1-16-11625/582 - Avaliku usalduse vastased süüteod - Dokumendi võltsimine ja kahjustamine - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Süüdi tunnistada Ljubov Genrihson KarS § 298 lg 2 p.p 1,2 järgi (ehk altkäemaksu andmises vähemalt teist korda ja grupi poolt) ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Ljubov Genrihson KarS § 256 lg 1 (ehk kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises ja sinna liikmete värbamises) järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust kuritegude kogumi eest suurendada üksikkaristustest raskeimat, mõista Ljubov Genrihsonile liitkaristuseks vangistus 8 (kaheksa) aastat. KarS § 64 lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Ljubov Genrihsonile mõistetud liitkaristusest kantuks tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 27.oktoobrist 2015.a kuni 29.novembrini 2016.a s.o 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 2 päeva, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Ljubov Genrihsonil on vangistus 6 (kuus) aastat, 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ning rahaline karistus summas 1000 (üks tuhat) eurot. Karistuse kandmise algust arvestada Ljubov Genrihsoni poolt karistuse kandmisele asumisest. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti poolt Ljubov Genrihsoni vastu esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 15 897, 06.- (viisteist tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse eurot ja kuus senti) eurot. Välja mõista Ljubov Genrihsonilt Sotsiaalkindlustusameti kasuks tsiviilhagi katteks 15 897, 06.(viisteist tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse eurot ja kuus senti) eurot. Kohtuotsus tsiviilhagi osas kuulub täitmisele Harju Maakohtu 23.12.2015 määrusega nr 1-15-9615 arestitud Ljubov Genrihsonile kuuluvate AV (isikukood XXXXXXXXXXXX) nimel oleva Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevate rahaliste vahendite (seisuga 17.12.2019 5211,84 eurot) ning Harju Maakohtu 07.03.2016 määrusega nr 1-16-552 arestitud Ljubov Genrihsonile kuuluvate NŠ (isikukood XXXXXXXXXXX) nimel oleva Swedbank AS-i arvelduskontol nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY olevate rahaliste vahendite (seisuga 17.12.2019 99 963,46 eurot) arvelt. KarS § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 23.12.2015 määruse nr 1-15-9594 alusel arestitud kolmandale isikule DDG-le kuuluv mootorsõiduk Toyota Auris registreerimismärgiga VVVVVV (VIN kood VVVVVVVVVVVVVV). Mõista Ljubov Genrihsonilt KarS § 832 lg 1; § KarS § 84 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 86 793 (kaheksakümmend kuus tuhat seitsesada üheksakümmend kolm) eurot. Mõista Ljubov Genrihsonilt KarS § 832 lg 1; § KarS § 84 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 14 102 (neliteist tuhat ükssada kaks) eurot. NŠ (isikukood XXXXXXXXXXX) nimel olev Swedbank AS arvelduskonto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY, koos sellel olevate Ljubov Genrihsonile kuuluvate rahaliste vahenditega summas 99 940,46 eurot (milline konto oli arestitud Harju Maakohtu 07.03.2016 määrusega nr 1-16-552), jätta arestituks kuni asenduskonfiskeerimisnõuete täitmiseni (summa väheneb Sotsiaalkindlustusameti poolt esitatud tsiviilhagi täitmise arvelt). Harju Maakohtu 07.03.2016 määruse nr 1-16-552 alusel arestitud AV nimel olev ja Ljubov Genrihsonile kuuluv korteriomand aadressil XXX, Tallinn vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt. Kriminaalasja materjalide juures olevate asitõendite suhtes võetavad meetmed: • DM Rumeenia ID kaart ja Eesti Vabariigi ID kaart - edastada Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks. • SZ-lt äravõetud DM dokumendifotod hävitada. • Vaatlusprotokollide lisaks olevad CD plaadid pruunis ümbrikus nimega „11.köide“ – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. • DVD plaadid salvestustega läbipaistvas kilest taskus nimega „10.köide“ – kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

• DVD plaat jälitustoimingu salvestusega märkega „24.kd tl 44-83“ – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. • DVD plaat jälitustoimingu salvestusega märkega „KD 25 (esimene osa, kuulamine) jne“ – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. • 2 DVD plaati jälitustoimingu salvestusega märkega „VJ JT 24.kd“ – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. • Väline kõvaketas pruunis ümbrikus märkega „Auto Sõle“ -– kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Politsei- ja Piirivalveameti Sisekontrollibüroos olevate asitõendite suhtes võetavad meetmed: • 09.03.2016 aadressil XXX, Tallinn asuva garaažiboksi nr 49 läbiotsimisel äravõetud itaallastega CF (sünd XX.XX.XXXX) ja PCD (sünd XX.XX.XXXX) seotud kehtetud dokumendid – jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks. • 29.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud 467 isikuga seotud dokumendid - jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks. • 26.05.2016, 30.05.2016, 03.06.2016, 09.06.2016, 13.06.2016, 17.08.2016 asitõendite vaatlusprotokollides kirjeldatud isikutega seotud erinevad dokumendid/materjalid - jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks. • 03.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud dokumendid (L. Genrihosni kehtetu EV pass, võltsitud üks kehtiv ja kaks kehtetut VF passi AV nimele, võltsitud üks kehtiv ja kaks kehtetut välismaalase pass NŠ nimele, kehtiv VF juhiluba AV nimele, kaks CCCP passi AV nimele, erinevad dokumendifotod L. Genrihsonist) - jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks. • 31.08.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud märkmik, mille peale on kirjutatud Dasha ja arve nr 972880 3-l lehel tagastada L. Genrihsonile, ülejäänud esemed - jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks. • 29.02.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 517 dokumendifotot - jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks. • 10.02.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 8 parukat – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. • 02.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud erinevad tühjad blanketid - jätta Politseija Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks. • 03.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud erinevate saatkondade tõendid - jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks. • 08.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud võlakirjad – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. • 30.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud OT-lt äravõetud esemed – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. • 20.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud JB-lt äravõetud esemed – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. • 06.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud SZ-lt äravõetud esemed – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. • 07.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud esemetest 17.06.2010 L. Genrihsoni nimele adresseeritud Saku Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse kiri koos DVD-R plaadiga ja aiamaja ümberehitamine üksikelamuks arhitektuur-ehituslik eelprojekt koos DVD-R plaadiga tagastada Ljubov Genrihsonile, ülejäänud ÜL-lt äravõetud esemed – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. • 19.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud esemed – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. • 13.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud esemed – kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

2.Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises ajavahemikul 05.11.2014 kuni 26.10.2015 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teeninduse vanemspetsialist ŽR-le (endise perekonnanimega K) alljärgnevas. Ljubov Genrihson andis OT kaudu pangaülekandega Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teeninduse vanemspetsialist ŽR-le kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara järgmistel kuupäevadel ja summades: 05.11.2014 100 (sada) eurot, 22.12.2014 100 (sada) eurot, 29.12.2014 100 (sada) eurot ja 31.12.2014 100 (sada) eurot kokku 400 (nelisada) eurot erinevate isikute sh SŠ ja AA Eesti kodakondsuse taotluste menetlemise eest. 28.04.2015 kella 11.31 ajal, 04.05.2015 kella 10.07 ajal, 08.05.2015 kella 10.20 ajal, 06.07.2015 kella 09.45 ajal, 04.08.2015 kella 11.42 ajal, 10.08.2015 kella 11.34 ajal, 18.09.2015 kella 12.10 ajal, 02.09.2015 kella 09.56 ajal, 16.10.2015 kella 10.14 ajal ja 26.10.2015 kella 10.18 ajal Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR-le SZ kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara kokku summas mitte vähem kui 260 (kakssada kuuskümmend) eurot ehk vähemalt 20 (kakskümmend) eurot iga Pinna teeninduses käigu eest, sealhulgas 10.08.2015 50 (viiskümmend) eurot ja 18.09.2015 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste menetlemise eest: IN Eesti kodakondsuse taotlus; OL (D) Eesti kodakondsuse taotlus; OK pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; AK Eesti kodakondsuse taotlus; LT Eesti kodakondsuse taotlus; DM Eesti kodaniku passi taotlus; AI Eesti kodaniku isikutunnistuse taotlus; AJ Eesti kodakondsuse taotlus; AP Eesti kodakondsuse taotlus; AA Eesti kodakondsuse taotlus; AK Eesti kodakondsuse taotlus; VV Eesti kodakondsuse taotlus; SV Eesti kodakondsuse taotlus; VP Eesti kodakondsuse taotlus. 27.04.2015 kella 14.28 ajal, 19.08.2015 kella 13.06 ajal, 21.08.2015 kella 14.27 ajal, 14.10.2015 kella 14.59 ajal Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR-le IS kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara kokku mitte vähem kui 80 (kaheksakümmend) eurot ehk vähemalt 20 (kakskümmend) eurot iga Pinna teeninduses käigu eest erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste menetlemise eest: TK pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; DK tähtajalise elamisloa taotlus; IN Eesti kodakondsuse taotlus; AP Eesti kodakondsuse taotlus; AA tähtajalise elamisloa taotlus; SV tähtajalise elamisloa taotlus; AT Eesti kodakondsuse taotlus; VP Eesti kodakondsuse taotlus.

10.06.2015 ajavahemikul 12.33 kuni 13.33 Tallinnas Punane tn 14A asuvas „Zansi“ baaris andis Ljubov Genrihson Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna vanemspetsialist ŽR-le kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara summas 500 (viissada) eurot Ljubov Genrihsoni kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest Pinna teeninduses, sealhulgas IN, OL (D), AK, AP, AT, VP Eesti kodakondsuse, OK, TK pikaajalise elaniku elamisloa ja DK, AA ja SV tähtajalise elamisloa taotluse menetlmise eest, samuti Ljubov Genrihsoni ja SZ huvides DM isikutunnistuse taotluse menetlemise eest ajavahemikul 03.06.2015 kuni 10.06.2015. 05.07.2015 kella 16.43 ajal Tallinnas aadressil Suur-Sõjamäe tn 4 asuvas Ülemiste keskuse parklas andis Ljubov Genrihson Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teeninduse vanemspetsialist ŽR-le kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara summas 500 (viissada) eurot Ljubov Genrihsoni kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest Pinna teeninduses, sealhulgas IN, OL (D), AK, AP, AT, VP Eesti kodakondsuse, OK, TK pikaajalise elaniku elamisloa ja DK, AA ja SV tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest. 13.08.2015 ajavahemikul 17.50 kuni 19.06 Tallinnas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvatamata kohas andis Ljubov Genrihson Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna vanemspetsialist ŽR-le kuritegelikul teel saadud vahenditest vara summas 500 (viissada) eurot Ljubov Genrihsoni kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest Pinna teeninduses, sealhulgas IN, OL (D), AK, AP, AT, VP Eesti kodakondsuse, OK, TK pikaajalise elaniku elamisloa ja DK, AA ja SV tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest. 18.09.2015 kella 19.40 ajal Tallinnas aadressil Tartu mnt 101 asuvas Tallinna Lennujaama reisiterminalis andis Ljubov Genrihson Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna vanemspetsialist ŽR-le kuritegelikul teel saadud vahenditest vara summas 400 (nelisada) eurot Ljubov Genrihsoni kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest Pinna teeninduses, sealhulgas IN, OL (D), AK, AP, AT, VP Eesti kodakondsuse, OK, TK pikaajalise elaniku elamisloa ja DK, AA ja SV tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest. 18.10.2015 kella 19.02 ajal Tallinnas aadressil Ümera tn 3 asuvas Ümera Keskuse parklas Ljubov Genrihsoni kasutuses olevas sõidukis Toyota Auris reg.nr VVVVVV andis Ljubov Genrihson Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna vanemspetsialist ŽR-le erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara summas 500 (viissada) eurot Ljubov Genrihsoni kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest Pinna teeninduses, sealhulgas IN, OL (D), AK, AP, AT, VP Eesti kodakondsuse, OK, TK pikaajalise elaniku elamisloa ja DK, AA ja SV tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest. Ljubov Genrihsonile on esitatud altkäemaksu andmises süüdistus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teeninduse peaspetsialist LS-le alljärgnevas. 08.06.2015 ajavahemikul 10.47 kuni 11.12 Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara summas 200 (kakssada) eurot erinevate isikute, sh DK tähtajalise elamisloa ja OK pikaajalise elaniku elamisloa taotluste menetlemise eest. 03.07.2015 kella 09.31 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt

saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh VL tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest. 07.07.2015 ajavahemikul 11.35 kuni 11.41 Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le SZ kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot politsei infosüsteemis UUSIS VP osas päringute tegemise ja tähtajalise elamisloa taotlust puudutava informatsiooni väljastamise eest. 05.08.2015 ajavahemikul 09.24 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot politsei dokumendihaldussüsteemis Delta 24.07.2015 numbriga 15.3-10/3509-1 TK-le politsei poolt edastatud kirjale, pealkirjaga pikaajalise elaniku elamisloa taotlus, sisulise vastuskirja koostamise eest. 11.08.2015 kella 09.14 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh RP tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest. 10.09.2015 kella 12.20 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest altkäemaksu 50 (viiskümmend) eurot VK ja TK elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest, mis seisnes nõustamises, kuidas peaksid VK ja TK neile Politseija Piirivalveameti poolt elamisloa saamist puudutavas küsimuses saadetud kirjale vastama. 21.09.2015 kella 09.53 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu Ljubov Genrihsonilt kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh VK ja TK pikaajalise elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest ning VP ja RP elamisloa taotlemisega seonduva nõustamise eest. 25.09.2015 kella 10.47 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh MS kodakondsuse taotluse ja SV elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest. 29.09.2015 kella 15.51 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu Ljubov Genrihsonilt kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh VK ja TK pikaajalise elamisloa taotluse menetlemisele ning SV elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest. 12.10.2015 kella 10.44 ajal Tallinnas aadressil Sõle 61A asuva Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis andis Ljubov Genrihson teeninduslaua nr 20 taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist LS-le OT kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot VK, OK pikaajalise elaniku elamisloa ja GM tähtajalise elamisloa taotluste menetlemise eest. Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises grupi poolt, tähtsa isikliku dokumendi võltsimises ja teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimises alljärgnevas. 03.06.2015 kella 15.34 ajal Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis andsid Ljubov Genrihson ja SZ ühiselt ja kooskõlastatult OB vahendusel teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR-le kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara kokku summas 50 (viiskümmend) eurot DM nimele valeandmete alusel isikutunnistuse taotluse (Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus) menetlemise eest - DM isikutunnistuse taotluse esitaja oli OB, kes esines Pinna teeninduses DM-na ja esitas taotluse juurde DM nimele võltsitud Rumeenia isikutunnistuse, millest ŽR tegi koopia ja mille alusel ŽR võttis OB-lt DM isikutunnistuse taotluse vastu ja suunas menetlusse. Euroopa Liidu (EL) kodaniku seaduse § 13 järgi omandab EL kodanik Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. DM elukohaks registreeriti IS elukoha aadress XXX, Tallinn. DM Eesti Vabariigi isikutunnistus nr KKKKKKKK võeti 30.10.2015 Ljubov Genrihsoni sõiduki läbiotsimisel ära. 05.06.2015 kella 10.37 ajal Pinna teenindussaalis Ljubov Genrihsoni ja SZ eelneval ühisel kokkuleppel andis SZ ŽR-le vara summas 20 (kakskümmend) eurot DM nimele valeandmete alusel isikutunnistuse taotluse menetlemise eest – SZ esitas ŽR-le uued pildid, DM isikutunnistusele kandmiseks, mida ŽR oli 03.06.2015 kell 18.34 telefoni teel JL kaudu Ljubov Genrihsonilt küsinud. Fotodel oli kujutatud OB, mitte DM. SZ poolt ŽR-le antud vara summas 20 eurot oli mõeldud samuti OK ja TK pikaajalise elaniku elamisloa taotluste menetlemise eest. 10.06.2015 kella 16.39 paiku väljastas ŽR OB-le DM nimele Eesti isikutunnistuse nr KKKKKKKK kehtivusega 05.06.2015 kuni 02.06.2020 koos PIN-koodidega, mille OB andis üle SZ-le. SZ maksis OB-le 03.06.2015 ja 10.06.2015 Pinna teeninduses valeandmete alusel DM taotluse esitamise eest 200 (kakssada) eurot. Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises samuti selles, et kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast alates, teadaolevalt 2007.aastast alates kuni L. Genrihsoni kinnipidamiseni 27.10.2015 on ta regulaarselt andnud Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna migratsioonibüroo kodakondsuse ja dokumenditalituse peaspetsialist MP-le sularaha infosüsteemist UUSIS (varasemalt infosüsteemist Gehenna) ehk kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemist Ljubov Genrihsoni ülesandel ja kuritegeliku tegevuse huvides isikute kodakondsuse, elamisloa vm menetlusega seotud andmete väljastamise eest (isikuandmete kaitse seaduse § 5 järgi päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine ja edastamine e töötlemine). MP töötles Ljubov Genrihsoni kuritegeliku tegevuse huvides ehk väljastas Ljubov Genrihsonile politsei infosüsteemist UUSIS informatsiooni (isikute varasemad menetlused ja nende raames antud andmed – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed, varasema dokumendi väljastamise alus jm andmed, samuti jooksvalt informatsiooni väljastamine tähtajalise või pikaajalise elaniku elamisloa või kodakondsuse taotluse menetluse protsessi kohta) ning tuvastatu kohaselt töötles MP ca 200 (kakssada) isiku andmeid, sh järgmiste käesolevat kriminaalmenetlust läbivate isikute andmeid: allolevas tabelis on näidatud isiku nimi, isikukood, töötlemiste arv, esimene andmete töötlemise kuupäev ja viimane andmete töötlemise kuupäev:

kinnipidamisele (27.10.2015) eelnenud nelja aasta jooksul, so aastatel 2011-2015 sai MP Ljubov Genrihsonilt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas vara igal aastal mitte vähem kui 500 (viissada) eurot, so kokku 2000 (kaks tuhat) eurot, sh järgmistel tuvastatud kuupäevadel ja summades: 12.06.2015 kella 07.56 paiku Tallinnas Ljubov Genrihsoni kasutuses olnud sõidukis Toyota Auris reg.nr VVVVVV andis Ljubov Genrihson MP-le politsei infosüsteemidest andmete väljastamise eest vähemalt 20 (kakskümmend) eurot. 19.06.2015 kella 07.56 paiku Tallinnas Ljubov Genrihsoni kasutuses olnud sõidukis Toyota Auris reg.nr VVVVVV andis Ljubov Genrihson MP-le politsei infosüsteemidest andmete väljastamise eest vähemalt 20 (kakskümmend) eurot. 13.10.2015 kella 08.00 paiku Tallinnas Ljubov Genrihsoni kasutuses olnud sõidukis Toyota Auris reg.nr VVVVVV andis Ljubov Genrihson MP-le politsei infosüsteemidest andmete väljastamise eest vähemalt 35 (kolmkümmend viis) eurot. 19.10.2015 kella 07.45 paiku Tallinnas Ljubov Genrihsoni kasutuses olnud sõidukis Toyota Auris reg.nr VVVVVV andis Ljubov Genrihson MP-le politsei infosüsteemidest andmete väljastamise eest vähemalt 20 (kakskümmend) eurot. Ljubov Genrihsonile esitatud süüdistuse kohaselt andis ta ŽR-le vara mitte vähem kui 3210 eurot, LS-le vara mitte vähem kui 650 eurot ja MP-le vara mitte vähem kui 2000 eurot, seega tuvastatu kohaselt andis Ljubov Genrihson ametnikele ajavahemikul 2011 kuni 26.10.2015 altkäemaksu mitte vähem kui 5860 eurot. Sellise eelkirjeldatud tegevusega pani Ljubov Genrihson toime KarS § 298 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so altkäemaksu andmise vähemalt teist korda ja grupi poolt. Samuti pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tähtsa isikliku dokumendi võltsimise. Samuti pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise. Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmisele kihutamises alljärgnevas. 10.07.2015 kella 10.15 ajal andis Ljubov Genrihson SZ kaudu AK-le korralduse Pinna teenindusse minnes anda ametnikule 50 (viiskümmend) eurot. 10.07.2015 kella 10.41 ajal Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis andis AK teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR-le vara summas 50 (viiskümmend) eurot AK Eesti kodakondsuse taotluse menetlemise eest. Sellise eelkirjeldatud tegevusega pani Ljubov Genrihson toime KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so altkäemaksu andmisele kallutamise. Ljubov Genrihsonile on samuti esitatud süüdistus teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise katses alljärgnevas. 20.03.2013 esitas Ljubov Genrihson ise või kellegi vahendusel Tallinnas Põhja prefektuuri Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo Narva mnt teeninduses teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR-le AV sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena. ŽR oli

teadlik sellest, et taotlust ei esita AV ja lasi teadlikult esitada AV 20.03.2013 Eesti kodakondsuse taotlus ja võltsida taotluses AV allkirja. Taotlusele on lisatud Ljubov Genrihsoni foto, millel Ljubov Genrihson on muutnud enda välimust, et mitte olla endana äratuntav. Taotluse juurde on esitatud võltsitud elamisloakaardi nr XXXXXXXX koopia AV nimele – elamisloakaardi fotol on Ljubov Genrihson. Ljubov Genrihsoni eesmärgiks oli AV-le Eesti kodaniku staatuse saamine ja seeläbi AV nimele võltsitud tähtsa isikliku dokumendi ehk Eesti isikutunnistuse või/ja passi hankimine. 20.03.2013 taotluse alusel Vabariigi Valitsuse 03.04.2014 korraldusega nr 132 anti AV-le Eesti kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Nimetatud korraldus ei ole käesoleva hetke seisuga jõustunud, kuna AV ei ole esitanud tõendit Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise kohta, seega Ljubov Genrihsoni poolt teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimine jäi katsestaadiumisse. Sellise tegevusega pani Ljubov Genrihson toime KarS § 348 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise katse. Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimises ja tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kihutamises alljärgnevas. 16.06.2014 hankis Ljubov Genrihson koos OT-ga võltsitud elamisloakaardi AV nimele. Nimelt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas kallutas Ljubov Genrihson OT esitama 16.06.2014 Tallinna Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna vanemspetsialist ŽR-le AV nimelt elamisloakaardi taotluse ja võltsima AV andmeid. Ljubov Genrihsoni poolt OT tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kihutamise teod seisnesid alljärgnevas. OT esitas 16.06.2014 AV elamisloa taotluse, esitades taotluse juurde Ljubov Genrihsoni foto, millel Ljubov Genrihson oli muutnud enda välimust, et mitte olla Ljubov Genrihsonina äratuntav. OT andis AV 16.06.2014 elamisloakaardi taotluse juurde enda parema käe pöidla ja vasaku käe pöidla kujutise (sõrmejäljed). OT võltsis 16.06.2014 taotluses kahel korral AV allkirja ning lisaks võltsis allkirjapadjale kirjutades AV allkirja, mis kanti AV elamisloakaardile. 16.06.2014 taotluse alusel väljastas ŽR 26.06.2014 OT-le elamisloakaardi nr XXXXXXXXX AV nimele kehtivusega 19.06.2014 kuni 19.06.2019 koos PIN-koodidega. OT võltsis 26.06.2014 elamisloakaardi nr XXXXXXXXX väljastusteatel nr XXXXXXXXX AV allkirja. Elamisloakaart nr XXXXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. 05.06.2014 hankis Ljubov Genrihson koos OT-ga võltsitud elamisloakaardi NŠ nimele. Nimelt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas kallutas Ljubov Genrihson OT esitama 05.06.2014 Tallinna Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna vanemspetsialist ŽR-le NŠ nimelt elamisloakaardi taotluse ja võltsima NŠ andmeid. Ljubov Genrihsoni poolt OT tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kihutamise teod seisnesid alljärgnevas. OT esitas 05.06.2014 NŠ elamisloa taotluse, esitades taotluse juurde Ljubov Genrihsoni foto, millel Ljubov Genrihson on muutnud enda välimust, et mitte olla Ljubov Genrihsonina äratuntav. OT andis teadlikult NŠ 05.06.2014 elamisloakaardi taotluse juurde enda parema käe nimetissõrme ja vasaku käe nimetissõrme kujutise (sõrmejäljed). OT võltsis 05.06.2014 NŠ taotluses kahel korral NŠ allkirja ning võltsis allkirjapadjale kirjutades NŠ allkirja. Allkirjapadjale kirjutatud allkiri kanti NŠ elamisloakaardile. 16.06.2014 väljastas ŽR OT-le elamisloakaardi nr XXXXXXXXX NŠ nimele kehtivusega 06.06.2014 kuni 06.06.2019 koos PIN-koodidega ja OT võltsis väljastusteatel nr XXXXXXXXX NŠ allkirja. Elamisloakaardi nr XXXXXXXXX asukoht on teadmata, PINkoodid võeti Ljubov Genrihsonilt läbiotsimisel ära. 06.06.2014 hankis Ljubov Genrihson koos OT-ga võltsitud välismaalase passi NŠ nimele. Nimelt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas kihutas Ljubov Genrihson OT esitama

06.06.2014 Tallinna Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna vanemspetsialist ŽR-le NŠ nimelt välismaalase passi taotluse ja võltsima NŠ andmeid. Ljubov Genrihsoni poolt OT tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kihutamise teod seisnesid alljärgnevas. OT esitas 06.06.2014 NŠ välismaalase passi taotluse, esitades taotluse juurde Ljubov Genrihsoni foto, millel Ljubov Genrihson on muutnud enda välimust, et mitte olla Ljubov Genrihsonina äratuntav. OT võltsis 06.06.2014 NŠ taotluses kahel korral NŠ allkirja ning lisaks võltsis allkirjapadjale kirjutades NŠ allkirja, mis kanti NŠ passi. 06.06.2014 taotluse alusel väljastati NŠ nimele välismaalase pass nr XXXXXXXXX. 16.06.2014 väljastas ŽR OT-le välismaalase passi nr XXXXXXXXX NŠ nimele kehtivusega 09.06.2014 kuni 09.06.2019 ja OT võltsis väljastusteatel nr XXXXXXXX NŠ allkirja. Nimetatud pass võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. Seega pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kallutamise. Samuti pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise. Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises ja dokumendi võltsimises alljärgnevas. 01.07.2014 Tallinnas aadressil Sõpruse pst 201/203 asuvas Swedbanki pangakontoris kasutas Ljubov Genrihson NŠ isikut tõendavat dokumenti, kas elamisloakaarti nr XXXXXXXXX või välismaalase passi nr XXXXXXXXX NŠ nimele Swedbankis pangakonto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY avamisel, võltsides 01.07.2014 NŠ arvelduskonto lepingus NŠ allkirja. Samuti 30.06.2015 kella 10.47 paiku aadressil Endla 45, Tallinn asuvas Kristiine Kaubanduskeskuse Swedbank kontoris kasutas Ljubov Genrihson NŠ välismaalase passi nr XXXXXXXXX NŠ pangakaardilt blokeeringu mahavõtmiseks (kaart blokeeriti Ljubov Genrihsoni soovil, kuna kaart oli kadunud). Sellise tegevusega pani Ljubov Genrihson toime KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise. Samuti pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus kelmuses alljärgnevatel asjaoludel. 24.04.2007 ja 28.04.2010 esitas Ljubov Genrihson Tallinna Pensioniametile AV pensioniavalduse töövõimetuspensioni saamiseks, esitades jätkuvalt 23.08.2010 ja 18.08.2014 avaldused töövõimetuse ja lisakulude tuvastamiseks. Ljubov Genrihson esitas mõlema pensioniavalduse juurde AV elamisloakaardi nr XXXXXXXXX, luues Tallinna Pensioniametile ettekujutuse, et töövõimetuspensioni taotleb AV. Tegelikult oli AV elamisloakaardil nr XXXXXXXXX kehtivusega 12.04.2005 kuni 28.04.2010 Ljubov Genrihsoni foto, millel Ljubov Genrihson oli muutnud enda välimust, et mitte olla Ljubov Genrihsonina äratuntav ja tegelik AV pensioni ja toetuste taotleja oli seega Ljubov Genrihson. Ljubov Genrihson esitas korduvalt Tallinna Pensioniametile taotlusi AV töövõimetuse tuvastamiseks ning avaldusi AV-le töövõimetuspensioni ning sotsiaaltoetuste määramiseks. AV pension ja toetused kanti AV pangakontole, mida Ljubov Genrihson kasutas. 05.09.2012 esitas Ljubov Genrihson, kasutades AV nimele väljaantud dokumente AV nimel taotluse kordusekspertiisiks. AV-l tuvastati 08.01.2013 otsusega töövõime kaotus 100% perioodiks 30.09.2012-30.09.2014 ja talle määrati töövõimetuspension perioodiks

01.10.2012-30.09.2014 ning 10.01.2013 otsusega tuvastati AV-l sügav puue perioodiks 30.09.201230.09.2014 ja talle määrati puudega tööealise inimese toetus perioodiks 30.09.2012-30.09.2014. 18.08.2014 esitas Ljubov Genrihson, kasutades AV nimele väljaantud dokumente viimase nimel taotluse korduvekspertiisiks. 10.09.2014 otsusega tuvastati AV-l töövõime kaotus 100% perioodiks 30.09.2014-20.03.2017 (so vanaduspensioniea saabumiseni) ja 11.09.2014 otsusega määrati AV-le töövõimetuspension perioodiks 01.10.2014-20.03.2017 ning 10.09.2014 otsusega tuvastati AV-l sügav puue perioodiks 30.09.2014-20.03.2017 ja AV-le määrati puudega tööealise inimese toetus perioodiks 01.10.2014-20.03.2017. Seega esitas Ljubov Genrihson alates 21.03.2007-18.08.2014 korduvalt Sotsiaalkindlustusametile taotlusi AV töövõimetuse tuvastamiseks ning töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetuste määramiseks, tekitades sellega Sotsiaalkindlustusametile perioodil 01.10.2012-31.08.2016 makstud töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese toetuse maksmisega varalist kahju kokku summas 15 897,06 eurot. Elamisloakaart nr XXXXXXXXX AV nimele võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. Seega pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teisele isikule jätkuva varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus dokumendi võltsimisele kihutamises alljärgnevas. 06.07.2015 kella 09.40 paiku Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis võltsis SZ Ljubov Genrihsoni ülesandel teeninduslauas nr 12 LT Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr XXXXXXXX LT allkirja. LT kinnituse andis SZ-le teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis LT kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas LT Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse. 15.07.2015 ajavahemikul 09.01 kuni 09.15 Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis võltsis SZ Ljubov Genrihsoni ülesandel teeninduslauas nr 12 AI Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr XXXXXXXX AI allkirja. AI kinnituse andis SZ-le teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis AI kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas AI Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse. 18.09.2015 ajavahemikul 12.10 kuni 12.18 Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis võltsis SZ Ljubov Genrihsoni ülesandel teeninduslauas nr 12 VK Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr XXXXXXXXXX VK allkirja. VK kinnituse andis SZ-le teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas VK Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse. 26.10.2015 ajavahemikul 09.17 kuni 10.44 Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis võltsis SZ Ljubov Genrihsoni ülesandel teeninduslauas nr 12 VV allkirjasid, esitades VV nimelt sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena. VV taotluse koos võltsitud allkirjadega võttis SZ-lt vastu teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas VV Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse. 21.08.2015 ajavahemikul 14.26 kuni 14.40 Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis esitas IS Ljubov Genrihsoni ülesandel teeninduslauas nr 12 AP Eesti kodakondsust saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja

taotluse lisadel korduvalt AP allkirja. AP taotluse võttis vastu teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis AP taotluse ISlt vastu ning lisas AP Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse. 14.04.2014 ajavahemikul 14.29 kuni 14.56 Tallinnas aadressil P. Pinna 4 asuva Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teenindussaalis esitas IS Ljubov Genrihsoni ülesandel teeninduslauas nr 12 SŠ Eesti kodakondsust saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja taotluse lisadel korduvalt SŠ allkirja. SŠ taotluse võttis vastu teeninduslaua nr 12 taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist ŽR, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis SŠ taotluse ISlt vastu ning lisas SŠ Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse. Seega pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele kallutamise. Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus dokumendi võltsimises alljärgnevas. 16.07.2015 ajavahemikul 14.17 kuni 15.16 Tallinnas Ljubov Genrihsoni kasutuses olevas sõidukis Toyota Auris reg.nr VVVVVV võltsis Ljubov Genrihson Sihtasutusele Innove koostatud avaldustes erinevate isikute allkirju, sh ST, VK, VA, NF, SR, SV, SK, VV, DTi ja AK allkirju eemärgiga, et isikud saaksid õiguse osaleda SA Innove poolt korraldatavatel eksamitel. 2014 aastal kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas võltsis Ljubov Genrihson Venemaa Saatkonna Eesti Konsulaarosakonna 2014.aasta tõendeid nr 302097798 ja 302097799, mille järgi Venemaa Saatkonna Eesti Konsulaarosakond vabastas Venemaa Föderatsiooni kodanikud AD ja ED alates 21.05.2014 Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eesti Vabariigis ei ole AD ja ED nimele numbritega XXXXXXXX ja XXXXXXXX tõendeid Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise kohta väljastanud. Tõendid numbritega XXXXXXXX ja XXXXXXXX AD ja ED nimele ilma Vene Föderatsiooni saatkonna Eesti konsulaarosakonna juhataja allkirjata võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära, samuti võeti ära kaks saatkonna pitsatit. 2013 aastal kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas võltsis Ljubov Genrihson Venemaa Saatkonna Eesti Konsulaarosakonna 25.02.2013 tõendit nr 124 (tõend välja antud 07.05.2013), mille järgi Venemaa Saatkonna Eesti Konsulaarosakond vabastas Venemaa Föderatsiooni kodanik VG Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Koopia tõendist nr 124 võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära, samuti võeti ära kaks saatkonna pitsatit. Seega pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisele kihutamises ja dokumendi võltsimisele kihutamises, mis seisneb selles, et Ljubov Genrihson organiseeris SA Innove poolt korraldatavate eesti keele tasemeeksamite ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite sooritamist teise isiku poolt. Ljubov Genrihson organiseeris alltoodud isikute tähtsa isikliku dokumendi üleandmist, kas isiklikult või kellegi vahendusel neile isikutele, kes olid nõus teise isiku eest eksamit sooritama. Ljubov Genrihson kallutas eksami tegijaid teiste isikute eest eksameid sooritama, tähtsat isiklikku dokumenti kuritarvitama ja eksamil allkirju võltsima, tasudes eksami tegijatele kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest või muu vastuteene osutamisega. Ljubov Genrihsoni poolt

tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisele ja dokumendi võltsimisele kihutamise kuriteoepisoodid seisnesid alljärgnevas. 05.02.2012 kella 10.00 ajal Narvas aadressil Narva 2 asuvas Tartu Ülikooli Narva Kolledžis sooritas IS TU eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks TU elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada TU eest keeleksam, et TU vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil TU allkirja. 06.05.2012 kella 10.00 ajal Narvas aadressil Narva 2 asuvas Tartu Ülikooli Narva Kolledžis sooritas IS TK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks TK juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada TK eest keeleeksam, et TK vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil TK allkirja. 05.05.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas IS GI eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks GI juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada GI eest keeleeksam, et GI vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil GI allkirja. 15.09.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas IS AJ eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AJ juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AJ eest keeleeksam, et AJ vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AJ allkirja. 17.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas IS ŽN eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks ŽN juhiluba nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada eest keeleeksam, et ŽN vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil ŽN allkirja. 30.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas IS OD eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks OD juhiluba nr ET731802, eesmärgiga sooritada OD eest keeleeksam, et OD vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil OD allkirja. 26.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas IS SV eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks SV elamisloakaarti nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada SV eest keeleeksam, et SV vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil SV allkirja. 16.02.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas OT TS eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks TS juhiluba nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada TS eest keeleksam, et TS vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil TS allkirja. Juhiluba nr XXXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. 14.09.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas OT NL eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks NL elamisloakaarti nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada NL eest keeleeksam, et NL vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil NL allkirja. Elamisloakaart nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. 16.11.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas OT LT eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks LT 23(60)

elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada LT eest keeleeksam, et LT vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil LT allkirja. 26.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas OT NF eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks NF isikutunnistust nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada NF eest keeleeksam, et NF vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil NF allkirja. 19.02.2012 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas SZ AB eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AB elamisloakaarti nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada AB eest keeleeksam, et AB vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AB allkirja. 20.05.2012 kella 10.00 ajal Jõhvis aadressil Narva mnt 16 asuvas Jõhvi Vene Gümnaasiumis sooritas SZ AM eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AM elamislokaarti nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada AM eest keeleeksam, et AM vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AM allkirja. AM elamisloakaart nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. 25.11.2012 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas SZ VG eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VG Vene Föderatsiooni passi nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada VG eest keeleeksam, et VG vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VG allkirja. Vene Föderatsiooni pass nr XXXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. 05.05.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas SZ AB eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AB juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AB eest keeleeksam, et AB vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AB allkirja. 17.02.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas SZ AE eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AE juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AE eest keeleeksam, et AE vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AE allkirja. 15.09.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas SZ JT eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks JT juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada JT eest keeleeksam, et JT vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil JT allkirja. 17.11.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas SZ SŠ eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks SŠ elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada SŠ eest keeleeksam, et SŠ vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil SŠ allkirja. Elamisloakaart nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Gerihsonilt ära. 16.02.2014 kella 10.00 ajal Jõhvis aadressil Hariduse 5 asuvas Jõhvi Põhikoolis sooritas SZ VP eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VPi juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VP eest keeleeksam, et VP vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VP allkirja.

16.11.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas SZ AA eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AAi juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AA eest keeleeksam, et AA vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AA allkirja. AAi juhiluba nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. 08.02.2015 kella 10.00 ajal Jõhvis aadressil Hariduse 5 asuvas Jõhvi Põhikoolis sooritas SZ AJ eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AJ juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AJ eest keeleeksam, et AJ vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AJ allkirja. 21.02.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas SZ DK eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks DK juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada DK eest keeleeksam, et DK vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil DK allkirja. 30.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas SZ AP eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AP elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AP eest keeleeksam, et AP vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil APi allkirja. APi elamisluba nr XXXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. 13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas SZ JM eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks JM elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada JM eest keeleeksam, et JM vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil JM allkirja. 26.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas SZ AI eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AI Eesti välismaalase passi nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AIi eest keeleeksam, et AI vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AI allkirja. 05.02.2012 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas AK VZ eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VZ elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VZi eest keeleeksam, et VZ vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VZ allkirja. 06.05.2012 kella 10.00 ajal Jõhvis aadressil Narva mnt 16 asuvas Jõhvi Vene Gümnaasiumis sooritas AK VT eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VT juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VT eest keeleeksam, et VT vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VT allkirja. Juhiluba nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. 09.09.2012 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas AK RM eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks RMi juhiluba nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada RM eest keeleeksam, et RM vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil RM allkirja. 02.03.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas AK VF eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VF juhiluba nr

XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VF eest keeleeksam, et VF vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VF allkirja. 05.05.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Suur-Sõjamäe 10 asuvas Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor sooritas AK AK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AK juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AK eest keeleeksam, et AK vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AK allkirja. 15.09.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas AK TT eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks TT juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada TT eest keeleeksam, et TT vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil TT allkirja. 08.02.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas AK OL eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks OL juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada OL eest keeleeksam, et OL vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil OL allkirja. Juhiluba nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. 17.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas AK AK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AK elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AK eest keeleeksam, et AK vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AK allkirja. 13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Suur-Sõjamäe 10 asuvas Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor sooritas AK VA eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VA elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VA eest keeleeksam, et VA vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VA allkirja. VA juhiluba võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. 14.09.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas AS IK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks IK elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada IK eest keeleeksam, et IK vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil IK allkirja. 08.02.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas AS VK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VK juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VK eest keeleeksam, et VK vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VK allkirja. 13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas AS SR eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks SR juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada SR eest keeleeksam, et SR vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil SR allkirja. 29.08.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas AS VV eest Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VV elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VV eest eksam, et VV vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VV allkirja. 26.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas AS VV eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VV 26(60)

elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VV eest keeleeksam, et VV vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides VV allkirja. 17.11.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas JO OF eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks OF elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada OF eest keeleeksam, et OF vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil OF allkirja. 01.06.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas JO OK eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks OK elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada OK eest keeleeksam, et OK vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil OK allkirja. 14.09.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas JO OT eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks OT juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada OT eest keeleeksam, et OT vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil OT allkirja. Juhiluba nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. 13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas JO MA eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks MA elamislokaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada MA eest keeleeksam, et MA vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil MA allkirja. 16.11.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas TR AI eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AI juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AI eest keeleeksam, et AI vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AI allkirja. 17.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas TR SK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks SK juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada SK eest keeleeksam, et SK vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil SK allkirja. 01.06.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas RU AM eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AM juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AM eest keeleeksam, et AM vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AM allkirja. 30.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas RU VL eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VL elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VL eest keeleeksam, et VL vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VL allkirja. 13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas MT AK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AK juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AK eest keeleeksam, et AK vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AK allkirja. 29.08.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas MT AK eest Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, kasutades

isikusamasuse tuvastamiseks AK juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AK eest eksam, et AK vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AK allkirja. 08.02.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas MT DS eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks DS juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada DS eest keeleeksam, et DS vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil DS allkirja. Juhiluba nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. 13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas VK DT eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks DT elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada DT eest keeleksam, et DT vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil DT allkirja. 29.08.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas VK DT eest Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks DT elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada DT eest eksam, et DT vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil DT allkirja. 06.05.2012 kella 10.00 ajal Narvas aadressil Narva 2 asuvas Tartu Ülikooli Narva Kolledžis sooritas VK VK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VK elamisluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VK eest keeleeksam, et VK vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VK allkirja. 14.09.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas VK IN eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks IN elamisloakaarti nr XXXXXXXX, eesmärgiga sooritada IN eest keeleeksam, et IN vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil IN allkirja. Elamisloakaart nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. 13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas VK VS eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VS elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VS eest keeleeksam, et VS vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VS allkirja. 16.02.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas AM MS eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks MS juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada MS eest keeleeksam, et MS vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil MS allkirja. Juhiluba nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Gerihsonilt ära. 13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas AM AA eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AA juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AA eest keeleeksam, et AA vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AA allkirja. 13.09.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas SM AT eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AT juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AT eest keeleeksam, et AT vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AT allkirja.

11.11.2012 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik AE eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AE juhiluba nr XXXXXX, eesmärgiga sooritada AE eest keeleeksam, et AE vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AE allkirja. 05.05.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik EV eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks EV elamisloakaarti nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada EV eest keeleeksam, et EV vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil EV allkirja. 17.11.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik ID eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks IDi juhiluba nr XXXXXX, eesmärgiga sooritada ID eest keeleeksam, et ID vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil ID allkirja. 01.03.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik LB eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks LB juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada LB eest keeleeksam, et LB vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil LB allkirja. 16.02.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik IK eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks IK juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada IK eest keeleeksam, et IK vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil IK allkirja. 27.09.2014 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik MZ eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks MZ Eesti Vabariigi isikutunnistust nr XXXXXX, eesmärgiga sooritada MZ eest keeleeksam, et MZ vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil MZ allkirja. 08.02.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik VG eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks VG juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada VG eest keeleeksam, et VG vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil VG allkirja. 17.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik AA eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks AAi juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada AA eest keeleeksam, et tegelik isik vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil AA allkirja. 17.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Pae 5 asuvas Tallinna Pae Gümnaasiumis sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik RP eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks RP juhiluba nr XXXXXXX, eesmärgiga sooritada RP eest keeleeksam, et tegelik isik vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil RP allkirja. RP juhiluba nr XXXXXXX võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. Sellise tegevusega pani Ljubov Genrihson toime KarS § 349 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisele kallutamise, eesmärgiga vabaneda kohustusest.

Samuti pani Ljubov Genrihson eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele kallutamise. Ljubov Genrihsonile on esitatud süüdistus kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises ja sinna liikmete värbamises alljärgnevatel asjaoludel. Ljubov Genrihson hüüdnimega „Marika“, keda kutsuti ka tädi Ljubaks, on tegutsenud tuvastatu kohaselt 2001.aastast alates kuritegeliku ühenduse juhina, kuhu sellest ajast kuni Ljubov Genrihsoni kinnipidamiseni 27.10.2015 kuulusid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teabehaldus- ja menetlusosakonna migratsioonibüroo kodakondsuse peaspetsialist MP hüüdnimega „Ptitška“ ja Põhja prefektuuri teabebüroo juhtivspetsialist ÜL hüüdnimega „Važotska“. Ljubov Genrihson tutvus nii MP kui ÜL-ga läbi nende töö Kodakondsus- ja Migratsiooniametis, MP-ga 1996.aastal ja ÜLga 1997/98.aastal. 2015.aastal oli kuritegelikul ühendusel koos Ljubov Genrihsoniga kokku 11 liiget. Tuvastatu kohaselt 2009.aastast alates oli Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegeliku ühenduse eesmärgiks kuritegeliku ühenduse poole pöördunud isikutele soovitud Eesti kodakondsuse, elamisloa vm dokumendi saamise/väljastamise võimaldamine läbi kuritegeliku tegevuse, so altkäemaksu andmise, vahendamise ja võtmise, kus altkäemaksu korduv andmine ja võtmine on esimese astme kuritegu, mille eest karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kuritegeliku ühenduse ebaseaduslik tegevus oli suunatud ka Eesti kodakondsuse ja pikaajalise elaniku elamisloa saamise eelduseks olevate eesti keele tasemeeksamite võltsimisele – eksam sooritati isiku eest, eksamil kasutati isikusamasuse tuvastamiseks teise isiku tähtsat isikut tõendavat dokumenti ja võltsiti mitmel korral allkirja, missugused teod vastavad KarS paragrahvidele 349 (tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine) ja KarS 344 (dokumendi võltsimine). Samuti võltsiti korduvalt Eesti kodakondsust soovivate isikute kinnitustel, mille järgi isik kinnitab, et jätkuvalt soovib Eesti kodakondsust, isiku allkirju. Sama skeemiga nagu eesti keele eksamitegi puhul sooritati Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamit, mis on eelduseks Eesti Vabariigi kodakondsuse saamisele. Kuritegeliku ühenduse poole pöördunud isikud tasusid kuritegelikule ühendusele peamiselt rahaliste vahenditega, kuid ka teiste varaliste vahendite ja vastuteenetega. Ljubov Genrihsoni ebaseaduslik tegevus oli samuti suunatud politsei infosüsteemidest, sh kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemidest (n UUSIS) varaliste vahendite eest isikute kohta informatsiooni saamisele (Ljubov Genrihsoni klientide või potentsiaalsete klientide varasemad menetlused ja nende raames antud andmed – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed, varasema dokumendi väljastamise alus jm andmed) – so informatsiooni, mis aitas Ljubov Genrihsonil otsustada, kas ta saab isikule hakata taotlema tähtajalist elamisluba, pikaajalise elaniku elamisluba või Eesti kodakondsust. Tingimused Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks on sätestatud kodakondsuse seaduses. Kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks värbas Ljubov Genrihson tööle 2013.aastal PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teeninduse vanemspetsialist ŽR ja 2015.aastast PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teeninduse peaspetsialist LS. Ljubov Genrihson kutsus ŽRt hüüdnimedega „Martake“, „Martotška“, „Dudotška“ ja LS hüüdnimega „Lavotška“ ja LS juurde minekust räägiti kui „Lavka Žizni-sse“ minekust. Nimetatud ametnike teenistusülesanneteks oli Eesti kodakondsuse, elamisloa ja isikut tõendavate dokumentide taotluste vastuvõtmine ja menetlemine. MP teenistusülesanded olid seotud erinevate dokumentide riigilõivu tasumisest vabastamise või vähendamise menetluste läbiviimisega ja nende ülesannete täitmiseks oli tal juurdepääs kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemile UUSIS, millest MP väljastas Ljubov

Genrihsonile kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikke andmeid 2007.aastast alates, sama infosüsteemiga töötasid ka taotlusi vastuvõtnud ŽR ja LS. ŽR ja LS roll Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses oli Eesti kodakondsuse, elamislubade, isikut tõendavate dokumentidega seonduvate jm taotluste menetlemine. Mõlemad ametnikud kasutasid oma ametiseisundit ja sellest tulenevaid teadmisi kuritegeliku ühenduse huvides, eesmärgiga, et taotluse menetlemise tulemusel saab taotleja Eesti Vabariigi kodakondsuse, elamisloa vm isikuttõendava dokumendi, mille eest mõlemad ametnikud said Ljubov Genrihsonilt korduvalt varalist kasu. MP töötles (isikuandmete kaitse seaduse § 5 järgi päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine ja edastamine) infosüsteemis UUSIS ja ka politsei dokumendihaldussüsteemis Delta Ljubov Genrihsoni ülesandel korduvalt erinevate isikute, sh järgmiste käesolevat menetlust läbivate isikute andmeid: RP, IK, ID, VK, TK, OL, NT, NL, DK, MT, VP, TS, IN, TT, LT, OK, IK, GM, DDG, VK, AA, VG, SV, VK, VA, OS, VT, RT, DM, FA, VM, OF, VE, NE, RG, VP, MA, VL, AG, DM, TM, AI, KD jt kriminaalasja läbivate isikute andmeid, mis on loetletud Ljubov Genrihsoni poolt MP-le altkäemaksu andmise süüdistuspunkti juures. ÜL roll Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses oli samuti seotud kuritegelikuks tegevuseks vajalike andmete väljastamisega politsei infosüsteemidest KAIRI ja MIS. ÜL töötas politseis ametikohal, mille eesmärk oli andmekvaliteedi pideva kontrolli tagamine politsei infovarades, vigaste andmete parandamine, edastamine ja nende tekkepõhjuste analüüsimine ning ülevaadete tegemine ehk sisuliselt töötas ÜL menetlusinfosüsteemi MIS tugiisikuna, kasutades oma ametiseisundit teadaolevalt 2001.aastast alates Ljubov Genrihsoni kasuks, mil ÜL väljastas Ljubov Genrihsonile IŽ-ga seotud Karistusregistri väljatrüki. ÜL poolt Ljubov Genrihsonile väljastatud 7 väljatrükki MŠ, GB, JB`i, JG, VP, JO isikuandmetega pärinevad politsei infosüsteemist KAIRI ajavahemikust 2005 kuni 2008, MIS väljatrükk SGS osas on tehtud 30.12.2014. Nimetatud väljatrükid võeti läbiotsimisel Ljubov Genrihsonilt ära. ÜL on töödelnud Ljubov Genrihsoni huvides järgmiste kriminaalasja läbivate isikute andmeid (allpool on toodud ära nimi, isikukood, töötlemiste arv, esimene töötlemine ja viimane töötlemine): Eesnimi

Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses seisnes Ljubov Genrihsoni ülesandel Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis peaspetsialist LS-le ja Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teeninduse vanemspetsialist ŽR-le varaliste hüvede vahendamises ja andmises ajavahemikul 28.04.2015 kuni 26.10.2015 kokku vähemalt 380 eurot erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste menetlemise ja informatsiooni väljastamise eest: IN, OL (D), AK, LT, AJ, AP, AA, AK, VV, SV Eesti kodakondsuse taotluse menetlemise eest, OK pikaajalise elaniku elamisloa taotluse menetlemise eest, DM Eesti kodaniku passi taotluse ja AI Eesti kodaniku isikutunnistuse taotluse menetlemise eest. SZ sooritas ajavahemikul 19.02.2012 kuni 26.09.2015 kuritegeliku ühenduse klientide AB, AM, VG, AB, AE, JT, SŠ, VP, AA, AJ, DK, AP, JM ja AI eest eesti keele, vastavalt B1 või B2 tasemeeksami, mis on kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 p 3 järgi Eesti kodakondsuse saamise üheks tingimuseks. 2015.aastal hakkas SZ täitma ja esitama Pinna teeninduses Eesti kodakondsust taotlevate isikute ankeete. SZ võltsis Ljubov Genrihsoni kuritegeliku tegevuse huvides Pinna teeninduses 06.07.2015 LT Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr 1030786148 LT allkirja, 15.07.2015 AI Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr 1030917443 AI allkirja, 18.09.2015 VK Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr 1031609019 VK allkirja ja 26.10.2015 esitas SZ VV eest sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena võltsides taotluses korduvalt VV allkirjasid, millega pani kuritegeliku ühenduse huvides toime kuritegusid. SZ roll oli ka ametnike LS ja ŽR kaudu politsei infosüsteemidest, sh kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemidest (n UUSIS) informatsiooni saamine Ljubov Genrihsoni klientide või potentsiaalsete klientide varasemate menetluste kohta ja nende raames antud andmete osas – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed, varasema dokumendi väljaandmise alus jm andmed) – so informatsioon, mis aitas Ljubov Genrihsonil otsustada, kas ta saab isikule hakata taotlema tähtajalist elamisluba, pikaajalise elaniku elamisluba või Eesti Vabariigi kodakondsust. OT, hüüdnimega „Mama“, roll Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses seisnes Ljubov Genrihsoni ülesandel Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna Sõle teenindussaalis peaspetsialist LS-le ja Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teeninduse vanemspetsialist ŽR-le altkäemaksu vahendamises. Ajavahemikul 05.11.2014 kuni 12.10.2015 vahendas OT kokku vähemalt 1000 eurot erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste menetlemise ja informatsiooni väljastamise eest: VK ja TK pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; SŠ ja AA Eesti kodakondsuse taotlus; DK tähtajalise elamisloa taotlus; OK pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; VL tähtajalise elamisloa taotlus; RP pikaajalise elaniku elamisloa sisseandmiseks vajalik informatsioon; VP tähtajalise elamisloa taotlust puudutav informatsioon; MS Eesti kodakondsuse taotlus; SV tähtajalise elamisloa taotlus; GM tähtajalise elamisloa taotlus; SK Eesti kodakondsuse taotlus; TS Eesti kodakondsuse taotlus. OT sooritas kuritegeliku ühenduse klientide TS, NL, LT eest eesti keele B1 tasemeeksami, mis on kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 p 3 järgi Eesti kodakondsuse saamise üheks tingimuseks. Samuti sooritas OT kuritegeliku ühenduse huvides eesti keele B2 eksami ka NF eest, kellel oli eesti keele oskuse nõue seoses oma tööga. Nimetatud tegudega pani OT toime kuritegeliku ühenduse huvides kuritegusid. IS roll Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses seisnes Ljubov Genrihsoni ülesandel ja tema kuritegelikul teel saadud varalistest vahenditest Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Pinna teeninduse vanemspetsialist ŽR-le varaliste hüvede vahendamises.

Ajavahemikul 27.04.2015 kuni 14.10.2015 vahendas IS ŽR-le vara mitte vähem kui 80 eurot erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste menetlemise eest: TK pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; DK tähtajalise elamisloa taotlus; IN Eesti kodakondsuse taotlus; AP Eesti kodakondsuse taotlus; AA tähtajalise elamisloa taotlus; SV tähtajalise elamisloa taotlus; AT Eesti kodakondsuse taotlus; VP Eesti kodakondsuse taotlus. IS sooritas ajavahemikul 05.02.2012 kuni 26.09.2015 kuritegeliku ühenduse klientide TU, TK, GI, AJ, ŽN eest eesti keele B1 tasemeeksami, mis on kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 p 3 järgi Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise üheks tingimuseks. Samuti sooritas IS kuritegeliku ühenduse huvides eesti keele B2 eksami ka OD, SV eest, kellel oli eesti keele oskuse nõue seoses oma tööga. Nimetatud tegudega pani IS kuritegeliku ühenduse huvides toime kuritegusid. IS täitis kuritegeliku ühenduse huvides Eesti kodakonduse taotlusankeete ja esitas 21.08.2015 Pinna teeninduses AP Eesti kodakondsust saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja taotluse lisadel korduvalt APi allkirja ja 14.04.2014 Pinna teeninduses esitas IS SŠ Eesti kodakondsust saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja taotluse lisadel korduvalt SŠ allkirja. IS roll oli ka ametnike LS ja ŽR kaudu politsei infosüsteemidest, sh kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemidest (n UUSIS) informatsiooni saamine Ljubov Genrihsoni klientide või potentsiaalsete klientide varasemate menetluste kohta ja nende raames antud andmete osas – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed, varasema dokumendi väljaandmise alus jm andmed) – so informatsioon, mis aitas Ljubov Genrihsonil otsutada, kas ta saab isikule hakata taotlema tähtajalist elamisluba, pikaajalise elaniku elamisluba või Eesti kodakondsust. IS võimaldas Ljubov Genrihsonil korduvalt registreerida oma elukoha aadressile XXX, Tallinn erinevaid isikuid (sh VK, NŠ, DK, DM), eesmärgiga näidata elamisloa taotluse esitamisel Rahvastikuregistris olevat elukohta, mis on nõutav põhjusel, kus kuritegelikul ühendusel oli vaja esitada isiku kontaktaadress. IS roll seisnes ka muudes tegevustes, millega ta aitas kaasa Ljubov Genrihsoni kuritegelikule tegevusele. JB, kes on OT tütar ja keda Ljubov Genrihson kutsus ka Katriniks, kuulus Ljubov Genrihsoni poolt juhtiud kuritegelikku ühendusse 2012.aastast. JB roll Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses seisnes selles, et tema, olles teadlik Ljubov Genrihsoni kuritegelikust tegevusest, mis seisnes muu hulgas Ljubov Genrihsoni poolt ametiisikutele (MP-le, ŽR-le ja LS-le) altkäemaksu andmises, SA Innove eesti keele tasemeeksamite ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite võltsimise organiseerimises, koostas Ljubov Genrihsoni ülesandel erinevaid ametlikke kirju ja päringuid nii karistusregistrisse, perekonnaseisuametisse kui teistesse asutustesse. Tuvastatu kohaselt koostas JB Ljubov Genrihsoni ülesandel 05.11.2012 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kirja seoses AE Eesti kodakondsusega (põlvnemise küsimus), AB pöördumise Tallinna Perekonnaseisuameti poole seoses nõudega parandada Rahvastikuregistris andmeid, JG avaldus PPA-le seoses 29.11.2012 kirjaga, mille järgi ei võeta tema dokumente vastu, RR avaldus PPA-le seoses tema 01.10.2012 pöördumisega ID-kaardi kättesaamise küsimuses, VM pöördumine PPA poole seoses probleemidega piiriületusel, AE abikaasa Elena Shagdurova pöördumine PPA poole seoses elamisloaga, VM kiri PPA-le seoses K vastuskirja PPA-le seoses kirjaga 24.07.2015 15.3-10/3508-1. Ljubov Genrihsoni ülesandel leppis JB kokku ka Ljubov Genrihsoni ja MP vahelisi kohtumisi, mis olid seotud Ljubov Genrihsoni kuritegeliku tegevusega ja JB oli sellest teadlik. vastuskirjaga 01.03.2013.

Samuti JB vahendas kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikku Eesti elamislubade, kodakondsuse ja isikut tõendavate dokumentide taotlustega seonduvat informatsiooni Ljubov Genrihsoni ja MP vahel, samuti teiste kuritegeliku ühenduse liikmete SZ ja OT vahel, teiste hulgas TK ja VK pikaajalise elamisloa taotlusega seonduva informatsiooni vahendamine ja nende Politsei- ja Piirivalveametile adresseeritud/esitatud ametlike kirjade koostamine/ettevalmistamine (sh VK vastuskiri PPA-le seoses pikaajalise elaniku elamisloa taotlusega, 25.06.2014 VK kiri PPA-le seoses piiriületustega, TK ja VK kiri PPA-le seoses reisidokumendi koopiate edastamisega). JB trükkis välja V. Nimetatud tegevuste eest sai JB 2014.aastal ajavahemikul november kuni detsember Ljubov Genrihsonilt kokku raha summas vähemalt 80 (kaheksakümmend) eurot. JL roll, kes tuvastatu kohaselt kuulus Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikku ühendusse 2014.aastast ja keda Ljubov Genrihson kutsus hüüdnimega „Resnitška“, seisnes selles, et tema, olles teadlik Ljubov Genrihsoni kuritegelikust tegevusest ŽR-le altkäemaksu andmisest, vahendas kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikku suhtlust tuvastatu kohaselt ajavahemikul 03.06.2015 kuni 18.10.2015 Ljubov Genrihsoni ja ŽR vahel. Vahendatud suhtlus hõlmas kohtumiste kokkuleppimist Ljubov Genrihsoni ja ŽR vahel, informatsiooni sellest, millal ŽR on tööl Pinna teeninduses, samuti edastas sms-iga ŽR-le kuritegeliku ühenduse kliendi AK isikukoodi, saates konspireerimise mõttes isikukoodi tagurpidi. Samuti 05.06.2014 tasus JL NŠ elamisloa eest riigilõivu, NŠ on isik, kelle identiteeti Ljubov Genrihson 1998.aastast alates kasutas ja 06.06.2014 tasus JL riigilõivu Ljubov Genrihsoni eksabikaasa VK eest. AK, hüüdnimega „Bolšoi“, kuulus Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegelikku ühendusse 2009.aastast, mil ta sooritas eesti keele tasemeeksami YY eest. AK sooritas ajavahemikul 13.09.2009 kuni 13.09.2015 kuritegeliku ühenduse klientide YY, VP, VZ, VT, RM, VF, AK, TT, OL, AK, VA eest eesti keele B1 tasemeeksami, mis on kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 p 3 järgi Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise üheks tingimuseks. Nimetatud tegudega pani AK kuritegeliku ühenduse huvides toime kuritegusid. Ljubov Genrihsoni kuritegelik tegevus oli suunatud erinevate kuritegude toimepanemisele, L. Genrihson kihutas 10.07.2015 klienti AK andma Pinna teeninduses ŽR-le 50 eurot. Ljubov Genrihsoni kuritegelik tegevus oli suunatud ka tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele, hankimisele ja kasutamisele. Ljubov Genrihson hankis endale võltsitud isikut tõendavad dokumendid NŠ (ik XXXXXXXXXXX) ja AV (ik XXXXXXXXXXXX) nimele ning SZ koos Ljubov Genrihsoniga võltsitud isikut tõendava dokumendi DM (ik XXXXXXXXXXXX) nimele. Samuti taotles Ljubov Genrihson AV-le Eesti kodakondsuse, mida AV ei ole veel saanud. Ljubov Genrihson sai võltsitud AV elamisloakaardi alusel alates 2007. aastast kuni 2016 AV pensioni. Ljubov Genrihson kasutas NŠ nimele tehtud võltsitud dokumenti NŠ nimele arvelduskonto avamisel ja lepingu allkirjastamisel. Ljubov Genrihson kihutas SZ 06.07.2015, 15.07.2015, 18.09.2015, 26.10.2015 ja ISt 21.08.2015 ja 14.04.2015 võltsima Pinna teeninduses kuritegeliku ühenduse klientide allkirjasid ja võltsis ise 16.07.2015 SA Innovele koostatud avaldustes kuritegeliku ühenduse klientide allkirjasid, samuti AD, EDD ja VG Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise tõendeid. Ljubov Genrihsoni kuritegeliku tegevuse huvides sooritasid eesti keele eksameid veel AS, JO hüüdnimega „Broška“, TR, RU, OT poeg MT, VK, VK hüüdnimega „Puhlik“, AM ja SM, kellele Ljubov Genrihson tasus eksamite sooritamise eest vastavalt oma äranägemisele. Eksameid sooritasid ka kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikud.

Ljubov Genrihson kasutas oma kuritegelikus tegevuses erinevaid konspiratsioonivõtteid: vahetas telefoninumbreid ja telefone, kasutas helistamiseks ettejuhtuvate isikute telefone, enne eesti keele ja põhiseaduse eksameid viis Ljubov Genrihson isikud, kes pidid teise isiku eest eksamile minema, Elis Ilusalongi aadressile Mustamäe tee 24, Tallinn, kus muudeti isiku välimust sarnaseks kliendi dokumendil olevale fotole (värviti juukseid, kulme, valiti sobiv riietus jm). Ajavahemikul 2012 kuni 2015 olid Ljubov Genrihsoni kuritegeliku ühenduse kliendid AA, AB, AJ, AK, AM, AP, AE, AI, AK, AI, AB, AK, AJ, AA, AE, AT, AA, DS, DT, DK, EV, GI, ID, IK, IN, IK, JT, JM, LB, LT, MA, MS, MŽ, MG, NF, NL, OD, OT, OL, OF, OK, RM, RP, SŠ, SR, SK, SV, TK, TS, TU, TT, VZ, VL, VG, VK, VG, VS, VA, VK, VP, VF, VP, VT, VV, kelle eest Ljubov Genrihson korraldas eesti keele eksami tegemise ja kes taotlesid Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba või kellel keeleeksam oli vajalik sooritada seoses tööga. Tuvastatu kohaselt ei sooritanud AA, VA, AB, ID, AJ, IK, AK, RM, AM, JM, AP, VP, VP, TS, DS, MS, SŠ, VT, DT, JT, TT, OT, VV ise Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamit ja nende eksamite tegemise korraldas Ljubov Genrihson. Eelpoolnimetatud Ljubov Genrihsoni klientidest AA, AA, AA, MA, LB, AB, AE, AE, VG, MG, AJ, OK, IK, DK, RM, AM, RP, AP, VP, VS, SŠ, MŽ, OT, AT, TU, VV maksid Ljubov Genrihsonile kokku 41 450 (nelikümmend üks tuhat nelisada viiskümmend) eurot. Ljubov Genrihson määras kuritegeliku ühenduse kliendile Eesti kodakondsuse, elamisloa või eesti keele eksami hinna arvestades iga kliendi varalisi võimalusi, eesmärgiga, et klient igal juhul temalt teenust ostaks. Hinnad, mille osas kokku lepiti, ulatusid 500 eurost kuni 10 000 euroni. Tuvastatu kohaselt Ljubov Genrihsoni poolt juhitud kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud KarS §-s 296 lg 1; §-s 294 lg 2; §-s 298 lg 2; §-s 344 lg 1, §-s 347 lg 1, §-s 348 lg1, §-s 349, §-s 209 lg 1 sätestatud esimese ja teise astme kuritegude toimepanemisele. Ljubov Genrihson ja kuritegeliku ühenduse liikmed tegutsesid kuritegeliku ühenduse huvides kuni nende kinnipidamiseni käesolevas kriminaalasjas 2015. aasta sügisel. Sellise tegevusega pani Ljubov Genrihson toime KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja sinna liikmete värbamise.

Maakohus tugines kõnealuse 18. septembri 2019 määruse tegemisel ringkonnakohtu 5. juuni 2019 kohtumäärusele, milles ringkonnakohus leidis, et L. Genrihsoni käitumine kohtumenetluses, s.o ravimite mittevõtmine, millest tulenevalt ei ole tal võimalik kohtuistungitel osaleda, on arvestatav kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisena. Ringkonnakohus selgitas, et maakohtul on sisuliselt võimalik teha määrus, millega otsustada kriminaalmenetluse jätkamine ilma süüdistatava juuresolekuta. Kaitsja arvates puudub kriminaalmenetluse seadustikus alus, mille järgi oleks võimalik teha otsustust kriminaalmenetluse jätkamisest ja asja arutamisest ilma süüdistatava osavõtuta. Maakohus on viidanud ringkonnakohtu seisukohtadele, milles on selgitatud, et käesoleval juhul võiks kriminaalmenetluse arutamist jätkata süüdistatava juuresolekuta KrMS § 296 lg 2 p 3 alusel. Kaitsja selliste põhjendustega ei nõustu. Viidatud sätte järgi on võimalik kriminaalasja arutada süüdistatava osavõtuta, kui süüdistatav on pärast kohtuistungil ülekuulamist viinud end seisundisse, mis välistab tema osavõtu kohtulikust arutamisest, ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Käesoleval juhul ei ole aga süüdistatavat kohtuistungil üle kuulatud. Selle osas jõudis ringkonnakohus aga seisukohale, millega maakohus oli määruse tegemisel ka nõustunud, et kuivõrd süüdistatav on teadlikult jätnud ravimid võtmata, mille tulemusel ei ole ta võimeline istungitest osa võtma, on süüdistatav asunud kohtumenetluses õigusemõistmist süstemaatiliselt takistama, takistades seejuures enda ülekuulamist kohtulikul uurimisel järjepideva ja tahtliku kohtukõlbmatuks muutmisega. Seeläbi on süüdistatav kohtu sõnul sisuliselt keeldunud KrMS § 294 p 1 tähenduses ütluste andmisest kohtuistungil. Sellise arutluskäiguni oli kohus jõudnud, tuginedes Riigikohtu lahendile 3-1-1-86-14. Kaitsja märgib, et viidatud kriminaalasjas oli tegemist olukorraga, kus kohtupidamine toimus juriidilisest isikust süüdistatava suhtes, kellel puudus KrMS § 36 tähenduses pädev esindaja. Riigikohus leidis, et olukorras, kus juriidilise isiku pädev organ ei ole juhatuse liiget või liikmeid valinud ja kohus tuvastab, et selliselt on toimitud kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise eesmärgil, ning süüdistatava kohtusse kutsumiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ja temata on kohtulik arutamine võimalik, võib analoogiat aluseks võttes KrMS § 269 lg 2 p 2 järgi kriminaalasja erandlikult arutada juriidilisest isikust süüdistatava osavõtuta. Kaalutlused, millele Riigikohus tugines, olid ühelt poolt isiku võimalus end kriminaalmenetluses kaitsta ja viibida kohtuasja arutamise juures ning teiselt poolt menetlusökonoomia ja avalik huvi ehk see, et kuriteole järgneks hukkamõist. Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul ei oleks maakohus võinud tugineda Riigikohtu seisukohale ja seda analoogia korras kohaldada. L. Genrihson on füüsiline isik, kellele laienevad mitmed olulised põhiseaduslikud õigused võrreldes juriidilise isikuga, mh õigus kehalisele puutumatusele. Nimetatud kohtulahendit ei oleks saanud analoogia korras kohaldada ka seetõttu, et selles menetluses otsustati asja arutamine süüdistatava juuresolekuta seetõttu, et ei olnud olemas isikut, kes saaks kohtuistungil osaleda, s.o juriidilise isiku esindajat. Käesoleval juhul oli aga isik olemas, kes ei saanud kohtuistungil osaleda enda raske haiguse tõttu. Haiguse tõttu kohtuistungilt puudumist ei saa aga kaitsja hinnangul karistada selliselt, et otsustada asja arutamine süüdistatava juuresolekuta. KrMS § 269 lg 3 kohaselt, võib kohus lükata süüdistuse arutamise edasi kuni süüdistatava tervenemiseni, kui kriminaalasja arutamist takistab süüdistatava raske haigus, mis ei võimalda tal ilmuda kohtusse. Kaitsja rõhutab, et ei saa nõustuda asjaoluga, et süüdistatav hoidus kriminaalmenetlusest teadlikult kõrvale seeläbi, et ei võta ravimeid. Apellatsiooni esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistataval on tema tervisest tulenev probleem määratud ravimite võtmisel, kuna tema organism ei talu paljusid ravimeid. Antud asjaolu on kajastatud ka tema meditsiinilistes dokumentides. Kohus on ka ise mitmeid kordi nõustunud asjaoluga, et isikut ei saa sundida ravimeid võtma. Kaitsja selgitab, et süüdistatav L. Genrihson, tundes enda tervisenäitajate halvenemist, on igal korral juhindunud KrMS § 170 sätestatud nõuetest, pöördunud arstide poole ning esitanud kohtule ka tema mõjuval põhjusel ilmumise takistust kinnitava vastavasisulise meditsiinilise tõendi. Maakohus on alati esitatud tõendit aktsepteerinud ning tuvastanud, et L. Genrihson jäi ilmumata

KrMS §-s 170 nimetatud mõjuval põhjusel ning varasemalt ei ole kordagi tema suhtes peetud vajalikuks kohaldada KrMS § 138 ettenähtud tagajärgi. Seega on süüdistatav alati käitunud seaduse kohaselt, mistõttu on arusaamatu maakohtu otsustus arutada kriminaalasja süüdistatava juuresolekuta – apellatsiooni esitaja kordab, et raske haigus ei saa kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt sellise otsuse tegemise aluseks olla. PS § 24 lg-s 2 ette nähtud põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures on Riigikohtu praktika kohaselt seadusereservatsioonita põhiõigus, mis tähendab, et selle riive saab olla õigustatud üksnes teiste põhiõiguste või muude põhiseaduslikku järku väärtuste kaitseks. Kohtupraktikas on jõutud seisukohale, et õigus osaleda oma asja arutamisel ei ole absoluutne ja seda on võimalik piirata seaduses ettenähtud juhtudel ja alustel, eeskätt juhul, kus isik on ise põhjustanud olukorra, kus ta ei saa või ei soovi osaleda asja arutamisel. Käesoleval juhul ei ole süüdistatav tahtlikult põhjustanud olukorda, kus ta ei saa kohtuistungist osa võtta. Apellandi puhul on tegemist invaliidsuspensionäriga, kelle tervislikku seisundit arvesse võttes tuleb arvestada ka kohtuasja menetlemisel isikut kimbutavate terviseprobleemidega. Veel vähem saaks väita, et apellant ei soovi kohtuistungist osa võtta. Apellant on kohtumenetluse vältel aktiivselt esitanud kohtule avaldusi ja taotlusi, mis menetluse vaatevinklist just viitabki aktiivsele osalemisele ja osalemissoovile kohtumenetlusest. Maakohus on enese otsuses jõudnud vastupidisele seisukohale, kuid kaitsja jääb enda arvamuse juurde ning ei nõustu kohtu põhjendustega. Kohtu põhjendused on sündinud tugevalt subjektiivsest vaatevinklist arvestamata seejuures apellandi positsiooni. Seega ei saa kohtu põhjendusi pidada kuigi erapooletuks – kohtu eesmärk oli iga hinnaga jätkata menetlusega. Kahjuks on selle raames jäänud tahaplaanile kohtu kohustus tagada menetlusosaliste menetluslikud õigused. Kaitsja on seisukohal, et kuivõrd puudub alus kriminaalasja arutamiseks süüdistatava juuresolekuta, siis on käesoleval juhul oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 2 alusel. Seoses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega tuleb Harju Maakohtu kohtuotsus KrMS § 338 p 3 alusel tervikuna tühistada ning saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

3.4.KrMS § 338 p 4 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Karistuse mõistmisel maakohus leidis, et L. Genrihsoni karistust kergendavad asjaolud puuduvad (kohtuotsuse lk 193). Kaitsja ei nõustu sellise kohtu seisukohaga. KarS § 57 lg 1 p 7 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine kõrges eas inimese poolt. Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt võib kõrges eas inimene olla rauk (vanem kui 75 aastat) või isik, kes on jõudnud oodatava keskmise eluea lähedale, nt on 79 aasta vanune. Siiski võib kõrges eas olevaks pidada juba vanaduspensioniealist inimest. L. Genrihson oli kahtlustatavana kinnipidamise hetkel 27. oktoobril 2015 65-aastane. Täna on L. Genrihson 70aastane. Kuigi sellises eas inimese kohta ei saaks öelda, et tegemist on raugaga, on tegemist kindlasti vanaduspensioniealise inimesega. Kuivõrd kohus on leidnud, et apellant on süüdi toimepandud tegudes, oleks ta pidanud karistuse kohaldamisel arvestama ka KarS § 57 lg 1 p-s 7 väljatoodud karistust kergendava asjaoluga. Kohus seda teinud ei ole ning on suisa täielikult eitanud kergendavate asjaolude olemasolu. Lisaks võib KarS § 57 lg 2 järgi karistuse kohaldamisel arvestada ka KarS § 57 lg-s 1 loetlemata kergendavaid asjaolusid. Kui põimida KarS § 57 lg 1 p-s 7 sätestatud karistust kergendav alus apellandi tervisliku seisundiga (L. Genrihson on raskelt ja pöördumatult haige täieliku töövõimetusega pensionär), mida võib pidada kui KarS § 57 lg-s 1 loetlemata asjaoluks, on ilmne, et esineb lausa kaks karistust kergendavat asjaolu, mida kohus võiks karistuse kohaldamisel silmas pidada. Maakohus mõistis L. Genrihsonile, arvestamata seejuures karistuse kohaldamisel kergendavate asjaoludega, 8 aasta pikkuse vanglakaristuse, millest lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus pikkusega 6 aastat, 10 kuud ja 28 päeva. Arvestades L. Genrihsoni soliidset vanust ning krooniliseks muutunud terviserikkeid, minnakse karistuse elluviimisel vastuollu inimväärikuse põhimõtetega. On ilmne, et niivõrd pikka aega kestvad vanglatingimused aina süvendavad L. Genrihsoni tervisemuresid ning füüsiline düskomfort mõjub laastavalt ka psüühikale. Apellant vajab enda tervisliku seisundi stabiilsena hoidmise jaoks vaikset ja rahulikku keskkonda, sageli voodirežiimi ja tasakaalustatud toitumist. Vanglas paraku selliste tingimuste täitmine ei ole võimalik. Sedavõrd suure füüsilise ja psüühilise ängistusega, mis L. Genrihsonil vanglas tekiks, minnakse vastuollu põhiseadusliku inimväärikuse põhimõttega. Niisiis on maakohus vääralt jätnud arvestamata karistust kergendavate asjaoludega ning põhjustanud olukorra, kus apellandi vanglas viibimise korral rikutakse tema inimväärikust. Eelöeldust tulenevalt asub apellant seisukohale, et kuivõrd kohus ei ole karistuse kohaldamisel arvestanud karistust kergendavate asjaoludega, tuleb KrMS § 338 p 4 alusel kohtuotsus apellatsiooni korras tühistada.

8.3.Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava L. Genrihsoni põhisooviks on olnud tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine seoses isiku parandamatu haigestumisega KrMS § 199 lg 1 p 6; § 200 alusel, mida ta on oma taotlustes (s.h apellatsiooni taotluses) ka korduvalt sõnaselgelt väljendanud. Kohtukolleegium peab vajalikuks käsitleda L. Genrihsoni terviseseisundiga seonduvat just kohtumenetluse temapoolse takistamise kontekstis, ühtlasi vastates apellantide seisukohtadele süüdistatava suhtes läbi viidud kohtuarstlike ekspertiiside osas. Märkimist väärib, et süüdistatav lõpetas kohtuistungitel osalemise alates 29.01.2018, seega vahetult pärast seda, kui tema suhtes valmis 15.01.2018 kohtuarstlik ekspertiis nr 17E-AOK0022 (XXVI kd tl 113-124), mis ei olnud temale soodne ning milles ekspert asus seisukohale, et Ljubov Genrihsoni tervislik seisund ei ole takistuseks tema osalemisele kohtumenetluses. Maakohus määras süüdistatava taotlusel kriminaalasjas ka korduva isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi, millega võimaldas süüdistataval endal esitada omapoolseid küsimusi. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et kuigi korduv ekspertiis määrati süüdistatav L. Genrihsoni taotlusel, siis ei ilmunud ta vaatamata korduvatele kutsetele ka isiku kohtuarstlikule läbivaatusele, mistõttu teine ekspertiis on tehtud tervishoiuteenust tõendavate dokumentide alusel, samuti on kasutatud terviseinfosüsteemi andmeid ning isiku ekspertiisiakti nr 17E-AOK0022. Kohtukolleegium märgib, et süüdistatava taotlusel läbiviidud isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi tulemusena 18. aprillil 2019. a valminud eksperiisiakti nr 18E-AOK0024 järeldused riimuvad täielikult L. Genrihsoni suhtes teostatud varasema ekspertarvamusega nr 17EAOK0022. Mõlemad ekspertiisiaktid on selged ja vastuoludeta, nende järelduste kujunemine on ekspertiisiakti põhjal jälgitav ning ekspertide väited on kohtule üheselt arusaadaval viisil põhjendatud. Väärib märkimist, et keegi apellantidest ei osutagi ekspertiisiaktides sisalduvatele väidetavatele vastuoludele või vajalike lähteandmete puudumisele. Mõlemad apellandid üksnes ei

nõustu eksperdiarvamuste riimuva järeldusega, et L. Genrihson on võimeline osalema kohtuistungitel ja kandma karistust, kui ta tarvitab regulaarselt talle määratud raviskeemi kohaselt vererõhku alandavaid ravimeid. Kuna süüdistatava suhtes teostatud kohtuarstlike ekspertiiside nr 17E-AOK0022 ning nr 18E-AOK0024 arvamused on üheselt arusaadavad ning omavahel kooskõlas olevad, siis ei kuulunud rahuldamisele süüdistatava taotlus kohtuekspertide ringkonnakohtu istungile väljakutsumiseks ja ülekuulamiseks. Mõlemad apellandid ei nõustu omakorda maakohtu järeldusega, et süüdistatav hoidus kriminaalmenetlusest teadlikult kõrvale seeläbi, et ei võta ravimeid. L. Genrihson sisuliselt väidabki oma apellatsioonis, et ei peagi talle määratud ravimeid võtma, kuna tema organism ei talu paljusid ravimeid. Tema terviseseisundile kasuks tulevad dieet, rahu ja jalutuskäigud värskes õhus, mida pole talle kohtumenetluse käigus võimalik tagada. Kohtukolleegium apellantide sellise seisukohaga ei nõustu ning osundab, et eksperdid on korduvalt asunud seisukohale, et kuigi igal ravimil on kõrvaltoimed, arvestab raviarst ravimi väljakirjutamisel iga patsiendi tervisliku seisundi ja haiguse ravijuhistega, otsustades kas antud patsiendile see ravim sobib või mitte. L. Genrihsonile väljastatud ravimite vajadus on olulisem, kui sellega kaasneda võivad kõrvaltoimed. Lisaks leiti, et ravidokumentide alusel ei ole süüdistataval esinenud kordagi ravimitest tingitud allergilist reaktsiooni (nt allergilist nahareaktsiooni, hingamisraskust, anafülaktilist reaktsiooni). Lisaks ravimite tarvitamisele aitavad inimese tervise seisundit parandada ka muud tegurid, nt jalutuskäigud ja dieettoitumine, kuid L. Genrihsoni puhul ei ole see piisav, et vähendada insuldi ja infarkti tekke riski, vajalik on ka medikamentoosne ravi. Ekspertiisides on jälgitavalt kirjeldatud, kuidas sisuliselt normaliseerus süüdistatava seisund statsionaari tingimustes, kus ravimite kontrollitud võtmisel oli võimalik L. Genrihsonil saavutada normotoonilised vererõhuväärtused (kuni tasemeni 133/75 mmHg). Kohtukolleegiumi veendumusel jäävad paljasõnalisteks süüdistatava apellatsioonis talle väljakirjutatud ravimite võtmata jätmise põhjusena toodud tema subjektiivsed aistingud nagu iiveldus, peavalu ja tasakaaluhäired. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning kordab ringkonnakohtu teise koosseisu varasemat seisukohta, et talle väljakirjutatud ravimite sihiliku võtmata jätmisega vahetult enne kohtuistungite algust viis süüdistatav end süstemaatiliselt seisundisse, millega muutis end kohtukõlbmatuks.

esitamata aga kiirabikaardi ülejäänud osa, millest nähtuks patsiendi pöördumise põhjus, diagnoos, objektiivne leid, osutatud meditsiiniline abi, kiirabi brigaadi otsus. Veel esitas süüdistatav koos istungi edasilükkamise taotlusega ka 23.11.2020 kardioloogi ambulatoorse külastuse kaardi esimese lehe kahest, millest nähtub, et vahetult enne kohtuistungi algust (kell 10.00) tuli L. Genrihson kell 08.34 südamearst JI vastuvõtule, kus oli tal mõõdetud vererõhu väärtusteks esimesel mõõtmisel 240/110 mmHg ning teisel mõõtmisel 210/100 mmHg. Samuti nähtub kardioloogi külastuse kaardist, et patsiendi seisund on stabiilne, ta põeb hüpertensiooni 18 aastat, nähtuvad kaasnevad (isiku kohtuarstliku ekspertiisides arvesse võetud) kaasnevad haigused. Haigusjuhu ravitulemuse lahter on jäänud arsti poolt kas täitmata või jätkub teisel leheküljel, mis on jäänud süüdistatava poolt kohtule edastamata. Märkimist väärib, et nähtuvalt avalikest allikatest (www.medicum.ee) kardioloog JI võtab patsiente vastu Lasnamäe Medicum’is aadressil Punane 61, Tallinnas esmaspäeviti kella 08.00-st 16.00-ni. 23.11.2020 oli esmaspäev. See tähendab, et kohtuistungi päeva varahommikul sõitis süüdistatav oma elukohast (Ehitajate tee 70, Tallinn, kuhu öösel oli välja kutsutud ka kiirabi) teise linna otsa oma terviseseisundi fikseerimiseks. Samal päeval kell 09.14 edastas süüdistatav oma e-posti aadressilt < XXX> ringkonnakohtule kirjaliku taotluse istungi edasilükkamiseks ning 8 skanneritud manust oma terviseseisundi tõendamiseks. Kohtukolleegium asub seisukohale, et kuigi kohtuistungi toimumise päeval on süüdistatav kahel korral pöördunud meditsiinilise abi saamiseks kiirabi ja kardioloogi poole ning temal oli tõesti fikseeritud kõrge vererõhu väärtus (teisel mõõtmisel 210/100 mmHG), ei nähtu süüdistatava poolt esitatud dokumentatsioonist, et tema 23.11.2020 tuvastatud terviseseisund oleks takistanud tal kohtuistungist osa võtta. Süüdistatav on olnud 23.11.2020 nii öösel, kui ka varahommikul väga aktiivne - liikus linnas ringi, isiklikult koostas ja saatis kohtule dokumente kohtuistungi edasilükkamise eesmärgil.

Kohtukolleegium kaitsjaga ei nõustu ning on asunud eelpool seisukohale, et süüdistatav teadlikult takistab kohtumenetluse läbiviimist enda suhtes, märgib, et ringkonnakohus on oma 05.06.2019 määruses kaitsja selliste argumentide osas juba seisukoha võtnud. Kaitsja üksnes jätkuvalt ei nõustu 05.09.2019 ringkonnakohtu määruses ning maakohtu otsuses korratud põhjendustega kriminaalasja arutamisest süüdistatava osavõtuta. Kohtukolleegium märgib, et süüdistatava õigus kohtuistungist isiklikult osa võtta ei ole absoluutne ning kohtulik arutamine süüdistatava osavõtuta ongi võimalik KrMS § 296 lg-s 2 loetletud erandlikel juhtudel. Ringkonnakohus kordab RKKK nr 3-1-1-86-14 väljendatud seisukohta, et süüdistatava õigustele vastandub tema kohustus võtta osa kohtulikust arutamisest, mille tagamiseks on seadusandja sätestanud mitme põhiõigusi riivava kriminaalmenetlust tagava sunnivahendi rakendamise võimaluse. Ühelt poolt tuleb kriminaalmenetluses tagada isikule võimalus ennast kaitsta ja viibida oma kohtuasja arutamise juures. Teiselt poolt peab arvestama ka menetlusökonoomiat ja avalikku huvi ehk seda, et kuriteole järgneks hukkamõist. Isiku õiguste tagamine riigi poolt peab olema efektiivne, s.t et riik peab kehtestama reaalselt toimiva mehhanismi, et isik saaks enda õigusi (sh menetluslikke tagatisi kriminaalmenetluses) realiseerida. Samas ei saa sellises riigi kohustuses näha absoluutset nõuet, et riik peaks isiku huvide tagamise nimel ohverdama kõik muud huvid ka olukorras, kus isik enda huvide paremast tagamisest huvitatud ei ole. Seega tuleb leida mõistlik tasakaal, mille tarbeks ongi kriminaalmenetluses ette nähtud süüdistatava kohtulikust arutamisest osavõttu reguleeriv norm. Ei ole õige kaitsja argument sellest, et viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-86-14 puhul omas tähtsust just asjaolu, et tegemist oli juriidilisest isikust süüdistatavaga ning sellel ei olnud üldse esindajat. Kohtukolleegiumi veendumusel omab tähtsust hoopis kohtumenetluse takistamise fakt. See, kuidas kohtumenetlust takistatakse, ei oma aga tähtsust. Menetletavas kriminaalasjas seisneb kohtumenetluse takistamine süüdistatava enda sihilikus viimises kohtukõlbmatusse seisundisse. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud lugeda, et olukorras, kus süüdistatav on asunud kohtumenetluses õigusemõistmist süstemaatiliselt takistama, takistades seejuures enda ülekuulamist kohtulikul uurimisel järjepideva ja tahtliku kohtukõlbmatuks muutmisega, on süüdistatav sisuliselt keeldunud KrMS § 294 p 1 tähenduses ütluste andmisest kohtuistungil. KrMS § 294 p 1 kohaselt, kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, mida on maakohus antud juhul ka teinud.

• IS KarS §-de 349; 296 lg 1; 344 lg 1 ja 255 lg 1 järgi; • OT KarS §-de 349; 296 lg 1; 344 lg 1; 347 lg 1 ja 255 lg 1 järgi; • JB KarS § 255 lg 1 järgi; • AK KarS § 255 lg 1 järgi. Kohtuotsus nende isikute suhtes jõustus 22.02.2017. Kohtukolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et seadus ei võimalda kriminaalasja kokkuleppemenetluseks eraldada süüdistatavate suhtes mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega. 01.09.2011 ja 01.07.2014 jõustunud KrMS redaktsiooniga muudeti selle ajani kehtinud KrMS § 216 selliselt, et kriminaalasjadest, milles isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises, võidakse eraldada kriminaalasi kahtlustatava või süüdistatava suhtes või jätta selline kriminaalasi ühendamata, kui isik pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist taotleb kriminaalasja lahendamist lühimenetluses või kokkuleppemenetluses ning lühimenetluse või kokkuleppemenetluse kohaldamine ei ole võimalik vastavalt § 233 lõike 2 punktis 2 või § 239 lõike 2 punktis 3 nimetatud asjaolu tõttu. Selliselt on alates 01.07.2014 mitme süüdistatavaga kriminaalasjades osa süüdistatavate kokkuleppemenetluse kohaldamise taotlusel kriminaalasja eraldamine nende suhtes KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel võimalik. Kõik eraldi kokkuleppemenetlusega nõusutnud ning neile inkrimineeritud kuritegudes süüdi mõistetud endised kaassüüdistatavad olid praegu menetletavas kriminaalasjas maakohtusse välja kutsutud. Osa nendest kasutas KrMS § 71 lg 2 p-st 2 tulenevat võimalust maakohtus ütluste andmisest keelduda. Maakohus avaldas nõuetekohaselt kohtuistungil KrMS § 291 lg 1 p 2 kohaselt prokuratuuri taotlusel ütluste andmisest keeldunud endiste kaassüüdistatavate poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavatena antud ütlused. Selliselt on tegemist lubatavate tõenditega. Süüdistatav põhjendas oma apellatsioonis endiste kaassüüdistatavate ringkonnakohtusse väljakutsumise vajadust sooviga neid ristküsitleda. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud taotlus on põhjendamatu olukorras, kus endistel kaassüüdistatavatel on seadusest tulenev õigus ütluste andmisest keelduda, mida suurem osa nendest ka ära kasutanud on ning teiseks, käitub L. Genrihson ise menetlust takistavalt, kui kehva tervise ettekäändel kohtuistungitele ei ilmu, mistõttu isegi teda ei ole kohtumenetluses õnnestunud süüdistatavana üle kuulata.

13.Süüdistatav toob oma apellatsioonis välja, et menetlusesse jäid seadusevastaselt kaasamata kolmandate isikutena AV ja NŠ, kes on arestitud ja maakohtu poolt konfiskeeritud vara seaduslikud omanikud. Ringkonnakohus sellise apellandi seisukohaga ei nõustu ning märgib, et süüdistataval on õigus esitada apellatsiooni vaid enda huvide kaitseks ning menetlusotsuste vaidlustamiseks, mis on seotud vahetult temaga. Selline arusaam tuleneb tõsiasjast, et süüdistataval ei ole kriminaalmenetluses teiste isikute esindamise volitusi. Kriminaalmenetluse jooksul ei olnud AV ja NŠ kolmandate isikutena menetlusse kaasatud, kuna süüdistuse versiooni kohaselt nende nimele vormistatud menetluses arestitud vara tegelikuks omanikuks, ainukasutajaks ning –käsutajaks oli süüdistatav L. Genrihson. Mööda ei saa vaadata ka asjaolust, et L. Genrihsoni süüdistatakse ja on maakohtu poolt ka süüdi tunnistatud muuhulgas AV nimele vormistatud võltsitud erinevate tähtsate isiklike dokumentide hankimise katses, hankimises ja kasutamises. L. Genrihson esitles end AVna ning sai võltsitud AV elamisloakaardi alusel alates 2007. aastast kuni 2016 AV pensioni, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 1 järgi. Samuti L. Genrihsoni süüdistatakse ja on süüdi tunnistatud NŠ nimele vormistatud võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimises ja kasutamises. NŠ on isik, kelle identiteeti L. Genrihson 1998. aastast alates kasutas. L. Genrihson kasutas NŠ nimele tehtud võltsitud dokumenti NŠ nimele arvelduskonto avamisel ja lepingu allkirjastamisel. Maakohus on lisaks tuvastanud, et süüdistatava õde AV piiriületuste andmebaasist on näha, et Venemaa kodanik AV ei ole alates 1997. a Eesti Vabariigi riigipiiri ületanud. Süüdistatav L. Genrihsoni enda ütluste kohaselt polnud ta oma õde näinud vähemalt 8 aastat enne esimesi ülekuulamisi, so alates 2007. aastast ning ta ei olnud kindel, kas õde on elus. Esitatud apellatsioonis väidab süüdistatav aga vastupidist. Tunnistajate ütlustega on kohtumenetluses tuvastatud, et NŠ elab juba kakskümmend aastat Venemaal, abiellus uuesti ja kannab perekonnanime X, vahepeal pole Eestis käinud. Apellatsioonimenetluse jooksul on ringkonnakohtule 12.10.2020 saabunud vene keeles käekirjaliselt vormistatud kaebus, kus selle esitanud isik nimetab end AV-ks ning hilinenult (apellatsioonitähtaja väliselt) vaidlustab tema omandis oleva korteri aadressil Tallinn, XXX ning tema arveldusarvel olevate rahaliste vahendite konfiskeerimist. Ringkonnakohus jätab esitatud kaebuse tähelepanuta, kuna AV nimelt 12.10.2020 esitatud apellatsioon on esitatud hilinenult, see on allkirjastamata, sellel puuduvad esitaja kontaktandmed. Lisaks sellele nähtub 12.10.2020 ringkonnakohtusse saabunud apellatsioonist, et see on koostatud 11.10.2020. AV aga ei viibi Eestis ega ületanud Eesti Vabariigi riigipiiri alates 1997. aastast. Seega on võimatu, et nimetatud kaebus ühe ööpäeva jooksul Venemaalt Tallinna Ringkonnakohtusse jõudis. Lisaks väärib märkimist, et kaebuse juures on raskesti loetav AV poolt L. Genrihsoni nimele väljastatud notariaalse volituse valguskoopia, millel väidetavalt AV poolt tervikuna väljakirjutatud nime käekiri selgelt ja üheselt erineb kohtule esitatud kaebuse käekirjast. Ringkonnakohtul on seega kujunenud veendumus, et nimetatud kaebuse esitajaks ei ole AV. Kriminaalmenetlusse kolmandana isikuna kaasatud DDG oli maakohtu poolt kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud (XXVII kd tl 166-172) ning pole maakohtu otsust vaidlustanud.

14.2.Ringkonnakohus leiab, et L. Genrihsonile esitatud süüdistuses KarS § 256 lg 1 järgi ei ole kirjeldatud kõiki selle koosseisu objektiivseid elemente ega nende aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Arutatava kriminaalasja puhul ei saa mööda vaadata enne 1. jaanuari 2015 kehtinud redaktsioonist, kuna süüdistuse kohaselt on L. Genrihson tegutsenud kuritegeliku ühenduse juhina 2001. aastast alates. Kuni 31.12.2014 defineeris karistusseadustik kuritegelikku ühendust, kui kolmest või enamast isikust koosnevat püsivat isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendust, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Maakohus on küll sellele asjaolule tähelepanu asjakohaselt juhtunud, kuid jättis tähelepanuta, et ühenduse poolt nõutavat varalise kasu saamise eesmärki L. Genrihsonile esitatud süüdistuse osa KarS § 256 lg 1 järgi üldse ei sisalda. Kohtukolleegiumi veendumusel selliseks etteheiteks ei saa lugeda süüdistuses mainitud varalist kasu, millist on saanud KTÜ liikmetena politseiametnikud ŽR ja LS. Varalise kasu saamise etteheiteks ei saa samuti käsitleda süüdistuses sisaldavaid faktilisi asjaolusid, et L. Genrihson määras kuritegeliku ühenduse kliendile Eesti kodakondsuse, elamisloa või eesti keele eksami hinna arvestades iga kliendi varalisi võimalusi, eesmärgiga, et klient igal juhul temalt teenust ostaks, ning hinnad, mille osas kokku lepiti, ulatusid 500 eurost kuni 10 000 euroni. Kohtukolleegium leiab, et varalise kasu saamise eesmärki peab süüdistuses omistama kuritegelikule ühendusele tervikuna (mitte selle üksikutele liikmetele) ning süüdistus peab sisaldama nii täpset kriminaalõiguslikku etteheidet kui ka seda sisustavaid faktilisi asjaolusid. Kohtukolleegium leiab, et maakohus väljus süüdistuse piiridest, kui tõendite analüüsi tulemusena asus seisukohale, et L. Genrihsoni loodud ja juhitud KTÜ vastas kuritegeliku ühenduse

14.3.Süüdistatav toob oma apellatsioonis välja asjakohaseid KTÜ-t iseloomustavaid tunnuseid ning leiab, et tõendatud ei ole tema poolt KTÜ loomine ja juhtimine, ühenduse kuritegelik eesmärk, selle liikmete allumine süüdistatava korraldustele ning tegutsemine ühise kuritegeliku eesmärgi nimel. Vastuseks sellele argumendile märgib kohtukolleegium, et maakohus on õigesti viidanud asjakohasele kohtupraktikale (RKKKo nr 3-1-1-57-09 ja 1-16-6452) kuritegeliku ühenduse iseloomustavate tunnuste tuvastamise osas. Maakohus asus seisukohale, et L. Genrihsoni KTÜ vastas kuritegeliku ühenduse tunnustele järgmiste kriteeriumide osas: 1) sellel oli vähemalt kolm liiget; 2) tuvastatud on isikutevaheline ülesannete jaotus; 3) ühendus oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil; 4) L. Genrihsoni KTÜ liikmed olid allutatud kindlatele reeglitele; 5) neil oli hierarhiline struktuur, tööjaotus, oli ühiskassa, millest L. Genrihson maksis kõigile KTÜ liikmetele, aga ka KTÜ eesmärkide nimel kuritegusid toime pannud isikutele (nt keeleeksami sooritanud TRle, AS-le jt, aga ka ilusalongi teenuste eest, mis võimaldasid isikutel konspireerida, teise isikuna esineda jne); 6) oli distsipliin (KTÜ liikmed pidid olema pidevas valmiduses koheselt reageerida, oli ka tagatud nö omade eest hoolitsemine). Maakohus tuvastas siiski ühe kriteeriumi, mille järgi ei vasta L. Genrihsoni juhitud isikute võrgustik kuritegeliku ühenduse tunnustele. Nimelt viitas maakohus asjakohasele kohtupraktikale, et kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab Riigikohtu otsuste kohaselt omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Maakohus leidiski õigesti, et sellele Riigikohtu poolt otsustes korduvalt väljendatud kuritegelikule ühendusele iseloomulikule tunnusele L. Genrihsoni poolt loodud ja juhitud KTÜ ei vasta. Kohtukolleegiumi veendumusel tuvastas maakohus veatult, et KTÜ ei oleks olnud võimeline jätkama oma eesmärgipärast tegevust, kui KTÜ juht L. Genrihson oleks mingil põhjusel kõrvale astunud või vahetunud. Selle KTÜ toimimine oli võimalik ainult tänu selle juhi L. Genrihsoni autoriteedile, tema sidemetele ja teadmistele ning oskustele. L. Genrihson on olnud kuritegelikult aktiivne dokumentide võltsimisel ja teiste isikute eest keeleeksamite sooritamisel tema enda sõnade kohaselt vähemalt 30 aastat, selle aja jooksul on tal välja kujunenud võrgustik isikutest, kes sellist teenust vajasid, aastate jooksul kasutasid ning kelle kaudu levis info võimalusest ebaseaduslikul teel Eesti Vabariigi kodakondsust saada. Selline info liikumine tagas pideva klientide juurdevoolu ning seeläbi ka pideva kriminaaltulu. L. Genrihson oli vähemalt kuni oma kinnipidamiseni selles sfääris (eesti keele tasemeeksamite ja PS ning kodakondsuse tundmise eksamite sooritamises, EV kodakondsuse ja elamislubade vormistamises ebaseaduslikult) vaieldamatult autoriteet. Kui ühel päeval ei oleks tema panust KTÜ tegevusse enam olnud, siis ei oleks ühenduse teised liikmed võimelised juhi kohta üle võtma ja seega KTÜ eesmärgipärast tegevust jätkama. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu senise kohtupraktika tõlgendusega ning lõppjäreldusega, et siiski on võimalik jaatada KTÜ eksisteerimist väga spetsiifilist laadi kuritegude puhul, kus autoriteedi ja kuritegeliku know-how omava juhi äralangemisel ei oleks KTÜ võimeline oma eesmärgipärast tegevust jätkama. Kohtukolleegiumi veendumusel seisnebki KTÜ suurem karistatav ohtlikkus just selle püsivuses ehk ühenduse kui organisatsiooni püsivuses, kus selle ühe (sh juhi) või osa liikmete äralangemisel, on ühendus jätkuvalt võimeline jätkama selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist läbi oma liikmete roteerumise. Maakohus ongi õigesti tuvastanud, et ilma L. Genrihsoni juhtiva rolli ja juhendava teopanuseta, ei oleks tema juhitud isikute grupp iseseisvalt võimeline oma kuritegelike eesmärkide poole pürgima. Kohtukolleegium märgib, et süüdistuses toodud sõnasute kohaselt oli kuritegeliku ühenduse eesmärgiks kuritegeliku ühenduse poole pöördunud isikutele soovitud Eesti kodakondsuse, elamisloa vm dokumendi saamise/väljastamise

15.Kohtukolleegium märgib, et kuigi apellantide põhiliseks lõpptaotluseks on süüdistatava õigeksmõistmine kõigis temale inkrimineeritud kuritegudes, ei tooda esitatud apellatsioonides siiski mitte ühtegi sisuslist argumenti, miks ei leidnud tõendamist või on valesti kvalifitseeritud süüdistatava tegevus KarS § 298 lg 2 p 1, 2, § 298 lg 1 - § 22 lg 2; § 348 lg 1, § 344 lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg 2, § 349 - § 22 lg 2 järgi. Süüdistatav toob oma apellatsioonis välja, et maakohus ei ole ära näidanud kõigi KarS § 345 ja § 209 koosseisu tunnuste realiseerimist süüdistatava poolt. Maakohus ei ole näidanud, millist omakasu on süüdistatav saanud kelmuse toimepanemise ning milliseid õigusi on ta omandanud või kohustustest vabanenud võltsitud dokumendi kasutamise toimepanemise tulemusena. Süüdistatav leiab, et tema on põhjendamatult süüdi mõistetud ka KarS § 347 järgi kuriteo toimepanemises, kuna ta pole ise ühtegi dokumenti võltsinud. Kõik selles süüdistuse episoodis etteheidetud ametlikud dokumendid olid välja antud riigi ametiasutuste poolt ning ühtegi nendest pole võltsitud. Kohtukolleegium süüdistatava eeltoodud argumentidega ei nõustu ning osutab esmalt, et L. Genrihsoni ei olnudki süüdistatud ega süüdi mõistetud KarS § 345 lg 1 järgi. Ringkonnakohus leiab, et süüdistata viidatud teised etteheited ei lükka aga ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas L. Genrihsonile inkrimineeritud ülejäänud kuritegude osas KarS § 298 lg 2 p 1, 2, § 298 lg 1 - § 22 lg 2, § 348 lg 1, § 344 lg 1, § 347 lg 1; § 347 lg 1 - § 22 lg 2, § 209 lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg 2, § 349 - § 22 lg 2 järgi. Maakohus on veenvalt põhjendanud kriminaalasjas uuritud tõendite kogumi hindamise põhjal oma siseveendumuse kujunemist. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuste põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus uuritud tõendite nende kogumis hindamise tulemusena, jõudis ainuõigele seisukohale, et leidis tõendamist, et L. Genrihson on muuhulgas endale hankinud ning aastate vältel kasutanud AV ja NŠ identiteete ning on selliselt käitudes pannud toime temale süüdistuses esitatud kuriteod KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 2; KarS § 348 lg 1; § 344 lg 1; § 209 lg 1 järgi. Kordamata maakohtu veenvaid ning jälgitavaid põhjendusi, kuidas L. Genrihson hankis endale erinevaid AV ja NŠ nimele vormistatud võltsitud tähtsaid isiklikke dokumente, märgib kohtukolleegium süüdistatava argumentidega nõustamata, et maakohus leidis tõendatuks ning näitas õigesti, millist omakasu süüdistatav nende dokumentide kasutamise tulemusena sai ning milliseid õigusi omandas ja realiseeris. Lisaks märgib kolleegium, et tähtsa isikliku dokumendi võltsimine KarS § 347 tähenduses on juba iseenesest eraldi kuriteokoosseis, mis ei näe koosseisulise tunnusena ette selle alusel õiguste omandamist või kohustustest vabanemist, kuna selline dokument täidab isiku tuvastamise ülesannet. Sellise võltsitud dokumendi hankimine ja kasutamine on aga käsitatav ebaseaduslike õiguste realiseerimisena ning on eraldi karistatav KarS § 348 lg 1 järgi. Nii on maakohus põhjendatult leidnud, et 01.07.2014 L. Genrihson Swedbank pangakontoris esinedes NŠ-na ning kasutades NŠ isikut tõendavat dokumenti, avas NŠ nimele pangakonto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY võltsides arvelduskonto lepingus NŠ allkirja. Samuti 30.06.2015 kella 10.47 paiku aadressil Endla 45, Tallinn asuvas Kristiine

Kaubanduskeskuse Swedbank kontoris kasutas L. Genrihson NŠ välismaalase passi nr XXXXXXXXX pangakaardilt blokeeringu mahavõtmiseks, mis on õigesti kvalifitseeritud KarS § 348 lg 1 järgi teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisena. Vastuseks süüdistatava argumendile, et tema pole isiklikult ühtegi tähtsat isikliku dokumenti võltsinud, kuna süüdistuses nimetatud dokumendid olid väljastatud PPA poolt ametlikult märgib ringkonnakohus, et kaastäideviimise vormis KarS § 347 lg 1 järgi ainsa kuriteo episoodina süüdistatakse L. Genrihsoni kokkuvõtvalt DM nimele EL kodaniku tähtajalise elamisõiguse vormistamiseks altkäemaksu eest Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna töötaja ŽR-le DM valeandmete ja -fotode edastamises. Võltsitud DM Eesti Vabariigi isikutunnistus nr KKKKKKKK võeti 30.10.2015 L. Genrihsoni sõiduki läbiotsimisel ära. NŠ ja AV nimele vormistatud isiklike dokumentide võltsimises süüdistatakse L. Genrihsoni kuriteole kihutamise vormis. AV ja NŠ dokumentide võltsimise kallutamine L. Genrihsoni poolt seisnes kokkuvõtvalt selles, et ta kihutas OT esitama PPA töötaja ŽR-le, kes oli teadlik, et taotlusdokumentide esitajaks ei ole AV ega NŠ nende nimelt esitama PPA-le võltsitud taotlusdokumente, andma nende eest oma (OT) sõrmejälgi, võltsima nende allkirju ning esitama muudetud välimusega L. Genrihsoni foto. Selle tulemusena olid Eesti Vabariigi poolt ametlikult valmistatud ja ŽR poolt väljastatud AV ja NŠ nimele vormistatud fiktiivsed tähtsad isikulised dokumendid (välismaalase passid, elamisloakaart), osa millistest oli L. Genrihsonilt läbiotsimisel leitud ja äravõetud. Kohtukolleegium märgib, et dokumendi võltsimine võib seisneda intellektuaalses või materiaalses võltsimises. Intellektuaalne võltsimine tähendab dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis sisult ei ole õiged (RKKK 3-1-140-11, p 13). Tegemist on fiktiivse ehk võltsitud dokumendiga, mis on oma vormilt autentne, ehkki sisult vale. Kohtukolleegiumi veendumusel, olukorras, kus fiktiivsete tähtsate isiklike dokumentide vormistamise kaasaaitajaks oli politseitöötaja, kes võttis teadvalt vastu võltsitud taotlusdokumente, fotosid, allkirju vormilt autentsete tähtsate isiklike dokumentide vormistamiseks, on alust rääkida selliste dokumentide intellektuaalsest võltsimisest ning L. Genrihsoni poolt kuriteo koosseisu realiseerimisest KarS § 347 lg 1 järgi. Süüdistatavale etteheidetud kuritegu KarS § 209 lg 1 järgi on seotud süüdistatava poolt võltsitud AV tähtsate isiklike dokumentide alusel viimase identiteedi kasutades Sotsiaalkindlustusametilt perioodil 01.10.2012 - 31.08.2016 töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese toetuse väljapetmises. Kohtukolleegium leiab, et maakohus, uuritud tõendeid (sh süüdistatava enda süüd omaksvõtvate ütlustega) kogumis hindamise tulemusena luges veatult tõendatuks, et L. Genrihsoni poolt kelmuse toimepanemine selles, et tema esinedes AV-na, kasutades võõrast identiteeti ja esitades AV nimele väljastatud elamisloakaardi nr XXXXXXXXX, millel oli tema enda foto, mille tegemiseks oli muutnud enda välimust, et mitte olla L. Genrihsonina äratuntav, esitas alates 21.03.2007 - 18.08.2014 korduvalt Sotsiaalkindlustusametile taotlusi AV töövõimetuse tuvastamiseks ning töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetuste määramiseks, kusjuures pension tegelik saaja ei olnud AV vaid L. Genrihson. Sotsiaalkindlustusameti eksimusse viimine toimus L. Genrihsoni poolt dokumentide esitamise kaudu, kuna töövõimetuspension ja puue määrati kirjalike tõendite alusel isikut läbi vaatamata. L. Genrihson lõi Sotsiaalkindlustusametile ebaõige ettekujutuse, et eksisteerib AV nimeline isik, kellel on oma terviseseisundist tulenevalt õigus saada töövõimetuspensionit ja puudetoetust viies kannatanu eksimusse, mille tagajärjel tegi Sotsiaalkindlustusamet varakäsutuse ja maksis AV-le perioodil 01.10.2012 - 31.08.2016 töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese toetust kokku summas 15 897,06 eurot, tekitades Sotsiaalkindlustusametile varalist kahju samas summas. Raha tegelikuks saajaks oli aga L. Genrihson. Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et sellise tegevusega pani L. Genrihson kavatsetult toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule jätkuva varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu

16.Ebaõige on süüdistatava apellatsioonis toodud seisukoht, et maakohus võttis menetlusse Sotsiaalkindlustusameti aegunud hagi ning rahuldas hagi täielikult ilma tõendeid hindamata. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerivad esmajoones TsÜS § 150 lg-d 1 ja 3. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg 3 näeb ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Seega peab kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumise kontrollimisel eraldi tuvastama nii aja, mil isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai kui ka aja, mil leidis aset kahju põhjustanud tegu või sündmus. Üldjuhul on otstarbekas esmalt tuvastada, kas kahju tekitamisest on möödunud kümme aastat või enam. Kui see on nii, siis on nõue TsÜS § 150 lg 3 järgi aegunud. Peaks aga kahju põhjustanud teost või sündmusest olema möödas vähem kui kümme aastat, tuleb järgnevalt kindlaks teha, kas ajast, mil õigustatud isik sai või pidi saama teada nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust, on möödas kolm aastat või enam. Jaatav vastus sellele küsimusele tähendab, et nõue on ikkagi aegunud (TsÜS § 150 lg 1 järgi), eitava vastuse korral aga nõue aegunud ei ole. Kui TsÜS § 150 lg-s 3 ette nähtud kümneaastane maksimaalne aegumistähtaeg hakkab kulgema kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest, siis TsÜS § 150 lg-s 1 ette nähtud kolmeaastast n-ö subjektiivset aegumistähtaega arvestatakse ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust. Üldjuhul võib eeldada, et kriminaalasjas kannatanu teab või peab teadma kahju hüvitama kohustatud kahtlustatavast, süüdistatavast või tsiviilkostjast hiljemalt ajast, mil menetleja võimaldab tal KrMS § 224 lg 2 korras tutvuda kriminaaltoimikuga, milles sisalduvad faktilised asjaolud osutavad konkreetsele isikule kui kahju hüvitama kohustatule (RKKK nr 3-1-1-106-12). Menetleja poolt kannatanul kriminaalasja materjalidega tutvumise võimaldamise aega kriminaalasja materjalidest ei nähtu. Tuvastatav on, et L. Genrihson oli kahtlustatavana kinni peetud 27.10.2015. a ning KarS § 209 lg 1 järgi kahtlustatavana ülekuulatud 04.10.2016 (kd XXXVI lk 143). Seda kuupäeva tuleb lugeda päevaks, mil kannatanu sai teada, et temale kahju tekitamises kahtlustatakse L. Genrihsoni. Sotsiaalkindlustusamet on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi 26.10.2016, seega nõude esitamise ajal kolmeaastane tähtaeg möödunud ei ole ning Sotsiaalkindlustusameti nõue pole aegunud. Nähtuvalt maakohtu otsusest on kohus Sotsiaalkindlustusameti hagi rahuldamisel kõiki tõendeid kogumis hinnanud ning on põhjendatult tuvastanud, et L. Genrihson esitas perioodil alates 21.03.2007 kuni 18.08.2014 korduvalt, kasutades AV nimele väljaantud võltsitud dokumente, Sotsiaalkindlustusametile taotlusi AV töövõimetuse tuvastamiseks ning töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetuste määramiseks tekitades sellega Sotsiaalkindlustusametile perioodil 21.03.2007 kuni 31.08.2016 materiaalse kahju kokku 30 000,05 eurot, mis olid kannatanu poolt taotlejale välja makstud. Arvestades kannatanu hagiavalduses toodud asjaolu, et KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu aegub 5 aasta jooksul toime panemisest, esitas Sotsiaalkindlustusamet L. Genrihsoni vastu kahjunõude L. Genrihsoni poolt ainult perioodil 18.08.2014 kuni 31.08.2016 esitatud valeandmete alusel AVle makstud töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese toetuse osas summas 15 897,06 eurot, mis oli maakohtu poolt VÕS § 1043 alusel õigesti rahuldatud. III.

17.Süüdistatav ja tema kaitsja vaidlustavad süüdistatavale mõistetud liitkaristust. Süüdistatava õigeksmõistmine KarS § 256 lg 1 järgi tingib maakohtu otsuse tühistamise ka mõistetud liitkaristuse osas. Lisaks väärib tähelepanu kaitsja apellatsioonis esitatud argument, et süüdistatava süüdi tunnistamisel KarS § 209 lg 1 järgi lähtus maakohus oma põhjendustes selle paragrahvi praegu kehtivast regulatsioonist olukorras, kus L. Genrihson süüdistatakse KarS § 209 lg-s 1 järgi kuriteo toimepanemises ajavahemikul 21. märts 2007 kuni 18. august 2014, kus tol ajal kehtinud redaktsioon nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Praegu kehtiva redaktsiooni kohaselt on KarS § 209 lg 1 järgi toime pandud kuritegu karistatav rahalise karistuse või kuni nelja-aastase vangistusega. Õige on kaitsja tähelepanek, et KarS § 209 lg 1 järgi süüdistatavale karistuse mõistmisel oleks maakohus pidanud juhinduma sanktsioonist, mis nägi ette kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtukolleegium leiab, et KarS § 209 lg 1 järgi karistuse mõistmisel on maakohus õigesti tuvastanud, et Eesti riik Sotsiaalkindlustusameti kaudu maksis L. Genrihsonile ebaõigetel alustel teise isiku nimelt pensioni 9 aasta vältel, seega tema süü selles episoodis on keskmisest suurem. Selliselt on siiski veatu maakohtu lõppjäreldus, et selle kuriteo toimepanemise eest tuleb süüdistatavat karistada sanktsiooni keskmäärast pikema vangistusega, milleks on 2 aastat. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt KarS § 298 lg 2 p 1, 2; § 347 lg 1; § 348 lg 1; § 344 lg 1; § 209 lg 1; § 344 lg 1; § 349 - § 22 lg 2 süüdistatavale mõistetud põhikaristused on igati põhjendatud ning vastavad seaduse ja kohtupraktikas väljakujunenud karistuse mõistmise põhimõtetele. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus apellatsioonikohus tühistab L. Genrihsoni süüdimõistmise ning karistamise KarS § 256 lg 1 järgi, raskeimaks süüdistatavale mõistetud põhikaristuseks jääb KarS § 298 lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud 4-aastane vangistus. Õige on ka liitkaristuse mõistmisel maakohtu poolt KarS § 64 lg 1 alusel kohaldatud üksikkaristustest rakseima suurendamise põhimõtte. Ringkonnakohus mõistab seega L. Genrihsonile KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kohtukolleegium leiab, et asjakohased ning põhjendatud on apellantide seisukohad süüdistatava kõrgest vanusest, töövõimetusest ning halvast tervisest, mis koosmõjul teevad süüdistatava poolt mõistetud vangistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Lisaks tuleb märkida, et L. Genrihson pani toime väga spetsiifilist laadi kuriteod, mille korduv toimepanemine tema poolt, arvestades tema kuritegeliku võrgustiku likvideerimist, on äärmiselt vähetõenäoline. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on võimalik kuni 5 aastane vangistus jätta KarS § 73 või 74 alusel tingimisi kohaldamata. Kohtukolleegium leiab, et L. Genrihsonile mõjuvaks ning kriminaalmenetluses tema senist käitumist arvestades ühtlasi ebamugavaks karistuseks on 5-aastase katseaja jooksul tema allutamine käitumiskontrollile.

Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XXXXXXXXXXX 8

XXXXXXXXXXX 7

XXXXXXXXXXX 9

XXXXXXXXXXX 44

XXXXXXXXXXX 44

XXXXXXXXXXX 27

XXXXXXXXXXX 10

XXXXXXXXXXX 29

XXXXXXXXXXX 89

XX.XX.XXXX

XXXXXXXXXXX 6

XX.XX.XXXX

XXXXXXXXXXX 40

XXXXXXXXXXX 48

XXXXXXXXXXX 48

XXXXXXXXXXX 28

XXXXXXXXXXX 73

XXXXXXXXXXX 33

XXXXXXXXXXX 26

XXXXXXXXXXX 26

XXXXXXXXXXX 40

XXXXXXXXXXX 2

XXXXXXXXXXX 24

XXXXXXXXXXX 38

XX.XX.XXXX

XXXXXXXXXXX 2

XXXXXXXXXXX 2

XXXXXXXXXXX 1

XXXXXXXXXXX 18

XXXXXXXXXXX 54

XXXXXXXXXXX 64

XXXXXXXXXXX 64

XXXXXXXXXXX 21

XXXXXXXXXXX 11

XXXXXXXXXXX 81

XX.XX.XXXX

XXXXXXXXXXX 23

XXXXXXXXXXX 5

XXXXXXXXXXX 51

XXXXXXXXXXX 51

XXXXXXXXXXX 32

XXXXXXXXXXX 10

XXXXXXXXXXX 7

XXXXXXXXXXX 12

XXXXXXXXXXX 2

XXXXXXXXXXX 83

XXXXXXXXXXX 22

XXXXXXXXXXX 5

XXXXXXXXXXX 30

XXXXXXXXXXX 17

XXXXXXXXXXX 8

XXXXXXXXXXX 14

XXXXXXXXXXX 14

XXXXXXXXXXX 29

XXXXXXXXXXX 66

XXXXXXXXXXX 3

XXXXXXXXXXX 6

XXXXXXXXXXX 3

XXXXXXXXXXX 3

XXXXXXXXXXX 8

XXXXXXXXXXX 18

XXXXXXXXXXX 47

XXXXXXXXXXX 3

XXXXXXXXXXX 12

XXXXXXXXXXX 17

XXXXXXXXXXX 2

XXXXXXXXXXX 18

XXXXXXXXXXX 1

XXXXXXXXXXX 41

XXXXXXXXXXX 1

XXXXXXXXXXX 4

XXXXXXXXXXX 25

XXXXXXXXXXX 27

XXXXXXXXXXX 21

XXXXXXXXXXX 17