Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kohus kuulas helisalvestust ja vaatas videosalvestusi. Kohus, kuulanud kannatanu, tunnistajad ja süüdistatava Viktor Gavrikovi ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: Vaidlust ei ole faktis ja seda kinnitavad nii süüdistava kui kannatanu ütlused, et süüdistatav lõi kannatanu korteris 05.05.2019 kannatanule pudeliga vastu pead. Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et 05.05.2019 kell 08:58 on häirekeskusesse helistatud ja helistaja XX teatas, et alumine naaber lõi teda pudeliga vastu pead. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab, et korteris xxxx on esiku põrandal ja köögipõrandal näha erinevates kohtades verekahtlase määrdumise jälgi. Kraanikausist paremal köögiseinal on näha verekahtlast määrdumist. Põrandal verekahtlase määrdumise olemasolu kinnitab kannatanu ja süüdistatava ütlusi, mille kohaselt kannatanu kukkus peale lööke pähe maha poollamavasse- istuvasse asendisse.

Kiirabikaart kinnitab, et XX toimetati 05.05.2019 haiglasse, kus tal esialgu tuvastati pindmised peavigastused ja ninaverejooks. Statsionaarne epikriis kirjeldab kannatanule vigastuste tõttu teostatud operatsioone ja meditsiinilisi protseduure. Isiku läbivaatuse protokoll kinnitab, et XXl tuvastati 05.05.2019 vasakul pool otsmiku punetus ja turse, vasaku silma hematoom ja turse, paremal kulmul kerge hematoom ja paistetus, isikul ninast verelaadne aine. Ekspertiisiakt nr 19E-PÕI0082 kinnitab, et XX viibis PERH-is 05.05-22.05.19. XXl esines peaajupõrutus koos ajusisese verevalandusega vasakus suurajupoolkeras, vasakpoolne peaaju ämblikuvõrkkestaalune verevalum, otsmikuluu murd vasakul koos vasaku silmakoopa murruga, mõlema kiiruluu murd murrujoone ulatumisega kuklaluule ning nahaalused verevalumid otsmikul ja vasaku silma laugudel. Tuvastatud tervisekahjustused on eluohtlikud, kuna tegemist on raske peaajukahjustusega. Tervisekahjustused on iseloomulikud tömbile traumale ja võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega (sh pudeliga). Kannatanu võis talle tervisekahjustuste tekitamise ajal olla nii seisvas kui istuvas asendis. Vigastused võisid olla tekitatud V.Gavrikovi poolt 06.05.2019 ülekuulamisel kirjeldatud viisil. Seega kinnitab ekspertiisiakt, et XXle põhjustati elukohtlik tervisekahjustus ja raske tagajärg. Nii kannatanu kui süüdistatava kokkulangevad ütlused kinnitavad, et süüdistatav tuli 05.05.2019 hommikul kannatanu ukse taha, koputas ja kannatanu avas ukse. Süüdistataval oli käes pudel, millega ta lõi kannatanule vastu pead. Kannatanu ütlustest nähtub, et süüdistatav lõi teda rohkem kui üks kord. Süüdistatav ise kinnitab, et lõi kannatanut kaks korda vastu pead. Ekspertiisiaktis kirjeldatud vigastuste hulka, nende asukohta ja raskust arvestades on tõendatud, et pea piirkonda oli lööke rohkem kui üks. Süüdistatava kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad selles, kas ta lõi kannatanut vasaku või parema käega ja ta ei oska ütluste erinevust usutavalt põhjendada, mistõttu ei saa süüdistatava enda ütlusi vasaku või parema käes küsimuses arvestada. See aga ei ole selline asjaolu, mis lükkaks ümber kannatanu ja süüdistatava kokkulangevad ütlused, mille kohaselt oli süüdistataval pudel käes ja ta lõi sellega kannatanut pea piirkonda. Ekspertiisiakt kinnitab, et suurem osa kannatanu vigastused olid pea vasakul poolel (ajusisene verevalandus vasakus suurajupoolkeras, vasakpoolne peaaju ämblikuvõrkkestaalune verevalum, otsmikuluu murd vasakul koos vasaku silmakoopa murruga, nahaalused verevalumid otsmikul ja vasaku silma laugudel). Süüdistatava ja kannatanu kokkulangevad ütlused kinnitavad, et süüdistatav oli löögi hetkel kannatanuga nägudega vastakuti. Süüdistatav väidab automaatselt löömist. Süüdistatav näitas kohtuistungil kuidas ta lõi käega ülevalt alla otse. Tekitamaks kannatanule vasakul pool pea piirkonnas nii raskeid vigastusi, pidi süüdistatav lööma kannatanut parema käega, kuna nägudega vastakuti olles on isikud peegelpildis s.t süüdistatava parem käsi asub kohakuti kannatanu vasakuga. Vasaku käega otse lüües ei oleks saanud süüdistatav tabada sellisel moel kannatanut, et viimasel tekiksid ekspertiisiaktis tuvastatud vigastused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajal antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajal andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-11306, p 17). Krimiaalasjas 3-1-1-131-13 asus riigikohus seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud

puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Samas jääb kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-189-06, p 12). V.Gavrikovi ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmisel arvestab kohus, et V.Gavrikovi kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad üksteisest selles osas, kas Gavrikovil oli tamburiukse võti ja kumba käega ta kannatanut lõi. Eeluurimisel antud ütluste kohaselt oli Gavrikovil pudel paremas käes ja kohtus antud ütluste kohaselt oli pudel vasakus käes. Samuti eitab Gavrikov kohtus tamburiukse võtme omamist. Gavrikov põhjendab ütluste erinevust sellega, et oli kohe peale juhtunut stressis. Stress ei ole selline asjaolu, mis paneks inimese andma lihtsate asjaolude kohta (kummas käes oli pudel, kas võti oli) ebaõigeid ütlusi. Märkimisväärne on, et kohtus antud ütlused on Gavrikovi käitumist rohkem õigustavad (on paremakäeline ja lõi oma nõrgema käega s.o vasaku käega). Kuivõrd V.Gavrikovi kohtus ja eeluurimisel antud ütlused nimetatud asjaoludes erinevad ja ta ei osanud usaldusväärselt põhjendada, miks tema ütlused erinevad, tuleb tema ütlused selles osas, mis käsitleb kummas käes oli pudel löömise hetkel ja kas tamburiuks oli lukust lahti või avas selle Gavrikov, kui ebausaldusväärsed jätta kõrvale. Kannatanu XX kohtus antud ütluste kohaselt pärast istuli kukkumist süüdistatav teda enam ei löönud. Kannatanu ütlustest nähtub, et rünne lõppes kuna ta kukkus. Eeluurimisel antud ütluste kohaselt jätkas Gavrikov tema peksmist keeglitega ka pärast põrandale kukkumist. Peale eeluurimisel antud ütluste avaldamist kinnitas kannatanu, et ta tegelikult täpselt ei mäleta, kas teda maas oles löödi või mitte. Kuna peksmist ükski tunnistaja pealt ei näinud ja kannatanu vaatamata eeluurimisel antud ütluste avaldamisele kinnitas, et ta ei mäleta löökide arvu täpselt, on tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi kannatanut vähemalt 2 korda (seda kinnitas ka süüdistatav ise) pudeliga vastu pead. Kuigi kannatanu arvas, et teda löödi plastmass pudeliga, lükkavad selle väite ümber teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Süüdistatav ise kinnitab, et võttis trepikojast klaaspudeli, millega lõi vastu ust ja ka vastu kannatanu pead. Asitõendi vaatlusprotokoll videosalvestisega kinnitab, et 05.05.19 ajavahemikul 09:04:42-09:09:53 paneb V.Gavrikov pudeli sarnase eseme konteinerisse ja käes on tal Maxima kilekott. Asitõendi vaatlusprotokoll videosalvestisega kinnitab, et 05.05.19 ajavahemikul 08:56:4008:56:54 kõnnib xxx maja ees V.Gavrikov käes Maxima kilekott. 09:34:36 meesterahval kilekotti enam käes ei ole. 06.05.19 sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab, et xxxx asuva Maxima pudeli konteineris on šampanja pudel, millele Gavrikov osutab kui pudelile millega lõi kannatanut. Ekspertiisiakt 19E-GE0499 kohaselt pudeli suult ja kaelalt saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Eristatav peamine DNA-profiil on kokkulangev V.Gavrikovi profiiliga. XX DNA-profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNAsegaprofiilidega. Pudelilt võetud kolmandast proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada V. Gavrikovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. XX DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga.

Kuna pudeli suult ja kaelalt (pudeliga löömisel hoitakse pudelit kaelast ja pudeli suu piirkonnast) leiti V.Gavrikovi DNA, kinnitab ka ekspertiisiakt, et just konteinerist leitud klaaspudel oli see, millega süüdistatav lõi kannatanule vastu pead. Asjaolu, et süüdistatav kohe peale lööke lahkus korterist koos löögiks kasutatud pudeliga, pani selle kotti (süüdistatav kinnitab seda ise) ja viskas selle konteinerisse ning suundus seejärel koju tagasi, kinnitab, et süüdistatav soovis teadlikult vabaneda löömiseks kasutatud esemest. Tunnistaja X1 ütluste kohaselt elab xxx alates 2018 juuli. 2019-2020 on kuulnud alt korterist xx erinevaid hääli ja muusikat. Kannatanuga ise otse ei suhelnud. Kuna politsei oli korduvalt käinud, siis ei näinud põhjust ise alumise korteri juurde kohale minna. Laps on korduvalt ärganud kell 2-4 öösel kostvate televiisori häälte, muusika vms peale. Gavrikov rääkis, et teda selline lärm häiris. Viimase 8 kuu jooksul on suht vaikne olnud ja ei ole kannatanut näinud. 2019 lõpp või 2020 algus nägi kannatanut viimati õues kõndis nagu tavaliselt. Tunnistaja X2ütluste kohaselt elab xxxx. XX korterist korrus allpool vastas tiivas. XX elab üksinda. On KÜ esimees 01.01.2000 alates ja sellest ajast on tegelenud XX korteri probleemidega. XX armastas valjult muusikat kuulata ja elanikelt tulid kaebused. Politsei käis 2018-2019 ja ütles, et teavad XXt ja temaga on probleeme. On ka trepikojas kohtudes ise XXga muusika teemal korduvalt rääkinud. X3 xx-st korterist on XX peale kaevanud ja lõpuks kolis ta korterist ära. Gavrikov on õiglane, vastutustundlik, tal on iseloomu. On pärast sündmust XXt tänaval üksinda näinud. Välimuselt oli näha, et isikul on probleemid. 2020 on näinud XXt õues maja juures. Tunnistaja X4ütluste kohaselt elab xxxx. XX on naaber, korterite uksed on kõrvuti ja on ühine tambur. XX kuulab päeval-öösel pidevalt muusikat, karjub vene sõimusõnadega, paneb trelli tööle, viskab mööblit. XX lülitab muusika sisse ja läheb kodust ära. On politseile avaldusi esitanud. Vahejuhtumist kuulis politseilt, magas hommiku, intsidenti ise ei kuulnud. Pärast vahejuhtumit on XXt näinud, kuid rääkinud ei ole. XX liikus normaalselt ilma abita. Hetkel rahu majas. XX tütar käib isa juures peaaegu iga päev. Tütar elab vanaema juures. On ka poega näinud. On näinud 1 kord hiljuti kui XXle toitu toodi. Pärast sündmust ei ole muusikat enam kuulatud. Vahel magab raskelt vahel mitte, kui löömise ajal oleks muusika mänginud oleks kuulnud. Tunnistaja X3 ütluste kohaselt elas xxxx XX korteri kohal 1982-2017 juuni. Ära kolides olid lapsed 1 ja 4. XX käitus ebaadekvaatselt, kuulas valjult muusikat öösel, vara hommikul kell 56. XX karjus ka venekeelset spetsiifilist sõimu. Ei olnud võimalik magada. On XXle ka politsei kutsunud. Ükskord tahtis XXga rääkida, viimane tuli rusikatega vastu, lükkas tunnistajat ja tunnistaja kukkus trepikojas. X1 ähvardas lastega klaarida, kui lapsed ei lõpeta korteris jooksmist. XX ütles, et tulevad mehed, kriminaalid, keda ta tunneb. Tegi politseisse avalduse. Gavrikov oli alati vaikne, rahulik inimene. Üks kord muusika mängis, XXt kodus ei olnud, kell 12 kutsusid politsei, ust ei avatud. Politsei helistas ja siis tuli XX koju. Tunnistaja X5 ütluste kohaselt on XX kiusanud naabreid, kes on jooksnud süüdistatava kui juhatuse liikme korterisse. XX on kuulanud muusikat, laamendanud, ulunud eri aegadel. Seda juhtus 20aasta jooksul pidevalt. Viimased 2-3 aasta olid eriti hullud, karjus, et äri on temalt ära võetud. Kogu maja kartis natuke XXt tema renomee ja suhete tõttu kantpeadega. On kuulunud, et XX on kriminaalkorras karistatud, ta on ähvardanud teisi. Tsiteeritud tunnistajate ütlused kinnitavad, et majaelanikel oli pikaajaliselt probleeme XX käitumisega ja eelkõige muusika valju kuulamisega. Ka juhtumite nr 3100190189487, nr 3100190195677 ja nr 3100190221952 väljatrükid ja xxxx KÜ avaldus ning politsei 15.04.2019 vastus avaldusele kinnitavad, et xxxx elanikel oli aprillis 2019 probleeme sellega, et korteri nr xx elanik rikub pidevalt öörahu.

Kannatanu XX kinnitas ka ise, et kuulab arvutist muusikat mitu korda nädalas valjult. Muusika kuulamisega seoses on tal olnud konflikte ja talle on kutsutud politsei. Konflikti algusaega ei mäleta, tema küsimust pole KÜ-s arutatud. Politsei palvel keeras muusika vaiksemaks. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et XX poolt muusika valju kuulamine häiris majaelanikke, XX oli sellest teadlik, kuid ei hoidunud teisi majaelanikke häirivast tegevusest, mistõttu oldi teised samas trepikojas elavad isikud XX peale pahased. Süüdistatava ütluste kohaselt on kannatanud alates 2017 XX valju muusika ja karjumiste pärast. XX karjus ebatsensuurselt enda, naabrite, araablaste ja valitsuse suhtes. 05.05.2019 oli magama jäänud alles kell üks, kuna poole üheni kostis lärm. Pool seitse tõusis, kuna kuulis jälle muusika lärmi. Ei saanud arvuti taga tööd teha ja tahtis 06.50-55 jalutama minna. Tavaliselt jalutamas ei käi. Läks koridori, lifti juurde oli kuulda muusikat. xx ja-xx korruse vahel trepil oli pudel. Otsustas, et ei kutsus politseid ja läheb XX juurde ning nõuab korralageduse likvideerimist. Võttis pudeli koputamiseks Seisis ukse lävel ja ütles, et XX lõpetaks seaduse rikkumise. XX astus 2 sammu tagasi, nägi, et süüdistataval käes pudel. XX küsis, mida sa siis teed. Vastas, et annab pudeliga pähe. XX liikus süüdistava suunas, parem käsi selja taga ja sõnadega ja mina. Püüdis automaatselt XXt peatada enda poole liikumises. Automaatselt lõi vasakus käes olnud pudeliga XXle vastu pead. Käsi tuli seljatagant ette, ülevalt alla. Esimene löök vastu pead ei olnud tugev. XX seisis, vaatas otsa ja astus pool sammu tagasi, siis tuli jälle Gavrikovi suunas. Vestlust ei olnud. Lõi veelkord Gavrikovi vastu pead, kes kõikus ja 1.5 meetri kaugusel kukkus põrandale pool lamavas asendis. Rohkem ei löönud. Vaatas XXt ja tümpsu taustal läks minema. Verd ei näinud. Toibus kui pani pudeli konteinerisse. Tsiteeritud süüdistatava enda ütlused kinnitavad, et XX teda ei rünnanud ja XXl ei olnud ka käes ühtegi eset, millega rünnata. Kannatanu XX ütlused kinnitavad, et oli 05.05.2019 korteris xxxx üksi. Valmistas hommikusööki. Võimalik, et korteris mängis muusika. Koputati valjult korteriuksele. Avas ukse ja sisse astus alumisel korrusel elav Gavrikov. Gavrikov lõi kannatanut pudeliga vastu pead. Vahejuhtum oli umbes 3 m kaugusel välisuksest. Ei oska öelda, kas enne lööki oli ka sõnaline vestlus. Kui istuli oli, siis enam ei löödud. Löökide ajal ennast ei kaitsenud, kõik oli ootamatu. Gavrikov lõi sama esemega. Gavrikov ei öelnud kogu sündmuse jooksul midagi, kannatanu ise ka midagi ei öelnud. Peale löökide lõppemist läks Gavrikov ära. Kutsus politsei ja püüdis vere näolt maha pesta. Seega kinnitavad süüdistatava ja kannatanu kokkulangevad ütlused, et isikute vahel pikka sõnavahetust ei olnud ja süüdistatav sisenes kannatanu korterisse, kus ta lõi kannatanut praktiliselt kohe vähemalt kaks korda pudeliga vastu pead. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis annaks alust arvata, et pärast V,Gavrikovi lahkumist kannatanu korterist, tuli keegi tuvastamata isik korterisse ja lõi omakorda XXt. XX on 08:58 helistanud häirekeskusesse ja V.Gavrikovi on kell 08:56:40 näha xxxx maja ees. Seega on XX helistanud kohe peale Gavrikovi lahkumist (Gavrikov kinnitas, et läks korterist otse õue) häirekeskusesse, mis välistab, et tuvastamata kolmandatel isikutel oleks olnud aega käia XX korteris teda peksmas. On eluliselt usutav, et olles just pudeliga löögi pähe saanud, on inimene veidi uimane ja telefoni leidmine ja numbri valimine võtab aega mõne minuti. Lisaks kinnitab XX, et üritas verd ära pesta, mis ka võttis teatud aja. Süüdistatav väitis, et tema kannatanul verd ei näinud. Kannatanul tuvastatud rasked tervisekahjustused (ajusisene verevalandus, peaaju ämblikuvõrkkestaalune verevalum, otsmikuluu murd vasakul koos vasaku silmakoopa murruga) ei eeldagi suurt verejooksu naha välispinnal. Tegemist on nn sisemiste vigastustega, mis olid tuvastatavad alles kompuutertomograafia (KT) abil.

Kohtu arvestades ei ole põhjendatud kaitsja väide, et süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 119 järgi kui raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest. Gavrikov lõi XXt pudeliga vastu pead vähemalt 2 korda s.t korduvalt. Tegemist oli korduvate tugevate löökidega (löökide tugevust kinnitavad ekspertiisiaktis kajastatud löökidega tekitatud vigastused: peaajupõrutus koos ajusisese verevalandusega vasakus suurajupoolkeras, vasakpoolne peaaju ämblikuvõrkkestaalune verevalum, otsmikuluu murd vasakul koos vasaku silmakoopa murruga, mõlema kiiruluu murd murrujoone ulatumisega kuklaluule). Korduvate löökide tegemine näitab, et tegemist ei olnud juhusega või esemega vehkides ettevaatamatusest juhtunud tabamusega, vaid kinnitab tahtluse olemasolu. Samuti ei õigusta süüdistava käitumist kaitsja väide, et sündmuse põhjustas kannatanu enda pikaajaline majaelanikke terroriseeriv käitumine, mis viis lõpuks Gavrikovi endast välja. Kohtu arvates ei ole süütegu toime pandud XX käitumise tõttu süüdistataval äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse tõttu. Hingelist erutust tekitava vägivalla või solvamise mõju süüdlase psüühikale peab olema vahetu. Erutusseisund ja sellest johtuv tervisekahjustamise soov peab olema tekkinud äkki s.o vahetult pärast vägivalallaakti või solvamist. Kannatanu poolne rünne ja vasturünne peavad olema vaadeldavad ühtse ja katkematu elulise sündmusena. Oluline, et tegu oleks toime pandud vägivalla või solvamise mõju all. Solvamiseks loetakse tegu, mis riivab süüdistatava autunnet, n.ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga. Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt isiku välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises. Ebasünnis vorm ei hõlma mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka oma sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid. Käesolevas asjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et kannatanu vahetult enne rünnakut solvas süüdistatavat. Vastupidi süüdistatava ja kannatanu suhtlus oli nende mõlema ütluste kohaselt minimaalne ja süüdistatav kinnitab ise, et kannatanu küsimusele, mida süüdistatav teeb, lubas süüdistatav pudeliga pähe lüüa. Asjaolu, et hommikul vara ülevalt korterist kostev müra segas süüdistatavat ning, et selline müra oli korduv ja vaatamata politsei väljakutsetele ei olnud kannatanu oma käitumist korrigeerinud, ei anna süüdistatavale õigust omakohtuks ja füüsiliseks vägivallaks kannatanu suhtes. Olmetülide lahendamiseks on võimalik pöörduda nii politseisse kui kohtusse. Asjaolu, et korteriühistu ei olnud kohtusse pöördunud, ei andnud süüdistatavale õigust vägivallaga probleemi lahendada. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et 05.05.19 kell 13:34 oli V.Gavrikov kaine. Isiku läbivaatuse protokoll kinnitab, et V.Gavrikovil puudusid 05.05.19 nähtavad vigastused. Seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis kinnitaks, et kannatanu oleks rünnanud süüdistatavat ja annaks alust kahtlustada, et süüdistatav tegutses enesekaitses. Kohus asub seisukohale, et Viktor Gavrikovi käitumises ei esinenud õigusvastasust välistava asjaoluna hädakaitseseisundit KarS § 28 mõistes. Gavrikovi enda ütlustest nähtub, et kui kannatanu küsis, mis süüdistatav kannatanu korteris teeb, ütles süüdistatav, et annab talle pudeliga pähe. Puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et kanntanu oleks süüdistatavat ähvardanud või mingil muul viisil ohustanud süüdistatava elu või tervist. Asjaolu, et kannatanu tegi oma korteris sammu süüdistatava suunas ei tähenda, et kannatanul oli plaan süüdistatavat rünnata. Seega hetkel kui Gavrikov tõstis käe ja lõi pudeliga XXt vastu pead, ei kasutanud XX Gavrikovi suhtes mingit vägivalda ja puuduvad tõendid, et XX oleks ka ähvardanud kasutada vägivalda. Arvestades, et Gavrikovil endal ei tuvastatud vigastusi, on selge, et XX ei osutanud Gavrikovile vastupanu, ning XX käitumises puudusid asjaolud, mis oleks reaalselt Gavrikovi elu või tervis ohustanud ning nõudnud vastupanu maha surumiseks pudeliga vastu pead löömist. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et süüdistataval ja kannatanul

oleks olnud konflikti, mida oleks pidanud lahendama pudeli löökidega vastu pead. Gavrikovi ütlustest ei nähtu, et ta oleks palunud XXl panna muusikat vaiksemaks või XX oleks keeldunud seda tegemast. Nähes Gavrikovi pudeliga ei tormanud XX süüdistatava poole, vaid taganes, andes võimaluse lahendada konflikti verbaalselt. Oma korteris ukse poole sammu astumist ei saa käsitleda ründena, mille eest oli vaja end kaitsta, sest isikul on õigus paluda loata sisenenud isikutel lahkuda. Gavrikovi ütlustest nähtub, et ta tegutses automaatselt, seega ei püüdnud Gavrikov hinnata olukorda, et kas üldse on vaja XXt pudeliga lüüa. Süüdistatav küll väitis, et kannatanu liikus tema poole ja kannatanu liikumise takistamiseks lõi ta kannatanut pudeliga, ent süüdistatav ise läks kannatanu juurde, sisenes kannatanu korterisse, hoides käes kaasavõetud klaaspudelit. Seega oli süüdistatav ise isikuks, kes läks tegelikult sündmuskohale, olles valmis olukorda füüsiliselt lahendama öeldes kohe kannatanule, et lööb teda pudeliga pähe. Sellisel juhul hädakaitsest juttu olla ei saa. Eeltoodust tulenevalt ei tegutsenud süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi tekitades (pudeliga pähe lüües) hädakaitses, sest Viktor Gavrikov ei tõrjunud vahetult või vahetult eelseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Seega, on eeltsiteeritud tõenditega tõendamist leidnud nii kannatanule pudeliga peapiirkonda löömine süüdistatava poolt kui ka asjaolu, et kannatanule korduvate löökide tagajärjena tekitatud tervisekahjustus – peaajupõrutus koos ajusisese verevalandusega vasakus suurajupoolkeras, vasakpoolne peaaju ämblikuvõrkkestaalune verevalum, otsmikuluu murd vasakul koos vasaku silmakoopa murruga, mõlema kiiruluu murd murrujoone ulatumisega kuklaluule - olid eluohtlikud. Isikule oli põhjustatud raske peaajukahjustus. Eeltoodust tulenevalt on teo objektiivne koosseis täidetud. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine. Nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades ning isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida (vt RKKK 3-1-1-128-06, p 9). Viktor Gavrkovi objektiivsest käitumisest – võttis trepikojast klaaspudeli ning lõi sellega vähemalt kahel korral kannatanule pähe – nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. Süüdistatav väidab, et tegutses automaatselt ja tema tegevus oli põhjustatud aastate pikkusest kannatanu käitumisest. Peale kannatanu kokku kukkumist lahkus süüdistatav sündmuskohalt ja läks ning viskas löömiseks kasutatud pudeli poe juures konteinerisse. Süüdistatav ei tundnud huvi, milliseid tervisekahjustusi ta oma tegevusega kannatanule tekitas ja kas kannatanu võib vajada abi. Kohtu hinnangul on Viktor Gavrikov süüteo – pudeliga pähe löömise- toime pannud tahtlikult. Pudeliga pähe löömine on võimalik ainult tahtlikult. Gavrikov lõi kannatanut korduvalt pähe. Pea on piirkonnaks, mille löömise puhul peab lööja aru saama, et tema löögid võivad vigastada peas asuvaid organeid ning põhjustada kannatanule raskeid ja eluohtlikke tagajärgi. Kuigi Viktor Gavrikov ei mõelnud tõenäoliselt tagajärjele enne teo toimepanemist, pidi ta oma senise elukogemuse pinnalt aru saama ja võimalikuks pidama, et kannatanule korduvalt klaaspudeliga pähe lüües võib ta tekitada kannatanule eluohtliku vigastuse. Lüües kannatanut pudeliga pähe, kus asub mitmeid elutähtsaid organeid möönis V.Gavrikov sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust. Seega, on Viktor Gavrikov kavatsetult tekitanud kannatanule kehavigastuse, mille raske tagajärje suhtes toimis V.Gavrikov kaudse tahtlusega. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus käesolevas kriminaalasjas ei tuvastanud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb Viktor Gavrikovi tegevus kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kui teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamise, millega põhjustati oht elule. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 118 lg 1 p 1 näeb karistuseks ette vangistuse neli kuni kaksteist aastat. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Arvestades kuriteo asjaolusid, on tegemist tõsise isikuvastase kuriteoga, mille põhjuseks oli aastate pikkune konflikt. Samas arvestab kohus, et Gavrikov ei üritanud konflikti lahendada sõnadega või rusikatega, vaid ta valmistus vägivaldseks rünnakuks, võttes juba XX korterisse minnes kaasa löögirelva s.t pudeli. Gavrikovi teojärgsest käitumisest nähtub, et olles löönud isikut pudeliga pähe mitu korda, lahkus ta seejärel sündmuskohalt tundmata huvi tekitatud tagajärgedest ja ei osutanud kannatanule abi. Kuigi vahetult peale sündmust ei kahetsenud Gavrikov juhtunut ja ei ole siiani kannatanult vabandust palunud, kinnitas V.Gavrikov kohtuistungil, et kahetseb juhtunut. V.Gavrikovi iseloomustab fakt, et majaelanikud iseloomustavad teda positiivselt ja on valinud ta korteriühistu juhatusse. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et Viktor Gavrikov on varem kriminaalkorras karistamata ja kurteost möödunud peaaegu kahe aasta jooksul ei ole ta uusi kuritegusid sooritanud. Tegemist oli juhusliku episoodiga V.Gavrikovi elus, mille toime panemine oli kantud hetke emotsioonist. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades isiku vanust, ei ole kohtul põhjust käesoleval hetkel arvata, et Viktor Gavrikov jätkaks kuritegude toimepanemist, seega peab kohus võimalikuks jätta vangistus täitmisele pööramata. Arvestades eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Viktor Gavrikovi edaspidi kuritegusid toime panemast), tuleb kohtu arvates Viktor Gavrikovi karistada sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega 5 aastat. KarS § 73 sätteid kohaldades jätab kohus karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et Viktor Gavrikov ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1,4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - proovid, mikrosiilijäljendid, klaasmaterjalist kauss, šampusepudel (Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 1519.20 eurot ja ekspertiisikulu summas 255 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

süüdistatavalt selle ekspertiisiga seoses väljamõistmisele. Ülejäänud ekspertiisikulud jäävad summas 399 eurot riigi kanda. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna pensionärist süüdistataval ei ole tema sissetulekute suurust ja väljamõistetud hagi arvestades reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Tsiviilhagi XX on esitanud hagi Viktor Gavrikovi vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 10000 eurot ning varalise kahju nõude summas 2579.77 eurot ja kuni pensioniea saabumiseni igakuiste maksete nõudes summas 350 eurot kuus. XX soovib mittevaralise kahju hüvitamist summas 10000 eurot, kuna enne Viktor Gavrikovi poolt temale vigastuste põhjustamist oli ta aktiivne ja töövõimeline inimene, kes elas üksi ja sai iseseisvalt hakkama oma igapäevaste toimetuste ja elukorraldusega. 2019 mais loodud firma A OÜ tegevus on nüüdseks seiskunud, kuna XX tervislik seisund ei võimalda tal firma tegevuses aktiivselt osaleda. Hetkel on töötamine võimatu, kuna igasugune füüsiline koormus on talle vastunäidustatud. XXl on tuvastatud puuduv töövõime. XX vajab kõrvalist abi igapäeva toimetuste juures, liikumisel taastusravisse ja arsti juurde. Samuti esinevad tal mäluhäired ja keskendumine on raskendatud, enese sõnaline väljendamine on aeganõudev ja raskendatud. Samuti esineb probleeme koordinatsiooniga. Varaline kahju summas 2579,77 € on põhjuslikus seoses V. Gavrikovi teoga. XX on pidanud tegema erinevaid kulutusi, mida ta ei oleks teinud, kui V. Gavrikov poleks õigusvastast tegu toime pannud. VÕS § 130 lg-st 1 lähtudes tuleb kannatanule hüvitada tema tervise kahjustmisest või talle kehavigastuste põhjustamisest tingitud põhjendatud ravikulud täiest ulatuses (RKKKo 3-1-131-13 p 12). Kannatanu on pidanud kandma kulusid nii ravimitele, taastusravile kui ka

igapäevaseks hakkama saamiseks vajalike inimeste palkamiseks. Hagi avalduse kohaselt on kannatanu peale kehavigastuste tekitamist pidanud kandma järgnevad kulud:

seotud turismiga, väikestele gruppidele ja peredele. Isa teenis ise ikka 2000 eurot kuus ja elas hästi. S kliiniku arve tasuti X6 rahade eest, mitte isa rahade eest. Hetkel elab isaga õde. Isa ei sõida enam autoga, ta parem käsi ei ole piisavalt taastunud ja parem jalg tudiseb all. Ise poes ei käi. Hetkel on isa rohkem toas. Isa oli umbes pool aastat tagasi Haapsalu rehabilitatsiooni keskuses. Psühhoterapeut määras diagnoosiks depressiooni ja antidepressandid olid seotud sellega. Õde tuli 2020 detsembris Rootsist Eestis. Vahepeal elas isa üksinda, koristaja käis kord kuus. Tunnistaja X6 ütluste kohaselt sai isaga juhtunust teada 10 päeva hiljem venna käest. Elab juba 20 aastat Rootsis. Tuli ja oli Eestis 2-3 nädalat. 2019 augustis tuli Eestisse tagasi. Isa kirjutati siis koju. Oli Eestis kuu aega ja elas isa juures. Isa oli võimeline käima, aga võis tasakaalu kaotada. Isa püüdis teha kõike ise. Kord kuus käis koristaja. Söömine ja muu tegevus raskendatud. Parem pool toimis halvasti. Vend tegeles isa nõelraviga. Arstid ütlesid, et ei ole garantiid endise seisundi saamiseks. Isa hakkas aru saama, et ei saa enam endist seisundit. Isal oli raske WC-s käia, probleemid tasakaaluga, külmatunne ja ei tunne keha paremat poolt. Ta ei tunne, et teeb ise sammu parema jalaga. Parema käega asju haarata, hambaid pesta ei saa. Palkasid koristaja. 2020 oktoobrist on Eestis, elab isa juures. Suvel lootis paremuse poole, aga praegu on kõik halvemuse poole. Isa ei maga peaaegu üldse. Kuna elab Rootsis, on Eestis lühiajaliselt käinud. Isa ei ole 5 kuud üldse väljas käinud, kardab kukkuda. Tütar toob poest toitu. Vend müüs isa auto ära. Pärast traumat pole isa rooli istunud. Isa istub päevad läbi ja depressioonis. Süüdistatav tunnistas kannatanu tsiviilhagi varalise kahju väljamõistmise nõude osas osaliselt. Tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentidega, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. XX taotles süüdistatavalt välja mõista kuni pensioniea saabumiseni igakuiste maksetena 350 eurot kuus seoses sissetuleku kaotuse ja igapäevase hoolduse vajadusega. Süüdistatav sellega nõus ei olnud. Vaatamata kohtu ettepanekule esitada varasemate aastate tuludeklaratsioonid, mille põhjal saaks kohus hinnata XX võimalikku sissetuleku kaotust, XX vastavaid dokumente ei esitanud. XX ütlustest nähtub, et ta ei saa tõendada varasemat igakuist 1500 eurost sissetulekut. Äriühingust töötasu ei saanud enne sündmust. Enne sündmusi ei olnud pidevalt palka saanud. Oli iseenda peremees. Tegeles ettevõtlusega maksuvaba tegevus, ei deklareerinud. Raha tuli varasemast tegevusest. Arvestades, et kannatanu poolt nimetatud OÜ A registreeriti alles aprillis 2019 s.o üks kuu enne sündmusi, ei olnud kannatanul kõnealuse äriühingu kaudu võimalik eelnevalt tulu teenida. Eeltsiteeritud kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtub, et kannatanu ei ole ametlikult oma tulusid deklareerinud. Samuti ei ole kohtule esitatud muid tõendeid, mis kinnitaksid kannatanu sissetulekuid enne vahejuhtumit. Seega on kannatanu ja tunnistaja X7 väited XX ametlike sissetulekute kohta paljasõnalised, mida ei kinnita ükski tõend. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lg 11 kohaselt on õigus vanaduspensionile 1957 aastal sündinud inimesel 64-aastaseks saades. Seega tekib XXl õigus saada vanaduspensioni alates 12.05.2021 Kannatanu puhul oli 2019 aastal tegemist pensioni eale läheneva tööealise meesterahvaga, kel oli võimalik teenida ametlikku sissetulekut. Ametlikud sissetulekud kajastuvad MTA andmetes. Kannatanu ei ole esitanud kohtule dokumente, millest nähtuks tema igakuine väidetav sissetulek 1500 eurot kuus ja et sellelt sissetulekult oleks tasutud seaduses ettenähtud maksud. Kannatanu kinnitas, et saab töövõimetustoetust 450 eurot ja sotsiaaltoetust 45 eurot kuus. Eesti Töötukassa otsus kinnitab, et kannatanule on seoses puuduva töövõimega määratud töövõimetustoetus ühe kalendripäeva eest 13,79 eurot s.o ca 413 eurot kuus kuni pensionieani

11.05.2021. Seega on kannatanul süüteo järgselt alates 10.07.2019 olnud olemas igakuine sissetulek. Hagiavaldusest ega kohtuistungil antud ütlustest ei selgu, millega seoses tekivad kannatanul tulevikus kulud summas 350 eurot kuus ja need kulud on sellised, mis kestavad üksnes pensioniea saabumiseni. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et need kulud on igapäevase hoolduse kulud. Samas selgus tunnistajate ütlustest, et alates oktoobrist aitab kannatanut igapäevaselt tema tütar, kes elab temaga koos. Tunnistaja X7 ütlused kinnitavad, et hagis osutatud Haapsalu rehabilitatsioonikeskuses on kannatanu juba viibinud ja sellega seotud kulusid kannatanu ise ei kandnud. Kui kannatanu soovis tuleviku ravi- ja/või hoolduskulude hüvitamist, tulnuks esitada nende kulutuste kalkulatsioon. Hagiavalduses ei ole välja toodud ka ühtegi argumenti ega põhjendust, kuidas on võimalik järeldada, et kuni pensionieani võiksid olla kannatanu igakuised ravi- või hoolduskulud 350 eurot. Selliste tõendite ja asjassepuutuvate argumentide puudumisel ei ole kohtul võimalik hinnata selliste kulude prognoositavust taotletud summas 350 eurot kuus ja selles osas kannatanu hagi rahuldada. Arvestades kõike eeltoodut ja ka asjaolu, et kannatanu ei ole, vaatamata kohtu ettepanekule, tõendanud endal varasemate sissetulekute olemasolu, s.t kannatanu ei ole tõendanud, et tema igakuine seaduslik sissetulek oli enne maid 2019 suurem kui hetkel saadav töövõimetustoetus, puudub kohtul alus mõista välja kannatanu kasuks taotletud igakuised maksed kuni pensionieani ja hagiavaldus jätta selles osas rahuldamata. Kannatanu taotleb mittevaralise kahjuna 10000 eurot. Süüdistatav vaidles summa suurusele vastu ja palus kohtul mõista välja õiglane summa. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 kohaselt diskretsiooni alusel. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust". VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma üksnes isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine tähendab isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi halvendamist. Kehavigastuseks loetakse deliktiõiguses vigastusi, millega kaasneb isiku kehalise terviklikkuse rikkumine või kahjustamine teatava välise füüsilise mõjutuse tulemusena. Tervisekahjustuseks loetakse mistahes hälbe tekitamist inimorganismi normaalse ja tavapärase seisundiga võrreldes. Menetlusesemeks olevas kriminaalasjas on kohtus leidnud tuvastamist V.Gavrikovi süü KarS § 118 lg 1p1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja kriminaalasjas on tõendatud kannatanule tervisekahjustuste tekitamine. Seega on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõendamist, et tegemist oli õigusvastase käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel ning süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses kannatanule kehavigastuste ja tervisekahjustuse

tekitamisega. V.Gavrikovi õigusvastase käitumise tulemusena on kannatanu XX saanud tervisekahjustusi ning kehavigastusi. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud VÕS § 1045 lg 2 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemist. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hagejal ei ole vaja endal mittevaralise kahju tekkimist eraldi tõendada, kui sellega kaasneb kehavigastus. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, kohus lähtub kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Võimalikuks vaidlusküsimuseks jääb ainult hüvitatava kahju ulatus ning konkreetse rahalise hüvitise suurus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi vigastuse eest järgneks. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema kohus veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /.../. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-05 p 22 mh selgitanud, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Kohus leiab, et XX väited selle kohta, et tekitatud kehavigastused põhjustasid tema elukvaliteedi ja heaolu languse, on asjakohased. Vaidlust ei ole selles, et kannatanul XXl on tekkinud tervisekahjustused. Ekspertiisiaktist nähtub, et XXl esines peaajupõrutus koos ajusisese verevalandusega vasakus suurajupoolkeras, vasakpoolne peaaju ämblikuvõrkkestaalune verevalum, otsmikuluu murd vasakul koos vasaku silmakoopa murruga, mõlema kiiruluu murd murrujoone ulatumisega kuklaluule ning nahaalused verevalumid otsmikul ja vasaku silma laugudel. Tuvastatud tervisekahjustused on eluohtlikud, kuna tegemist on raske peaajukahjustusega. 07.06.2019 ekspertiisiaktis on märgitud ka, et kannatanu ei ole oma füüsilise seisundi poolest võimeline osalema kohtueelses menetluses ega kohtus vähemalt kuue kuu jooksul.

Nimetatud vigastused kinnitavad, et kannatanule pudeliga pähe löömise käigus tekitatud tervisekahjustused olid nii tõsised, et kannatanu normaalne elukorraldus s.h liikumine ja kõne oli oluliselt häiritud vähemalt kuus kuud. Tunnistajate X7 ja X6 ütlused kinnitavad, et XX normaalne elukorraldus on mingil määral häiritud siiani. Eelkõige on see seotud tasakaalu nõudvate toimingute ja tegevustega. Kannatanu ja tema lapsed selgitasid, et kannatanu vajab abi igapäevaselt kõiges, ei suuda toitu valmistada, ega koristada. Hetkel aitab tütar, aga ta sõidab varsti ära. Kannatanu moraalse kahju nõue on seotud tema füüsilise seisundiga, probleemid tasakaaluga, unega. Kõik probleemid, mis on seotud mõttetegevusega, kogu keha funktsioneerimisega, kuna keha ei funktsioneeri normaalselt. Eesti Töötukassa otsusega on XXl tuvastatud puuduv töövõime 10.07.2019 kuni vanaduspensionini. Nimetatud asjaolu, kinnitab, et löökide tagajärjel saadud tervisekahjustused mõjutavad kannatanu elukorraldust veel pikemat aega ja ta ei ole võimeline tööl käima. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kannatanu on tõendanud nii endal löökide tagajärjel tervisekahjustuse tekkimist kui ka tervisekahjustuste negatiivset mõju senisele elukorraldusele. Asjaolu, et löökide tulemusel tekkinud tervisekahjustuste tõttu määrati kannatanule puuduv töövõime kuni pensionieani, kinnitab, et kannatanule tekitati sellised pöördumatud tervisekahjustused, mille paranemise prognoosi ei ole või on vähetõenäoline, mistõttu tema tervislik seisund ei vasta enam keskmisele vanemale meesterahvale esitatavatele nõuetele. On eluliselt usutav, et tervisliku seisundi tõttu puuduva töövõime tuvastamine, tähendab ka üldist elukvaliteedi langust võrreldes selle perioodiga, kui kannatanul selliseid tervisekahjustusi ei esinenud. Kohtu hinnangul tähendab eelpool toodu, et kannatanul on kehavigastustest ja tervisekahjust tulenevalt elukvaliteedi oluline langus, sest raskendatud on olnud ka igapäeva toimingud (n liikumine, rääkimine). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-05 p 22 mh selgitanud, et „Kolleegium on 12. detsembri 1996. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96 (RT III 1997, 4, 39) ja mitmetes hilisemates lahendites asunud seisukohale, et kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika- ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada“. Samuti on riigikohus märkinud, et moraalne ehk mittevaraline kahju hõlmab ka kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu juba möödunud aja, kui ka selle võimaliku püsimise eest tulevikus. Kohtupraktikas on näiteks tsiviilasjas 2-12-24958 mõistetud bussis kukkunud ja seljavigastusi saanud naisele mittevaralisekahju hüvitisena välja 15000 eurot. Kriminaalasjas 1-11-12390 mõisteti tõsiste jalavigastustega mootorratturile mittevaralise kahju hüvitiseks 20000 eurot. Harju Maakohus on lahendis nr 1-16-128 liiklusõnnetuse tulemusena tekitatud mittevaralise kahju katteks välja mõistetud 9500 eurot. Kannatanul oli peale liiklusõnnetust on raskendatud igapäevane ja normaalne elutegevus ning jõukohase töö leidmine (kannatanu käib taastusravis ja psühholoogi juures, kannatanul esinevad terviseprobleemid nagu pearinglus, vilin kõrvus). 2020. aastal tegi Riigikohus „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 20182020“ kohtupraktika kordusanalüüsi. Selle analüüsi kohaselt oli kõikide menetlusliikide lõikes suurim väljamõistetud hüvitis 15 000 eurot (kahel korral) ja kõige väiksem 300 eurot. Keskmine hüvitis oli 4 153 eurot ja mediaan 3 000 eurot. Üldmenetluse asjades oli väljamõistetud hüvitise suurus keskmiselt 5 214 eurot ja mediaan 3 000 eurot. Suurim hüvitis mõisteti välja üldmenetluse kriminaalasjas 1-18-7683, milles kohus rahuldas täielikult kannatanu nõude ja mõistis süüdistatavalt 15 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks seoses süüdistatava tegevuse tagajärjel löögi saanud silmast nägemise täieliku kaotamise tõttu. Sarnaste asjaoludega olukorras on maakohus üldmenetluse kriminaalasjas 1-18-8374 mõistnud välja kohtu

äranägemisel 3 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks. Kuulmislanguse korral on maakohus üldmenetluse kriminaalasjas 1-17-11144 pidanud mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise summaks 1 500 eurot. Osalise halvatusega seoses on maakohus rahuldanud lühimenetluse kriminaalasjas 1-19-3791 9 500 euro suuruse nõude osaliselt 3 500 euro ulatuses. Nägu oluliselt moonutavate vigastuste korral on maakohus lühimenetluse kriminaalasjas 1-19-465 mõistnud välja ka 23 000 suuruse hüvitise, kuid ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse mõistliku hüvitise suuruse osas ja mõistis ise välja 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise. Mittevaralise kahju summa määramisel arvestab kohus lisaks senisele kohtupraktikale ka kannatanu XXle tekitatud tervisekahjustuste iseloomu, nendega tekitatud eeldatavat valu suurust, süüteo toimepanemise asjaolusid, tegemist oli süüdistatava poolt teadlikult kannatanu löömisega (mitte ettevaatamatusest juhtunud õnnetusega), ning süüteo raskust, samuti süüdistatava majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et süüdistatava sihilikust tegevusest s.t löömisest tekitatud tervisekahjustuse puhul on samade tervisekahjustuste puhul põhjendatud suurema mittevaralise kahjuhüvitise välja mõistmine kui ettevaatamatusest põhjustatud liiklusõnnetuse puhul. Kannatanu puhul on tegemist vanema meesterahvaga, kelle pensioniiga saabub mais 2021. Süüdimõistetu puhul on tegemist samuti pensioniealise meesterahvaga, kelle sissetulekuks on pension ning kelle vanus ja tervislik seisund ei pruugi võimaldada tal enam töötamist ja piisava sissetuleku hankimist kõigi tema vastu esitatud nõuete hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on Viktor Gavrikovilt välja mõista kannatanu XX kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 6600 eurot. XX palub tsiviilhagis hüvitada seoses kuriteoga tekkinud otsene varaline kahju summas 2579.77. Süüdistatav võttis hagi varalise kahju nõudes osaliselt omaks ja vaidles vastu üksnes arve hüvitamisele, mis on väljastatud X7 nimele. Muus osas varalise kahju hüvitamise nõudele vastu ei vaielnud. X7 nimele on väljastatud S. erakliiniku arve füsioteraapia eest summas 45 eurot ja R&N arved kätte toimetamise teenuste eest summades 9.48, 43,36 ja 138.67 eurot kokku 191.51 eurot. Hagiavalduse kohaselt on R&N arved kätte toimetamise teenuste eest palutud välja mõista summas 175.38. Kuigi kannatanu kinnitas, et tema tasus poja tasutud arve, kinnitas X7 kohtuistungil, et tema tasus S. erakliiiniku arve ja isale sellega seoses kahju ei tekkinud. Kannatanu ei osanud lk 117-121 arvete kohta midagi öelda. X7 kinnitas, et tema nimele väljastatud arved tasuti äriühingu poolt ja kannatanule nende arvete tasumisega seoses kulutusi ei tekkinud. Seega nende summade tasumisega, millele süüdistatav vastu vaidles, kannatanule XXle reaalselt kahju ei tekkinud, kuna isik ei ole neid arveid tasunud, mistõttu ei kuulu hagiavalduses toodud nõuded summas 45 eurot ja 175.38 eurot süüdistatavalt väljamõistmisele ja selles osas jääb hagi rahuldamata. Süüdistatav Viktor Gavrikov ei vaielnud vastu tsiviilhagile varalise kahju nõudes ülejäänud arvete osas, mis teeb summaks 2359.39 eurot ja võttis tsiviilhagi selles summas kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Viktor Gavrikovi kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodust tulenevalt tuleb varaline kahju süüdistatavalt välja mõista XX kasuks summas 2359.39 eurot .

Juhindudes KrMS § 306, 310- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Viktor Gavrikov KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 aastat. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Viktor Gavrikov ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.05.2019-06.05.2019 s.o 2 päeva. Välja mõista Viktor Gavrikovlt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 1519.20 eurot ja ekspertiisikulu 255 eurot riigituludesse Kohustada Viktor Gavrikovi tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 269.51 eurot. Menetluskulud kogusummas 3234.20eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700007930. Selgitusena võib märkida „Viktor Gavrikov, kriminaalasi 1-20-7655, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulud summas 399 eurot riigi kanda. Välja mõista Viktor Gavrikovilt kannatanu XX ( xxxxxxxxxx Swedbank AS ) kasuks mittevaralise kahju hüvitiseks 6600 eurot ja varalise kahju hüvitiseks 2359.39 eurot. Ülejäänud osas jätta kannatanu tsiviilhagi rahuldamata. Asitõendid: - CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - Proovid, mikrosiilijäljendid, klaasmaterjalist kauss, šampusepudel (Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 25.02.2021

Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud

Ester Esvald

Rein Frolov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.