1-21-2295
Kohus
Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-21-2295 (19231602961)
Kohtukoosseis
Kohtunik Katre Poljakova
Sekretär
Triin Pilberg
Abiprokurör
Merilin Sepp
Kriminaalasi
V.S Kask süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses;
Süüdistatav
V.S Kask, isikukood: xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keelt, xxx, xxx, xxx, elukoht: xxx, varasemalt väärteo – ja kriminaalkorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole;
Varasem karistatus
09.01.2017.a Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 120 lg 1 järgi karistatud 3 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 215 lg 1 järgi karistatud 5 kuu pikkuse vangistusega KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistatud 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS §-de 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus, mõistetud kergemad karistused loeti kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi mõisteti ärakandmata karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati karistuseks mõistetud vangistus ÜKT-ga 477 tundi, töö tegemise ajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud, alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustuseks pandi ÜKT tegemise ajal järgida KarS § 75 lg 2 p.p 2 ,4, 7 tulenevaid kohustusi; 02.02.2018.a Pärnu Maakohus pööras täitmisele Pärnu Maakohtu 09.01.2017.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11 kuud ja 27 päeva vangistust; Karistus täidetud 25.10.2019.a; 26.08.2015.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121 lg 1 järgi karistatud 4 kuu pikkuse vangistusega, KarS
§ 74 lg 1, 3 alusel määratud katseajaks 1 aasta, ühes kohustusega järgida KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaja algus 26.08.2015.a; Kaitsja
Kaitsja osalemist kohtuistungil ei taotletud
Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 3 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS §-dest § 74 lg 1, 3; § 75 lg 1 p.p 1-6; § 78 p 1; ning VÕS §-dest 1045 lg 1 p 5 ja § 1043 kohus otsustas:
viimase karistamist märgitud kuriteo toime panemise eest 3 kuu pikkuse vangistusega. Samuti taotletakse KarS § 74 lg 1, 3 sätete kohaldamist s.t jätta V.S Kasele mõistetav karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui viimane ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib temale katseajal KarS § -dest 75 lg 1 p.p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Nimelt kohustada V.S-i : elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtule antakse teada, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava vastu esitatud ka tsiviilhagi, millise viimane on õigeks võtnud. Kokku on lepitud selles, et VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistetakse tsiviilhagi välja V.S Kaselt ning seda kannatanu K. E. K. seadusliku esindaja U. K. kasuks summas 500 eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb süüdistataval tasuda U. K. Swedbank AS olevale arveldusarvele nr EExxx. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot, menetluskuluna kaitsjatasu temale kohtueelsel uurimisel ostutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 135.- eurot. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 kokku on lepitud selles, et V.S Kask tasub menetluskulud igakuiselt 12 kuu jooksul ning seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 08.04.2021.a toimunud kohtuistungil süüdistatav V.S Kask märkis, et kokkuleppe kinnitamise juurde kohtusse ta kaitsjat kutsuda ei soovi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Merilin Sepp jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning süüdistatava ja abiprokuröri avamused sõlmitud kokkuleppe kohta ja veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et V.S Kask tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades karistuse mõistmisel KarS § - des § 74 lg 1, 3; § 75 lg 1 p.p 1-6 ning VÕS §-dest 1045 lg 1 p 5 ja § 1043 sätestatut. Tsiviilhagi Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et V.S Kask oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanu K. E. K.ele mittevaralist kahju ning seda
kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, kannatanu ning kannatanu seadusliku esindaja U.K. poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagis märgitud kahju 500.- euro ulatuses. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanu K. E. K.e seaduslik esindaja, viimase isa U. K. on käesolevas kriminaalasjas esitanud V.S Kase vastu, eelpool märgitud summa ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi, taotledes selle välja mõistmist süüdlastelt. V.S Kask on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t tema suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud selle hüvitamistega kannatanutele. Kohus asub seisukohale, et kannatanu K. E. K.e seadusliku esindaja U. K.e käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagi kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool märgitud kannatanu seadusliku esindaja poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavalt V.S Kaselt tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Menetluskulud Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot ning menetluskuluna kaitsjatasu kogusummas 135.- eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada V.S Kask menetluskulusid tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul kohtuotsuse makseinfos märgitud osade ulatuses kuni kohustuse täitmiseni ja seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.