Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Meelis Mikomägile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.12.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Meelis Mikomägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 04.04.2016 otsusega tunnistati Meelis Mikomägi süüdi KarS § 113 lg 1 § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise aeg 21.07.2015. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Meelis Mikomägi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Meelis Mikomägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Meelis Mikomägi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta soovib tulevikus elada seadusekuulekat ja normaalset elu. Vabaduses ta lükkas kõike edasi, tööd ja õppimist. Ta kutsus külalisi külla, võtsid viina, vale seltskond, tekkisid tülid ja oli rünnak. Ta soovib õppida, luu pere ja leida töökoht. Vanad sõbrad on joodikud ja enam nendega läbikäimist ei ole. Arvab, et leiab tööd, tal on B- ja C-kategooria juhiload ning ta on erinevaid töid teinud elus. Selgitab, et ta ei tea, mis tähendab subkultuur, ta ei käi selliste inimestega läbi. Tal on tervis halb ja seetõttu ei saa tööd teha. Selgitab, et õlg on haige ja maksaga on probleeme, tal on üldine haigestumine 60%. Vanglas on haigusprotsess süvenenud, mõned haigused jäetakse ravimata, seetõttu on tervis halb. Tööst keeldumise tõttu on tal 5 distsiplinaarkaristust. Kaitsja leiab, et vangla on iseloomustuses päris palju positiivset välja toonud ja programmide järeldustest võib välja lugeda, et need on tõepoolest inimesele mõju avaldanud, ta on oma arusaamist muutnud. Põhiprobleem on varasemalt olnud alkohol, mille osas on kinnipeetav teinud olulisi järeldusi ja tal on reaalne valmisolek selleks, et alkoholist loobuda. kinnipeetav on sellestki aru saanud, et suhtlusringkond on väga oluline. Meelis Mikomägi on tänaseks päevaks vanglas viibinud peaaegu kuus aastat, mis on küllaltki pikk aeg ja selle aja jooksul inimene kasvab nii mõneski mõttes ümber. Hoiakud ja vaated kindlasti pika aja jooksul muutuvad. Kohtupraktikas on just pikaaegsete vangistust kandvate isikute puhul märgitud, et vabastamise võimalusi analüüsides peaks kindlasti välja tooma need konkreetsed asjaolud, mis jätkuvalt võiksid seda kuritegevust jälle tingida. Põhiprobleemid olid alkohol ja seltskond, kellega lävida, kuid praegusel juhul ei saa iseloomustusest välja lugeda, et nüüd peale pikaaegselt vangistuses viibimist kõik need negatiivsed momendid säiliksid. Kinnipeetav ei ole osalenud tööhõives, ta ise väidab, et tal on tervisega probleemid ja kui õlg valutab või on

mõni muu häda, siis paraku see takistab töö tegemist. Vangla iseloomustuses öeldakse, et inimene on tunnistatud töövõimeliseks, aga räägitakse ka töövõimetusest 60%, mis on isikul tuvastatud. Kõiki neid asjaolusid peaks kaitsja hinnangul vabastamise küsimuse juures arvesse võtma. Ametnikega suhtlemine on positiivne, probleeme ei esine. Seda kõike kokku võttes on kaitsja seisukohal, et esineb asjaolusid, millele mõelda ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ja kaitsja palub kohtul kaaluda võimalust, et Meelis Mikomägi vabastada ennetähtaegselt vangistusest. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Meelis Mikomägi kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise katse eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 5 aasta 7 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 6 aasta 6 kuu pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Meelis Mikomägi puhul on tegemist isikuga, kellel karistusregistri andmete kohaselt on üks kehtiv kuritegu käesoleva tapmise katse toimepanemise eest, kuid vangistuses viibib ta neljandat korda. Kuriteo toimepanemist on soodustanud ning seega ka käesoleval ajal uue kuriteo toimepanemise riskiks impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus, mida soodustab alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetaval on vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud alkoholisõltuvus, samuti avaldub agressiivne käitumine just alkoholijoobes olles. Isik on ise tunnistanud, et tarvitas vabaduses alkoholi seetõttu, et muud ei olnud teha, ta ei olnud ka tööga hõivatud, vaid töötuna arvel. Eeltoodust tulenevalt oli tal palju vaba aega, mida sisustas alkoholi liigtarvitamisega, mis omakorda viis kuriteo toimepanemiseni. Praegu isik enda sõnade kohaselt enam alkoholi tarvitada ei soovi. Varem ei ole ta alkoholivastast ravi läbinud ega blokeerivat protseduuri teinud, seega ei ole ta varem oma alkoholisõltuvusega tegelenud. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik elama asuda isa juurde. Garanteeritud töökohta ega ka kindlat igakuist sissetulekut töötasu näol, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla, kinnipeetaval vabanemisel ei ole. Seega võib öelda, et majanduslikud väljavaated vabanemisel ei ole head. Kindlat elukutset ta ei oma ning enne vangistust oli töötuna arvel, kuni määrati töövõimetus. Siis sai töövõimetuspensioni, lisaks elas naise kulul ning isa toetas rahaliselt. Käesoleval ajal on isa avaldanud, et poega rahaliselt enam toetada ei saa, seega puudub tal lähedaste poolne materiaalne toetus. Varem on kinnipeetav vihjanud sellele, et ei ole vanglas nõus koristama, mis viitab sellele, et töö osas on valiv. Tööharjumuse puudumise tõttu ühes kehva tervisliku seisundi ja töösse valiva suhtumise tõttu on kinnipeetava võimalused tööturul kesised.

Kinnipeetava käitumist vangistuses viibimise ajal ei saa pidada rahuldavaks. Kuigi ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“, viimase jätkutegevused ning vestlused suhete ja elustiili analüüsimiseks kuriteo aspektist, määrati ta ka alates 08.10.2018 tööle majandustöödel koristajaks, kuid reaalselt tööd on ta teinud vähe, enamasti põhjendades mittetöötamist kehva tervisega, kuid ta on ka tööst keeldunud, mistõttu saanud distsiplinaarkorras karistada. Kinnipeetaval on käesoleval ajal viis kehtivat distsiplinaarkaristust, mis viitab sellele, et ka range järelevalve all viibides ei ole ta võimeline õiguskuulekalt käitumine, mistõttu puudub kohtul kindlus selles osas, et ta suudaks seda ka vabaduses teha. Enda sõnul mõistab ta kriminaalhoolduse vajalikkust, kuid ta ei ole varem kriminaalhooldusele allutatud olnud, seega ei saa varasemale käitumisele tuginedes järeldada, kas katseaeg ühes kriminaalhooldusele oleks piisavaks abinõus mõjutamaks isikut seaduskuulekale käitumisele. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Meelis Mikomägi vabastamine ei ole põhjendatud. Eelkõige kuriteo toimepanemise asjaoludest, käitumisest karistuse kandmise ajal ja osaliselt vabanemisjärgsetest elutingimustest tulenev prognoos annab kohtule küllaldase aluse arvata, et isik ei ole oma senisest käitumisest teinud piisavalt järeldusi selleks et edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetava motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks saab pidada väheseks ka seetõttu, et käesoleval ajal on isiku suhtes pooleli kriminaalasi kaaskinnipeetava tervise kahjustamise ja valu põhjustamise toimepanemise eest. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Meelis Mikomägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja adv. Heiki Kuningas, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 113,10 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristel Vedro

22.02.2021 kohtumäärus 1-16-46 jõustus 08.04.2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. referent

/digitaalselt allkirjastatud/

Kai Rosar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.