Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

J.S-i (J.S ) süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem karistatud kuriteo eest, mis ühe tunnusena hõlmab vägivalda, pani 07.11.2020 kella 00:19 paiku x aadressil asuvas korteris toime kehalise väärkohtlemise enda x x suhtes, nimelt tiris kannatanut juustest ning lõi kannatanut käega näopiirkonda. Sellise tegevusega tekitas kahtlustatav kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused, täpsemalt ülemisele huulele haava mõõduga ca 1-2cm, nina peale vasakule poole kriimustuse mõõduga ca 2-3cm. Seega J.S , oma tahtliku tegevusega, pani toime teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku, tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuot su se põhjendused Süüdistatav J.S-i , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 16.02.2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör J.S süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 lugeda eelvangistuses viibitud aega 07.11.2020, s.o 1 (üks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 kohaselt mitte pöörata karistust täitmisele KarS § 74 lg-te 1-3 alusel, kui isik ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt määrata isik käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 punkti 2 kohaselt mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 punkti 4 kohaselt võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva jooksul registreerida end Confido või TSF kliinikus raviprogrammile Kaine Elu ning läbida programm Kaine Elu täies mahus ja intensiivsuses. Isik võtab endale kohustuse esitada programmi läbimise kohta tõend kriminaalhooldusametnikule. KarS § 75 lg 2 punkti 8 kohaselt on süüdistatav käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kohaldada katseaja jooksul, s.o 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Juhindudes eeltoodust, mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 3 kohaselt sundrahast pool, s.o 438 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 108 eurot riigituludesse. Sundrahast osa, summas 438 eurot, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 -1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.