei ole usutav süüdistatava väide toimunud rüseluse kohta. Süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et ta on osanud selgitada ja mäletab 21. oktoobri sündmusi ja enda tegevusi, välja arvatud seda, mis puudutab kannatanule kehavigastuste tekitamist noaga. Lisaks sellele on süüdistatav juhtunust rääkinud iga kord erineva versiooni. Kui süüdistatav Häirekeskusele helistas, siis ütles ta, et mees võttis noa ja tahtis peksta teda, kuid enesekaitseks lõi ta hoopis ise meest noaga ning selle tagajärjel sai mees kopsu vigastuse ja suure verejooksu (tl 11-14). Politseiametniku vormikaamerast kuuldu kohaselt ütles Svetlana Demtšenko, et ta võttis R. T.e käest noa ja lõi selle sama noaga talle selga (tl 3-8). Politseiametniku A. A.i ütluste kohaselt väitis Svetlana Demtšenko neile sündmuskohal, et kannatanu kukkus ise noa otsa. Nagu nähtub süüdistatava ülekuulamise protokollist, siis tema ei oska öelda, kuidas kannatanule haav selga tekkis. Juhtunust erinevate versioonide rääkimine ning ülekuulamisel väljendatu näitab pigem seda, et süüdistatav ei taha juhtunut mäletada ning kaitseb ennast ning ütleb, et ei mäleta, kuidas haav tekkis. Kuivõrd süüdistava juures kedagi teist peale R. T.e ja süüdistatava enda ei viibinud, siis ei saanud vigastust kannatanule ka keegi teine peale süüdistatava tekitada. Erinevalt kohtueelsel menetlusel antud ütlustest ja süü osalisest tunnistamisest tunnistas süüdistatav end kohtulikul arutamisel süüdi täies ulatuses. Seega on tõendamist leidnud, et Svetlana Demtšenko 21.10.2020 kella 13:40 paiku aadressil xxx asuvas eramajas lõi ühise alkoholi tarvitamise ja tekkinud tüli käigus oma elukaaslast R. T.t ühe korra noaga vasaku abaluu piirkonda, tekitades selliselt kannatanu R. T. eluohtliku kehavigastuse, so rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava seljas vasakul abaluu piirkonnas koos vasaku kopsu vigastusega, mille tagajärjel tekkis vasakpoolne veriõhkrind. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast (Vabariigi valitsuse määrus nr 266 13.08.2002) lähtudes on R. T. esinev tervisekahjustus eluohtlik, kuna tegemist on rinnaõõnde ulatuva haavaga ning mille puhul oleks võinud saabuda kannatanu surm, kui kannatanu oleks jäänud meditsiinilise abita. Seega on tõendamist leidnud KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivne koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tuleb KarS § 118 lg 1 järgi süüteo kvalifitseerimiseks tuvastada kas isikul oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (KarS § 121) vastav tagajärg. KarS § 121 lg-s 1 kriminaliseeritud kehaline väärkohtlemine sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi - need on tervise kahjustamine (alt 1) ja valu tekitamine (alt 2). Seadusandja on KarS § 118 lg-t 1 sõnastades määranud, et sama sätte pdes 1-7 nimetatud tagajärje põhjustanud teo saab koosseisupäraseks lugeda vaid juhul, kui on tuvastatud kannatanule just tervisekahjustuse tekitamine. Sellest tulenevalt on KarS § 118 käsitatav vaid KarS § 121 lg 1 esimese alternatiivi, s.o tervise kahjustamise kvalifitseeriva koosseisuna. Sellise KarS § 121 lg 1 esimesele alternatiivile vastava tervisekahjustuse tekitamine peab KarS § 118 lg 1 kohaldamiseks olema tahtlik. Järelikult ei saa KarS § 118 lgs 1 realiseeritusest isiku käitumises rääkida juhul, kui isik ei kahjustanud objektiivselt kannatanu tervist või kui tal puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis

lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Juhul kui süüdistatav on tekitanud tervisekahjustuse tahtlikult, kuid KarS § 118 lg 1 ps 1 nimetatud raske tagajärg on saabunud ettevaatamatusest, ei saa isik vastutada KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Lisaks tuleb tervise kahjustamisena käsitleda igasugust keha normaalsest toimimisest erineva kahjuliku iseloomuga haigusliku seisundi esilekutsumist, sõltumata sellest, kas kannatanu valu tunneb või mitte. Järgmisena peab kohus hindama Svetlana Demtšenko tegevuses KarS § 118 lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Sellisele seisukohale asumist toetab kohtu arvates eelkõige tervisekahjustuse asukoht. Süüdistatava selgituste kohaselt oli neil olnud rüselus, kuid rüseleda saavad inimesed juhul, kui nad on näoga üksteise poole, samamoodi saaks tõrjuda rünnet kui ründaja on rünnatava poole näoga ja näeb rünnatavat. Käesoleval juhul saab tervisekahjustuse asukohast teha järelduse, et rünnatav oli ründaja poole seljaga, s.t ei saanud olla eelnevat rünnet rünnatava poolt ega ka mingit rüselust, sest kannatanul ei olnud võimalik selg ees kellegagi rüseleda. Seega tabas kannatanut löök selga kannatanu jaoks ootamatult ja ta ka ei näinud seda, et teda rünnati, millest saab järeldada, et ka tüli oli juba sisuliselt lõppenud. Küll tundis ta mõne aja möödudes seljas valu, kuid ei teadnud valu põhjust ning kui ta palus süüdistataval vaadata mis ta seljal viga on, sai ta teada, et seljas on noahaav ning ta nägi ka laual verist nuga. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatav, lüües lauanoaga teisele inimesele selga, pidi oma senise elukogemuse pinnalt üheselt aru saama, et ta tekitab teisele inimesele tervisekahjustuse, torkehaava sügavusest aga tuleneb selle tervisekahjustuse ohtlikkuse aste, s.t mida sügavam on haav, seda ohtlikum on tervisekahjustus. Arvestades kasutatud vahendit, s.o terava otsaga kööginuga, siis teadis süüdistatav, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja ta ka tahtis seda, või vähemalt möönis seda, kuivõrd teist inimest noaga selga lüües ei saa eeldada, et tervisekahjustust ei teki. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et noaga lüües saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga selga abaluude piirkonda lüües võib vigastada ka elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast ohtu elule. Ka süüdistatav sai sellest aru, kuna sündmuskohale tulnud politseiametnikule ütles ta, et nuga läks sügavale ja võis riivata kopsu. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks ja möönis kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, kuid tal oli sellest tervisekahjustuse tekitamise ajal ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega oht elule. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Svetlana Demtšenko tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

abaluu piirkonnas koos kopsu vigastusega, millega tekkis oht kannatanu elule. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid ja vigastuste tekitamise intensiivsust on süüdistatava süü keskmine. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses tunnistanud süüteo toimepanemist osaliselt ning tehtut kahetsenud. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav enda süüd täielikult ning avaldas kahetses toimepandut, millise kahetsuse siirus kohtule alus kahtlemiseks puudub. Süüdistusaktis on leitud, et kergendava asjaoluna saab arvestada ka süü ülestunnistamisele ilmumist KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Kohus küll osaliselt nõustub sellise seisukohaga, kuivõrd süüdistatav helistas ise häirekeskusele ja kutsus abi, kuid kohtu arvates tuleneb kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest seegi, et süüdistatav püüdis esmalt ise verejooksu peatada ja kui ta sai aru, et see tal ei õnnestu, helistas ta hädaabi numbril. Sellist asjaolu peab kohus pigem võimalikuks hinnata abi andmisena kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist KarS § 57 lg 1 p 1 teise alternatiivi mõttes. Seega arvestab kohus kergendavate asjaoludena süüdistatava kahetsusavaldusega, samuti sisuliselt süü ülestunnistamisele ilmumisega ja abi andmisega kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist. Puutuvalt karistust raskendavasse asjaolusse, on süüdistusaktis leitud, et raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine süüdlasega koos elava isiku ehk perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. Raskendavaks asjaoluks loetakse seadusest tulenevalt süüteo toimepanemist isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase endise või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 1-19-6177 kohaselt on raskendavaks asjaoluks loetud ka süüteo toimepanemist süüdlasega koos elava isiku suhtes. Svetlana Demtšenko ja R. T. on olnud teineteisele elukaaslasteks enam kui viis aastat ning jaganud ühist elukohta. Kohus leiab, et isikuvastase kuriteo toimepanemine temaga koos ja lähisuhtes elava inimese suhtes on vaadeldav karistust raskendava asjaoluna, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. Karistusregistri andmete (tl 106) kohaselt süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, samuti ei ole ka kehtivaid väärteokaristusi. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades ka kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, leiab kohus, et süüdistatavale saab kergendavate asjaolude esinemise rohkuse tõttu mõista karistuse olulisel määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul süüdistataval kehtivaid karistusi ei ole. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, mille eest mõistetakse talle suhteliselt pikaajaline vangistus, ei ole süüdistatava karistusandmeid arvestades mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ja täies ulatuses ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Samas arvestades teo tagajärge ning kannatanu suhtumist asetleidnud sündmusesse, mille osas tal mingeid pretensioone ei ole ning hindab saadud vigastust kriimustusena seljal, leiab kohus, et teo ebaõigust arvestades saab kohus mõistetava karistuse jätta täies ulatuses täitmisele pööramata. Seejuures peab kohus vajalikuks arvestada ka asjaoluga, et süüdistatav ja kannatanu elavad endiselt koos, s.t ka menetlusesemeks olev süütegu ei ole kannatanu suhtumist süüdistatavasse muutnud, kuigi kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole menetlusesemeks olev süütegu ainuke süüdistatava vägivallaakt kannatanu

suhtes. Nimelt on 19.02.2019 kriminaalmenetlus süüdistatava kahtlustuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi lõpetatud ning tõenditest nähtuvalt teavitas süüdistatav ka see kord häirekeskust tema enda tekitatud tervisekahjustusest samale kannatanule ning sündmuskohal käinud politseiametnikud tuvastasid nii kahtlustataval kui ka kannatanul alkoholijoobe (tl 111-113). Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii KarS § 73 kui ka § 74 sätteid. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on ei ole süüdistataval Karistusregistri andmetel ühtegi kehtivat kriminaalkaristust ega väärteokaristust. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest süüdistatava käitumine kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ja ka sündmuse asetleidmise päeval, samuti kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest eelmise sündmuse kohta, millisest käitumisest võib teha järeldusi süüdistatava, aga ka kannatanu mõningase alkoholilembuse kohta, mis soodustas ka süüdistatava käitumist ja mis lõppkokkuvõttes osutus õigusvastaseks ja viis teise inimese elu ohustava ja raske tervisekahjustuse tekitamiseni. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei saa kohaldada KarS § 73 sätteid ja süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, et tagada süüdistatava õiguskuulekuse vajadusest arusaamine ning et süüdistatav kõrvalise isiku järelevalve all saaks aru ühiskonnas kehtivate reeglite olulisusest ja vajadusest enne erinevates olukordades mõtlematut käitumist mõelda võimalikele tagajärgedele. Arvestades eelmärgitut peab kohus lisaks kontrollnõuetele vajalikuks panna süüdistatavale ka kohustus mitte tarvitada alkoholi, et vähendada süüdistataval võimalust sattuda järgmistesse konfliktidesse ja tekitada süüdistatavas arusaama sellestki, et ka ilma alkoholita on võimalik tavapärast elu elada. Kuivõrd kriminaaltoimikust nähtuvalt on alkoholi tarvitamine olnud suhteliselt tihe ja alkoholi on tarvitatud koos kannatanuga ning süüdistatav tunnistas kohtuistungil probleemi olemasolu ja pidas ka vastavat ravi vajalikuks, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada ka alkoholitarvitamise häire ravile, et raviarst koostöös erialaspetsialistidega saaks süüdistatavat suunata sõltuvusprobleemi lahendamisel. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatava on võimalik karistuse kandmisest tingimisi vabastada kui ta katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja allub käitumiskontrollile.

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiis oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude vähendamise. Seejuures, arvestades seda, et süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, ei pea kohus võimalikuks süüdistatava toime pandud teo menetlemisest tekkinud kulu jätta ei osaliselt ega ka valdavas osas riigi kanda. Seega tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

kõnesalvestusega (tl 10), mis on teabekandjateks, millistele on talletatud olulist tõendusteavet. Seetõttu tuleb salvestised juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.