Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

KriminaalasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 1-16-11625/468
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine
Kuulutamise aeg: 15.04.2020
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 91 022

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-16-11625/582Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium18.01.2021 1-16-11625/729Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.05.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee

3-25-1452/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.05.2025 3-22-830/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja10.05.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus Tallinna Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.aprillil 2020.a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-16-11625

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova, rahvakohtunikud Krista Ragel, Maren Urb

Sekretär

Triin Pilberg

Kriminaalasi p 1,2,

LJUBOV GENRIHSONi süüdistuses KarS § 298 lg 2 § 298 lg 1 - § 22 lg 2, 347 lg 1, § 348 lg 1, § 344 lg 1, § 347 lg 1 - § 22 lg 2, § 209 lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg 2, § 349 - § 22 lg 2, § 256 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Riigiprokurör Eleliis Rattam

Süüdistatav

LJUBOV GENRIHSON, isikukood: 45010270351, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, keskeriharidusega, xxxx, elukoht: xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, oli kahtlustatavana kinni peetud 27.10.2015.a, tõkend vahistamine kohaldatud 28.10.2015.a, viibis vahi all kuni 29.11.2016.a, mil kohaldati tõkendiks elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja

Vandeadvokaat MihkeLjubov Genrihsonaver

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 64 lg 1,2; 68 lg 1; 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 3,4,9 ja § 179 lg 1 p 1; 180; 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313, VÕS § -st 1043; kohus otsustas:

1.Süüdi tunnistada LJUBOV GENRIHSON KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2.Süüdi tunnistada LJUBOV GENRIHSON KarS § 347 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Sarnased lahendid

Avaliku usalduse vastased süüteod

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises ajavahemikul 05.11.2014 kuni 26.10.2015 xxxx politseijaoskonna xxxx teeninduse vanemspetsialist Ž Rle (endise perekonnanimega K) alljärgnevas. LJUBOV GENRIHSON andis O T kaudu pangaülekandega Xxxx teeninduse vanemspetsialist Ž Rle kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara järgmistel kuupäevadel ja summades: 05.11.2014 100 (sada) eurot, 22.12.2014 100 (sada) eurot, 29.12.2014 100 (sada) eurot ja 31.12.2014 100 (sada) eurot kokku 400 (nelisada) eurot erinevate isikute sh S Š ja A Ai Eesti kodakondsuse taotluste menetlemise eest. 28.04.2015 kella 11.31 ajal, 04.05.2015 kella 10.07 ajal, 08.05.2015 kella 10.20 ajal, 06.07.2015 kella 09.45 ajal, 04.08.2015 kella 11.42 ajal, 10.08.2015 kella 11.34 ajal, 18.09.2015 kella 12.10 ajal, 02.09.2015 kella 09.56 ajal, 16.10.2015 kella 10.14 ajal ja 26.10.2015 kella 10.18 ajal xxxx aadressil xxxx asuva Xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle S Zi kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara kokku summas mitte vähem kui 260 (kakssada kuuskümmend) eurot ehk vähemalt 20 (kakskümmend) eurot iga xxxx teeninduses käigu eest, sealhulgas 10.08.2015 50 (viiskümmend) eurot ja 18.09.2015 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste menetlemise eest: I Ni Eesti kodakondsuse taotlus; O Li (Di) Eesti kodakondsuse taotlus; O K pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; A Ki Eesti kodakondsuse taotlus; L T Eesti kodakondsuse taotlus; D Mi Eesti kodaniku passi taotlus; A Ii Eesti kodaniku isikutunnistuse taotlus; A Ji Eesti kodakondsuse taotlus; A Pi Eesti kodakondsuse taotlus; A Ai Eesti kodakondsuse taotlus; A Ki Eesti kodakondsuse taotlus; V Vi Eesti kodakondsuse taotlus; S Vi Eesti kodakondsuse taotlus; V Pi Eesti kodakondsuse taotlus. 27.04.2015 kella 14.28 ajal, 19.08.2015 kella 13.06 ajal, 21.08.2015 kella 14.27 ajal, 14.10.2015 kella 14.59 ajal xxxx aadressil xxxx asuva Xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle I S kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara kokku mitte vähem kui 80 (kaheksakümmend) eurot ehk vähemalt 20 (kakskümmend) eurot iga xxxx teeninduses käigu eest erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste menetlemise eest: T K pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; D K tähtajalise elamisloa taotlus; I Ni Eesti kodakondsuse taotlus; A Pi Eesti kodakondsuse taotlus; A Ai tähtajalise elamisloa taotlus; S Vi tähtajalise elamisloa taotlus; A T Eesti kodakondsuse taotlus; V Pi Eesti kodakondsuse taotlus. 10.06.2015 ajavahemikul 12.33 kuni 13.33 xxxx asuvas „xxxx“ baaris andis LJUBOV GENRIHSON xxxx politseijaoskonna vanemspetsialist Ž Rle kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara summas 500 (viissada) eurot LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest xxxx teeninduses, sealhulgas I Ni, O Li (Di), A Ki, A Pi, A T, V Pi Eesti kodakondsuse, O K, T K pikaajalise elaniku elamisloa ja D K, A Ai ja S Vi tähtajalise elamisloa taotluse menetlmise eest, samuti LJUBOV GENRIHSONi ja S Zi huvides D M isikutunnistuse taotluse menetlemise eest ajavahemikul 03.06.2015 kuni 10.06.2015.

05.07.2015 kella 16.43 ajal xxxx asuvas xxxx keskuse parklas andis LJUBOV GENRIHSON Xxxx teeninduse vanemspetsialist Ž Rle kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara summas 500 (viissada) eurot LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest xxxx teeninduses, sealhulgas I Ni, O Li (Di), A Ki, A Pi, A T, V Pi Eesti kodakondsuse, O K, T K pikaajalise elaniku elamisloa ja D K, A Ai ja S Vi tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest. 13.08.2015 ajavahemikul 17.50 kuni 19.06 xxxx kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvatamata kohas andis LJUBOV GENRIHSON xxxx vanemspetsialist Ž Rle kuritegelikul teel saadud vahenditest vara summas 500 (viissada) eurot LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest xxxx teeninduses, sealhulgas I Ni, O Li (Di), A Ki, A Pi, A T, V Pi Eesti kodakondsuse, O K, T K pikaajalise elaniku elamisloa ja D K, A Ai ja S Vi tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest. 18.09.2015 kella 19.40 ajal xxxx asuvas xxxx reisiterminalis andis LJUBOV GENRIHSON xxxx politseijaoskonna vanemspetsialist Ž Rle kuritegelikul teel saadud vahenditest vara summas 400 (nelisada) eurot LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest xxxx teeninduses, sealhulgas I Ni, O Li (Di), A Ki, A Pi, A T, V Pi Eesti kodakondsuse, O K, T K pikaajalise elaniku elamisloa ja D K, A Ai ja S Vi tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest. 18.10.2015 kella 19.02 ajal xxxx asuvas xxxx parklas LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olevas sõidukis xxxx reg.nr xxxx andis LJUBOV GENRIHSON xxxx politseijaoskonna vanemspetsialist Ž Rle erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara summas 500 (viissada) eurot LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest xxxx teeninduses, sealhulgas I Ni, O Li (Di), A Ki, A Pi, A T, V Pi Eesti kodakondsuse, O K, T K pikaajalise elaniku elamisloa ja D K, A Ai ja S Vi tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest. LJUBOV GENRIHSONile on esitatud altkäemaksu andmises süüdistus xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teeninduse peaspetsialist L Sile alljärgnevas. 08.06.2015 ajavahemikul 10.47 kuni 11.12 xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara summas 200 (kakssada) eurot erinevate isikute, sh D K tähtajalise elamisloa ja O K pikaajalise elaniku elamisloa taotluste menetlemise eest. 03.07.2015 kella 09.31 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh V Li tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest. 07.07.2015 ajavahemikul 11.35 kuni 11.41 xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile S Zi kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot politsei infosüsteemis UUSIS V Pi osas päringute tegemise ja tähtajalise elamisloa taotlust puudutava informatsiooni väljastamise eest.

05.08.2015 ajavahemikul 09.24 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot politsei dokumendihaldussüsteemis Delta 24.07.2015 numbriga xxxx T Kle politsei poolt edastatud kirjale, pealkirjaga pikaajalise elaniku elamisloa taotlus, sisulise vastuskirja koostamise eest. 11.08.2015 kella 09.14 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh R Pi tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest. 10.09.2015 kella 12.20 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest altkäemaksu 50 (viiskümmend) eurot V Ki ja T K elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest, mis seisnes nõustamises, kuidas peaksid V.K ja T.K neile xxxx poolt elamisloa saamist puudutavas küsimuses saadetud kirjale vastama. 21.09.2015 kella 09.53 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu LJUBOV GENRIHSONilt kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh V Ki ja T K pikaajalise elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest ning V Pi ja R Pi elamisloa taotlemisega seonduva nõustamise eest. 25.09.2015 kella 10.47 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh M S kodakondsuse taotluse ja S Vi elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest. 29.09.2015 kella 15.51 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu LJUBOV GENRIHSONilt kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh V Ki ja T K pikaajalise elamisloa taotluse menetlemisele ning S Vi elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest. 12.10.2015 kella 10.44 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot V Ki, O K pikaajalise elaniku elamisloa ja G M tähtajalise elamisloa taotluste menetlemise eest. LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises grupi poolt, tähtsa isikliku dokumendi võltsimises ja teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimises alljärgnevas.

03.06.2015 kella 15.34 ajal xxxx aadressil xxxx asuva Xxxx teenindussaalis andsid LJUBOV GENRIHSON ja S Z ühiselt ja kooskõlastatult O B vahendusel teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara kokku summas 50 (viiskümmend) eurot D M nimele valeandmete alusel isikutunnistuse taotluse (Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus) menetlemise eest - D.M isikutunnistuse taotluse esitaja oli O.B, kes esines Xxxx teeninduses D.Mna ja esitas taotluse juurde D.M nimele võltsitud Xxxx isikutunnistuse, millest Ž R tegi koopia ja mille alusel Ž R võttis O.Blt D.M isikutunnistuse taotluse vastu ja suunas menetlusse. Euroopa Liidu (EL) kodaniku seaduse § 13 järgi omandab EL kodanik Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. D.M elukohaks registreeriti I S elukoha aadress xxxx. D.M Eesti Vabariigi isikutunnistus nr xxxx võeti 30.10.2015 LJUBOV GENRIHSONi sõiduki läbiotsimisel ära. 05.06.2015 kella 10.37 ajal Xxxx teenindussaalis LJUBOV GENRIHSONi ja S Zi eelneval ühisel kokkuleppel andis S Z Ž Rle vara summas 20 (kakskümmend) eurot D.M nimele valeandmete alusel isikutunnistuse taotluse menetlemise eest – S Z esitas Ž Rle uued pildid, D.M isikutunnistusele kandmiseks, mida Ž R oli 03.06.2015 kell 18.34 telefoni teel J L kaudu LJUBOV GENRIHSONilt küsinud. Fotodel oli kujutatud O.B, mitte D.M. S Zi poolt Ž Rle antud vara summas 20 eurot oli mõeldud samuti O K ja T K pikaajalise elaniku elamisloa taotluste menetlemise eest. 10.06.2015 kella 16.39 paiku väljastas Ž R O.Ble D.M nimele Eesti isikutunnistuse nr xxxx kehtivusega 05.06.2015 kuni 02.06.2020 koos PIN-koodidega, mille O.B andis üle S Zile. S Z maksis O.Ble 03.06.2015 ja 10.06.2015 Xxxx teeninduses valeandmete alusel D.M taotluse esitamise eest 200 (kakssada) eurot. LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises samuti selles, et kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast alates, teadaolevalt 2007.aastast alates kuni L.GENRIHSONi kinnipidamiseni 27.10.2015 on ta regulaarselt andnud xxxx peaspetsialist M Pale sularaha infosüsteemist UUSIS (varasemalt infosüsteemist Gehenna) ehk kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemist LJUBOV GENRIHSONi ülesandel ja kuritegeliku tegevuse huvides isikute kodakondsuse, elamisloa vm menetlusega seotud andmete väljastamise eest (isikuandmete kaitse seaduse § 5 järgi päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine ja edastamine e töötlemine). M P töötles LJUBOV GENRIHSONi kuritegeliku tegevuse huvides ehk väljastas LJUBOV GENRIHSONile politsei infosüsteemist UUSIS informatsiooni (isikute varasemad menetlused ja nende raames antud andmed – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed, varasema dokumendi väljastamise alus jm andmed, samuti jooksvalt informatsiooni väljastamine tähtajalise või pikaajalise elaniku elamisloa või kodakondsuse taotluse menetluse protsessi kohta) ning tuvastatu kohaselt töötles M P ca 200 (kakssada) isiku andmeid, sh järgmiste käesolevat kriminaalmenetlust läbivate isikute andmeid: allolevas tabelis on näidatud isiku nimi, isikukood, töötlemiste arv, esimene andmete töötlemise kuupäev ja viimane andmete töötlemise kuupäev: Eesnimi

12.06.2015 kella 07.56 paiku xxxx LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukis xxxx reg.nr xxxx andis LJUBOV GENRIHSON M Pale politsei infosüsteemidest andmete väljastamise eest vähemalt 20 (kakskümmend) eurot. 19.06.2015 kella 07.56 paiku xxxx LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukis Xxxx reg.nr xxxx andis LJUBOV GENRIHSON M Pale politsei infosüsteemidest andmete väljastamise eest vähemalt 20 (kakskümmend) eurot. 13.10.2015 kella 08.00 paiku xxxx LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukis Xxxx reg.nr xxxx andis LJUBOV GENRIHSON M Pale politsei infosüsteemidest andmete väljastamise eest vähemalt 35 (kolmkümmend viis) eurot. 19.10.2015 kella 07.45 paiku xxxx LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukis Xxxx reg.nr xxxx andis LJUBOV GENRIHSON M Pale politsei infosüsteemidest andmete väljastamise eest vähemalt 20 (kakskümmend) eurot. LJUBOV GENRIHSONile esitatud süüdistuse kohaselt andis ta Ž Rle vara mitte vähem kui 3210 eurot, L Sile vara mitte vähem kui 650 eurot ja M Pale vara mitte vähem kui 2000 eurot, seega tuvastatu kohaselt andis LJUBOV GENRIHSON ametnikele ajavahemikul 2011 kuni 26.10.2015 altkäemaksu mitte vähem kui 5860 eurot. Sellise eelkirjeldatud tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 298 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so altkäemaksu andmise vähemalt teist korda ja grupi poolt. Samuti pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tähtsa isikliku dokumendi võltsimise. Samuti pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise. LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmisele kihutamises alljärgnevas. 10.07.2015 kella 10.15 ajal andis LJUBOV GENRIHSON S Zi kaudu A Kile korralduse Xxxx teenindusse minnes anda ametnikule 50 (viiskümmend) eurot. 10.07.2015 kella 10.41 ajal xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis andis A. K teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle vara summas 50 (viiskümmend) eurot A Ki Eesti kodakondsuse taotluse menetlemise eest. Sellise eelkirjeldatud tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so altkäemaksu andmisele kallutamise. LJUBOV GENRIHSONile on samuti esitatud süüdistus teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise katses alljärgnevas. 20.03.2013 esitas LJUBOV GENRIHSON ise või kellegi vahendusel xxxx prefektuuri xxxx teeninduses teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle A V sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena. Ž R oli teadlik sellest, et taotlust ei esita A.V ja lasi teadlikult esitada A.V 20.03.2013 Eesti kodakondsuse taotlus ja võltsida taotluses A.V allkirja. Taotlusele on lisatud LJUBOV GENRIHSONi foto, millel LJUBOV GENRIHSON on muutnud enda välimust, et mitte olla endana äratuntav. Taotluse juurde on esitatud võltsitud

elamisloakaardi nr xxxx koopia A.V nimele – elamisloakaardi fotol on LJUBOV GENRIHSON. LJUBOV GENRIHSONi eesmärgiks oli A.Vle Eesti kodaniku staatuse saamine ja seeläbi A.V nimele võltsitud tähtsa isikliku dokumendi ehk Eesti isikutunnistuse või/ja passi hankimine. 20.03.2013 taotluse alusel Vabariigi Valitsuse 03.04.2014 korraldusega nr 132 anti A.Vle Eesti kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Nimetatud korraldus ei ole käesoleva hetke seisuga jõustunud, kuna A.V ei ole esitanud tõendit Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise kohta, seega LJUBOV GENRIHSONi poolt teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimine jäi katsestaadiumisse. Sellise tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 348 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise katse. LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimises ja tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kihutamises alljärgnevas. 16.06.2014 hankis LJUBOV GENRIHSON koos O Tga võltsitud elamisloakaardi A V nimele. Nimelt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas kallutas LJUBOV GENRIHSON O Tt esitama 16.06.2014 xxxx prefektuuri xxxx vanemspetsialist Ž Rle A.V nimelt elamisloakaardi taotluse ja võltsima A.V andmeid. LJUBOV GENRIHSONi poolt O T tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kihutamise teod seisnesid alljärgnevas. O T esitas 16.06.2014 A.V elamisloa taotluse, esitades taotluse juurde LJUBOV GENRIHSONi foto, millel LJUBOV GENRIHSON oli muutnud enda välimust, et mitte olla LJUBOV GENRIHSONina äratuntav. O T andis A.V 16.06.2014 elamisloakaardi taotluse juurde enda parema käe pöidla ja vasaku käe pöidla kujutise (sõrmejäljed). O T võltsis 16.06.2014 taotluses kahel korral A.V allkirja ning lisaks võltsis allkirjapadjale kirjutades A.V allkirja, mis kanti A.V elamisloakaardile. 16.06.2014 taotluse alusel väljastas Ž R 26.06.2014 O Tle elamisloakaardi nr xxxx A.V nimele kehtivusega 19.06.2014 kuni 19.06.2019 koos PINkoodidega. O T võltsis 26.06.2014 elamisloakaardi nr xxxx väljastusteatel nr xxxx A.V allkirja. Elamisloakaart nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. 05.06.2014 hankis LJUBOV GENRIHSON koos O Tga võltsitud elamisloakaardi N Š nimele. Nimelt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas kallutas LJUBOV GENRIHSON O Tt esitama 05.06.2014 xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna vanemspetsialist Ž Rle N.Š nimelt elamisloakaardi taotluse ja võltsima N.Š andmeid. LJUBOV GENRIHSONi poolt O T tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kihutamise teod seisnesid alljärgnevas. O T esitas 05.06.2014 N.Š elamisloa taotluse, esitades taotluse juurde LJUBOV GENRIHSONi foto, millel LJUBOV GENRIHSON on muutnud enda välimust, et mitte olla LJUBOV GENRIHSONina äratuntav. O T andis teadlikult N.Š 05.06.2014 elamisloakaardi taotluse juurde enda parema käe nimetissõrme ja vasaku käe nimetissõrme kujutise (sõrmejäljed). O T võltsis 05.06.2014 N.Š taotluses kahel korral N.Š allkirja ning võltsis allkirjapadjale kirjutades N.Š allkirja. Allkirjapadjale kirjutatud allkiri kanti N.Š elamisloakaardile. 16.06.2014 väljastas Ž R O Tle elamisloakaardi nr xxxx N.Š nimele kehtivusega 06.06.2014 kuni 06.06.2019 koos PIN-koodidega ja O T võltsis väljastusteatel nr xxxx N.Š allkirja. Elamisloakaardi nr xxxx asukoht on teadmata, PIN-koodid võeti LJUBOV GENRIHSONilt läbiotsimisel ära. 06.06.2014 hankis LJUBOV GENRIHSON koos O Tga võltsitud välismaalase passi N Š nimele. Nimelt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas kihutas LJUBOV GENRIHSON O Tt esitama 06.06.2014 xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna vanemspetsialist Ž Rle N.Š nimelt välismaalase passi taotluse ja võltsima N.Š andmeid.

LJUBOV GENRIHSONi poolt O T tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kihutamise teod seisnesid alljärgnevas. O T esitas 06.06.2014 N.Š välismaalase passi taotluse, esitades taotluse juurde LJUBOV GENRIHSONi foto, millel LJUBOV GENRIHSON on muutnud enda välimust, et mitte olla LJUBOV GENRIHSONina äratuntav. O T võltsis 06.06.2014 N.Š taotluses kahel korral N.Š allkirja ning lisaks võltsis allkirjapadjale kirjutades N.Š allkirja, mis kanti N.Š passi. 06.06.2014 taotluse alusel väljastati N.Š nimele välismaalase pass nr xxxx. 16.06.2014 väljastas Ž R O Tle välismaalase passi nr xxxx N.Š nimele kehtivusega 09.06.2014 kuni 09.06.2019 ja O T võltsis väljastusteatel nr xxxx N.Š allkirja. Nimetatud pass võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. Seega pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kallutamise. Samuti pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise. LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises ja dokumendi võltsimises alljärgnevas. 01.07.2014 xxxx aadressil xxxx asuvas Swedbanki pangakontoris kasutas LJUBOV GENRIHSON N Š isikut tõendavat dokumenti, kas elamisloakaarti nr XXXX või välismaalase passi nr XXXX N.Š nimele Swedbankis pangakonto nr XXXX avamisel, võltsides 01.07.2014 N.Š arvelduskonto lepingus N.Š allkirja. Samuti 30.06.2015 kella 10.47 paiku aadressil xxxx asuvas xxxx Swedbank kontoris kasutas LJUBOV GENRIHSON N.Š välismaalase passi nr XXXX N.Š pangakaardilt blokeeringu mahavõtmiseks (kaart blokeeriti LJUBOV GENRIHSONi soovil, kuna kaart oli kadunud). Sellise tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise. Samuti pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus kelmuses alljärgnevatel asjaoludel. 24.04.2007 ja 28.04.2010 esitas LJUBOV GENRIHSON xxxx Pensioniametile A V pensioniavalduse töövõimetuspensioni saamiseks, esitades jätkuvalt 23.08.2010 ja 18.08.2014 avaldused töövõimetuse ja lisakulude tuvastamiseks. LJUBOV GENRIHSON esitas mõlema pensioniavalduse juurde A.V elamisloakaardi nr XXXX, luues xxxx Pensioniametile ettekujutuse, et töövõimetuspensioni taotleb A.V. Tegelikult oli A.V elamisloakaardil nr XXXX kehtivusega 12.04.2005 kuni 28.04.2010 LJUBOV GENRIHSONi foto, millel LJUBOV GENRIHSON oli muutnud enda välimust, et mitte olla LJUBOV GENRIHSONina äratuntav ja tegelik A.V pensioni ja toetuste taotleja oli seega LJUBOV GENRIHSON. LJUBOV GENRIHSON esitas korduvalt xxxx Pensioniametile taotlusi A.V töövõimetuse tuvastamiseks ning avaldusi A.Vle töövõimetuspensioni ning sotsiaaltoetuste määramiseks. A.V pension ja toetused kanti A.V pangakontole, mida LJUBOV GENRIHSON kasutas. 05.09.2012 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud dokumente A V

nimel taotluse kordusekspertiisiks. A Vl tuvastati 08.01.2013 otsusega töövõime kaotus 100% perioodiks 30.09.2012-30.09.2014 ja talle määrati töövõimetuspension perioodiks 01.10.201230.09.2014 ning 10.01.2013 otsusega tuvastati A Vl sügav puue perioodiks 30.09.201230.09.2014 ja talle määrati puudega tööealise inimese toetus perioodiks 30.09.201230.09.2014. 18.08.2014 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud dokumente viimase nimel taotluse korduvekspertiisiks. 10.09.2014 otsusega tuvastati A Vl töövõime kaotus 100% perioodiks 30.09.2014-20.03.2017 (so vanaduspensioniea saabumiseni) ja 11.09.2014 otsusega määrati A Vle töövõimetuspension perioodiks 01.10.2014-20.03.2017 ning 10.09.2014 otsusega tuvastati A Vl sügav puue perioodiks 30.09.2014-20.03.2017 ja A Vle määrati puudega tööealise inimese toetus perioodiks 01.10.2014-20.03.2017. Seega esitas LJUBOV GENRIHSON alates 21.03.2007-18.08.2014 korduvalt Sotsiaalkindlustusametile taotlusi A V töövõimetuse tuvastamiseks ning töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetuste määramiseks, tekitades sellega Sotsiaalkindlustusametile perioodil 01.10.2012-31.08.2016 makstud töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese toetuse maksmisega varalist kahju kokku summas 15 897,06 eurot. Elamisloakaart nr XXXX A.V nimele võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. Seega pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teisele isikule jätkuva varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus dokumendi võltsimisele kihutamises alljärgnevas. 06.07.2015 kella 09.40 paiku xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis võltsis S Z LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx L T Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr xxxx L. T allkirja. L. T kinnituse andis S Zile teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis L. T kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas L. T Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse. 15.07.2015 ajavahemikul 09.01 kuni 09.15 xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis võltsis S Z LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx Aa I Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr xxxx A. I allkirja. A. I kinnituse andis S Zile teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis A. I kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas A. I Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse. 18.09.2015 ajavahemikul 12.10 kuni 12.18 xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis võltsis S Z LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx V Ki Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr xxxx V. Ki allkirja. V. Ki kinnituse andis S Zile teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas V. Ki Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse. 26.10.2015 ajavahemikul 09.17 kuni 10.44 Tallinnasxxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis võltsis S Z LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx V Vi allkirjasid, esitades V.Vi nimelt sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena. V.Vi taotluse koos võltsitud allkirjadega võttis S Zilt vastu teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas V.Vi Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse.

21.08.2015 ajavahemikul 14.26 kuni 14.40 xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis esitas I S LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx A Pi Eesti kodakondsust saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja taotluse lisadel korduvalt A. Pi allkirja. A. Pi taotluse võttis vastu teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis A. Pi taotluse I Slt vastu ning lisas A. Pi Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse. 14.04.2014 ajavahemikul 14.29 kuni 14.56 xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis esitas I S LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx S Š Eesti kodakondsust saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja taotluse lisadel korduvalt S. Š allkirja. S. Š taotluse võttis vastu teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis S. Š taotluse I Slt vastu ning lisas S. Š Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse. Seega pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele kallutamise. LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus dokumendi võltsimises alljärgnevas. 16.07.2015 ajavahemikul 14.17 kuni 15.16 xxxx LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olevas sõidukis Xxxx reg.nr xxxx võltsis LJUBOV GENRIHSON Sihtasutuse xxxx koostatud avaldustes erinevate isikute allkirju, sh S Ti, V K, V Ai, N F, S R, S V, S K, V Vi, D Ti ja A Ki allkirju eemärgiga, et isikud saaksid õiguse osaleda SA xxxx poolt korraldatavatel eksamitel. 2014 aastal kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas võltsis LJUBOV GENRIHSON xxxx 2014.aasta tõendeid nr xxxx ja xxxx, mille järgi xxxx vabastas xxxx kodanikud A Di ja E-D Di alates 21.05.2014 xxxx kodakondsusest. xxxx ei ole A. Di ja E.-D. Di nimele numbritega xxxx ja xxxx tõendeid xxxx kodakondsusest vabastamise kohta väljastanud. Tõendid numbritega xxx ja xxxx A. Di ja E.-D. Di nimele ilma xxxx saatkonna xxxx juhataja allkirjata võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära, samuti võeti ära kaks saatkonna pitsatit. 2013 aastal kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas võltsis LJUBOV GENRIHSON xxxx 25.02.2013 tõendit nr xxxx (tõend välja antud 07.05.2013), mille järgi xxxx vabastas xxxx kodanik V-A Gi xxxx kodakondsusest. Koopia tõendist nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära, samuti võeti ära kaks saatkonna pitsatit. Seega pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisele kihutamises ja dokumendi võltsimisele kihutamises, mis seisneb selles, et LJUBOV GENRIHSON organiseeris SA xxxx poolt korraldatavate eesti keele tasemeeksamite ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite sooritamist teise isiku poolt. LJUBOV GENRIHSON organiseeris alltoodud isikute tähtsa isikliku dokumendi üleandmist, kas isiklikult või kellegi vahendusel neile isikutele, kes olid nõus teise isiku eest eksamit sooritama. LJUBOV GENRIHSON kallutas eksami tegijaid teiste isikute eest eksameid sooritama, tähtsat isiklikku dokumenti kuritarvitama ja eksamil allkirju võltsima, tasudes eksami tegijatele kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest

või muu vastuteene osutamisega. LJUBOV GENRIHSONi poolt tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisele ja dokumendi võltsimisele kihutamise kuriteoepisoodid seisnesid alljärgnevas. 05.02.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas I S T U eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks T. U elamisloakaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada T. U eest keeleksam, et T. U vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil T. U allkirja. 06.05.2012 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas I S T K eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks T.K juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada T.K eest keeleeksam, et T.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil T.K allkirja. 05.05.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas I S G Ii eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks G. Ii juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada G. Ii eest keeleeksam, et G. I vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksami Ljubov Genrihson. Ii allkirja. 15.09.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas I S A-G J eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A.-G. J juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada A.-G. J eest keeleeksam, et A.-G. J vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A.-G. J allkirja. 17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas I S Ž Na eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks Ž. Na juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada eest keeleeksam, et Ž. Na vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil Ž. Na allkirja. 30.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas I S O D eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks O. D juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada O.D eest keeleeksam, et O.D vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil O.D allkirja. 26.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas I S S V eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks S.Vi elamisloakaarti nr PB0033231, eesmärgiga sooritada S.Vi eest keeleeksam, et S.V vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil S.Vi allkirja. 16.02.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas O T T S eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks T. S juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada T. S eest keeleksam, et T. S vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil T. S allkirja. Juhiluba nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. 14.09.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas O T N L eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks N. L elamisloakaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada N. L eest keeleeksam, et N. L vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil N. L allkirja. Elamisloakaart nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. 16.11.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas O T L T eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks L. T elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada L. T eest keeleeksam, et L. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil L. T allkirja. 26.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas O T N F eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks N.F isikutunnistust nr xxxx, eesmärgiga sooritada N.F eest keeleeksam, et N.F vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil N.F allkirja. 19.02.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Bi eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Bi elamisloakaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada A. Bi eest keeleeksam, et A. B vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. Bi allkirja. 20.05.2012 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Mi eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Mi elamislokaarti nr XXXX, eesmärgiga sooritada A. Mi eest keeleeksam, et A. M vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. Mi allkirja. A. Mi elamisloakaart nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. 25.11.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z V-A Gi eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V.-A. Gi xxxx passi nr xxxx, eesmärgiga sooritada V.-A. Gi eest keeleeksam, et V.-A. G vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V.-A. Gi allkirja. xxxx pass nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. 05.05.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A B eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. B juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A. B eest keeleeksam, et A. B vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. B allkirja. 17.02.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Ei eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Ei juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada A. Ei eest keeleeksam, et A. E vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. Ei allkirja. 15.09.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z J T eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks J. T juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada J. T eest keeleeksam, et J. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil J. T allkirja. 17.11.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z S Š eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks S. Š elamisloakaarti nr XXXX, eesmärgiga sooritada S. Š eest keeleeksam, et S. Š vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil S. Š allkirja. Elamisloakaart nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONerihsonilt ära. 16.02.2014 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas S Z V Pi eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Pi juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada V. Pi eest keeleeksam, et V. P vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V. Pi allkirja.

16.11.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Ai eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. A juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A. A eest keeleeksam, et A. A vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. A allkirja. A. A juhiluba nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. 08.02.2015 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas S Z A Ji eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. J juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A. J eest keeleeksam, et A: J vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. J allkirja. 21.02.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z D K eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks D. Ky juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada D. Ky eest keeleeksam, et D. Ky vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil D. Ky allkirja. 30.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Pi eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Pi elamisloakaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada A. Pi eest keeleeksam, et A. P vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. Pi allkirja. A. Pi elamisluba nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. 13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z J M eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks J M elamisloakaarti nr XXXX, eesmärgiga sooritada J M eest keeleeksam, et J M vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil J M allkirja. 26.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Ii eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A.Ii Eesti välismaalase passi nr xxxx, eesmärgiga sooritada A.Ii eest keeleeksam, et A.I vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A.Ii allkirja. 05.02.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A K V Zi eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Zi elamisloakaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada V. Zi eest keeleeksam, et V. Z vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V. Zi allkirja. 06.05.2012 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A K V T eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. T juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada V. T eest keeleeksam, et V. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V. T allkirja. Juhiluba nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. 09.09.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A K R Mi eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks R. Mi juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada R. Mi eest keeleeksam, et R. M vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil R. Mi allkirja. 02.03.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A K V Fi eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Fi juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada V. Fi eest keeleeksam, et V. F vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V. Fi allkirja. 05.05.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas A K A Kenko eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A.K juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada A.K eest keeleeksam, et A.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A.K allkirja. 15.09.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A K T T eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks T. T juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada T. T eest keeleeksam, et T. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil T. T allkirja. 08.02.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A K O Li eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks O. Li juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada O. Li eest keeleeksam, et O. L vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil O. Li allkirja. Juhiluba nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. 17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A K A Ki eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Ki elamisloakaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada A. Ki eest keeleeksam, et A. K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. Ki allkirja. 13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas A K V Ai eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Ai elamisloakaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada V. Ai eest keeleeksam, et V. A vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V. Ai allkirja. V. Ai juhiluba võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. 14.09.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A S I Ki eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks I. Ki elamisloakaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada I. Ki eest keeleeksam, et I. K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil I. Ki allkirja. 08.02.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A S V Ki eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Ki juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada V. Ki eest keeleeksam, et V. K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V. Ki allkirja. 13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A S S R eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks S.R juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada S.R eest keeleeksam, et S.R vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil S.R allkirja. 29.08.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A S V Vi eest Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V.Vi elamisloakaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada V.Vi eest eksam, et V.V vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V.Vi allkirja. 26.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A S V Vi eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V.Vi elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada V.Vi eest keeleeksam, et V.V vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides V.Vi allkirja. 17.11.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas J O O F eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks O. F elamisloakaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada O. F eest keeleeksam, et O. F vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil O. F allkirja. 01.06.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas J O O K eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks O. K elamisloakaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada O. K eest keeleeksam, et O. K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil O. K allkirja. 14.09.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas J O O T eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks O. T juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada O. T eest keeleeksam, et O. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil O. T allkirja. Juhiluba nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. 13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas J O M A eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks M. A elamislokaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada M. A eest keeleeksam, et M. A vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil M. A allkirja. 16.11.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas T Rn Aa I eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. I juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada A. I eest keeleeksam, et A. I vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. I allkirja. 17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas T Rn S K eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks S.Ki juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada S.Ki eest keeleeksam, et S.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil S.Ki allkirja. 01.06.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas R U A Mi eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Mi juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A. Mi eest keeleeksam, et A. M vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A.Mi allkirja. 30.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas R U V Li eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Li elamisloakaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada V. Li eest keeleeksam, et V. L vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V. Li allkirja. 13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas M T A Ki eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A.Ki juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A.Ki eest keeleeksam, et A.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A.Ki allkirja. 29.08.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas M T A Ki eest Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A.Ki juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A.Ki eest eksam, et A.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A.Ki allkirja.

08.02.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas M T D Si eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks D. Si juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada D. Si eest keeleeksam, et D. S vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil D. Si allkirja. Juhiluba nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. 13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas V K D Ti eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks D.Ti elamisloakaarti nr XXXX, eesmärgiga sooritada D.Ti eest keeleksam, et D.T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil D.Ti allkirja. 29.08.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas V K D Ti eest Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks D.Ti elamisloakaarti nr XXXX, eesmärgiga sooritada D.Ti eest eksam, et D.T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil D.Ti allkirja. 06.05.2012 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas V K V Ki eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V.Ki elamisluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada V.Ki eest keeleeksam, et V.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V.Ki allkirja. 14.09.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas V K I Ni eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks I. Ni elamisloakaarti nr XXXX, eesmärgiga sooritada I. Ni eest keeleeksam, et I. N vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil I. Ni allkirja. Elamisloakaart nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. 13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas V K V Si eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V.Si elamisloakaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada V.Si eest keeleeksam, et V.S vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V.Si allkirja. 16.02.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A M M Seest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks M. Si juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada M. Si eest keeleeksam, et M. S vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil M. Si allkirja. Juhiluba nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONerihsonilt ära. 13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A M A Ai eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A Ai juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A Ai eest keeleeksam, et A A vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A Ai allkirja. 13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S M A T eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. T juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A. T eest keeleeksam, et A. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. T allkirja. 11.11.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik Aa Ei eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks A. Ei juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A. Ei eest keeleeksam, et A. E vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. Ei allkirja. 05.05.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik E V eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks E. V elamisloakaarti nr XXXX, eesmärgiga sooritada E. V eest keeleeksam, et E. V vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil E. V allkirja. 17.11.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik I Di eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks I. Di juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada I. Di eest keeleeksam, et I. D vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil I. Di allkirja. 01.03.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik L B eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks L. B juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada L. B eest keeleeksam, et L. B vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil L. B allkirja. 16.02.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik I Ki eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks I. Ki juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada I. Ki eest keeleeksam, et I. K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil I. Ki allkirja. 27.09.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik M Z eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks M. Z Eesti Vabariigi isikutunnistust nr A1290527, eesmärgiga sooritada M. Z eest keeleeksam, et M. Z vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil M. Z allkirja. 08.02.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik V Gi eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Gi juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada V. Gi eest keeleeksam, et V. G vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V. Gi allkirja. 17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik A Ai eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Ai juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A. Ai eest keeleeksam, et tegelik isik vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. Ai allkirja. 17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik R Pi eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks R. Pi juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada R. Pi eest keeleeksam, et tegelik isik vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil R. Pi allkirja. R. Pi juhiluba nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. Sellise tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 349 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisele kallutamise, eesmärgiga vabaneda kohustusest. Samuti pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele kallutamise.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises ja sinna liikmete värbamises alljärgnevatel asjaoludel. LJUBOV GENRIHSON hüüdnimega „M“, keda kutsuti ka tädi L, on tegutsenud tuvastatu kohaselt 2001.aastast alates kuritegeliku ühenduse juhina, kuhu sellest ajast kuni LJUBOV GENRIHSONi kinnipidamiseni 27.10.2015 kuulusid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teabehaldus- ja menetlusosakonna migratsioonibüroo kodakondsuse peaspetsialist M P hüüdnimega „P“ ja xxxx prefektuuri teabebüroo juhtivspetsialist Ü L hüüdnimega „V“. LJUBOV GENRIHSON tutvus nii M Pa kui Ü L läbi nende töö Kodakondsus- ja Migratsiooniametis, M Paga 1996.aastal ja Ü Lega 1997/98.aastal. 2015.aastal oli kuritegelikul ühendusel koos LJUBOV GENRIHSONiga kokku 11 liiget. Tuvastatu kohaselt 2009.aastast alates oli LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegeliku ühenduse eesmärgiks kuritegeliku ühenduse poole pöördunud isikutele soovitud Eesti kodakondsuse, elamisloa vm dokumendi saamise/väljastamise võimaldamine läbi kuritegeliku tegevuse, so altkäemaksu andmise, vahendamise ja võtmise, kus altkäemaksu korduv andmine ja võtmine on esimese astme kuritegu, mille eest karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kuritegeliku ühenduse ebaseaduslik tegevus oli suunatud ka Eesti kodakondsuse ja pikaajalise elaniku elamisloa saamise eelduseks olevate eesti keele tasemeeksamite võltsimisele – eksam sooritati isiku eest, eksamil kasutati isikusamasuse tuvastamiseks teise isiku tähtsat isikut tõendavat dokumenti ja võltsiti mitmel korral allkirja, missugused teod vastavad KarS paragrahvidele 349 (tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine) ja KarS 344 (dokumendi võltsimine). Samuti võltsiti korduvalt Eesti kodakondsust soovivate isikute kinnitustel, mille järgi isik kinnitab, et jätkuvalt soovib Eesti kodakondsust, isiku allkirju. Sama skeemiga nagu eesti keele eksamitegi puhul sooritati Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamit, mis on eelduseks Eesti Vabariigi kodakondsuse saamisele. Kuritegeliku ühenduse poole pöördunud isikud tasusid kuritegelikule ühendusele peamiselt rahaliste vahenditega, kuid ka teiste varaliste vahendite ja vastuteenetega. LJUBOV GENRIHSONi ebaseaduslik tegevus oli samuti suunatud politsei infosüsteemidest, sh kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemidest (n UUSIS) varaliste vahendite eest isikute kohta informatsiooni saamisele (LJUBOV GENRIHSONi klientide või potentsiaalsete klientide varasemad menetlused ja nende raames antud andmed – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed, varasema dokumendi väljastamise alus jm andmed) – so informatsiooni, mis aitas LJUBOV GENRIHSONil otsustada, kas ta saab isikule hakata taotlema tähtajalist elamisluba, pikaajalise elaniku elamisluba või Eesti kodakondsust. Tingimused Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks on sätestatud kodakondsuse seaduses. Kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks värbas LJUBOV GENRIHSON tööle 2013.aastal PPA Xxxx teeninduse vanemspetsialist Ž R ja 2015.aastast PPA xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teeninduse peaspetsialist L Si. LJUBOV GENRIHSON kutsus Ž Rt hüüdnimedega „M“, „M“, „D“ ja L Si hüüdnimega „L“ ja L Si juurde minekust räägiti kui „L Ž-sse“ minekust. Nimetatud ametnike teenistusülesanneteks oli Eesti kodakondsuse, elamisloa ja isikut tõendavate dokumentide taotluste vastuvõtmine ja menetlemine. M Pa teenistusülesanded olid seotud erinevate dokumentide riigilõivu tasumisest vabastamise või vähendamise menetluste läbiviimisega ja nende ülesannete täitmiseks oli tal juurdepääs kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemile UUSIS, millest M P väljastas LJUBOV GENRIHSONile kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikke andmeid 2007.aastast alates, sama infosüsteemiga töötasid ka taotlusi vastuvõtnud Ž R ja L S.

Ž R ja L Si roll LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses oli Eesti kodakondsuse, elamislubade, isikut tõendavate dokumentidega seonduvate jm taotluste menetlemine. Mõlemad ametnikud kasutasid oma ametiseisundit ja sellest tulenevaid teadmisi kuritegeliku ühenduse huvides, eesmärgiga, et taotluse menetlemise tulemusel saab taotleja Eesti Vabariigi kodakondsuse, elamisloa vm isikuttõendava dokumendi, mille eest mõlemad ametnikud said LJUBOV GENRIHSONilt korduvalt varalist kasu. M P töötles (isikuandmete kaitse seaduse § 5 järgi päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine ja edastamine) infosüsteemis UUSIS ja ka politsei dokumendihaldussüsteemis Delta LJUBOV GENRIHSONi ülesandel korduvalt erinevate isikute, sh järgmiste käesolevat menetlust läbivate isikute andmeid: R Pi, I Ki, I Du, V Ki, T K, O Li, N T, N L, D K, Mark T, V Pi, T S, I Ni, T T, L T, O K, I Ki, G M, D D Gi, V Ki, A Ai, V Gi, S Vi, V Ki, V Ai, O S, V Ti, R Ti, D M, Fradj Aifa, V Mi, O F, V Epshteini, N Epshteyni, R Gi, V Pi, M A, V Li, A Gi, D Mi, T Ma, Aa I, K D jt kriminaalasja läbivate isikute andmeid, mis on loetletud LJUBOV GENRIHSONi poolt M Pale altkäemaksu andmise süüdistuspunkti juures. Ü Le roll LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses oli samuti seotud kuritegelikuks tegevuseks vajalike andmete väljastamisega politsei infosüsteemidest KAIRI ja MIS. Ü L töötas politseis ametikohal, mille eesmärk oli andmekvaliteedi pideva kontrolli tagamine politsei infovarades, vigaste andmete parandamine, edastamine ja nende tekkepõhjuste analüüsimine ning ülevaadete tegemine ehk sisuliselt töötas Ü. L menetlusinfosüsteemi MIS tugiisikuna, kasutades oma ametiseisundit teadaolevalt 2001.aastast alates LJUBOV GENRIHSONi kasuks, mil Ü L väljastas LJUBOV GENRIHSONile I Žiga seotud Karistusregistri väljatrüki. Ü Le poolt LJUBOV GENRIHSONile väljastatud 7 väljatrükki M Ši, G B, J B`i, J G, V Pi, J Oi isikuandmetega pärinevad politsei infosüsteemist KAIRI ajavahemikust 2005 kuni 2008, MIS väljatrükk S G Si osas on tehtud 30.12.2014. Nimetatud väljatrükid võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. Ü L on töödelnud LJUBOV GENRIHSONi huvides järgmiste kriminaalasja läbivate isikute andmeid (allpool on toodud ära nimi, isikukood, töötlemiste arv, esimene töötlemine ja viimane töötlemine): Eesnimi

vahendamises ja andmises ajavahemikul 28.04.2015 kuni 26.10.2015 kokku vähemalt 380 eurot erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste menetlemise ja informatsiooni väljastamise eest: I Ni, O Li (Di), A Ki, L T, A Ji, A Pi, A Ai, A Ki, V Vi, S Vi Eesti kodakondsuse taotluse menetlemise eest, O K pikaajalise elaniku elamisloa taotluse menetlemise eest, D Mi Eesti kodaniku passi taotluse ja A Ii Eesti kodaniku isikutunnistuse taotluse menetlemise eest. S Z sooritas ajavahemikul 19.02.2012 kuni 26.09.2015 kuritegeliku ühenduse klientide A Bi, A Mi, V-A Gi, A B, A Ei, J T, S Š, V Pi, A Ai, A Ji, D K, A Pi, J M ja A Ii eest eesti keele, vastavalt B1 või B2 tasemeeksami, mis on kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 p 3 järgi Eesti kodakondsuse saamise üheks tingimuseks. 2015.aastal hakkas S Z täitma ja esitama Xxxx teeninduses Eesti kodakondsust taotlevate isikute ankeete. S Z võltsis LJUBOV GENRIHSONi kuritegeliku tegevuse huvides Xxxx teeninduses 06.07.2015 L T Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr xxxx L. T allkirja, 15.07.2015 Aa I Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr xxxx A. I allkirja, 18.09.2015 V Ki Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr xxxx V. Ki allkirja ja 26.10.2015 esitas S Z V Vi eest sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena võltsides taotluses korduvalt V.Vi allkirjasid, millega pani kuritegeliku ühenduse huvides toime kuritegusid. S Zi roll oli ka ametnike L Si ja Ž R kaudu politsei infosüsteemidest, sh kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemidest (n UUSIS) informatsiooni saamine LJUBOV GENRIHSONi klientide või potentsiaalsete klientide varasemate menetluste kohta ja nende raames antud andmete osas – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed, varasema dokumendi väljaandmise alus jm andmed) – so informatsioon, mis aitas LJUBOV GENRIHSONil otsustada, kas ta saab isikule hakata taotlema tähtajalist elamisluba, pikaajalise elaniku elamisluba või Eesti Vabariigi kodakondsust. O T, hüüdnimega „Mama“, roll LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses seisnes LJUBOV GENRIHSONi ülesandel xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis peaspetsialist L Sile ja Xxxx teeninduse vanemspetsialist Ž Rle altkäemaksu vahendamises. Ajavahemikul 05.11.2014 kuni 12.10.2015 vahendas O T kokku vähemalt 1000 eurot erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste menetlemise ja informatsiooni väljastamise eest: V Ki ja T K pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; S Š ja A Ai Eesti kodakondsuse taotlus; D K tähtajalise elamisloa taotlus; O K pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; V Li tähtajalise elamisloa taotlus; R Pi pikaajalise elaniku elamisloa sisseandmiseks vajalik informatsioon; V Pi tähtajalise elamisloa taotlust puudutav informatsioon; M SEesti kodakondsuse taotlus; S Vi tähtajalise elamisloa taotlus; G M tähtajalise elamisloa taotlus; S K Eesti kodakondsuse taotlus; T S Eesti kodakondsuse taotlus. O T sooritas kuritegeliku ühenduse klientide T S, N L, L T eest eesti keele B1 tasemeeksami, mis on kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 p 3 järgi Eesti kodakondsuse saamise üheks tingimuseks. Samuti sooritas O T kuritegeliku ühenduse huvides eesti keele B2 eksami ka N F eest, kellel oli eesti keele oskuse nõue seoses oma tööga. Nimetatud tegudega pani O T toime kuritegeliku ühenduse huvides kuritegusid. I S roll LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses seisnes LJUBOV GENRIHSONi ülesandel ja tema kuritegelikul teel saadud varalistest vahenditest Xxxx teeninduse vanemspetsialist Ž Rle varaliste hüvede vahendamises. Ajavahemikul 27.04.2015 kuni 14.10.2015 vahendas I S Ž Rle vara mitte vähem kui 80 eurot erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste menetlemise eest: T K pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; D K

tähtajalise elamisloa taotlus; I Ni Eesti kodakondsuse taotlus; A Pi Eesti kodakondsuse taotlus; A Ai tähtajalise elamisloa taotlus; S Vi tähtajalise elamisloa taotlus; A T Eesti kodakondsuse taotlus; V Pi Eesti kodakondsuse taotlus. I S sooritas ajavahemikul 05.02.2012 kuni 26.09.2015 kuritegeliku ühenduse klientide T U, T K, G Ii, A-G J, Ž Na eest eesti keele B1 tasemeeksami, mis on kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 p 3 järgi Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise üheks tingimuseks. Samuti sooritas I S kuritegeliku ühenduse huvides eesti keele B2 eksami ka O D, S V eest, kellel oli eesti keele oskuse nõue seoses oma tööga. Nimetatud tegudega pani I S kuritegeliku ühenduse huvides toime kuritegusid. I S täitis kuritegeliku ühenduse huvides Eesti kodakonduse taotlusankeete ja esitas 21.08.2015 Xxxx teeninduses A Pi Eesti kodakondsust saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja taotluse lisadel korduvalt A. Pi allkirja ja 14.04.2014 Xxxx teeninduses esitas I S S Š Eesti kodakondsust saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja taotluse lisadel korduvalt S. Š allkirja. I S roll oli ka ametnike L Si ja Ž R kaudu politsei infosüsteemidest, sh kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemidest (n UUSIS) informatsiooni saamine LJUBOV GENRIHSONi klientide või potentsiaalsete klientide varasemate menetluste kohta ja nende raames antud andmete osas – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed, varasema dokumendi väljaandmise alus jm andmed) – so informatsioon, mis aitas LJUBOV GENRIHSONil otsutada, kas ta saab isikule hakata taotlema tähtajalist elamisluba, pikaajalise elaniku elamisluba või Eesti kodakondsust. I S võimaldas LJUBOV GENRIHSONil korduvalt registreerida oma elukoha aadressile xxxx erinevaid isikuid (sh V K, N Š, D K, D M), eesmärgiga näidata elamisloa taotluse esitamisel Rahvastikuregistris olevat elukohta, mis on nõutav põhjusel, kus kuritegelikul ühendusel oli vaja esitada isiku kontaktaadress. I S roll seisnes ka muudes tegevustes, millega ta aitas kaasa LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikule tegevusele. J B, kes on O T tütar ja keda LJUBOV GENRIHSON kutsus ka K, kuulus LJUBOV GENRIHSONi poolt juhtiud kuritegelikku ühendusse 2012.aastast. J B roll LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses seisnes selles, et tema, olles teadlik LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikust tegevusest, mis seisnes muu hulgas LJUBOV GENRIHSONi poolt ametiisikutele (M P, Ž Rle ja L Sile) altkäemaksu andmises, SA xxxx eesti keele tasemeeksamite ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite võltsimise organiseerimises, koostas LJUBOV GENRIHSONi ülesandel erinevaid ametlikke kirju ja päringuid nii karistusregistrisse, perekonnaseisuametisse kui teistesse asutustesse. Tuvastatu kohaselt koostas J B LJUBOV GENRIHSONi ülesandel 05.11.2012 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kirja seoses A Ei Eesti kodakondsusega (põlvnemise küsimus), A B pöördumise xxxx Perekonnaseisuameti poole seoses nõudega parandada Rahvastikuregistris andmeid, J Ga avaldus PPA-le seoses 29.11.2012 kirjaga, mille järgi ei võeta tema dokumente vastu, R R avaldus PPA-le seoses tema 01.10.2012 pöördumisega ID-kaardi kättesaamise küsimuses, V M pöördumine PPA poole seoses probleemidega piiriületusel, A Ei abikaasa E S pöördumine PPA poole seoses elamisloaga, V M kiri PPA-le seoses vastuskirjaga 01.03.2013.

Samuti J B vahendas kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikku Eesti elamislubade, kodakondsuse ja isikut tõendavate dokumentide taotlustega seonduvat informatsiooni LJUBOV GENRIHSONi ja M Pa vahel, samuti teiste kuritegeliku ühenduse liikmete S Zi ja O T vahel, teiste hulgas T K ja V Ki pikaajalise elamisloa taotlusega seonduva informatsiooni vahendamine ja nende Politsei- ja Piirivalveametile adresseeritud/esitatud ametlike kirjade koostamine/ettevalmistamine (sh V.Ki vastuskiri PPA-le seoses pikaajalise elaniku elamisloa taotlusega, 25.06.2014 V.Ki kiri PPA-le seoses piiriületustega, T.K ja V.Ki kiri PPA-le seoses reisidokumendi koopiate edastamisega). J B trükkis välja V.Ki vastuskirja PPA-le seoses kirjaga 24.07.2015 15.3-10/3508-1. LJUBOV GENRIHSONi ülesandel leppis J B kokku ka LJUBOV GENRIHSONi ja M Pa vahelisi kohtumisi, mis olid seotud LJUBOV GENRIHSONi kuritegeliku tegevusega ja J B oli sellest teadlik. Nimetatud tegevuste eest sai J B 2014.aastal ajavahemikul november kuni detsember LJUBOV GENRIHSONilt kokku raha summas vähemalt 80 (kaheksakümmend) eurot. J L roll, kes tuvastatu kohaselt kuulus LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikku ühendusse 2014.aastast ja keda LJUBOV GENRIHSON kutsus hüüdnimega „R“, seisnes selles, et tema, olles teadlik LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikust tegevusest Ž Rle altkäemaksu andmisest, vahendas kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikku suhtlust tuvastatu kohaselt ajavahemikul 03.06.2015 kuni 18.10.2015 LJUBOV GENRIHSONi ja Ž R vahel. Vahendatud suhtlus hõlmas kohtumiste kokkuleppimist LJUBOV GENRIHSONi ja Ž R vahel, informatsiooni sellest, millal Ž R on tööl Xxxx teeninduses, samuti edastas sms-iga Ž Rle kuritegeliku ühenduse kliendi A Ki isikukoodi, saates konspireerimise mõttes isikukoodi tagurpidi. Samuti 05.06.2014 tasus J L N Š elamisloa eest riigilõivu, N.Š on isik, kelle identiteeti LJUBOV GENRIHSON 1998.aastast alates kasutas ja 06.06.2014 tasus J L riigilõivu LJUBOV GENRIHSONi eksabikaasa V Ki eest. A K, hüüdnimega „B“, kuulus LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikku ühendusse 2009.aastast, mil ta sooritas eesti keele tasemeeksami Y Yi eest. A K sooritas ajavahemikul 13.09.2009 kuni 13.09.2015 kuritegeliku ühenduse klientide Y Yi, V Pi, V Zi, V T, R Mi, V Fi, A K, T T, O Li, A Ki, V Ai eest eesti keele B1 tasemeeksami, mis on kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 p 3 järgi Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise üheks tingimuseks. Nimetatud tegudega pani A K kuritegeliku ühenduse huvides toime kuritegusid. LJUBOV GENRIHSONi kuritegelik tegevus oli suunatud erinevate kuritegude toimepanemisele, L.GENRIHSON kihutas 10.07.2015 klienti A Ki andma Xxxx teeninduses Ž Rle 50 eurot. LJUBOV GENRIHSONi kuritegelik tegevus oli suunatud ka tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele, hankimisele ja kasutamisele. LJUBOV GENRIHSON hankis endale võltsitud isikut tõendavad dokumendid N Š (ik xxxx) ja A V (ik xxxx) nimele ning S Z koos LJUBOV GENRIHSONiga võltsitud isikut tõendava dokumendi D M (ik xxxx) nimele. Samuti taotles LJUBOV GENRIHSON A.Vle Eesti kodakondsuse, mida A.V ei ole veel saanud. LJUBOV GENRIHSON sai võltsitud A.V elamisloakaardi alusel alates 2007. aastast kuni 2016 A.V pensioni. LJUBOV GENRIHSON kasutas N.Š nimele tehtud võltsitud dokumenti N.Š nimele arvelduskonto avamisel ja lepingu allkirjastamisel. LJUBOV GENRIHSON kihutas S Zi 06.07.2015, 15.07.2015, 18.09.2015, 26.10.2015 ja I St 21.08.2015 ja 14.04.2015 võltsima Xxxx teeninduses kuritegeliku ühenduse klientide allkirjasid ja võltsis ise 16.07.2015 SA xxxxle koostatud avaldustes kuritegeliku ühenduse klientide allkirjasid, samuti A Di, E-D Di ja V-A Gi Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise tõendeid.

kuritegude toimepanemises. Samas süüdistusaktis oli süüdistus esitatud veel üheteistkümnele isikule – M P, Ž R, L S, Ü L, S Z, I S, O T, J B, J L, A K ja O D. Kohtumäärusega 26.01.2017.a kohtuasjas nr 1-16-11625 anti LJUBOV GENRIHSON kohtu alla üldmenetluses, teiste süüdistatavate osas olid materjalid eraldatud eraldi menetlusse, O D osas lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel, teiste süüdistatavate osas asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 06.02.2017.a otsusega kohtuasjas nr 1-17-967 tunnistati isikud kokkuleppemenetluses süüdi alljärgnevas: • M P KarS §-de 294 lg 2 p 1 ja 255 lg 1 järgi; • Ž R KarS §-de 294 lg 2 p 1; 344 lg 1 – 22 lg 3; 247 lg 1 – 22 lg 3; 348 lg 1; 348 lg 1 22 lg 3 ja 255 lg 1 järgi • L S KarS §-de 294 lg 2 p 1; 344 lg 1 -22 lg 3 ja 255 lg 1 järgi; • Ü L KarS §-de 294 lg 2 p.p 1, 2 ja 255 lg 1 järgi; • S Z KarS §-de 349; 296 lg 1; 298 lg 2 p 2; 344 lg 1; 347 lg 1; 348 lg 1 ja 255 lg 1 järgi; • I S KarS §-de 349; 296 lg 1; 344 lg 1 ja 255 lg 1 järgi; • O T KarS §-de 349; 296 lg 1; 344 lg 1; 347 lg 1 ja 255 lg 1 järgi; • J B KarS § 255 lg 1 järgi; • A K KarS § 255 lg 1 järgi. Kohtuotsus nende isikute suhtes jõustus 22.02.2017 (XXXIV kd tl 187-220). Kohtumenetlus jätkus LJUBOV GENRIHSONi suhtes üldmenetluses, kohtuistungid toimusid ajavahemikus 30.05.2017.a kuni 19.02.2020.a. Süüdistatav LJUBOV GENRIHSON end temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnistanud, leides, et iga sõna süüdistusest on vale, kõik on fabritseeritud. Tunnistab vaid seda, et on aidanud inimestel eksameid teha (XXIII kd tl 101). Käesoleva kriminaalasja kohtulik arutamine on algusest peale olnud raskendatud, kuna süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi tervisliku seisundi tõttu on tulnud kohtumenetlust mitmel istungipäeval pooleli jätta, kuid ajavahemikul 30.maist 2017.a kuni 22.jaanuarini 2018.a toimusid kohtuistungid kohtu hinnangul väga intensiivsete tsüklitena ning hoolimata süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi poolt tervislikel põhjustel istungite katkestamisest tema poolt valitud aegadel, sai esitatud enamus prokuratuuri kirjalikest tõenditest sellel perioodil esitatud, samuti üle kuulatud umbes 90 tunnistajat. Esmalt kontrollis kohus jälitustoimingute tegemise aluseks olnud jälitustoimingute lubasid ning jälitustoimikut, võtnud toimikusse eeluurimiskohtunike ja prokuratuuri määrused jälituslubade andmise kohta ning uurinud jälitustoimingute protokolle. Samuti on kohus võtnud vastu kirjalikke tõendeid, sealhulgas läbiotsimiste protokolle LJUBOV GENRIHSONi elukoha, tema kasutuses oleva sõiduki, garaažiboksi, O. T, S. Zi. I. S, J. L. J. Ba, Ü. Le, M. Pa, Ž. R, L. Si. R. U elukohas ja töökohtades teostatud läbiotsimiste kohta. Kohus on uurinud: 27.10.2015.a läbiotsimisprotokolli lisadega (xxxx), 30.10.2015.a läbiotsimisprotokolli lisadega Xxxx xxxx xxxx osas, 09.03.2016.a läbiotsimisprotokolli lisadega xxxx osas, 27.10.2015

läbiotsimisprotokolli lisadega (xxxx) kohta, 27.10.2015 läbiotsimisprotokolli lisadega (xxxx) kohta, 28.10.2015 läbiotsimisprotokolli lisadega (xxxx) osas, 27.10.2015 läbiotsimisprotokolli lisadega (xxxx) osas, 27.10.2015 läbiotsimisprotokolli (xxxx) osas, 27.10.2015 läbiotsimisprotokolli (xxxx) osas, 27.10.2015 läbiotsimisprotokolli (xxxx) lisadega osas, 27.10.2015 läbiotsimisprotokoll (xxxx) lisadega kohta, Ü Le töökoha läbiotsimisprotokolle lisadega - xxxx, Ü Le elukoha läbiotsimisprotokolle lisadega – xxxx, M Pa töökoha läbiotsimisprotokolle lisadega, xxxx, M Pa elukoha läbiotsimisprotokolle lisadega, xxxx, Ž R töökoha läbiotsimisprotokollid lisadega – Xxxx, Ž R elukoha läbiotsimisprotokolle lisadega – xxxx L Si töökoha, xxxx läbiotsimisprotokoll lisadega, L Si elukoha xxxx maakond läbiotsimisprotokolli lisadega. 05.05.2015 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisadega, 01.04.2016 päringut ja vastust D M dokumendi kohta, 03.11.2015 päring/vastust Rahvastikuregistrisse seoses xxxx aadressiga, 03.11.2015 päringut xxxx ja vastust, 05.04.2016 päringut xxxx ja vastust, 21.01.2016 päringut Eesti Haigekassasse ja 27.01.2016 vastust lisadega, 23.05.2016 ekspertiisiakti (kujutiseekspertiis) (L.GENRIHSONi, A.V, N.Š dokumendid) lisadega, ekspertiisimäärust 08.03.2016, saatekirja 10.03.2016, saatekirja 05.04.2016 lisadega, päringut Vene Föderatsiooni A.V osas, vastust xxxx Perekonnaseisuametilt, päringut Sotsiaalkindlustusametisse ja vastuseid, 05.09.2016 päringut Rahvastikuregistrisse seoses L.GENRIHSONi, A.V, N.Š jt-ga ja vastust, 30.08.2016 päringut seoses N K (Š) viisataotlused ja vastust, 14.05.2015 päringut Swedbanki ja vastust (L.GENRIHSON ja S. Z pangas), 18.09.2015 päringut Swedbanki (13.09.2015 raha väljavõtmine) ja vastust, 30.06.2015 päringut Swedbanki ja vastust (N.Š kontori külastus). 14.09.2016 päringut Swedbanki ja vastust (N.Š konto avamine), 04.05.2016 päringut xxxx SAsse (eksamile registreerumise avaldused) ja vastust, J. O riigieksami väljaküsimine, 01.06.2016 eksamitööde originaalmaterjalide väljaküsimise tõendeid ja vastuseid, asitõendite vaatlusprotokolle lisadega, köide XI. Asitõendi vaatlusprotokolle lisadega (XII köide). M. Pa ametikohta puudutavad väljatrükid, sh ametijuhendit, ametivannet ja teenistuslehte Ü. Le ametikohta puudutavad väljatrükid, sh ametijuhendit ja teenistuslehte, Ž. R ametikohta puudutavad väljatrükke, sh ametijuhendit, L. Si ametikohta puudutavad väljatrükke, sh ametijuhendit ja ametivannet, asitõendite vaatlusprotokolli M. Pa töökohast xxxx ära võetud esemete vaatlust, Harju Maakohtu määrust 18.12.2014 LJUBOV GENRIHSONi pankroti väljakuulutamisest, kriminaaltulu analüüsi kokkuvõtte aluseks olevad päringuid pankadesse, Sotsiaalkindlustusametisse, Maanteeametisse, kinnistusosakondadesse, kinnistusregistrisse. Äratundmiseks esitamise fototabelit, 14.04.2016 V K ülekuulamise protokolli juurde ja 18.05.2016 jälitustoimingu protokolli (L.GENRIHSONi autos). Käekirjaekspertiiside akte (lisadega) xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx(XIII köide).

Väljatrükke PPA Delta andmebaasist (VIII köitest), ebaseaduslikult Eesti Vabariigis viibiva välismaalase registreerimislehte koos asjassepuutuvate materjalidega (A V) xxxxa, elamisloa andmise/pikendamise taotlus (A V) koos asjassepuutuvate materjalidega (xxxxa), A V elamisloa pikendamise taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega, A V elamisloa (isikutunnistuse) pikendamise taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega (xxxxa), A V pikaajalise elaniku elamisloa taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega (xxxxa) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena A V (xxxxa) koos asjassepuutuvate materjalidega, isikukaart A V xxxx.a, elamisloakaardi pikendamise taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega, N Š elamisloa taotlusankeet xxxx.a koos asjassepuutuvate materjalidega, N Š välismaalase passi taotlusankeet koos asjassepuutuvate materjalidega (xxxxa), N Š alalise elamisloa taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega, Välismaalase passi väljaandmise/väljavahetamise taotluse lisaleht (xxxxa) koos asjassepuutuvate materjalidega, N Š elamisloakaardi pikendamise taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega, N Š välismaalase passi pikendamise taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega, LJUBOV GENRIHSONi elamisloa taotlusankeeti 1995.a taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega, LJUBOV GENRIHSONi avaldus Eesti kodakondsusesse astumiseks jms koos asjassepuutuvate materjalidega, LJUBOV GENRIHSONi isikutunnistuse ja/või Eesti kodaniku passi taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega (xxxxa), LJUBOV GENRIHSONi isikutunnistuse ja/või Eesti kodaniku passi taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega (xxxxa), LJUBOV GENRIHSONi isikutunnistuse ja/või Eesti kodaniku passi taotlus (xxxxa), S M elamisloa taotlusankeet koos asjassepuutuvate materjalidega (xxxxa), V K elamisloa taotlusankeet koos asjassepuutuvate materjalidega xxxxa, V Ki isikutunnistuse ja/või Eesti kodaniku passi taotlused koos asjassepuutuvate materjalidega, D Gi isikutunnistuse ja/või Eesti kodaniku passi taotlused koos asjassepuutuvate materjalidega (koopiad) - tõendavad süüdistatava L.GENRIHSONi poolt kasutatud identiteetidega seonduvaid asjaolusid (XXII köide). Kriminaaltulu analüüsi kokkuvõtte aluseks olevad päringuid ettevõtetesse, Maksu- ja Tolliametile, pankrotihaldurile ja kuritegeliku ühenduse tulu vaatlusprotokolli 19.09.2016, koos lisaga, LJUBOV GENRIHSONi vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli, 01.06.2016, I S vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli 18.11.2015, O T vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli 18.11.2015, S Zi, N S vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli 18.11.2015, L Si vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolle, 22.04.2016 ja 06.06.2016, M Pa pangakontode vaatlusprotokolli 03.02.2016, Ü Le vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli 17.11.2015, Ž R vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli 18.11.2015, J S vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli 17.11.2015, J L, A Li vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli 17.11.2015, J B, A Bi vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate

objektide, dokumentide vaatlusprotokolli 17.11.2015, I K pangakontode vaatlusprotokolli, 18.03.2016, õiend minimaalse toidukorvi maksumuse kohta, 17.03.2016, I S netotulu vaatlusprotokolli 10.12.2015, O T netotulu vaatlusprotokolli 10.12.2015 - S Z netotulu vaatlusprotokolli 10.12.2015, L S netotulu vaatlusprotokolli 14.12.2015, Ü L netotulu vaatlusprotokolli 15.12.2015, Ž R netotulu vaatlusprotokolli 15.12.2015, J S netotulu vaatlusprotokolli 08.01.2016, J L netotulu vaatlusprotokolli 08.01.2016, J B netotulu vaatlusprotokolli 12.01.2016, N S netotulu vaatlusprotokolli 10.12.2015, M Ti netotulu vaatlusprotokolli 24.03.2016, A Li netotulu vaatlusprotokolli 11.01.2016, A Bi netotulu vaatlusprotokolli 01.02.2016. 27.09.2016 jälitustoimingu protokolli (M R), 05.05.2016 jälitustoimingu protokolli (varjatud jälgimine), 04.05.2016 jälitustoimingu protokolli (varjatud jälgimine), 06.05.2016 jälitustoimingu protokolli (varjatud jälgimine), 13.11.2015 jälitustoimingu protokolli (varjatud jälgimine, xxxx), 13.05.2016 jälitustoimingu protokoll (varjatud jälgimine, Z), 13.05.2016 jälitustoimingu protokoll (varjatud jälgimine, L. S), 25.07.2016 jälitustoimingu protokoll (M. R). Asitõendite vaatlusprotokolle lisadega, P. Xxxx tn teenindussaalis. Ekspertiisimaterjali võtmise protokolle lisadega (XII köide, jälitustoimingu protokolli 02.05.2016 (L. Sni töökoht), jälitustoimingu protokolli 13.06.2016 (L. Sni töökoht), jälitustoimingu protokolli 14.04.2016 (L. Sni töökoht), jälitustoimingu protokolli 15.09.2016 (L. Sni töökoht) ja jälitustoimingu protokolli 14.01.2016 (L.GENRIHSONi auto). Need kõik tõendid olid kohtule esitatud enne 22.01.2018.a, sest alates 29.01.2018.a pole süüdistatav LJUBOV GENRIHSON kordagi kohtuistungitele ilmunud ning sisulist kohtulikku tõendite uurimist pole toimunud. Nimelt valmis 15. jaanuaril 2018.a isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt xxxx(XXVI kd tl 113124), milles toodud eksperdi arvamuse kohaselt ei ole LJUBOV GENRIHSONi tervislik seisund takistuseks tema osalemisele kohtumenetluses. Ekspertiisiakti uurivast osast nähtub, et LJUBOV GENRIHSON ei võta regulaarselt ravimeid, sh kardioloogi määratud ravimeid. Kohtuarstliku ekspertiisi käigus selgus aga, et ravimite regulaarsel tarvitamisel on võimalik saavutada LJUBOV GENRIHSONi vererõhu oluline langus. Nimelt viibis LJUBOV GENRIHSON uuringutel ja ravil SA xxxx ajavahemikul 16.11.2017 kuni 27.11.2017.a. Patsient hospitaliseeriti, kuna vaatamata ordineeritud ravile olid tal korduvalt ülikõrged vererõhunäitajad. Haiglasse saabudes oli patsient rahuldavas üldseisundis, adekvaatselt kontaktne, arteriaalne vererõhk 210/107 mmHg. Haiglasse saabumise järel püsivalt väga kõrged vererõhuväärused, kuni 270/120 mmHg. 18.11.2017.a teostatud vererõhu holtermonitooringul keskmine ööpäevane vererõhk 212/126 mmHg, päevane keskmine 212,3/127 mmHg, öine keskmine 211/126,5 mmHg. 25.11.2017.a teostatud korduv vererõhu holtermonitooringul keskmine ööpäevane vererõhk 152/88 mmHg, päevane keskmine 152/89 mmHg, öine keskmine 150/85 mmHg. Haiglas oleku vältel on tõestatud, et ravimite kontrollitud võtmisel on võimalik saavutada normotoonilised vererõhuväärtused (kuni tasemeni 133/75 mmHg).

Eksperdid on märkinud, et ravidokumentides on korduvalt väiteid LJUBOV GENRIHSONi puuduliku ravisoostumuse kohta (nt vangla väljavõtetes „peidab ravimid“, „sülitab ravimeid välja“, teistest haiguslugudest selgub, et ravimid on retseptikeskuse andmetel välja ostmata jne). Lisaks keeldub ta ravimeid kasutamast, kuna ei taluvat neid, olevat ravimite suhtes allergiline, kuid ravidokumentide alusel ei ole tal esinenud kordagi ravimitest tingitud allergilist reaktsiooni (nt allergilist nahareaktsiooni, hImisraskust, anafülaktilist reaktsiooni). Järjestikustest haiguslugudest selgub, et patsiendi vererõhk tõuseb psühholoogilise stressi situatsioonides, seega on talle välja kirjutatud ärevust vähendavat ravimit alprazolaami. Eksperdid märkisid, et LJUBOV GENRIHSONi kliinilist pilti ja uuringute tulemusi arvesse võttes on tegemist raskekujulise hüpertooniatõvega, millest paranemine ei ole võimalik, kuid regulaarsel ravimite tarvitamisel on saavutatav optimaalne vererõhk ning on võimalik hoida organismi stabiilses seisus. Kõrgvererõhktõvest tingitult ei ole tal välja kujunenud kardiaalseid, neuroloogilisi ega nefroloogilisi tüsistusi, mis takistaks tema toimetulekut igapäevase eluga. Ekspertarvamuses jõudsid eksperdid järeldusele, et LJUBOV GENRIHSON põeb raskekujulist xxxx, millest paranemine ei ole võimalik, kuid regulaarsel ravimite tarvitamisel on saavutatav optimaalne vererõhk ning on võimalik hoida organismi stabiilses seisus. LJUBOV GENRIHSON on võimeline osalema kriminaalmenetluses peetavatel kohtuistungitel, kui ta tarvitab regulaarselt talle määratud raviskeemi kohaselt vererõhku langetavaid ravimeid; samuti on ta võimeline kandma süüdimõistmisel karistust, kui talle on lisaks ravimite korrektsele tarvitamisele tagatud regulaarne tervisekontroll ning vajadusel raviskeemi korrigeerimine vastavalt eriarstide soovitustele. Ekspertide arvamuse kohaselt oli soovitatav kohtupäeva kestus kuni 3-4 tundi, järgida tuleb istungil rahulikku ja vaoshoitud suhtlusstiili ning lubada tal vajadusel tarvitada vererõhku langetavaid ja ärevust vähendavaid ravimeid (XXVI kd tl 122 pöördel-123 pöördel). Pärast esimese ekspertiisi tulemuste selgumist ei ole LJUBOV GENRIHSON kohtuistungitele ilmunud, kohtuistungite toimumise päevadel on ta pöördunud meditsiinilise abi saamiseks erakorralise meditsiini osakonna poole, kas kutsudes endale kiirabi või minnes ise PERH EMOsse, samuti on ta viimasel aastal hakanud peaaegu igapäevaselt käima perearsti kabinetis vererõhu näitusid mõõtmas ning nende andmeid kohtule edastama. Süüdistatava taotlusel määras kohus korduva isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi, kuna süüdistatav ei esitanud esimeseks ekspertiisiks omapoolseid küsimusi. Märkimist väärib fakt, et kuigi korduv ekspertiis määrati süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi taotlusel, siis ei ilmunud ta vaatamata korduvatele kutsetele isiku kohtuarstlikule läbivaatusele, mistõttu teine ekspertiis on tehtud tervishoiuteenust tõendavate dokumentide alusel, samuti on kasutatud terviseinfosüsteemi andmeid ning isiku ekspertiisiakti nr xxxx(XXIX kd tl 96). Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr xxxx valmis 18.aprillil 2019.a ning ekspertiisiakti uurivas osas ning eksperdiuuringute tulemuste hindamise ja ekspertarvamuse põhjenduste osas leidsid eksperdid muuhulgas järgmist. LJUBOV GENRIHSON põeb xxxx alates xxxx.aastast. See on kroonilise kuluga haigus, mida pole võimalik välja ravida, kuid vererõhuväärtusi saab arstide määratud ravimite regulaarselt tarvitamisel ehk xxxx hoida stabiilsena. LJUBOV GENRIHSONenrisonil diagnoositud muud haigused ja haigusseisundid ei mõjuta tema üldist tervislikku seisundit sellisel määral, et takistaks kohtuprotsessil osalemast. LJUBOV GENRIHSON on võimeline osalema kohtuistungitel ja kandma karistust. Ravimite korrektse tarvitamise ja ravi/perearsti soovitatud juhiste täitmisega on LJUBOV GENRIHSON võimeline kohanema igapäevase eluga ja osalema sealhulgas kohtuistungitel. Samas nähtub tervishoiuteenust tõendavatest dokumentidest, et LJUBOV GENRIHSON ei võta regulaarselt

arstide sh kardioloogi määratud ravimeid, seades seega oma tervise teadlikult ohtu juba väljaspool kohtumenetlust. Inimese tervise seisundi eest hoolitsemine on patsiendi ja arsti kahepoolne tegevus, mis ei seisne ainult arsti poolt määratud ja soovitatud ravis. Patsient peab ka ise kaasa aitama oma tervise parandamisele. Kuna LJUBOV GENRIHSON keeldub arstide määratud ravimite tarvitamisest, siis see ongi põhjuseks, miks ta iga nädal ja iga kuu pöördub erakorralise meditsiini osakonda või kutsub kõrgenenud vererõhuväärtuste tõttu välja kiirabi. Tervishoiuteenuste osutamist tõendavates dokumentides ei ole nimetatud põhjuseid, miks olemasoleva raviga ei ole võimalik kõrgenenud vererõhuväärtusi kontrolli alla saada, mis tähendab, et olemasoleva raviskeemi järgimisega on võimalik kõrgvererõhktõbe ravida. Kuna LJUBOV GENRIHSON keeldub kategooriliselt arstide määratud ravimite manustamisest, siis võivad vererõhu väärtused kõrgeneda. Kõrge vererõhk on insuldi, müokardiinfarkti, südamepuudulikkuse, neerukahjustuse, kognitiivsete häirete ja enneaegse surma oluline riskitegur. Iga inimese tervise eest hoolitsemine on tema vaba tahe st arst arvestab alati patsiendi tahet ja soovi. Samas, kui patsient seab ise oma tervise ja elu õhtus, siis ei saa selles süüdistada arste, samuti pole see põhjus menetlusprotsessis mitte osalemiseks. Eksperdid märgivad taas, et eelmise ekspertiisi käigus haiglas viibimise ajal tarvitades arsti poolt määratud ravimeid paranes LJUBOV GENRIHSONi tervislik seisund, tema vererõhuväärtused normaliseerusid. Lisaks ravimite tarvitamisele aitavad inimese tervise seisundit parandada ka muud tegurid, nt jalutuskäigud ja dieettoitumine, kuid LJUBOV GENRIHSONi puhul ei ole see piisav, et vähendada insuldi ja infarkti tekke riski, vajalik on ka medikamentoosne ravi. Eksperdid selgitavad, et igal ravimil on kõrvaltoimed, kuid ravimi väljakirjutamisel arvestab raviarst iga patsiendi tervisliku seisundi ja haiguse ravijuhistega, otsustades kas antud patsiendile see ravim sobib või mitte. LJUBOV GENRIHSONile väljastatud ravimite vajadus on olulisem, kui sellega kaasneda võivad kõrvaltoimed. Samuti on vastuoluline, kui patsient nõustub manustama ravimeid siis, kui tal tekib hüpertooniline kriis, kuid igapäevaselt pole nõus kardioloogi määratud raviskeemi järgima. Kuna LJUBOV GENRIHSON on nõus manustama ravimeid ainult siis, kui vererõhk kõrgeneb, siis seab ta ise oma elu ja tervise suurde ohtu. Kokkuvõtlikult andsid eksperdid selle ekspertiisi tulemusega alljärgneva ekspertarvamuse: LJUBOV GENRIHSON põeb xxxx, mis on kroonilise kuluga haigus, seda pole võimalik välja ravida, kuid tervise seisundit saab arstide määratud ravimite regulaarsel tarvitamisel hoida stabiilsena. Ekspertkomisjon on jäänud ekspertiisiaktis nr xxxxarvamuse punktis nr 2 esitatud seisukohale, et LJUBOV GENRIHSON on võimeline osalema kohtuistungitel ja kandma karistust, kui ta tarvitab regulaarselt talle määratud raviskeemi kohaselt vererõhku alandavaid ravimeid. Eksperdid märgivad, et tervishoiuteenust tõendavatest dokumentidest nähtub, et LJUBOV GENRIHSON ei võta regulaarselt arstide sh kardioloogi määratud ravimeid; sellega seab ta oma tervise teadlikult ohtu juba väljaspool kohtumenetlust. Ravimite korrektse tarvitamise ja arsti soovitatud juhiste täitmise korral on LJUBOV GENRIHSON võimeline kohanema igapäevase eluga ja osalema kohtuistungitel kuni 3 tundi. Kuna LJUBOV GENRIHSONil esinev hüpertooniatõbi on krooniline haigus ja tema vererõhuväärtused on kõrged ja kõikuvad, siis on vajalik regulaarne ravimite manustamine, see on tema tervise seisukohalt vajalik, et vähendada kõrgvererõhktõve tüsistuste tekkimist. Seega

ei piisa ekspertide arvates tema tervise seisundi stabiilsena hoidmiseks ainult pikaajalisest magamisest, jalutuskäikudest looduses ja dieettoitumist hõlmavast harjumuspärasest režiimist. Need pole piisavad, et vähendada insuldi ja infarkti tekke riske, LJUBOV GENRIHSON peab järgima kardioloogi ettenähtud raviskeemi. Eksperdid leiavad, et kuigi kohtuistungil osalemine on psühholoogiliselt raske, siis pole inimese vanus ja tal esinevad haigused, mida saab regulaarse ravimite manustamise ja positiivse tervisekäitumisega kontrolli all hoida, takistuseks kohtuistungil osalemiseks. Kui LJUBOV GENRIHSON järgib arstide määratud raviskeemi, siis on ebatõenäoline, et tal tekib kohtuistungi ajal hüpertooniline kriis, või et ta vajab erakorralist arstiabi. Ekspertidele jäi arusaamatuks, miks LJUBOV GENRIHSON on nõus kiirabi poolt manustatud ravimitega, kuid keeldub kategooriliselt järgimast erialaarsti, st kardioloogi poolt ettenähtud raviskeemi (XXIX kd tl 97-100). Ka pärast teise ekspertiisiakti valmimist 18.04.2019.a jätkas LJUBOV GENRIHSON kohtuistungitele mitteilmumist. Kaitsja on kohtumenetluses korduvalt väitnud, et LJUBOV GENRIHSON on pöördunud erakorralise arstiabi saamiseks mitte ainult kohtuistungite toimumise päevadel, vaid ka kohtuistungite vaheaegadel, kuid kohtu poolt kogutud meditsiinidokumendid seda väidet ei kinnita. Kohus on selles kriminaalasjas korduvalt teinud järelepärimisi LJUBOV GENRIHSONile osutatud tervishoiuteenuste kohta koostatud dokumentide väljanõudmiseks sihtasutuselt xxxx, xxxx ja tema perearstilt xxxx. Esimene periood, mille kohta kohus järelepärimised tegi, hõlmas ajavahemikku 01.01.201730.08.2017.a (vastused järelepärimistele on leitavad XXVI kd tl 1-34). Kuna see ajavahemik hõlmab ka perioodi, mil kohtul oli võimalik kohtuistungeid süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi osavõtul läbi viia, siis selles ajavahemikus toimunud pöördumisi erakorralise meditsiini osakonda kohus siinkohal täpsemalt ei refereeri. Kõiki meditsiinidokumente on põhjalikult analüüsitud kahes ekspertiisiaktis. Kohtu hinnangul on oluline põhjalikumalt analüüsida tervishoiuteenuste osutamise andmeid LJUBOV GENRIHSONi suhtes alates 29.01.2018.a, s.o alates päevast, kui LJUBOV GENRIHSON enam kohtumenetluses ei osalenud kuni 18.septembrini 2019.a, mil kohus protokollilise määrusega otsustas jätkata menetlust ilma süüdistatava osavõtuta. Sellel perioodil olid kohtuistungid määratud alljärgnevatel kuupäevadel: Harju Maakohtus 29.01.2018; 05.02.2018; 26.-29.03.2018.a; 3.-4.04.2018; 25.-26.04.2018.a: 8.-9.05.2018.a; 31.05.2018; 07.12.2018; 18.03.2019; 23.04.2019.a ja 20.05.2019.a, 10.06.2019 ning 17. ja 18.09.2019, samal perioodil Tallinna Ringkonnakohtus 20.05.2019 ja 04.06.2019.a. Analüüs alljärgnevalt. SA PERH vastuskirjaga 03.04.2018 on väljastatud väljavõtted LJUBOV GENRIHSONi haigusloost ajavahemikul 06.09.2017.a kuni vastamise ajani 03.04.2018.a. Sellele vastusele lisatud dokumentide kohaselt on ta kõrgete vererõhunäitajate tõttu pöördunud ise või toimetatud kiirabiga haiglasse istungipäevadel 29. jaanuaril 2019, 26., 27., 28., 29. märtsil 2018, 3. aprillil 2018 (XXVI kd tl 125-138).

29.01.2018.a kell 09:23 on kiirabi saanud väljakutse xxxx apteeki, kus on LJUBOV GENRIHSON, kes on tulnud apteeki vererõhku mõõtma, kuid aparaat ei näita, täna kell 10.00 pidi olema kohtuistung, kuid sinna ei saa minna halva enesetunde tõttu. RR mõõdetud 230/130 ja 210/130. Patsient ravi ei soovi, kuna see ei aita, soovib haiglasse (XXVI kd tl 142). 29.01.2018.a on LJUBOV GENRIHSON toimetatud PERH EMO osakonda kell 10.02 kiirabiga (kohtuistungi algus määratud kell 10.00). Anamneesist nähtub, et patsiendil hommikul kõrge vererõhk, kiirabi mõõtis 230/130, (patsient) rohtu ei lubanud teha. Haiguse kulg: peale ravimi labetalooli manustamist vererõhk 187/116 mm/HG, viidatakse ajavahemikul 16.11.27.11.2017 haiglas viibitud ajal efektiivseks osutunud raviskeemile, millega soovitatakse jätkata, kuid kui vererõhk püsib endiselt kõrgem kui 200 mm/Hg, siis alustada ravi labetalooliga. Saadetud perearsti jälgimisele (XXVI kd tl 132). 05.02.2018.a istungi edasilükkamist taotles LJUBOV GENRIHSON käsikirjalise avaldusega seoses raske tervisliku seisundiga (vt Kohtute infosüsteemis dokument nr 132). xxxx poolt on kohtule edastatud kiirabikaart 05.02.2018.a, millest nähtub, et kell 13.48 on kiirabi saanud väljakutse xxxx, kus on LJUBOV GENRIHSON, kellel on vererõhuprobleemid. Patsient osaleb kohtuprotsessil ja on väga närviline ning rahutu, rahusteid ei tarvita. RR mõõdetud 275/120. Manustatud ravimite tulemusena vererõhk langes (RR 180/100), patsient rahunes maha, jääb jälgimisele, juures on sõbranna, vajadusel kutsuvad kiirabi tagasi. Haiglasse patsient ei soovi minna (XXVI kd tl 143). 26.03.2018.a pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 08.11. Vererõhk 248/134 mm/Hg, kell 10.09 mõõdetud RR 219/119 mm/Hg ja patsient ei soovi EKG analüüse, tahab lihtsalt pikali olla, veelkordsel mõõtmisel RR 219/100 mm/Hg, soovib minna koju (XXVI kd tl 133). 27.03.2018.a pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 13.29. Vererõhk 251/128 mm/Hg. Patsient ei soovi ei uuringuid, ega EKG-d, ei taha EMOsse pikemalt jälgimisele jääda, võetud allkiri (XXVI kd tl 134). 28.03.2018.a pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 08.13 kõrge vererõhu tõttu korduvalt, seostab stressiga, hetkel kohtuprotsess käimas. Uuringuid ei soovi, peab kohtuistungile minema. Ütleb, et on paljudele ravimitele allergiline, osad ravimid ei aita vererõhu vastu. Manustatud ravimid xxxx, xxxx. Ravi foonil vererõhk 180/90 mm/Hg. Patsienti nõustatud, selgitatud, et korralik vererõhuravi vajalik, pidevalt kõrgenenud vererõhk on riskifaktoriks mitmetele haigustele. Kui ei soovi kardioloogi poolt määratud ravi võtta, siis peab pöörduma perearstile vererõhuravi tõhustamiseks. Kui vererõhutõusu põhjuseks on ärevus, siis tegeleda sellega (XXVI kd tl 135). 29.03.2018.a pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 07.31. Anamneesi kohaselt neljas päev järjest EMO-s vererõhku reguleerimas, patsient üliemotsionaalne, räägib lakkamatult, kuid kõne minimaalse infoga. Raviarst ei saa aru visiidi eesmärgist, kuid lõpuks selgub, et patsient soovib, et eelmisest visiidist eemaldataks märkus „keeldub ravist“. Arst märgib, et seda ei ole võimalik teha (XXVI kd tl 136). 03.04.2018.a pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 10.38 kõrge vererõhu tõttu, mõõdetud RR 237/125 mm/Hg (XXVI kd tl 137). Ajavahemikul 29.01.2018-03.04.2018 on LJUBOV GENRIHSON käinud perearsti vastuvõtul 19.02.2018.a kaebusega peavalule, pearinglusele nõrkusele, mõõdetud on vererõhku 200/100

mm/Hg (XXVI kd tl 147), 28.02.2018.a kaebusega peavalule, mõõtetud on vererõhku 210/100 mm/Hg (XXVI kd tl 147), 13.03.2018.a kaebusega peavalule, pearinglusele nõrkusele, mõõdetud on vererõhku 210/120 mm/Hg, 21.03.2018 enesetunne halvenes, väga närviline, kaebab peavalu, unehäireid, tuleb uuesti 02.04.2018, saatekiri kardioloogile (XXVI kd tl 147 pöördel ja tl 148). 04.04.2018.a pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 09.20 kõrge vererõhu tõttu. Mõõdetud RR 215/114 mm/Hg kell 11.00, kaebab peavalu, keeldub Paracetamolist ja teistest ravimitest, soovib lahkuda koju (XXVI kd tl 195). 07.04.2018.a pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 08.28 kõrge vererõhu tõttu, eelmisel õhtul oli olnud väga stressirohke episood ja patsient sellest väga häiritud, taoline stressirohke periood juba pikemat aega. Mõõdetud RR 258/120 mm/Hg kell 09.15, RR 220/119 kell 10.05 ja 208/95 kell 10.55. Manustatud ravimit xxx mg (XXVI kd tl 187). 22.04.2018 pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 23.27. öeldes, et tuli vererõhu kontrolliks, teostatud pea kompuutertomograafia, EKG (XXVI kd tl 188). 25.04.2018 pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 08.37. Vererõhu probleemid pikalt, täna hommikul kell 6 ajal uuesti vererõhk kõrge, peavalu, iiveldus, oksendamine. Kirjeldatakse raviskeemi, raviarst märgib, et „patsient ei võta oma ravimeid regulaarselt!! Täna oli kohtuistung, kuhu patsient pidi minema, võimalik, et selle vältimiseks taaskord ravimid võtmata ja vererõhk kõrge.“ Vererõhu kontroll kell 15.25 – 210/100 (XXVI kd tl 189-190). 08.05.2018 pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 07.36. Kaebuseks kõrgenenud vererõhu näidud. Hommikused ravimid võetud, keeldub ravimite manustamisest, kuna ei talu ühtegi preparaati – mis täpselt ravimite manustamisel tekib, seda põhjendada ei oska (XXVI kd tl 191-192). 31.05.2018 pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 12.28. Hommikust saati halb olla, nõrkus, peavalu iiveldus. Patsient väidab, et hommikused ravimid võetud. Patsient on abilise saatel, kuna ei suuda terviseseisundi tõttu ohutult liikuda, kaebab, et tähelepanu kontsentratsiooni võime ja mõtlemise protsessi kiirus on hetkel kriitiliselt madal. Kell 13.30 vererõhk 205/115 mm/Hg, erakorraliseks hospitaliseerimiseks statsionaarsele ravile näidustus ei esine, patsiendile antud soovitused raviskeemi korrigeerimiseks, lahkub EMO-st kodusele ravile rahuldavas üldseisus kell 14.48 (XXVI kd tl 193). 15.08.2018.a on LJUBOV GENRIHSONil olnud plaaniline visiit SA xxxx, mõõdetud on vererõhku 240/110 mm/Hg, RR näidud tõusevad tavaliselt emotsionaalse stressi foonil, patsiendil on käigus maksimaalne medikamentoosne ravi (XXVI kd tl 194). Ajavahemikul 05.04 2018.a kuni 06.11.2018.a ei ole xxxx andmebaasis fikseeritud väljakutseid LJUBOV GENRIHSONi juurde. Ajavahemikul 10.04.2018-02.11.2018 on LJUBOV GENRIHSON käinud perearsti vastuvõtul korduvalt seoses vajadusega mõõta vererõhku, veresuhkrut, teostatud on ravimite manustamise kontrolli, patsiendi nõustamine ja õpetamine toimetulekuks igapäevatoimingutega (XXVI kd tl 197-204).

07.12.2018.a määratud kohtuistungile ei õnnestunud kohtu käskjalal vaatamata viiele kättetoimetamise katsele kohtukutset LJUBOV GENRIHSONile isiklikult allkirja vastu edastada. Lihtkutse on käskjala poolt visatud tuppa lahtise akna kaudu. 07.12.2018.a kohtuistungile LJUBOV GENRIHSON ei ilmunud (vt Kohtute infosüsteem dokument nr 212). Järgmine kohtuistung oli ekspertiisi valmimist oodates määratud 18.03.2019.a. Kohtule esitatud kiirabikaardist nähtub, et 18.03.2019.a kell 09.13 oli tehtud väljakutse aadressile xxxx, kus asub LJUBOV GENRIHSON. Anamneesist nähtub, et patsiendil aastaid kõrge vererõhu probleem, hommikul oli käinud perearst, mõõtnud 280/110. Hetkel patsient vererõhu alandamist ei soovi, kuna ei talu kiirabi poolt antavaid ravimeid. Hospitaliseerimist ei soovi, vajab kiirabikaarti, et tõestada kõrget vererõhu väärtust. Objektiivselt mõõdetud vererõhku kell 09.22 - 245/100 mm/Hg, patsient keeldus hospitaliseerimisest (XXIX kd tl 8991) Järgmised kohtuistungid olid määratud 23.-25.04.2019.a. Kohtu hinnangul on erakordne, kui keeruline oli kohtu käskjalal kohtukutse kättetoimetamine LJUBOV GENRIHSONile 23.,24. ja 25.04.2019.a istungitele. Kutse kättetoimetamine õnnestus alles kümnendal katsel. Nii nähtub allkirjalehelt, et kohtu käskjalg on teinud ebaõnnestunud kättetoimetamiskatsed LJUBOV GENRIHSONenrihoni elukoha aadressile 23.03.2019 kell 21.44, 26.03.2019 kell 07.55, 05.04.2019 kell 18.26, 10.04.2019.a kell 07.48, 11.04.2019.a kell 21.00, 16.04.2019 kolmel korral kell 20.10 (lihtpostiga kutse akna vahelt tuppa visatud), kell 22.07 ja kell 23.02, 18.04.2019 kell 07.58. Kohtukutse õnnestus LJUBOV GENRIHSONile kätte toimetada alles 21.04.209.a kell 22.11 (XXIX kd tl 104). Tegelikkuses on kohtutoimikus selliseid kättetoimetamisteatisi mitmeid, kus LJUBOV GENRIHSON hoolimata tema suhtes kohaldatud tõkendist, ei ole erinevatel nädalapäevadel, kellaaegadel oma elukohas kohtu käskjalale kättesaadav, või kus ta keeldub dokumente vastu võtmast, kuid see konkreetne näide on neist kõige markantsem. Kohtu hinnangul on süüdistatav LJUBOV GENRIHSON alates 2018.aasta jaanuarist teinud järjekindlalt pingutusi kohtudokumentide, sh kutsete, ekspertiisiaktide, määruste tõlgete vastuvõtmise vältimiseks, selle xxxxlt on kohtul alust väita, et kirjeldatud viisil käitumine näitab süüdistatava soovi kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või siis menetluse kohast kulgemist igakülgselt takistada. Ainuüksi selle konkreetse kohtuistungite perioodi jaoks ettenähtud kohtukutsete kättetoimetamise keerulisus (XXIX kd tl 104) näitab kohtu hinnangul üheselt, et süüdistatav LJUBOV GENRIHSON, kes paljudes avaldustes on väitnud, et ta on „parandamatult raskelt haigestunud I grupi invaliid, 100-%-lise töövõimetusega pensionär“, ei viibi päevade kaupa, ei varahommikuti ega ka hilisõhtuti kodus, temale kutsete kättetoimetamiseks peab kohtu käskjalg olema leidlik, käima kohtukutseid kätte toimetamas erinevatel kellaaegadel, peitmas ennast isiku eest, et mitte näidata end teda kohapeal ootamas, ronides mööda prügikaste, et visata lihtkirjaga kutseid nt lahtisest aknast sisse jne. See on asja arutava kohtuniku mitmekümneaastase kohtupraktika jooksul täiesti esimene kord, kui kohtumenetlusele allutatud isik, kelle tervis on tema enda sõnade kohaselt väidetavalt väga halb, teeb enda tabamise igapäevaste meetoditega võimatuks.

Kuna 21.04.2019.a ei õnnestunud LJUBOV GENRIHSONil kohtukutse kättesaamist vältida, siis taotles süüdistatav ka sel korral kohtuistungite edasilükkamist, edastades käsikirjalise avalduse manusena kohtule meiliaadressilt xxxx 23.04.2019.a kell 08.36 ( XXIX kd tl 114a), millele täiendavalt saabus M L meiliaadressilt xxxx väljavõte haigusloost (XXIX kd tl 117118), millest nähtuvad kohtuistungitele eelnevatel päevadel märkimisväärselt kõrged vererõhunäidud: 18.04.2019 RR 520(sic!)/130 mm/Hg; 22.04.2019.a 300/140 mm/Hg ja 23.04.2019.a 250/140 mm/Hg. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 23.aprillil 2019.a toimunud istungil taotles prokurör Evelin Ansip-Kukk, et kohus kohaldaks süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi suhtes tõkendiks vahistamist. Prokuröri hinnangul oli selge, et süüdistatav hoiab kohtulikust uurimisest kõrvale, kutsudes enne istungite algust endale kiirabi. Mõlemast ekspertiisiaktist on näha, et LJUBOV GENRIHSONi suurim probleem on see, et ta ei tarvita regulaarselt ravimeid ja ei jälgi seega ravijuhiseid. Eksperdid on öelnud, et kui isik tarvitaks ravimeid, siis oleks tema vererõhu näidud stabiilsed, tema tervislik seisund ei takista tal kohtuistungil osaleda ega karistust kanda. Sellest tulenevalt taotles prokurör vahistamise kohaldamist, isik eirab ravijuhiseid, on hoidnud üle aasta kõrvale kohtumenetlusest. Süüdistatav jätab tahtlikult ravimid võtmata, seetõttu tõuseb tema vererõhk enne istungeid veelgi, mis võimaldab tal kutsuda kiirabi, et saada kohtu jaoks vajalikku tõendit. Prokuröri hinnangul on see olnud süstemaatiline ja tahtlik tegevus süüdistatava poolt ning selliselt viib ta ennast ise seisundisse, mis takistab tal osaleda kohtumenetluses. Süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi kaitsja advokaat Mihke Caver vaidles prokuröri taotlusele vastu. Kohtule edastatud dokumentidest nähtub, et ka istungite vaheajal on LJUBOV GENRIHSON pöördunud arsti poole, mitte ainult vahetult enne kohtuistungeid mitmel korral, see on märkimisväärne, et ta vajab arstiabi ka istungite vahelisel ajal. Ei saa öelda, et arstiabi saamine oleks käsitletav isiku poolt kohtuistungitest kõrvalehoidumisega. Kohtumäärusega 29.04.2019.a jättis Harju Maakohus prokuratuuri taotluse rahuldamata, põhjendades seda lühidalt järgnevalt. Kohus tuvastas LJUBOV GENRIHSONi tegevuses põhjendatud kuriteokahtluse vahistamise eeldusena ja tuvastas ka seda, et LJUBOV GENRIHSONi meditsiinidokumendid ja tema suhtes teostatud kaks kohtuarstlikku ekspertiisi kinnitavad, et süüdistatav viib end tahtlikult seisundisse, kus tal pole võimalik kriminaalmenetluses osaleda ja selline käitumine võib kujutada endast kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist ehk vahistamisalust KrMS § 130 lg 2 mõttes. Vaatamata vahistamisaluse esinemisele leidis kohus, et süüdistatava vahi alla võtmine ei tagaks tema osavõttu kohtumenetlusest, mistõttu ei ole tõkendi kohaldamine põhjendatud ja prokuröri taotlus jääb rahuldamata. Kohus viitas, et põhiseaduse § 10 kohaselt on süüdistataval õigus kehalisele puutumatusele ja õigus ise vabalt otsustada, kas ta ravib ennast või mitte ning õigus seada selliselt oma elu ohtu. Kohus ei saa kriminaalmenetluse tagamiseks kohustada süüdistatavat ravimeid võtma. Lisaks märkis kohus, et ka vahi all viibides keeldus süüdistatav ravist. Muu hulgas nähtub ravidokumentidest, et süüdistatav peitis ravimeid ja sülitas neid välja. Seega ei tagaks ka vahi all viibimine, et süüdistatav järgiks ravijuhist ning ta võiks olla seisundis, mis võimaldaks kohtuistungeid tema osalusel läbi viia. Selle määruse vaidlustas prokurör, esitades määruskaebuse 08.05.2019.a. 03.05.2019 laekus Harju Maakohtule LJUBOV GENRIHSONi taotlus kohtu 29.04.2019.a määruse tõlkimiseks vene keelde (KIS dokument nr 246), tõlge valmis 13.05.2019 (KIS

dokument nr 255). Vahepeal üritas Harju Maakohus kriminaalasja kohtuliku arutamisega jätkata, määrates kohtuistungi 20.maiks 2019.a. Nimetatud kuupäeval süüdistatav LJUBOV GENRIHSON kohtuistungile ei ilmunud, kohtule esitatud kiirabikaardist (XXX kd tl 10) nähtub, et 20.05.2019.a kell 09.47 sai kiirabi väljakutse aadressile xxxx, kus viibis LJUBOV GENRIHSON, kes kaebas kõrge vererõhu üle. Anamneesist nähtub, et isik tuli just pereõe juurest, kus mõõdeti RR 295/150 mm/Hg, juba tagasiteel taksos hakkas halb. Taustaks kohtuprotsess, tunneb selles põhjust. Vererõhu alanedes enesetunne selgelt paraneb, ei soovi kindlameelselt haiglasse, patsiendi jaoks heaolu RR 180200/... mm/Hg, enesetunne siis hea, kõrgenemist ei taju. Patsiendil mõõdetud kiirabi poolt kahel korral vererõhku, kell 10.01 240/140 mm/Hg ja kell 10.25 195/115 mm/Hg, kell 10.07 manustatud ravimina perifeersesse veeni süstena 25 mg süstelahus labetalool. Patsient keeldus hospitaliseerimisest. Samaks kuupäevaks so 20.05.2019.a oli määratud kohtuistung ka määruskaebemenetluses Tallinna Ringkonnakohtus, mis lükati edasi põhjusel, et määruskaebe tähtaeg ei ole läbi, kuna süüdistatav LJUBOV GENRIHSON ei olnud kätte saanud Harju Maakohtu Tallinna Kohtumaja 29.04.2019.a määruse tõlget vene keelde. Süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi süsteemset ja läbimõeldud tegevust kohtumenetluse vältimisel kinnitab tema käitumine ringkonnakohtu määruskaebusmenetluse ajal, mille on tuvastanud Tallinna Ringkonnakohus oma 05.06.2019.a määruse punktis 18.4. Nii on ringkonnakohus seisukohal, et LJUBOV GENRIHSON loob kohtumenetluse kulgemisele tahtlikult tõrkeid. Nimelt, 20.05.2019 kella 9 ajal ilmus süüdistatav Tallinna Ringkonnakohtu kantseleisse, et anda enne kell 10.00 algavat istungit üle taotlus istungi edasilükkamiseks terviseseisundi tõttu, samuti taotluse prokuröri määruskaebuse saamiseks. Kuna samal päeval pidi toimuma istung ka maakohtus, esitas süüdistatav maakohtule samasisulise taotluse ning elektrooniliselt kella 9 ajal perearsti tõendi, mille kohaselt mõõdeti tal samal hommikul kõrged vererõhunäitajad, s.o 295/110 mg/Hg. Maakohtu 20.05.2019 istungiprotokollist nähtuvalt selgitas süüdistatava kaitsja istungil, et veidi enne kella 10 hommikul helistas talle süüdistatav, kurtis terviseseisundi üle, selgitas, et kohtusse ei õnnestu ilmuda, ootab kodus kiirabi. Seega käis LJUBOV GENRIHSON 20.05.2019 enne kella 10 perearstil xxxx tänaval (seal asub tõendis märgitud xxxx perearstikeskus), kõrgete vererõhunäitajatega xxxx asuvas ringkonnakohtu kantseleis istungi edasilükkamist ja prokuröri kaebust taotlemas ning jõudis veel koju (xxxx), kuhu kutsus kiirabi. Nii liikus süüdistatav kõrgete vererõhunäitajatega 20.05.2019 hommikul enne kohtuistungeid ühest xxxx osast teise, hankimaks arstitõendeid, esitamaks kohtutele taotlusi, kutsumaks kiirabi (vt Tallinna Ringkonnakohtu määruse p 18.4 XXXI kd tl 62 pöördel). Harju Maakohtul õnnestus LJUBOV GENRIHSONile 29.04.2019.a kohtumääruse tõlge edastada 20.05.2019.a, kuna kohus, saades kaitsja käest kell 10.00 alanud istungil teada, et LJUBOV GENRIHSON ootab kodus kiirabi, korraldas vahetult pärast kohtuistungi edasilükkamist tõlke kättetoimetamise LJUBOV GENRIHSONi elukoha aadressil kohtuistungi sekretäri poolt isiklikult enne, kui LJUBOV GENRIHSON jõuab kodunt lahkuda, samuti edastati talle sekretäri poolt suuline kutse 10.06.2019.a kohtuistungile (XXX kd tl 7). Tallinna Ringkonnakohtus 04.06.2019.a toimuva pidanud istungile LJUBOV GENRIHSON ei ilmunud, taotles istungi edasilükkamist tervisliku seisundi tõttu (XXXI kd tl 55) ja esitades

perearsti raviloo väljavõtte selles, et 04.06.2019.a on tal mõõdetud vererõhku 255/146 mm/Hg (XXXI kd tl 53) Tallinna Ringkonnakohtu 5.06.2019.a määrusega jäeti küll Harju Maakohtu 29.04.2019.a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata, kuid ringkonnakohus viitas puudustele maakohtu vaidlustatud määruses ning andis maakohtule juhiseid, kuidas selle kriminaalasja arutamisega edasi minna. Kohtukolleegium nõustus maakohtuga selles, et menetluse käiku kajastavad kohtuistungite protokollid, süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi haigusloo andmed, kaks kohtuarstlikku ekspertiisi annavad selgelt tunnistust, et süüdistatav viib end tahtlikult kohtuistungite ajaks tervislikku seisundisse, mille tõttu ta pole võimeline neil osalema (määruse p 18). Samuti nõustus ringkonnakohus maakohtu väitega selles, et süüdistatav ei võta ravimeid vastavalt raviskeemile, seades nõnda oma elu ja tervise teadlikult ohtu (määruse p 18.2). Samas leidis ringkonnakohus, et süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi käitumist ei ole põhjendatud käsitleda vahistamisaluse raamides ehk kohtumenetlusest kõrvalehoidumisena nagu maakohus ja prokurör seda on teinud. Kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise või pakkumineku oht vahistamisalusena on otseselt seotud vajadusega tagada kriminaalmenetluse toimetamine, s.o isiku kättesaadavus tema suhtes menetluse läbiviimiseks (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad E. Kergandberg ja P. Pikamäe. Tallinn: Juura, 2012, § 130, p 5.2.1). LJUBOV GENRIHSONil on Eestis kindel elukoht (xxxx) ja arvestades, et eri aegadel on talle õnnestunud seal kohtudokumente üle anda, viimati 20.05.2019, võib väita, et ta viibib seal tegelikult alaliselt. Süüdistatav esitab kohtutele aktiivselt taotlusi, avaldusi ning suhtleb oma seisukohtade kohtule teatavakstegemiseks kaitsjaga. Seeläbi on L.GENRIHSONi kohalolu kriminaalmenetluses selgelt tajutav. Arvestades süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ja tema käitumist kohtumenetluses kogumis, on süüdistatava käitumine võtnud õigusemõistmise takistamise mõõtmed. LJUBOV GENRIHSON on vajadusel valmis takistama kohtupidamist enda elu ja tervise ohtu seadmise hinnaga (XXXI kd tl 63; määruse punkt 19). Ringkonnakohtu 05.06.2019.a määruse punktides 21.-21.2 antakse Harju Maakohtule juhised, kuidas selles kriminaalasja menetlusega jätkata, et mitte minna vastuollu KrMS §-ga 151: „Kohtukolleegium leiab, et lähtepunktina on asjakohane juhinduda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-86-14 esitatud seisukohtadest. Viidatud kriminaalasjas oli tegemist olukorraga, kus kohtupidamine toimus juriidilisest isikust süüdistatava suhtes, kellel puudus KrMS § 36 tähenduses pädev esindaja. Kõrgeim kohus leidis, et olukorras, kus juriidilise isiku pädev organ ei ole juhatuse liiget või liikmeid valinud ja kohus tuvastab, et selliselt on toimitud kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise eesmärgil, ning süüdistatava kohtusse kutsumiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ja temata on kohtulik arutamine võimalik, võib analoogiat aluseks võttes KrMS § 269 lg 2 p 2 järgi kriminaalasja erandlikult arutada juriidilisest isikust süüdistatava osavõtuta (p 17). Kaalutlused, millele Riigikohus tugines, olid ühelt poolt isiku võimalus end kriminaalmenetluses kaitsta ja viibida kohtuasja arutamise juures ning teiselt poolt menetlusökonoomia ja avalik huvi ehk see, et kuriteole järgneks hukkamõist (p 17.1). Riik on taganud L.GENRIHSONile õiguse end kaitsta ja viibida enda kohtuasja arutamise juures ja seda kokkuvõttes määral, mis on viinud nende õiguste kuritarvitamiseni tema poolt. Kuigi L.GENRIHSON realiseerib kaitseõigust kõiksugu taotluste esitamisega, ei ole ta nende taotluste lahendamise tulemustest huvitatud. Lisaks on L.GENRIHSON kestvalt

positsioonil, et ta soovib võtta osa kohtumenetlusest. Samas muudab süüdistatav end pikemat aega tahtlikult kohtukõlbmatuks. Nii kasutab L.GENRIHSON talle riigi poolt tagatavaid õigusi selleks, et kohtupidamist tema üle ei toimuks. Menetlusökonoomika ja avalik huvi on kaalutlused, mille osatähtsus on L.GENRIHSONi kriminaalasjas taandunud miinimumini. Riigikohus selgitas samas lahendis, et riik ei peaks isiku huvide tagamise nimel ohverdama kõik muud huvid ka olukorras, kus isik enda huvide paremast tagamisest huvitatud ei ole. Kujunenud olukorras tuleb leida mõistlik tasakaal, mille tarbeks ongi kriminaalmenetluses ette nähtud süüdistatava kohtulikust arutamisest osavõttu reguleeriv norm (vt RKKKm 3-1-1-86-14, p 17.1, RKKKm 3-1-1-30-04, p 10.3). Kõnealused Riigikohtu seisukohad on KrMS § 269 lg-s 2 sätestatu tõlgendamisel KrMS § 2 lg 4 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse allikaks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtul, kui kohtul, kes vastutab kohtumenetluse ühtse tervikuna arutamise ja võimalikult kiire lahendini jõudmise eest, viivitamatult pöörduda eelnevalt käsitletud Riigikohtu seisukohtadest tuleneva huvide tasakaalustamise meetme, s.o KrMS § 269 lg 2 poole. Arvestades, et süüdistatava käitumine õigusemõistmise takistamisel on muutunud kontrollimatuks ja maakohtule KrMS §-s 151 kehtivat kohustust, on kohtuasja arutamine süüdistatava L.GENRIHSONita muutunud vältimatuks. Võttes aluseks Riigikohtu lahendi 3-1-1-86-14 p-s 17 esitatud seisukohti ja analoogiat KrMS § 269 lg 2 p-ga 2, tuleneb maakohtu ja prokuröri seisukohtadest, et esineb erandlik alus kohtumenetluse jätkamiseks ilma L.GENRIHSONita. Nimelt tuleneb nii vaidlustatud määruse kui määruskaebuse seisukohtadest, et L.GENRIHSONi käitumine kohtumenetluses on arvestatav kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisena ja kohus on teinud mõistlikke pingutusi süüdistatava kohtusse kutsumiseks. Viimatimärgitud eelduse sisustamisel tasub arvestada ka pingutusi, mida tegi ringkonnakohus süüdistatava kaasamiseks määruskaebusmenetlusse. Kui käsitleda L.GENRIHSONi käitumist koguni õigusemõistmise takistamisena, milleks see ringkonnakohtu hinnangul on, esineb alus kohtumenetluse jätkamiseks L.GENRIHSONita KrMS § 269 lg 2 p 3 näol. KrMS § 269 lg 1 p 3 kohaselt võib kriminaalasja arutada süüdistatava osavõtuta, kui pärast kohtuistungil ülekuulamist on süüdistatav viinud end seisundisse, mis välistab tema osavõtu kohtulikust arutamisest, ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud lugeda, et olukorras, kus süüdistatav on asunud kohtumenetluses õigusemõistmist süstemaatiliselt takistama, takistades seejuures enda ülekuulamist kohtulikul uurimisel järjepideva ja tahtliku kohtukõlbmatuks muutmisega, on süüdistatav sisuliselt keeldunud KrMS § 294 p 1 tähenduses ütluste andmisest kohtuistungil. KrMS § 294 p 1 kohaselt, kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Seega on asja menetleval maakohtul kohtumenetluse poole taotlusel alust KrMS § 294 p 1 kohaselt jätkata kohtumenetlust süüdistatavat vahetult kohtus üle kuulamata ja tuginedes tema kohtueelses menetluses antud ütlustele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb viidatud õigusnormide koosmõjust, et erandlikult on võimalik arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta ka siis, kui kohtumenetluses on KrMS § 294 p 1 korras tõendina vastu võetud, avaldatud ja uuritud süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi. Sellisel juhul süüdistatava vahetut ülekuulamist kohtumenetluses enam ei toimu, kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisega on täidetud KrMS § 269 lg 2 p 3 süüdistatava ülekuulamise tingimus.“

Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2019.a määrus jõustus 26.08.2019.a, kui Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis menetlusse võtmata LJUBOV GENRIHSONi kaitsja vandeadvokaadi abi Rein Laidi määruskaebuse (XXXI kd tl 120). Menetlus Harju Maakohtus jätkus kohtuistungiga 10.06.2019.a. Nimetatud kuupäeva hommikul kell 08.24 edastati kohtule meiliaadressilt xxxx .jpg failina väljavõte LJUBOV GENRIHSONi raviloost, millest nähtub, et pereõde on 10.06.2019 kontrollinud vererõhku, saades tulemuseks 250/160 (mm/Hg) (XXX kd tl 11-12). Samal kuupäeval kell 08.56 edastati kohtule meiliaadressilt xxxx kaks .jgp faili – esimesena sama väljavõte raviloost, mis eelnevalt refereeritud ning teisena foto LJUBOV GENRIHSONi käsikirjalisest avaldusest, milles ta teatab, et sooviks osaleda kohtuistungil, kuid tema tervis ei võimalda seda (XXX kd tl 13-16). 10.06.2019.a istungil lükkas kohus istungid edasi kuni 17.-18.09.2019 ja 29.-30.10.2019.a. (XXX kd tl 17-19). 17.09.2019.a kohtuistungile LJUBOV GENRIHSON taas ei ilmunud, kohtule esitati tõend, et pereõde on nimetatud kuupäeval mõõtnud vererõhuks 254/160 (mm/HG) (XXX kd tl 56). 18.09.2019.a kohtuistungil tegi kohus protokollilise määruse, arvestades Tallinna Ringkonnakohtu määruse punktides 21.-21.2 antud juhiseid, millega jätkas asja lahendamist ilma süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi osavõtuta (XXX kd tl 59). Sellele määrusele esitas määruskaebuse süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver (KIS dokument nr 337), kuid kohus ei ole seda kaebust ringkonnakohtule edastanud, kuna vaidlustati protokollilist määrust, mida ei saa vaidlustada määruskaebemenetluse korras, vaid mida tuleb vaidlustada apellatsioonimenetluses. Eelnevat kokku võttes märgib kohus, et kuigi kaitsja on rõhutanud, et süüdistatav ei jäta ravimeid võtmata mitte ainult kohtuistungite ajal, vaid tema haigusloo andmed kinnitavad erakorraliselt arsti vastuvõttudele pöördumist ja kiirabi kutsumist ka kohtuistungite vahelisel ajal (vt Ringkonnakohtu 05.06.2019.a määruse punkt 18.3), siis kohtu hinnangul analüüsitud meditsiinidokumendid seda väidet ei kinnita. Kohus on eelpool detailselt analüüsinud andmeid süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi kiirabikutsete ja iseseisvalt SA PERH EMO pöördumiste kohta ajavahemikul 29.01.2018.a kuni 18.09.2019.a. Sellel perioodil on kohtu hinnangul vaid üks pöördumine erakorraliseks raviks, mis ei ole seostatav istungi toimumise kuupäevaga või istungipäevale eelnevate päevadega. See on pöördumine PERH EMO osakonda 07.04.2018.a kõrge vererõhu tõttu selgitusega, et eelmisel õhtul oli olnud väga stressirohke episood (XXVI kd tl 187). Seega on kohtu hinnangul selgelt tuvastatav, et LJUBOV GENRIHSON viib ennast kohtuistungite toimumise ajaks tahtlikult tervislikku seisundisse, mille tõttu tal ei ole võimalik kohtuistungitel osaleda, jättes selleks võtmata ravimid vastavalt raviskeemile, seades oma elu ja tervise teadlikult ohtu ning istungitelt puudumiseks KrMS § 170 lg 2 p 1 sätestatud mõjuva põhjuse tuvastamiseks kutsub endale kiirabi või pöördub ise erakorralise meditsiini osakonda. Alates 18.09.2019.a kuni 19.02.2020 on istungid selles kriminaalasjas toimunud ilma süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi osavõtuta, kuigi kohus on talle saatnud kohtukutsed kõikidele kohtuistungitele ning tal on olnud võimalus soovi korral neil osaleda, kuid seda võimalust süüdistatav LJUBOV GENRIHSON ei ole kasutanud.

Piirivalveameti info- ja teabesüsteeme. Seega Ž R oli ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning täitis avalikke ülesandeid. Ž R on vabastati Politsei- ja Piirivalveameti Xxxx teenistuse vanemspetsialisti ametikohalt 29.10.2015.a tema enda algatusel. Tema teenistusstaaž 29.10.2015.a seisuga oli 9 aastat, 7 kuud ja 19 päeva (X kd tl 18). LJUBOV GENRIHSONi süüdistatakse selles, et tema andis O T kaudu pangaülekandega Xxxx teeninduse vanemspetsialist Ž Rle kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara järgmistel kuupäevadel ja summades: 05.11.2014 100 (sada) €, 22.12.2014 100 (sada) €, 29.12.2014 100 (sada) € ja 31.12.2014 100 (sada) € kokku 400 (nelisada) € erinevate isikute sh S Š ja A Ai Eesti kodakondsuse taotluste menetlemise eest. Selles episoodis LJUBOV GENRIHSON end kohtueelsel uurimisel süüdi ei tunnistanud, andis ütlusi selles, et Ž R küsis raha O Tlt, öeldes, et tal ei ole midagi sünnipäeval lauale panna. Teab, et O T kandis Žle 100€ üle. Veel kandis ta jõuludeks ja uueks aastaks. O T otsustas raha üle kanda ja pärast ütles LJUBOV GENRIHSONile, et kandis Žle, oli veel vihane, et Ž temalt raha küsis (XXXVI kd tl 58). Kahtlustatavana ülekuulamisel 27.10.2015.a andis O T selles episoodis ütlusi, et 2014.a detsembris sai ta LJUBOV GENRIHSONilt ülesande viia politseijaoskonna teenindusse mingid paberid ja seejärel pidi ta tegema oma arvelduskontolt ülekandeid tema mäletamist mööda kolm korda 100€ Ž Rle. Ž Rga on pärast seda kokku puutunud veel vaid ühel korral, kui LJUBOV GENRIHSON ostis Žle mingeid ravimeid ja O T käis neid Ž Rle viimas (XXIV kd tl 182 pöördel). Kahtlustatavana ülekuulamisel 30.10.2015.a andis O T selles episoodis ütlusi, et ta on LJUBOV GENRIHSONi ülesandel mitmel korral oma kontolt kandnud raha Ž Rle, kokku summas 400€. LJUBOV GENRIHSON nimetas seda „preemiaks“ (XXIV kd tl 185). Kahtlustatavana ülekuulamisel 16.11.2015.a kirjeldas O T põhjalikult skeemi, mille järgi LJUBOV GENRIHSON töötas klientidega ning tema enda, I S, S Zi ja Ž R rolli selles. Kui klient tellis LJUBOV GENRIHSONi käest EV kodakondsuse või elamisloa, võttis LJUBOV GENRIHSON kliendi käest isikut tõendava dokumendi koopia. Seejärel palus edastada elulookirjelduse, haridust tõendava dokumendi, elukoha registreerimise tõendi, töökoha andmed. Kui inimesel ei olnud Eestis elukohta, siis võis I S ta raha eest enda juurde sisse registreerida, kui inimesele ei olnud töökohta, siis võis I S raha eest anda kinnituse, et võtab inimese enda ülalpidamisele. Kui kõik need dokumendid olid korras, siis võttis LJUBOV GENRIHSON karistusregistri õiendi ja viis kõik need dokumendid vahendaja kaudu Ž Rle, kes töötas Xxxx tn 4 asuvas politseijaoskonnas. Ž R võttis dokumendid vastu ja väljastas sellekohase õiendi. Põhiliselt viis Ž Rle dokumente S Z hüüdnimega S, kuna O T tahtis käia ainult koos reaalse inimesega. Mäletab, et käis koos Mi ja A. Ž R sai nende dokumentide üleandmise eest raha, mida maksis talle LJUBOV GENRIHSON vahendaja kaudu, kelleks enamasti oli S Z. Suuremad summad andis LJUBOV GENRIHSON ise Ž Rle üle. Vahepealset protsessi jälgis PPAs töötanud M, kellega LJUBOV GENRIHSON sai kokku hommikuti, M hüüdnimeks oli „P“. Kui dokument oli valmis, siis M teatas sellest ja inimene läks koos vahendajaga dokumenti kätte saama Ž R juurde. Vahendaja võis ka ise ilma kliendita dokumendi vastu võtta, kuna klient võis Eestis mitte olla. Siis pidi vahendaja andma oma sõrmejälje. O T sõrmejälg on näiteks antud LJUBOV GENRIHSONi õe A V eest (XXIV kd tl 192). 28.09.2016.a andis O T ütlusi, et 05.11.2014.a kuni 31.12.2014.a episoodis Ž Rle 400€ kandmises tunnistab, et on kuriteo toime pannud, kuid tegi seda LJUBOV GENRIHSONi

ülesandel, kõik asjad, mis ta tegi, olid tema käsul, mitte ühtegi sammu ta ilma LJUBOV GENRIHSONi nõusolekuta ei teinud (XXIV kd tl 205). Harju Maakohtus 10.07.2017.a toimunud istungil keeldus Ž R ütluste andmisest ja kohus avaldas prokuratuuri taotlusel tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a Ž R end selles episoodis süüdi ei tunnistanud, andes ütlusi selles, et O T tütar J B oli talle võlgu 400€ ja see summa, mis talle 2014 novembris – detsembris arvele kanti, oli temale teadaolevalt võla tagasimakse (XXIV kd tl 105). Selles episoodis on kõikide isikuliste tõendiallikate versioon sündmusest erinev, kohtu hinnangul on eluliselt kõige usutavam O T poolt räägitu. Nii nähtub kohtule esitatud tõenditest, et Ž R töötas LJUBOV GENRIHSONi heaks juba alates 2013.a märtsist, mil ta hakkas vormistama tema kliente. Algul tasust juttu ei olnud, sai kingitusi, kuid 2013.a sügisel sai esimese ümbriku, mille sees oli 40€, iga kliendi eest sai Ž R mingi summa, kas 20€ või 30€ (XXIV kd tl 90). Ž Rle tasu maksmise kohta tema poolt osutatud teenete eest taotluste menetlemisel on kohtueelsel uurimisel ütlusi andnud nii LJUBOV GENRIHSON, O T, kui ka S Z. O T on kinnitanud, et tegi Ž Rle ülekandeid LJUBOV GENRIHSONi käsul. Seda, et see oleks olnud tütre eest võla tagastamine, pole ta maininud ühelgi ülekuulamisel, kuigi selline versioon oleks olnud kõige kasulikum just temale endale, sest seeläbi oleks ta võinud vältida enda süüstamist vähemalt selles episoodis. Kui selline võlg oleks tõepoolest eksisteerinud ning tütre võla tagasimakse Ž Rle oleks toimunud läbi O T, siis oleks O T seda kahtlustatavana ülekuulamisel kindlasti rääkinud. Kohtu hinnangul on O T ütlustega tõendatud, et 2014.a jõulude ja aastavahetuse perioodil tahtis xxxx juht LJUBOV GENRIHSON tema heaks juba aasta töötavale politseiametnikule maksta altkäemaksuks lisaks igapäevastele väikestele summadele veel 400€, mida ta nimetas preemiaks, selleks andis LJUBOV GENRIHSON käsu O Tle, et too kannaks selle summa Ž Rle üle oma arveldusarvelt, mida O T ka tegi. Seega jätab kohus LJUBOV GENRIHSONi ütlused osas, milles need ei haaku O T ütlustega, ehk selles, et initsiatiiv raha küsida tuli Ž Rlt ja O T maksis talle oma vahendite arvelt ning Ž R ütlused osas, et tegemist oli 400€ näol võla tagasimaksega, tõendite kogumist välja kui ebausaldusväärsed. Edasi süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi altkäemaksu andmises Ž Rle 28.04.2015 kella 11.31 ajal, 04.05.2015 kella 10.07 ajal, 08.05.2015 kella 10.20 ajal, 06.07.2015 kella 09.45 ajal, 04.08.2015 kella 11.42 ajal, 10.08.2015 kella 11.34 ajal, 18.09.2015 kella 12.10 ajal, 02.09.2015 kella 09.56 ajal, 16.10.2015 kella 10.14 ajal ja 26.10.2015 kella 10.18 ajal xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis teeninduslaua nr xxxx taga S Zi kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara kokku summas mitte vähem kui 260 (kakssada kuuskümmend) € ehk vähemalt 20 (kakskümmend) € iga Xxxx teeninduses käigu eest, sealhulgas 10.08.2015 50 (viiskümmend) € ja 18.09.2015 50 (viiskümmend) € erinevate isikute taotluste menetlemise eest. Kahtlustatavana üle kuulatud LJUBOV GENRIHSON on andnud ütlusi selles, et ta teab, et I S, S Z ja O T ei ole kunagi Xxxx teenindussaalis Ž Rle raha andnud. S Z ükskord proovis, aga tuli tagasi ja ütles, et ei hakka seda tegema, seal on kaamerad (XXXVI kd tl 59). Kahtlustatavana ülekuulamisel 23.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi, et A Pi asjus käis Xxxx tänaval Ž R juures S Z, võis olla nii, et sel päeval, kui Ž R taotluse vastu võttis, anti talle raha. Need inimesed, kes teeninduses käisid leppisid kokku, et ei anna Ž Rle Pi asjas enne raha, kui ta midagi teinud ei ole (XXXVI kd tl 42-43). A.Ki, V.Vi ja S. Volkovi taotlused andis ta sisse arvatavasti S Zi kaudu. Ühel korral oli nii, et ta ütles S Zile, et ta annaks Ž Rle 20€, Z keeras raha paberi sisse, kuid tõi tagasi ja ütles, et tema ei hakka niimoodi raha andma. Rohkem ei ole ta S Zile rahaga ümbrikke ega paberilipikuid Ž Rle edasiandmiseks andnud (XXXVI kd tl 46). Viimasel kahtlustatavana ülekuulamisel 04.10.2016 võttis LJUBOV GENRIHSON omaks, et

on ajavahemikul 28.04.2015 kuni 28.10.2015.a S Zi kaudu andnud Ž Rle altkäemaksu 260€ (XXXVI kd tl 181). Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a andis Ž R ütlusi selles, et varasemalt tõi talle LJUBOV GENRIHSONi kliente I S, kuid mingi aeg 2015.a ei näinud ta I St 5-6 kuud, sel ajal käis I S asemel prillidega lokkis juustega mees, kelle nime ta ei tea, kuid kelle hüüdnimi oli S. Mees tõi kliendi kohale, kahtlustatav vormistas paberid ja reeglina sai ümbrikus mingi summa 20€ või 30€ korraga iga kliendi eest. Kinnitas, et temale kahtlustuses esitatud episoodid vastavad tegelikkusele (XXIV kd tl 90). Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a andis Ž R ütlusi selles, et vahest olid ümbrikutes ka Kaubamaja kinkekaardid umbes 20€ väärtuses, 20€ oli kindlasti igal korral ümbrikus, kui S Z need talle andis. Algselt arvas, et see raha on tänu klientidelt, kes arvasid, et nii saab asju kiirendada, mingil hetkel sai aru, et S käib Xxxx teeninduses tema juures LJUBOV GENRIHSONi asjus (XXIV kd tl 105). Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a andis S Z ütlusi selles, et ta oli L jooksupoiss, kuna oli talle võlgu. Oskas eesti keelt, seepärast palus LJUBOV GENRIHSON tal hakata Eesti kodakondsuse taotluse ankeete täitma. 2015.a hakkas käima Xxxx teeninduses Ž R juures. LJUBOV GENRIHSON andis talle lipikuid isikuandmetega ja juhatas ta Ž juurde, kes vaatas arvutist andmeid, kirjutas need paberilipikute peale ja tema andis need hiljem LJUBOV GENRIHSONile. LJUBOV GENRIHSON palus tal minna Xxxx teenindusse koos kliendiga, kui oli midagi vaja kirjutada, siis tema kirjutas. Kui klienti ei olnud kaasas, siis paaril korral võltsis kliendi allkirja. Mõnikord andis LJUBOV GENRIHSON koos dokumentidega ka ümbriku ja ütles, et ta annaks selle koos dokumentidega Žle üle, ta aimas, et seal sees on raha. LJUBOV GENRIHSON pani ka tema juuresolekul raha ümbrikusse, kas 20€ või 50€, misjärel ta läks teenindusse ja andis selle Žle üle. Tema käis Ž juures EV kodakondsuse taotlustega seoses nii kliendiga, kui ka ilma. Täitis dokumente, materjalid sai L käest (töökoha andmed, aadress, passi koopia, hariduse dokument). L palus, et ta viiks dokumendid ära, täidaks need Ž juures ja Ž võtab vastu. Ei mäleta, kas 28.04.2015 ja 04.05.2015.a andis Ž Rle ümbriku, aga mõnikord andis. Nimedest meenub I. N, O. L, L. T, V. P, A J, A. Aov, A.K. V.V ei tulnud kohale, S Z esitas tema eest ankeedi ja võltsis tema allkirja. D.M tahtis saada ID-kaarti, ta registreeriti I S juurde xxxx sisse (XXIV kd tl 168-169). Kahtlustatavana ülekuulamisel 30.09.2016.a andis S Z ütlusi selles, et mõnikord ta teadis, kui palju ümbrikus (raha) oli, teinekord mitte. Ümbrikus oli enamasti 20€, ümbriku sai LJUBOV GENRIHSONi käest, kes ootas sellal, kui ta Xxxx teeninduses käis, oma autos Xxxx (XXIV kd tl 179). Asitõendi vaatlusprotokollis 05.06.2015.a (V kd tl 8-19 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestusi xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx . Kõigil salvestustel on näha Ž R töölaud, salvestused on erinevatest kuupäevadest. 28.04.2015.a kell 11.29 tuleb tema töölaua juurde S Z, kellel on käes erinevad paberid, mille ta asetab lauale, samuti on tal käes ID-kaardi suurune dokument, mille Ž R võtab enda kätte ning hakkab seejärel kasutama andmebaasi UUSIS. Kell 11.31 võtab S Z Ž R ette lükatud paberitest ühe ära ja ühe jätab lauale. Parema käega annab Ž R tagasi ID-kaardi suuruse dokumendi ja vasaku käe paneb paberile, mille S Z lauale jättis. Paneb selle paberi laua alla riiulile, toimetab edasi, pannes Zilt saadud kokku volditud paberi vihiku vahele. Kell 11.32 avab Ž R vihiku, voldib paberi lahti ning tõstab roosakat tooni eseme sealt välja ja paneb vihiku vahele tagasi, visates volditud paberi prügikasti. Logifailidest on näha 28.04.2015 kell 11.30 töötles Ž R UUSIS programmis I Ni andmeid (XXXII kd tl 97).

Järgmine vaadeldud salvestis selles protokollis on 04.05.2015.a ajavahemikul kella 10.02,59 kuni 10.08,59. Kell 10.03 tuleb Ž R töölaua juurde S Z, kes hoiab vasakus käes ID-kaardi suurust dokumenti, paremas käes rahakotti ja valget paberit. ID-kaardi suuruse dokumendi annab S Z Ž R kätte, kes hakkab arvuti taga töötama, trükkides klaviatuuri numbriklahvidel. Salvestusest on näha, kuidas kell 10.04 Ž R liigub ringi andmebaasis, kust näeb isikute fotosid, vaatab I Ni andmeid. Seejärel avab MISP portaali ning karistusregistri ja teostab päringu. Kella 10.07 ajal liigutab Z pastakaga väikest valget paberit, mis tal koos rahakotiga kaasas oli, Ž R poole, kes selle vasaku käega vastu võtab, pannes sellele peale A4 paberi ja võtab mõlemad laualt nii, et ainult A4 paber on kaamera vaateväljas. Kell 10.08 on näha kuidas Ž R paneb Zilt saadud paberi laua riiulil olevasse sinisesse dokumendikasti. Järgmine salvestis kajastab sama kuupäeva ja kohta, kella 12.28 võtab Ž R Zilt saadud valget värvi paberi ja surub selle endale pihku ning lahkub töökohalt. Logifailidest on näha 04.05.2015 kell 10.04 töötles Ž R UUSIS programmis I Ni andmeid (XXXII kd tl 98). Asitõendi vaatlusprotokollis 10.06.2015.a (V kd tl 20-28 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Salvestustel on näha Ž R töölaud, 08.05.2015 kella 09.38-09.57. Ž R töölaua juurde tuleb kell 09.39 S Z, kellel on kaasas A4 suuruses paberid, kirjutab midagi tema ees olevatele paberitele, Ž R töötab andmebaasis. Kell 10.08 annab S Z Ž R kätte kaks ID-kaardi suurust dokumenti, misjärel Ž R trükib sisse numbreid ja jätkab töötamist andmebaasis UUSIS. Kell 10.20 paneb S Z käe A4 paberite vahele, libistab sealt välja ühe valge kokkumurtud paberi, lükkab selle vastaku käega Ž R poole, kes omakorda libistab selle paberi vasaku käega enda ees olevate A4 paberite alla. Hiljem võtab Ž R Zilt saadud paberi, teeb sellega midagi laua all, seejärel tõuseb laua tagant püsti, vasak käsi rusikasse surutud, paremas käes ID-kaardi sarnane ese (V kd tl 24). Logifailidest on näha 08.05.2015 ajavahemikul 09.39-10.16 töötles Ž R UUSIS programmis O Li ja S Š andmeid (XXXII kd tl 99). Asitõendi vaatlusprotokollis 10.07.2015.a (V kd tl 50-52 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx, on näha Ž R töölaud. 06.07.2015.a kella 09.27 ajal tuleb Ž R laua juurde S Z, kes hoiab käes kilekaante vahel A4 mõõdus pabereid, millest osa annab Ž R kätte, kes hakkab töötlema andmeid infosüsteemis UUSIS, seejärel ka MISPis ja Karistusregistris. Edasi vahetavad nad pabereid, S Z annab Ž Rle kaks ID-kaardi suurust dokumente, pärast mida töötab Ž R taas andmebaasides. Kell 09.45 võtab S Z laual olevalt brošüürilt mobiiltelefoni ning keerab brošüüri teistpidi. Ž R võtab S Zi poolt lauale jäetud brošüüri enda kätte ning tõstab selle sahtlite kohal olevasse sinisesse dokumendikasti. S Z lahkub. Salvestus jätkub kell 10.55, kui Ž R võtab dokumendikastist brošüüri, tõstab selle endast paremale poole, mis jääb kaamera vaateulatusest välja, kell 10.56 võtab paremalt poolt hulga pabereid ja lahkub töölaua tagant. Logifailidest on näha 06.07.2015 ajavahemikul 09.29-09.41 töötles Ž R UUSIS programmis isikukoodidega xxxx, xxxx (L T), xxxx (O K) ja xxxx (N L) seotud isikute andmeid (XXXII kd tl 101). Asitõendi vaatlusprotokollis 14.08.2015.a (V kd tl 60-65 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx, on näha Ž R töölaud. 04.08.2015.a kella 11.40 ajal tuleb Ž R laua juurde S Z, kes hoiab käes mobiiltelefoni, rahakotti ja pabereid. Paneb paberid Ž R ette ja näitab midagi näpuga. Kell 11.41 tõmbab Ž R paberid enda poole ja trükib numbriklahvidel, samal ajal on ekraanil avatud andmebaas UUSIS. Kui Ž

R on klaviatuuril ära trükkinud, võtab S Z paberid tagasi ning jätab ühe väikese paberi lauale Ž R ette. Kell 11.42 võtab Ž R väikese paberi ja paneb selle töölaua all olevasse sinisesse dokumendikasti teiste paberite alla. Seejärel lahkub Ž R mõneks ajaks töölaua tagant ning naaseb ümbrikuga, mille avab, võtab välja punaste kaantega passi ja paberi, mille annab S Zile, kes sinna midagi kirjutab. Kell 11.47 lahkub S Z koos saadud passiga. Salvestus jätkub kell 13.13, kui Ž R kohmitseb sinise dokumendikasti juures, kuid ei ole näha, mida ta täpselt teeb, seejärel lahkub ta oma töölaua tagant, käes mobiiltelefon ja veel mingid esemed. Logifailidest on näha 04.08.2015 ajavahemikul kell 11.41-11.46 töötles Ž R UUSIS programmis isikukoodidega xxxx (D M), xxxx ja xxxx seotud isikute andmeid (XXXII kd tl 104). Asitõendi vaatlusprotokollis 08.09.2015.a (V kd tl 66-76 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx, on näha Ž R töölaud. 10.08.2015.a kella 10.43 ajal tulevad Ž R laua juurde S Z ja A J. Kohe pärast seda lahkub S Z töölaua tagant ja teine mees jääb koos Ž Rga töölaua äärde. Ž R võtab laualt Zi poolt lauale jäetud paberid kilekaante vahelt välja ja hakkab neid läbi vaatama, lükates paberitest eemale kilekaante vahel olnud ümbriku. Kell 10.44 tuleb S Z tagasi, Ž R töötab andmebaasis, S Z hakkab täitma pabereid. Kell 11.30 lõpetab Z paberite täitmise ja annab need Ž Rle. Kell 11.34 hakkab Ž R pabereid sorteerima ja neid tumeda peaga mehele tagastama, sh ümbriku, kuid S Z tõstab ümbriku Ž R poole tagasi, kes selle enda poole tõmbab ja sellele mõned A4 mõõdus paberid peale paneb. Pärast meeste lahkumist paneb Ž R ümbriku laua sahtlisse. Salvestus jätkub kell 12.14, kui Ž R sahtel on avatud, ta üritab piiluda ümbrikusse, sealt paistab punakat/roosakat tooni 10€ sarnane ese. Ž R võtab eseme endale pihku ja viskab ümbriku laua alla prügikasti. Logifailidest on näha 10.08.2015 ajavahemikul kell 10.44-11.30 töötles Ž R UUSIS programmis isikukoodiga xxxx seotud isiku andmeid (XXXII kd tl 105). Samas asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud ka salvestust 02.09.2015.a, kella 09.35 ajal tuleb Ž R töölaua juurde S Z, kes hoiab käes pabereid. Annab ühe paberi Ž Rle, kes uurib seda. Kell 09.36 lahkub Ž R töölaua tagant, samal ajal lükkab S Z paberite pealt maha ühe ümbriku, mis jääb lauale. Ž R naaseb töölaua taha ja hakkab andmebaasis töötama, kell 09.56 hakkab S Z laua peal olevaid pabereid kokku panema, samal ajal lükates paberi otstega ümbrikku Ž R poole, kes paneb ümbrikule peale oma käe ja hiljem A4 paberi, misjärel tõstab need sinisesse dokumendikasti. Kell 09.56 lahkuvad nii Ž R, kui ka S Z laua tagant. Kell 09.08 naaseb Ž R töölaua juurde ja piilub valgesse ümbrikusse, milles on näha punakat/roosakat tooni 10€ sarnane ese, mille Ž R võtab vasakusse pihku, visates ümbriku prügikasti. Logifailidest on näha 02.09.2015 ajavahemikul kell 09.40-09.56 töötles Ž R UUSIS programmis isikukoodidega xxxx (A P), xxxx (A A), xxxx (O L) ja xxxx seotud isikute andmeid (XXXII kd tl 107). Asitõendi vaatlusprotokollis 30.03.2016.a (V kd tl 106-118 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx, on näha Ž R töölaud. 18.09.2015.a kella 12.10 ajal tuleb Ž R laua juurde S Z, käes erinevad paberid. Ta annab Ž Rle ühe A4 mõõdus paberi ja ühe väiksema kokku volditud paberi, mille Ž R libistab A4 paberi alla ning seejärel paneb ta kokkumurtud paberi sinisesse dokumendikasti esimese paberi alla. Edasi töötab Ž R andmebaasis, samal ajal kirjutab S Z midagi paberitele ja lahkub kell 12.16. Seejärel Ž R võtab sinisest dokumendikastist kokku murtud paberi vahelt välja rahatähte meenutava

eseme, mis on värvitoonilt 50€ sarnane, surub rahatähe vasakusse kätte, paremaga viskab ära kokkumurtud paberilehe, paneb rahatähe vesti taskusse ja lahkub oma töölaua tagant. Asitõendi vaatlusprotokollis 25.11.2015.a (V kd tl 66-76 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx, on näha Ž R töölaud. 16.10.2015.a kella 09.19 ajal tuleb Ž R laua juurde S Z, kes tõstab paberid lauale ja hakkab andma Ž Rle erinevaid pabereid ja isiku fotosid. Ž R hakkab töötama andmebaasides, S Z täidab pabereid, Ž R käib korduvalt töölaua tagant ära. Kella 10.13 ajal lükkab S Z kokku volditud paberit Ž R poole, kes võtab sinisest dokumendikastist A4 paberid ja tõstab need kokku volditud paberile peale ja libistab seejärel kõik dokumendikasti. Kell 10.18 S Z lahkub ja Ž R võtab enda kätte sinise dokumendikasti ja otsib kokku volditud paberit, mis on kukkunud dokumendikastist välja riiulile. Ž R paneb selle uuesti sinisesse dokumendikasti teiste paberite vahele. Vahepeal tuleb S Z uue kliendiga, nad täidavad pabereid. Kell 11.55 ajal hakkab Ž R lahti võtma S Zi poolt antud paberit, kuid tuleb teine ametnik ja ta katkestab oma tegevuse, hiljem paneb ta vasaku käe paberite vahele ning tema käes on näha mingit eset. Asitõendi vaatlusprotokollis 30.03.2016.a (V kd tl 106-118 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx, on näha Ž R töölaud. 26.10.2015.a kella 09.17, ajal tuleb Ž R laua juurde S Z, käes paberid. Kell 10.02 tuleb laua juurde ka O T, kes annab Ž Rle mingid karbid ja lahkub. Kell 10.18 võtab Ž R laualt väikese ümbriku taolise eseme ning paneb selle enda ees olevate teiste paberite alla ning paneb ümbriku seejärel sinisesse dokumendikasti, jätkavad tööd, kell 10.27 S Z lahkub, kell 10.37 võtab Ž R ümbrikust midagi endale peo sisse, ümbriku viskab ära. Kohtu hinnangul on eelpool refereeritud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistuses märgitud kuupäevadel andis LJUBOV GENRIHSON S Zi vahendusel Xxxx tn xxxx teeninduses Ž Rle altkäemaksu, iga kord vähemalt 20€. Seda on oma ütlustes kinnitanud nii LJUBOV GENRIHSON ise, kui ka S Z ja Ž R, samuti on S Zi poolt raha üleandmised fikseeritud ka turvakaamera salvestustega Ž R töökohal Xxxx tn 4. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et kõikidel fikseeritud kordadel on Ž Rle altkäemaksuna üle antud vähemalt 20€, välja arvatud 18.09.2015.a, mil on tuvastatud, et üle anti 50€. Raha üleandmine ei olnud S Zi initsiatiiv, raha, mis tuli Ž Rle üle anda, sai S Z vahetult enne teenindusse sisenemist LJUBOV GENRIHSONi käest koos selle isiku dokumentidega, kelle taotlust oli parasjagu vaja Xxxx tn teenindusse vormistama minna. Nende isikute andmeid töötles Ž R andmebaasides ning kõik need isikud olid LJUBOV GENRIHSONi juhitud kuritegeliku ühenduse kliendid, kellele vormistati dokumente. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et 10.08.2015.a oleks S Z andnud üle Ž Rle 50€, sest salvestusest on näha 10€ rahatäht, seega tuleb lugeda tõendatuks, et ka sel päeval sai Ž R tavapärase 20€ ning seega on ta LJUBOV GENRIHSONilt S Zi vahendusel saanud altkäemaksu kokku vähemalt 230€, mitte aga 260€ nagu on märgitud süüdistuses. Veel süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi altkäemaksu andmises 27.04.2015 kella 14.28 ajal, 19.08.2015 kella 13.06 ajal, 21.08.2015 kella 14.27 ajal, 14.10.2015 kella 14.59 ajal xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis teeninduslaua nr xxxx taga I S kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara kokku summas mitte vähem kui 80 (kaheksakümmend) € ehk vähemalt 20 (kakskümmend) € iga Xxxx teeninduses käigu eest erinevate isikute taotluste menetlemise eest. Kahtlustatavana üle kuulatud LJUBOV GENRIHSON on esmalt väitnud, et I S ei ole kunagi Xxxx teeninduse saalis Ž Rle raha andnud (XXXVI kd tl 59). Kahtlustatavana ülekuulamisel 23.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi, et 21.08.2015.a episoodis ta ei mäleta, kas andis I Sle raha kaasa, et anda Ž Rle, ta ei näe põhjust, miks oleks pidanud andma (XXXVI kd

tl 42). 14.10.2015 kohta mäletab täpselt, et sel korral ei andnud I S Ž Rle raha. Sel päeval küsiti Ž R käest ainult infot, kas A. T ja S. V saavad taotluse esitada, sellise informatsiooni eest Žle raha ei makstud (XXXVI kd tl 45). Tunnistajana ülekuulamisel Harju Maakohtus 10.07.2017 toimunud istungil andis I S ütlusi selles, et on käinud Ž R juures teeninduses infot saamas, on täitnud mõned ülesanded. Käis LJUBOV GENRIHSONi eest asju ajamas, selle eest tegi L lõunasöögi välja. L maksis talle selle eest, et ta kulutas oma aega Ž R juures käimisele. Mõnikord on LJUBOV GENRIHSONi palvel andnud Žle üle valge ümbriku, kuid ta ei tea, mis seal sees oli (XXIV kd tl 43). Kahtlustatavana üle kuulatud Ž R on 28.10.2015.a toimunud ülekuulamisel andnud ütlusi selles, et I S käis juba xxxx maanteel koos LJUBOV GENRIHSONi klientidega ning võis olla inimene, kes tõi esimese ümbriku rahaga 2013.a sügisel – 40€. Kui teenindus kolis Xxxx tänavale tõi L ka sinna kliente koos I Sga, kes andis talle korraga 20-40€. Vahepeal I S ei käinud (XXIV kd tl 90). Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a andis Ž R ütlusi, et miinimum raha, mis ta sai, oli 20€ (XXIV kd tl 105). Asitõendi vaatlusprotokollis 05.06.2015.a (V kd tl 8-19 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestusi xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Kõigil salvestustel on näha Ž R töölaud, salvestused on erinevatest kuupäevadest. Esimene salvestis on 27.04.2015 ajavahemikust kella 14.16-14.29. Salvestiselt on näha, kuidas kell 14.17 tuleb Ž R töölaua juurde I S, kes annab järjest Ž Rle erinevaid pabereid, mille peal on andmed, misjärel Ž R avab arvutis politsei intraneti ja seejärel töötleb Riigi Infosüsteemi Ameti X-tee päringute portaali MISP, sisestades numbreid ja seejärel kirjutab paberitele midagi käsikirjaliselt ja annab need I Sle tagasi, kes paneb paberid oma käekotti. Kell 14.28,25 on salvestuselt näha, kuidas I S annab Ž Rle oma käekotist parema käega väikese valge paberi, mille viimane paneb vasaku käega laual olevate paberite vahele ning sealt edasi riiulile sinise dokumentide kasti peale. Teisest salvestusest on näha, et samal kuupäeval kella 14.30,20 ajal võtab Ž R selle paberi, üritab seda parema käega kokku pigistada, et see pihku mahuks ning lahkub töölaua tagant. Kell 14.32 tuleb ta oma töölaua taha tagasi ja paneb midagi prügikasti. Logifailidest on näha, et 27.04.2015 ajavahemikul 14.17-14.28 töötles Ž R UUSIS programmis A V, T K, N Vets, D K ja I Ni andmeid (XXXII kd tl 96). Asitõendi vaatlusprotokollis 03.09.2015.a (V kd tl 77-84 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Salvestustel on näha Ž R töölaud, 19.08.2015 kella 12.50 ajal tuleb Ž R töölaua juurde I S, kes võtab kotist kilekaante vahelt paberid ja asetab need Ž R lauale. Kell 12.50 lahkub I S, kuid minuti pärast ta naaseb, istub uuesti laua taha ja ulatab Ž Rle ID-kaardi suuruse eseme, pärast mida asub Ž R töötama andmebaasides. Vahepeal käib I S taas ära ja tuleb tagasi hoides käes kilekaante vahel paberid ja ühte passimõõtmetes dokumenti ning kell 13.06 asetab need Ž R töölauale. Kell 13.10 annab Ž R esimesed dokumendid I Sle tagasi ning võtab teised dokumendid nii, et tema käe alla jääb ümbrik, millele I S paneb esmalt peale oma käe ja seejärel Ž R paneb ümbriku peale A4 dokumendid. Edasi töötab Ž R andmebaasides ja I S täidab dokumente. Kell 13.42 paneb Ž R ümbriku koos paberitega sinisesse dokumendikasti, kell 13.42 piilub Ž R ümbrikusse ja võtab seal olnud eseme vasakusse pihku, ümbriku viskab laua alla. Logifailidest on näha 19.08.2015 kell 12.54 töötles Ž R UUSIS programmis isikukoodiga xxxx (A P) seotud isiku andmeid, kell 13.11 isikukoodiga xxxx (A A) seotud isiku andmeid (XXXII kd tl 106).

Asitõendi vaatlusprotokollis 23.11.2015.a (V kd tl 88-93 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Salvestustel on näha Ž R töölaud, 21.08.2015 kella 14.26 ajal tuleb Ž R töölaua juurde I S, nad toimetavad paberitega. Kell 14.27 ulatab I S Ž Rle kokku volditud paberi, mille Ž R paneb sinisesse dokumendi kasti. Kella 14.39 ajal võtab Ž R kokku volditud paberi vahelt välja kaks rahatähte, millest pealmine on 50€, rullib need kokku ja jätab paremasse kätte. Seejärel paneb ta raha mobiiltelefoni kaante vahel olevasse taskusse. Asitõendi vaatlusprotokollis 25.11.2015.a (V kd tl 94-105 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Salvestustel on näha Ž R töölaud, 14.11.2015 kella 14.58 ajal tuleb Ž R töölaua juurde I S, kes annab Ž Rle kaks ravimipurgi taolist eset. Seejärel võtab I S kotist paberi ja ümbriku, liigutades ümbrikku Ž R paneb ümbriku sinisesse dokumendikasti, hiljem, kui I S on ära läinud, teeb Ž R ümbriku lahti, võtab midagi vasakusse pihku ning viskab ümbriku prügikasti. Kohtu hinnangul on nende tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistuses märgitud kuupäevadel andis LJUBOV GENRIHSON I S vahendusel Xxxx tn 4 teeninduses Ž Rle altkäemaksu, iga kord vähemalt 20€. Seda on oma ütlustes kinnitanud nii LJUBOV GENRIHSON ise, kui ka Ž R, samuti on I S poolt raha üleandmised fikseeritud ka turvakaamera salvestustega Ž R töökohal Xxxx tn 4. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et kõikidel fikseeritud kordadel on Ž Rle altkäemaksuna üle antud vähemalt 20€, välja arvatud 21.08.2015.a, mil on tuvastatud, et üle anti vähemalt 50€. Raha üleandmine ei olnud I S initsiatiiv, raha, mis tuli Ž Rle üle anda, sai I S vahetult enne teenindusse sisenemist LJUBOV GENRIHSONi käest koos selle isiku dokumentidega, kelle taotlust oli parasjagu vaja Xxxx tn teenindusse vormistama minna. Nende isikute andmeid töötles Ž R andmebaasides ning kõik need isikud olid LJUBOV GENRIHSONi juhitud kuritegeliku ühenduse kliendid, kellele vormistati dokumente. Veel süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi altkäemaksu andmises Ž Rle 10.06.2015 ajavahemikul 12.33 kuni 13.33 xxxx asuvas „xxxx“ baaris 500€. Kahtlustatavana üle kuulatud Ž R on 28.10.2015.a toimunud ülekuulamisel andnud ütlusi selles, sai 10.06.2015.a xxxx kokku LJUBOV GENRIHSONiga, kes andis talle ümbriku 500€, et ta ka edaspidi oleks motiveeritud LJUBOV GENRIHSONi heaks töötama (XXIV kd tl 90). Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a andis Ž R ütlusi, et ta on sel kuupäeval saanud LJUBOV GENRIHSONilt 500€, kuid arvab, et see ei olnud nende isikute asjade ajamise eest, vaid et LJUBOV GENRIHSON abistas teda ja ta kavatses selle summa tagasi anda (XXIV kd tl 105). Kahtlustatavana ülekuulamisel 17.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et Zansibaris ta Žle raha ei andnud, tegi ainult lõunasöögi välja (XXXVI kd tl 62). Jälitustoimingu protokollist 24.03.2016.a (tõlke teisest osast) nähtub, et 09.06.2015.a kell 20.21 helistab O T kogemata Ž Rle, kes kasutab võimalust, et LJUBOV GENRIHSONile teadet edasi öelda: „...ütle seal M edasi, et ta võib raamatule järgi tulla“ (XVII kd tl 347). Samal õhtul kell 20.56 saadab J L SMS-i Ž Rle: „Tere! Ema ei saanud raamatu kohta aru...täpsusta pliiz“ (XVII kd tl 348), mispeale Ž R vastab: „Valmis!!!!“ (XVII kd tl 34). Seejärel helistab J L LJUBOV GENRIHSONile ja ütleb, et midagi on valmis, mispeale LJUBOV GENRIHSON küsib, et kas ta on homme tööl. L lubab välja uurida (XVII kd tl 349). Jälle järgnevad SMSid L ja R vahel ning selgub, et Ž R on tööl alates homme (10.06.2015.a) lõunast. Järgnevas kõnes J L ja LJUBOV GENRIHSONi vahel samal õhtul kell 21.00 ütleb LJUBOV GENRIHSON: „Kuidas

ma temaga kokku saaks? Ma tahan seal temale midagi sokutada. Ma ei taha O kaudu. Sa tead, ma annan talle neid ümbrikke, Ole. Ja ma ise ei tea, kui palju ta ära annab, kui palju mitte, saad aru? .... Ma ei hakka ju iga kord üle küsima, kui palju ta sulle andis... ja tahan seal midagi sokutada, mingi 200...kuubikut“. Mispeale J L pakub, et kui ta lõunast tööl on siis võiks ju hommikul kokku saada ja LJUBOV GENRIHSON nõustub sellega, paludes L, et too uuriks Ž R käest, kus võiks kohtuda. Järgneb J L SMS Ž Rle sisuga „Kus ja mis kell ema sinuga kokku saada võiks?“ ja Ž R vastab: „xxxx kell 12.30“ ning kohe seejärel saadab J L samasisulise meili (XVII kd tl 350-351). 10.06.2015.a kell 13.05 toimub kõne LJUBOV GENRIHSONi ja J L vahel, mille sisuks on see, et LJUBOV GENRIHSON oli helistanud L, kuna ta kartis, et jääb kokkusaamisele hIks ja tahtis, et Ž Rt hoiatataks, kuid nüüd ei ole enam vaja, sest: „...juba kõik, sain kokku“ (XVII kd tl 355). Samuti süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi altkäemaksu andmises Ž Rle 05.07.2015 kella 16.43 ajal xxxx asuvas xxxx keskuse parklas 500€. Kahtlustatavana üle kuulatud Ž R on 28.10.2015.a andnud ütlusi selles, sai 05.07.2015.a Ülemiste keskuse parklas kokku LJUBOV GENRIHSONiga, kes andis talle ümbriku 500€ (XXIV kd tl 90). Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a Ž R tunnistas, et on selle kuriteo toime pannud (XXIV kd tl 106). Jälitustoimingu protokollist 24.03.2016.a (tõlke teisest osast) nähtub, et 03.07.2015.a kella 11.44 ajal helistab LJUBOV GENRIHSON O T abonenti kasutades Ž Rle ning uurib, millal ta uuesti xxxx tagasi on. Ž R selgitab LJUBOV GENRIHSONle, et tuleb tagasi alles pühapäeva õhtul kella poole viie paiku rongiga xxxx jaama ning LJUBOV GENRIHSON lubab talle märgitud kellaajal xxxx vastu minna (XVII kd tl 501-502). Samal kuupäeval s.o 03.07.2015.a. S Z ja LJUBOV GENRIHSON vahelisest kõnest nähtub (jälitustoimingu protokoll 24.03.2016.a tõlke teine osa), kuidas LJUBOV GENRIHSON nõuab S Zilt, et P peaks kiiresti saatma 500€, ta (LJUBOV GENRIHSON) peab selle 500€ ära andma pühapäeva jooksul Msele, kuna ta plaanib temaga pühapäeva õhtul kell viis kokku saada (XVII kd tl 504-505). Isikute kohtumine 05.07.2015.a kella 16.43 ajal xxxx keskuse parklas on fikseeritud ka jälitustoimingu protokollis 04.05.2018, millise toimingu käigus on teostatud LJUBOV GENRIHSONi ja Ž R varjatud jälgimist. LJUBOV GENRIHSON jõudis koos J Ga ja tundmatu naisterahvaga xxxx keskuse parklasse kell 16.23 ja jäid autosse istuma, kell 16.42 väljus LJUBOV GENRIHSON sõidukist ja läks vastu xxxx rongipeatuse poolt tulnud Ž Rle, Nähti, et LJUBOV GENRIHSON andis Ž Rle valge väikese paki, mis sarnanes ümbrikule, Z R paneb selle oma beežikasse käekotti (XXII kd tl 52). Pärast seda sõideti xxxx pubisse Xxxx tn xxxx, kus istuti ja vesteldi ning kella 18.42 ajal viis LJUBOV GENRIHSON oma autoga Ž R tema koju xxxx maja ette (XXII kd tl 52). Samuti süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi altkäemaksu andmises Ž Rle 13.08.2015 ajavahemikul 17.50 kuni 19.06 xxxx kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas 500€. Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a Ž R tunnistas, et on selle kuriteo toime pannud, sai LJUBOV GENRIHSONilt 500€, täpset kohta ei mäleta, see võis olla xxxx keskuse juures õues (XXIV kd tl 106). 02.06.2016.a jälitusprotokollist nähtub, kui keeruline on kokku leppida Ž R ja LJUBOV GENRIHSONi kohtumist, kuna konspiratsiooni tõttu nad omavahel ei suhtle, vaid nendevahelist suhtlust vahendab J L. Kõnedest nähtub, et Ž R soovib väga kokku saada

LJUBOV GENRIHSONiga. 12.08.2015.a kell 10.49 saadab Ž R SMSi J Lle: „Kas sinu emaga saab täna rääkida kell 20:00 xxxx keskus Ma.“ (XX kd tl 79). Sellest teavitab J L samal päeval O T abonentnumbrile tehtud kõnes LJUBOV GENRIHSONi. LJUBOV GENRIHSON teatab samal päeval kell 13.55 peetud kõnes S Ziga, et sama päeva õhtul kell 20.00 kohtub „D“ (XX kd tl 83). Seega on tõendamist leidnud, et Ž R hüüdnimeks xxxxs oli D ehk L, kuid kasutati temast kõneledes ka teisi hüüdnimesid D, M jne. 12.augustil 2015 kell 20.15 toimub kõne Ž R ja J L vahel, milles Ž R küsib, et „andesta, et ma segan, ka sa ei tea, kas sinu ema oli nõus või ei?“ Et ta seal ootab, kokkulepitud kohas, jalutab, aga ei näe kedagi, J L lubab helistada (XX kd tl 87). Hiljem, 12.08.2015 kõnes kell 20.17 helistab J L Ž Rle ja ütleb, et LJUBOV GENRIHSON hilineb 20 minutit, et kas Ž R ootab või lepitakse kokku mõni teine kord. Kui Ž R pakub välja võimaluse, et võiks küsida, millal LJUBOV GENRIHSONile sobib, siis ütleb J L, et „parem ütle, millal saad sina, kuna praegu algab kümme kõnet edasi tagasi“ (X kd tl 88). Seega on tõendamist leidnud, et xxxx liikmed erinevatel tasemetel ei suhelnud otse xxxx juhi LJUBOV GENRIHSONiga, vaid nende vahel oli erinevaid astmeid, et alamal astmel xxxx liikmed ei saanud otse juhile helistada, vaid tuli teha kümneid kõnesid, et kokkusaamist kokku leppida. 12.08.2015 viimases kõnes kell 20.19 helistab J L Ž Rle ja ütleb, et mine puhka, et homme peale kella viit sõidab ta (LJUBOV GENRIHSON) töökoha juurde (XX kd tl 89). 13.augustil 2015 kell 17.50 toimub kõne Ž R ja J L vahel. Enne, kui Ž R kõne vastu võtab, kurdab J L, et: „Aga täna ta ei jõudnud, seepärast tulebki välja kakskümmend kõnet. Kui nad oleksid eile õigeaegselt kokku saanud, poleks mind keegi tülitanud.“ (XX kd tl 100). Samast kõnest nähtub, et Ž R ootab ta ära, kuigi inimene hilineb, alles sõidab välja, jõuab 15-20 minuti pärast (XX kd tl 101). Sama päeva õhtul kell 19.06 toimunud kõnes LJUBOV GENRIHSONi ja S Zi vahel ütleb LJUBOV GENRIHSON, et andis „viissada sellele meie lollikesele. Ta kutsus mu välja.... Vot sõidan tema juurest“ ja veel, et „Saime temaga kokku, tal leiti mingisugune vähk. Septembris teevad operatsiooni. Vaja kiiresti.“ (XX kd tl 103-104). Samuti süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi altkäemaksu andmises Ž Rle 18.09.2015 kella 19.40 ajal xxxx asuvas xxxx reisiterminalis 400€. Kahtlustatavana üle kuulatud Ž R on 28.10.2015.a toimunud ülekuulamisel andnud ütlusi selles, sai 18.09.2015.a xxxx kokku LJUBOV GENRIHSONiga, kes andis talle ümbriku 400€ ja ütles, et rohkem tal ei ole (XXIV kd tl 90). Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a Ž R tunnistas, et on selle kuriteo toime pannud (XXIV kd tl 106). Kahtlustatavana üle kuulatud LJUBOV GENRIHSON on 23.11.2015.a andnud ütlusi selles, et 18.09.2015.a sai ta xxxx kokku Ž Rga, kes oli minemas puhkusele, andis talle 500€ (XXXVI kd tl 33). Jälitustoimingu protokollist 02.06.2016.a (tõlke teisest osast) nähtub, et 18.09.2015.a kell 14.49 helistab LJUBOV GENRIHSON J Ole ja küsib, et kas tema ema (L T) saaks kiiresti tulla xxxx tänavale, et: „tütarlaps istub ja ootab teda kell pool neli. Ta ei võta kohe kedagi vastu, kella kolmest on tool tühi.“ Ja veel ütleb LJUBOV GENRIHSON, et: „Lihtsalt ma tahtsin ümbriku anda. Ta töötab täna viimast päeva. Läheb puhkusele. Ja ma tahtsin sinu ema ümbriku talle anda, et pärast mitte eraldi temaga kohtuda.“ LJUBOV GENRIHSON seletab, et tal on

kaadriprobleemid: „Sellepärast, et I (S) on joomahoos. K (L? Ba?) on haiguslehel. O (T) on talus. S (S Z) Berliinis. Ja mina pean ise sinna trampima.“ (XXI kd tl 303-304). Hiljem samal päeval suhtleb LJUBOV GENRIHSON telefoni teel J Lga ja ütleb talle, et ta ei jõua enne kella viit Ž R juurde ja kas oleks võimalik temaga hiljem kokku saada (XXI kd tl 303-304). Pärast seda vahetavad J L Ž R SMS-e ning lõpuks, kell 17.12 toimunud kõnes pakub Ž R välja, et LJUBOV GENRIHSON võiks tulla kella 19.30 ajal xxxx (XXI kd tl 306-307). Järgnevas kõnes teatab J L kohtumispaiga ja aja LJUBOV GENRIHSONile, kes ütleb, et: “Püüan talle rahakest visata.. Muidugi on vaja“ (XXI kd tl 309). Kell 19.15 Kõnes LJUBOV GENRIHSONi ja V Ki vahel ütleb LJUBOV GENRIHSON, et ta tormab praegu, peab kell pool kaheksa lennujaamas olema, et „Ametist. Tema lendab xxxx. Ma annan talle midagi, ümbriku“ (XXI kd tl 309). Veel on kõne kella 19.38 ajal J L ja Ž R vahel, kui Ž ei leia LJUBOV GENRIHSONi üles, kuid siis teatab, et näeb teda (XXI kd tl 310). Samuti süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi altkäemaksu andmises Ž Rle 18.10.2015 kella 19.02 ajal xxxx asuvas xxxx Keskuse parklas 500€. Kahtlustatavana üle kuulatud Ž R on 28.10.2015.a toimunud ülekuulamisel andnud ütlusi selles, 18.10.2015.a tuli ta xxxx oma elukaaslase juurest, LJUBOV GENRIHSON ootas teda Dterminalis ja sõidutas ta koju. Auto parkis LJUBOV GENRIHSON Ma parklasse, kus andis talle algul 400€ ja siis veel 100€ (XXIV kd tl 91). Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a Ž R tunnistas, et on selle kuriteo toime pannud (XXIV kd tl 106). Kahtlustatavana üle kuulatud LJUBOV GENRIHSON on 23.11.2015.a andnud ütlusi selles, et 18.10.2015.a sõitis ta Ž Rle sadamasse vastu. Ž kurtis oma muresid. Nad rääkisid O Tga enne, et Ž R ikkagi aitab neid. Ž küsis raha, kuid mitte konkreetselt töö eest Xxxx teeninduses. Ühest küljest ta tahtis Žt aidata, teisalt jälle sai ta aru, et Ž on talle mingeid teeneid teinud. Arvatavasti andis ta sel päeval Žle vähemalt 200€ (XXXVI kd tl 47). Jälitustoimingu protokollist 02.06.2016 (tõlke teine osa) nähtub, et seekord tuleb initsiatiiv kohtumiseks Ž Rlt, sest kõnes 16.10.2015 kell 18.02 teatab J L, et Ž R tahab kokku saada pühapäeval kell 18.30 D-terminalis (XXI kd tl 393). Sama päeva kõnes kell 18.17 O T ja LJUBOV GENRIHSONi vahel ütleb LJUBOV GENRIHSON, et: “D palub kiiret audientsi, pühapäeval D-terminalis“ mispeale O T ütleb: „raha on vaja“ (XXI kd tl 393), samas kõnes hiljem räägivad ümbrikutest rahaga. Jälitustoimingu protokollist 18.05.2016.a (koos tõlkega eesti keelde XIII kd tl 3-253) nähtub, et teostatud on pealtkuulamist LJUBOV GENRIHSONi asukohas, tema kasutuses olevas sõiduautos Xxxx registreerimismärgiga xxxx. 18.10.2015.a kella 18.49 ajal vestlevad sõidukis LJUBOV GENRIHSON ja Ž R. Sellest vestlusest nähtub, et LJUBOV GENRIHSON annab Ž Rle esialgu 400, kuna keegi ei ole temaga veel eksami eest arveldanud, sest elavad välismaal, kuid hiljem ütleb, et ei, võta veel sajaline, annan ära (XIII kd tl 106-107). Kohus leiab et eelpool refereeritud tõenditega on ka neis viies episoodis altkäemaksu andmises Ž Rle on LJUBOV GENRIHSONi süü tõendamist leidnud. Jälitustoimingutega on fikseeritud kohtumiste planeerimine ja kokkusaamise kohad, ühel korral, xxxx keskuse parklas, on fikseeritud ka ümbriku üleandmine, teisel korral, xxxx keskuse parklas autos pealtkuulamisel on fikseeritud ka täpne summa. Samuti tulevad pealtkuulatud kõnedest välja summad, mida LJUBOV GENRIHSON plaanis anda või andis, need haakuvad Ž R ütlustes nimetatud summadega. Kuigi LJUBOV GENRIHSON oma ütlustes on püüdnud jätta muljet, et tegemiste ei ole altkäemaksuga, vaid et Ž R küsis raha ja tema heast südamest andis, siis Ž R ütlustest vähemalt ühe episoodi osas 10.06.2015.a nähtub selgelt, et 500€ maksti talle selleks, et ta ka

edaspidi oleks motiveeritud LJUBOV GENRIHSONi heaks töötama. Samuti on O T andnud ütlusi selles, et kui teeninduses käies anti vahendajate kaudu üle väiksemaid summasid, siis suuremad summad tahtis LJUBOV GENRIHSON Ž Rle ise üle anda. Veel on O T öelnud, et Ž ja LJUBOV GENRIHSON ajasid rahaasju omavahel kokku saades (XXIV kd tl 207). 18.10.2015.a autos peetud vestlusest nähtub aga selgelt, et mingit raha küsimist või mangumist, nagu LJUBOV GENRIHSON oma ütlustes kirjeldas, Ž R poolt ei olnud, arutatakse konkreetsete inimeste probleeme dokumentide taotlemisel, Ž muretseb, kas kõik Li inimesed ikka saavad dokumente, sellest teeb kohus järelduse, et nende summade maksmine LJUBOV GENRIHSONi poolt isiklikult Ž Rle oli mõeldud altkäemaksuna tema poolt osutatud teenete eest dokumentide vastuvõtmisel ja vormistamisel. Samuti on nende summade üleandmises näha teatud regulaarsust nagu kuupalga maksmise puhul – maksmine on toimunud igakuiselt, alati on makstavaks summaks olnud 500€, välja arvatud ühel korral 18.09.2015.a, kui maksti 400€ ja LJUBOV GENRIHSON ütles Ž Rle, et tal rohkem ei ole anda. Samuti on 18.09.2015.a episoodis näha, et LJUBOV GENRIHSON kiirustab kokkusaamisele, kuna kõik tema KTÜ liikmed, kes Ž Rle teeninduses altkäemaksu oleksid võinud üle anda, on rivist väljas, ning ta tahab ümbriku kindlasti sellel päeval ära anda, sest Ž R läheb puhkusele. LJUBOV GENRIHSON ise on möönnud, et raha maksti Ž R teenete eest ning pealtkuulatud kõnedest nähtub, et LJUBOV GENRIHSONi arvates peab Ž Rle raha andma. Nende tõendite xxxxlt võib teha järelduse, et lisaks igapäevastele väikestele summadele, mis anti altkäemaksuna vahendajate kaudu, maksis LJUBOV GENRIHSON Ž Rle tema teenuste eest erinevate isikute taotluste menetlemisel igakuiselt veel lisaks 400-500 eurot. LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises grupi poolt, tähtsa isikliku dokumendi võltsimises ja teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimises alljärgnevas. 03.06.2015 kella 15.34 ajal xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis andsid LJUBOV GENRIHSON ja S Z ühiselt ja kooskõlastatult O B vahendusel teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara kokku summas 50 (viiskümmend) € D M nimele valeandmete alusel isikutunnistuse taotluse (Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus) menetlemise eest D.M isikutunnistuse taotluse esitaja oli O.B, kes esines Xxxx teeninduses D.Mna ja esitas taotluse juurde D.M nimele võltsitud Xxxx isikutunnistuse, millest Ž R tegi koopia ja mille alusel Ž R võttis O.Blt D.M isikutunnistuse taotluse vastu ja suunas menetlusse. Euroopa Liidu (EL) kodaniku seaduse § 13 järgi omandab EL kodanik Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. D.M elukohaks registreeriti I S elukoha aadress xxxx. D.M Eesti Vabariigi isikutunnistus nr xxxx võeti 30.10.2015 LJUBOV GENRIHSONi sõiduki läbiotsimisel ära. 05.06.2015 kella 10.37 ajal Xxxx teenindussaalis LJUBOV GENRIHSONi ja S Zi eelneval ühisel kokkuleppel andis S Z Ž Rle vara summas 20 (kakskümmend) € D.M nimele valeandmete alusel isikutunnistuse taotluse menetlemise eest – S Z esitas Ž Rle uued pildid, D.M isikutunnistusele kandmiseks, mida Ž R oli 03.06.2015 kell 18.34 telefoni teel J L kaudu LJUBOV GENRIHSONilt küsinud. Fotodel oli kujutatud O.B, mitte D.M. S Zi poolt Ž Rle antud vara summas 20€ oli mõeldud samuti O K ja T K pikaajalise elaniku elamisloa taotluste menetlemise eest. 10.06.2015 kella 16.39 paiku väljastas Ž R O.Ble D.M nimele Eesti isikutunnistuse nr xxxx kehtivusega 05.06.2015 kuni 02.06.2020 koos PIN-koodidega, mille O.B andis üle S Zile. S Z maksis O.Ble 03.06.2015 ja 10.06.2015 Xxxx teeninduses valeandmete alusel D.M taotluse esitamise eest 200 (kakssada) €.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 09.12.2015.a LJUBOV GENRIHSON andis ütlusi selles, et tema D M dokumentidega ei tegelenud, seda tegi S Z. Ühel korral on sõidutanud Sd ja bulgaarlannat, nagu ta teda nimetas, xxxx, kus I S pidi kellegi kiiresti oma elukohta sisse kirjutama S Zi palvel. Hiljem sai teada, et selleks isikuks oli D.M. Autos see naisterahvas ei rääkinud, seepärast ta ei tea, mis keeles ta rääkis. D.M dokumendid olid kinnipidamisel tema autos, kuna ta käskis need S Zil sinna jätta, et ta ei segaks ennast mingitesse afääridesse. M Pal palus kontrollida, et saada teada, mis inimene see selline on, kellega S Z oli seotud (XXXVI kd tl 23). Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a S Z andis ütlusi selles, et D M tahtis firmat luua ja selle jaoks oli vaja ID-kaarti. Nad registreerisid D M I S aadressile. S Z ütles D Mle, et on vaja anda Žle 50€, tõenäoliselt oli Lga kokkulepe olemas, et kui Ž juurde minna, siis tuleb anda raha (XXIV kd tl 169). Kahtlustatavana ülekuulamisel 30.09.2016.a S Z andis ütlusi selles, et tema aitas O B vormistada Eesti ID-kaardi D M nimele, käis kaks korda Xxxx teeninduses. O.B maksis Ž Rle 50€, 20€ maksmist ta ei mäleta. LJUBOV GENRIHSONil D Mga mingit seost ei ole (XXIV kd tl 180). Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a Ž R andis ütlusi selles, et 03.06.2015.a episoodis tuli tüdruk tema laua juurde üksinda, kuid ta nägi Sit saalis liikumas ja aimas, et tüdruk on koos temaga. Talle tundus see asi kahtlane, et isikul oli Xxxx isikutunnistus, kuid rääkis vene keeles. Samas mõtles, et mine tea, miks ei võiks nii olla. Fotol oleva inimesega oli neiu väga sarnane, seetõttu võttis isikutunnistuse taotluse vastu. Ei mäleta, kas sai selle eest midagi või ei (XXIV kd tl 90). 02.08.2017 toimunud istungil üle kuulatud tunnistaja O B andis ütlusi selles, et tema on LJUBOV GENRIHSONi näinud ainult seljatagant. Suhtles S Zi ja veel ühe naisterahvaga. Ta käis 2015.a PPA teenindusbüroos, et anda sisse dokumente ja saada Eesti ID-kaarti võõra isiku nimele. Seda dokumenti vajas S Z, tunnistaja sai selle eest 200€. Tema ise ametnikule ei maksnud, pani lihtsalt brošüüri ametniku laua peale. Dokumendifotodel oli tema välimust muudetud. Teeninduses käis kahel korra, isiku nime ei mäleta, kellele dokumenti taotles, kuid teab, et oli rumeenlanna. Autos nägi koos Sga ka LJUBOV GENRIHSONi, ei mäleta, et nägi brošüüri vahel raha või et see raha anti talle üle autos, kuigi eeluurimisel andis selliseid ütlusi. Aadressiga xxxx ei ole tal mingit seost, ta registreeriti sinna sisse selle dokumendi saamiseks. Seal käis ta mingi naisterahvaga, kes kirjutas ta sisse. Asitõendi vaatlusprotokollis 10.06.2015.a (V kd tl 35-39 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Salvestustel on näha Ž R töölaud, 03.06.2015 kella 15.34 ajal tuleb Ž R töölaua juurde S Z, kes lahkub mõni hetk hiljem, ning seejärel istub tema asemel laua taha tumedat peaga naisterahvas, kes kannab prille. Ta võtab kotist välja paberid ja dokumendi ning paneb need lauale. Ž R võtab dokumendi ja ühe paberi, lauale jääb brošüüri moodi ese, mis pandi lauale koos paberitega. Edasi täidab naisterahvas pabereid, Ž R töötab andmebaasides. Kell 15.52 annab Ž R isikule A4 suuruse paberi, kus on isiku foto ja näitab sõrmega paremasse ülemisse nurka, kuhu naisterahvas seejärel midagi kirjutab (paneb taotleja allkirja). 15.53 naisterahvas lahkub ning Ž R võtab brošüüri taolise eseme, paneb selle sinisesse dokumendikasti. Kell 15.57 piilub Ž R brošüüri vahele. Kell 18.04 võtab ta laualt sinise dokumendikasti ja lahkub töölaua tagant. Asitõendi vaatlusprotokollis 31.07.2015.a (V kd tl 40-49 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Salvestustel on näha Ž R

töölaud, 05.06.2015 kella 10.36 ajal tuleb Ž R töölaua juurde S Z, kes paneb laua peale 2 kokkumurtud paberit, rahakoti ja kaks mobiiltelefoni. Ühe kokkumurtud paberi vahelt võtab Z välja 4 dokumendifotot, teist paberit lükkab mööda lauda Ž R poole, kes paneb selle sinisesse dokumendikasti. Edasi töötab ta arvutiga. Kell 10.49 võtab Ž R selle paberi kastist välja ja teeb sellega midagi, varjates kehaga kaamera vaatevälja. Hetk hiljem lahkub oma töölaua juurest, käes valge kokkumurtud paber ja midagi rohelist. Jälitustoimingu protokollist 24.03.2016 (tõlke esimene osa) nähtub, et 02.06.2015.a toimuvast kõnest LJUBOV GENRIHSONi ja S Zi vahel, et LJUBOV GENRIHSON on mures, et ta ei saa veel I (St) telefoniga kätte, sest: „Ta peab homme minema oma tüdrukut sisse kirjutama“ (XVI kd tl 296). Hiljem samal päeval kell 20.24 räägib LJUBOV GENRIHSON I Sga, et „Veel palub S seal seda tüdrukut...ta on xxxx, Xxxx kodanik. Ja et teha Eesti ID kaarti. Ja selle pärast me käisime täna Mse juures. Registreerida ta kuskil ja pärast tule ja vormista ära. Ma ütlesin, et vot seda teeb mul ainult I. Aga homme siis läheme selle rumeenlannaga.“ (XVI kd tl 297). 03.06.2015.a õhtul kell 18.34 helistab Ž R J Lle ja räägib sellest, et L „ema“ käis täna tema juures, kuid foto ei sobinud, kuus kuud, vana on, tagastati (XVI kd tl 297). Koheselt pärast seda helistab J L LJUBOV GENRIHSONile ja ütleb, et foto ei sobi, on vana, vanem, kui pool aastat, kuid ei tea, kuidas nad seda kindlaks tegid. Ja LJUBOV GENRIHSON arvab, et seepärast, et see on samasugune, nagu dokumendil, seepärast nad näevad, et on vana (XVI kd tl 311). Pärast seda teeb LJUBOV GENRIHSON kõne S Zile ja riidleb, et kas too ei tea, et fotol on kehtivusaeg, süüdistades ka Ž Rt, et too võttis dokumendid vastu ja ei märganud, arvab veel, et ta tegi seda seetõttu, et tahab rohkem raha saada: „Aga mina ütlen kohe, et see Ma.. ta on rott. Ta mõtleb iga kord muudkui igasuguseid trikke välja. Et iga kord, et tuled ja annad talle midagi.. Me juba tunneme teda“ (XVI kd tl 313). Paar tundi hiljem samal õhtul kella 20.38 ajal elab LJUBOV GENRIHSON oma pahameelt välja telefonikõnes O Tga. Räägib, et Sok käis nende M juures, tõi tüdruku enda kohale, fotod, kõik on korras, ja seal kaks kümnekat on ümbrikus, kõik on ametlik, võeti järjekorranumber, anti pass, anti foto, et kas siis Ž R ei näinud, et anti samasugune foto nagu passis? Seepeale ütleb O T: „No ma räägin sulle, ta on ikka täitsa ülbeks läinud, tahab et veel tuldaks ja veel midagi antaks.“ (XVI kd tl 316). Samast kõnest nähtub veel, et LJUBOV GENRIHSON arvab, et S Z selle plikaga vingerdab ja kavaldab, tahab tema nimele firmat kirjutada, ta on xxxx, põgenik (XVI kd tl 318 eesti keelses tõlkes „jooksik“, originaalis XV kd 378 „беглая“ ). 04.06.2015 kell 17.02 helistab LJUBOV GENRIHSON S Zile, öeldes, et tema Pt (M Pa) ei ole homme tööl ja käsib tal foto viia Mse juurde, parem on anda talle käest kätte (XVI kd tl 327). Jälitustoimingu protokollist 18.05.2016.a (koos tõlkega eesti keelde XIII kd tl 3-253) nähtub, et teostatud on pealtkuulamist LJUBOV GENRIHSONi asukohas, tema kasutuses olevas sõiduautos Xxxx registreerimismärgiga xxxx. 03.06.2015.a vestleb LJUBOV GENRIHSON oma autos S Ziga ja uurib, kas selle asjaga ei ole mingeid probleeme, veealuseid karisid, et S Z teda hoiataks, et ta kõik omade kaudu teeks. Muretseb, kas tüdruk ei ole „vasakult“. S Z kinnitab, et kontrolli pole vaja (XIII kd tl 8-9). Hiljem samal päeval ütleb LJUBOV GENRIHSON Zile, et: „võta rahakott välja, torka talle!“ „Ilma minuta ta sind vastu ei võta!“ Edasi nähtub samast jälitusprotokollist, et samal päeval istuvad LJUBOV GENRIHSONi autos S Z ja O B, räägivad sellest, et lähevad dokumenti tegema. Räägivad LJUBOV GENRIHSONist, kelle kohta ütleb S Z: „Aga see tädi on meil siin peamine!... Ta on käinud läbi tulest ja veest! Tema juhib siin xxxx neid küsimusi!“ (XIII kd tl 11). Järgmise päeva hommikul kell 07.56 räägib LJUBOV GENRIHSON oma autos M Pale, et see dokument on võltsing, et S Z oli tulnud talle järele salongi ja LJUBOV GENRIHSON oli talle öelnud, et kui tekib probleem, siis tema ei ole asjaosaline (XIII kd tl 16-27).

Kohus leiab, et ka nendes episoodides on LJUBOV GENRIHSONi süü tõendamist leidnud. Kohus möönab, et kuigitegemist ei olnud LJUBOV GENRIHSONi juhitud xxxx tavapärase kliendiga, kes soovis saada elamisluba või EV kodakondsust, vaid S Zi tuttavaga, kes soovis saada võltsitud EV ID-kaarti, siis on altkäemaksu andmine isikute grupis koos S Ziga, tähtsa isikliku dokumendi võltsimine ja teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimine pandud toime LJUBOV GENRIHSONi osalusel ja tema teadmisi, oskusi, kanaleid ja xxxx liikmete panust kasutades. Pealt kuulatud kõnedest nähtub, et LJUBOV GENRIHSON on teadlik, et dokumenti taotlev isik ei ole see, kellele Xxxx dokument on väljastatud, ehk D M, vaid on xxxx, põgenik, sellest hoolimata käisid nad koos S Ziga juba päev varem, so 02.06.2015.a Ž R juures, kes ütles, et on vaja sisse registreerida ja ta vormistab ära, LJUBOV GENRIHSON organiseeris isiku sisse registreerimise I S juurde ning seejärel viis S Zi ja O B 03.06.2015.a Ž R juurde Xxxx teenindusse ja käskis S Zil rahakott välja võtta ja Žle torgata ning ütles ka seda, et ilma temata ei võta Ž teda vastu. O B esitas valeandmete alusel D M nimelt isikutunnistuse taotluse, mille juurde lisas D.M nimele võltsitud Xxxx isikutunnistuse, millest Ž R tegi koopia ja mille alusel võttis O Blt D.M isikutunnistuse taotluse vastu ja suunas menetlusse. Selle tegevuse eest maksis O B Ž Rle 50€ andes selle üle brošüüri vahele peidetuna. Raha ja brošüüri sai O B oma sõnade kohaselt enne teenindusse minekut S Zilt. LJUBOV GENRIHSONi vestlusest O Tsvekovaga tuli välja, et ta teadis, et Žle anti altkäemaksu nii taotluse esitamise, kui ka piltide viimise ajal 05.06.2015.a, pealtkuulatud vestlusest S Ziga nähtub, et LJUBOV GENRIHSON käskis Žle „torgata“. Seega on tõendamist leidnud, et neis episoodides on LJUBOV GENRIHSONi panus kuritegude toimepanemisel sisuliselt sarnane tema tavapärase panusega xxxx klientidele dokumentide vormistamisel, ta käis koos S Ziga Ž R juures, et küsida nõu, mida on vaja dokumendi saamiseks teha, aitas teha vajalikke ettevalmistusi (O B sisse registreerimine I S elukohta), andis grupis koos S Ziga O B vahendusel Ž Rle altkäemaksu selleks et tähtsat isiklikku dokumenti võltsida ning enda valdusesse saada. Võltsitud tähtis isiklik dokument D.M nimele leiti kinnipidamisel LJUBOV GENRIHSONi valdusest. LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises Politsei- ja Piirivalveameti xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teeninduse peaspetsialist L S O T ja S Zi vahendusel Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et L S oli xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teenistuse peaspetsialist (X kd tl 25-29). Vanemklienditeenindaja-menetleja ametijuhendist (X kd tl 30-32) on fikseeritud ametikoha eesmärk, teenistuskohustused ja tulemused, vastutus, õigused jm. L S on ametijuhendiga tutvunud 28.08.2012 ning on kohustunud järgima selle nõudeid ja tingimusi (X kd tl 33) L Si vanemklienditeenindaja-menetleja ametijuhendi punkti 2 järgi on tema ametikoha eesmärk büroo põhiülesannete täitmisel klientide teenindamine teenistuslikus üksuses ja menetlus ning teenistujate töö juhendamine ja kontrollimine. L Si täpsemad teenistusülesanded ehk pädevus on loetletud tema ametijuhendis, mille punkti 3.2 järgi vanemklienditeenindaja-menetleja määratleb isiku staatuse – tuvastab isiku kuulumise Eesti kodakondsusesse või välismaalase õigusliku seisundi; punkti 3.3 järgi viib läbi haldusmenetlusi teeninduses osutatavate teenuste ulatuses; punkti 3.6 järgi selgitab välja menetluses haldusaktide andmiseks ja toimingute sooritamiseks tähtsust omavad asjaolud, kogub selleks vajalikud tõendid ja muud andmed, kontrollib taotleja poolt esitatud dokumentide ja andmete õigsust, kogub ja analüüsib menetluse käigus saadud informatsiooni; punkti 3.7 järgi kannab ametis peetavatesse andmekogudesse

andmeid, vajadusel teeb neis muudatusi või parandusi ning väljastab andmekogust andmeid. Oma teenistusülesannete täitmiseks oli L Sil ametijuhendi punkti 5.1 järgi õigus kasutada oma pädevuse piires peadirektori poolt määratud ulatuses ameti info- ja teabesüsteeme. Ametijuhendi punkti 4.1 järgi L S vastutab ametijuhendiga ja muude õigusaktidega pandud teenistuskohustuste õiguspärase, õigeaegse, täpse, kohusetundliku ja omakasupüüdmatu täitmise eest. Eeltoodule tuginedes oli L S ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning täitis avalikke ülesandeid. L S vabastati Politsei- ja Piirivalveameti xxxx Prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teenistuse peaspetsialisti ametikohalt 27.10.2015.a tema enda algatusel. Tema teenistusstaaž 27.10.2015.a seisuga oli 29 aastat, 2 kuud ja 20 päeva (X kd tl 26). Kahtlustatavana ülekuulamisel 10.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et xxxx tänaval käisid nad teeninduses L Si juures, st et O käis. Tema sõidutas O kohale, O läks sisse, andis dokumendid ära. Ta ei tea kas O maksis L Sile või mitte, tema ütles Ole, et „Anna 10-20 eurot!“. Lt tutvustas Ü L, kes ütles, et Lle on vaja raha maksta. L võib dokumentidega kõik ära teha, kuid talle on vaja maksta (XXXVI kd tl 96). Kahtlustatavana ülekuulamisel 17.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et kui L S oli töö ära teinud, siis andis O T talle raha, selle raha andis Ole tema (LJUBOV GENRIHSON). Lle maksid 10-50€, kuna Ü L käskis (XXXVI kd tl 61). L S keeldus 10.07.2017.a toimunud kohtuistungil ütluste andmisest ning kohus avaldas prokuratuuri taotlusel tema poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused. Kahtlustatavana ülekuulamisel 27.10.2015.a andis L S ütlusi selles, et tunneb O T nimelist isikut alates 2015.a maikuust, Ü L tutvustas talle Ot. Ü L on pikaajaline xxxx töötaja, teab teda tööalaselt. O Tlt on ta saanud raha, mis anti talle üle töökohas, xxxx teenindussaalis. Tavaliselt pani ta raha kas paberi vahele, ümbriku sisse või peitis selle muude paberite vahele. O tõi talle näha pabereid, kus isikud olid juba keeleeksami teinud. Soovis teada, kas need inimesed saaksid alalise elamisloa vms. L S kontrollis andmebaasidest andmed kohe kohapeal üle ja andis omapoolse hinnangu, kas need taotlused läheksid läbi või mitte. Ol ta dokumente vormistada ei aidanud, v.a ühel korral, kui koostas 24.07.2015 T K eest vastuskirja. Tavaliselt maksis O talle 50€, paar korda maksis ka 100€, aga ta ei maksnud mitte iga kord, kui ta laua taga käis. Ei oska täpselt öelda, kui palju on Olt raha saanud, sest ei pidanud arvet, võimalik, et see summas on sama või suurem, kui kahtlustuses märgitud 370€ (XXIV kd tl 56). Kahtlustatavana ülekuulamisel 27.10.2015.a andis O T ütlusi selles, et xxxx tänaval teeninduses käis LJUBOV GENRIHSONi korraldusel L Si juures, Mäletab, et käis 08.06.2015.a ühe naisterahvaga, kes tahtis pikendada elamisluba. Naine tuli LJUBOV GENRIHSONi autoga, tema läks naisterahvaga sisse, andsid paberid L Sile. 25.06.2015 käis S Kga, kellel oli midagi taotluse menetlemisest puudu, kas riigis elatud päevi või töötunde. 03.07.2015.a käis ta koos Liga, kelle tõi teenindussaali LJUBOV GENRIHSON, kuna L kartis üksi minna. Pärast vormistas temaga koos pabereid, kui oli valmis, läksid teenindussaali juures laiali. 05.08.2015.a tõi LJUBOV GENRIHSON talle xxxx teeninduse juurde T K kirja, tema läks selle kirjaga sisse ja palus L Sil koostada kirjale vastus. Ta ei mäleta, kas seekord L S trükkis või ta ise kirjutas vastuskirja, sest nad tegid mõlemat pidi. Kui vastuskiri valmis, siis viis ta selle LJUBOV GENRIHSONile, kes ootas oma autos. 26.10.2015 käis xxxx teenindussaalis koos Figa. LJUBOV GENRIHSON helistas File ja ütles, et valmis panna 100€, siis võetakse ilma järjekorrata. Selle 100€ pani ta (O T) L Si lauale teiste paberite alla (XXIV kd tl 182-184).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 30.10.2015.a andis O T ütlusi selles, et xxxx tänaval teeninduses käis LJUBOV GENRIHSONi ülesandel, on edastanud korduvalt raha L Sile (XXIV kd tl 185190). Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.09.2016.a andis O T ütlusi selles, et 08.06.2015.a episoodis 200€ andmises tunnistab, et on L Sile raha andnud, kuid konkreetset raha andmist ta täpselt ei mäleta. LJUBOV GENRIHSON andis talle autos ümbriku rahaga, kuid ta ei vaadanud sinna sisse, andis ümbriku Lle edasi. Mäletab, et on andnud raha ümbrikutes, aga ka rohelise mapiga. Siis andis LJUBOV GENRIHSON talle autos raha, tema pani selle mapi sisse ja andis LJUBOV GENRIHSONile edasi. D K soovis saada elamisluba, talle helistas M (P), kes töötas xxxx ja ütles, et Ky sai elamisloa viieks aastaks. 03.07.2015.a käis ta xxxx teeninduses V L, kes taotles tähtajalist elamisluba. Kui ta läks teenindusse konkreetse isikuga, siis andis LJUBOV GENRIHSON talle 50€, et nad saaksid ilma järjekorranumbrita L Si vastuvõtule. Li pass oli saanud veekahjustusi. Iga kord, kui tema läks kas üksi või koos inimesega teenindusse, siis ootas LJUBOV GENRIHSON oma autos teeninduse juures. 05.08.2015.a käis xxxx teeninduses L Si juures seoses vastuskirja koostamisega, L kirjutas mustandi valmis, seda kirja näidati talle ülekuulamisel (vt XXIV kd tl 213). Tema ei näinud, et V ja T Kid oleks LJUBOV GENRIHSONile maksnud, kuid LJUBOV GENRIHSONi jutu järgi maksid Kid nelja eksami (eesti keel, põhiseadus) eest 20 000€, mille LJUBOV GENRIHSON laenas S Zile. Veel on käinud L Si juures koos R Piga ning teist korda Kite kirja asjus 10.09.2015.a, samuti 21.09.2015.a koos Figa. Pea iga kord kui käis L juures xxxx teeninduses, andis LJUBOV GENRIHSON talle 50€ ümbrikuga Lle kaasa (XXIV kd tl 199-211). LJUBOV GENRIHSONi süüdistatakse selles, et tema 08.06.2015 ajavahemikul 10.47 kuni 11.12 xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara summas 200 (kakssada) € erinevate isikute, sh D K tähtajalise elamisloa ja O K pikaajalise elaniku elamisloa taotluste menetlemise eest. Jälitusprotokolliga 05.05.2016.a on tõendatud, et 08.06.2015.a kella 09.30 paiku parkis LJUBOV GENRIHSON oma sõiduki xxxx endise katlamaja juurde, sõidukis on lisaks Gile ka O T ja O K, kellest viimased väljuvad kell 09.42 ajal sõidukist ületavad xxxx tänava ja sisenevad xxxx teenindusse, LJUBOV GENRIHSON sõitis minema. Kella 10.23 ajal jõuab ta tagasi xxxx juurde. Teeninduses vabanes kell 10.47 teeninduslaud nr xxxx, mille teenindaja L S kutsus käeviipega O T ja O K enda teeninduslauda, kus asuti pabereid täitma. Kell 11.12 lahkusid nad teeninduslaua juurest, K jäi kassajärjekorda, O T läks autosse tagasi. 11.32 sisenesid xxxx teenindusse O T ja LJUBOV GENRIHSON, kes tegid jalutades ootesaalis ringi ning väljusid siis hoonest (XXII kd tl 45). 13.10.2016.a koostatud jälitustoimingu protokollist koos tõlkega (XXXII kd tl 159-176) nähtub, et jälitustoimingu käigus on teostatud salajast pealtkuulamist LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olevas sõiduautos Xxxx ning jälitustoimingu tegemise ajaks on 08.06.2015, salvestuse algus kell 10.10.12. Sõidukis viibivad LJUBOV GENRIHSON, O T ja O H, kell 09.40 vestluses ütleb LJUBOV GENRIHSON: „Kakssada!“, mispeale O T küsib: „Talle anda?“. LJUBOV GENRIHSON vastab: „Aga mis, seni nii...torka kuhugi või kuidas sa talle?“ (XIII kd tl 25). Logifailidest on näha, et 08.06.2015 ajavahemikul 10.50-10.51 töötles L Sn UUSIS programmis isikukoodiga xxxx (O K) seotud isiku andmeid (XXXII kd tl 85).

03.07.2015 kella 09.31 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) € erinevate isikute, sh V Li tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest. Jälitustoimingu protokollist 02.05.2015.a nähtub, et L Si juurde xxxx Politseijaoskonna xxxx teenindusse pöördusid 03.07.2015 kella 09.20 ajal O T ja V L. Pärast seda, kui dokumendid on täidetud ja V L läheb riigilõivu maksma, ütleb O T L Sile: „Kuule, seda, pildid unustasin panna (annab L Sile üle ümbriku)“ ja veel: „Pane ära.“ (XII kd tl 8). Edasine vestlus käib tüdrukust, kes taotleb Eesti passi. Kahtlustatavana ülekuulamisel 17.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et V Li eest keegi L Sile raha ei maksnud, sest seal oli kõik seaduslik (XXXVI kd tl 63). 07.07.2015 ajavahemikul 11.35 kuni 11.41 xxxxaadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile S Zi kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) € politsei infosüsteemis UUSIS V Pi osas päringute tegemise ja tähtajalise elamisloa taotlust puudutava informatsiooni väljastamise eest. Kahtlustatavana ülekuulamisel 17.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et V Pi eest L Sile raha ei maksnud, sest L ei teinudki midagi, Z arvas, et L ajas isikukoodi sassi, kuna ütles, et sellist isikut ei ole. Pärast läksid nad Ž juurde, kes ütles, et kõik on korras (XXXVI kd tl 63). Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a andis S Z ütlusi selles, et xxxx teeninduses juhatas L G teda paremalt poolt teise või kolmandasse boksi. Seal oli ametnik, kellele ta ütles, et on tädi juurest ja ta vaatas midagi arvutist ja kirjutas selle paberile, kus olid küsimused ning tema (S Z) viis selle paberi Lle autosse. xxxx teeninduse ametnik oli punutud patsiga, u 50 aastane, eestlane. Ta ei mäleta, kas on sellele ametnikule midagi andnud (XXIV kd tl 168). Logifailidest on näha, et 07.07.2015 ajavahemikul 11.35 kuni 11.41 töötles L Sn UUSIS programmis isikukoodiga xxxx (V P) seotud isiku andmeid (XXXII kd tl 108). 13.10.2016.a koostatud jälitustoimingu protokollist koos tõlkega (XXXII kd tl 159-176) nähtub, et jälitustoimingu käigus on teostatud salajast pealtkuulamist LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olevas sõiduautos Xxxx ning jälitustoimingu tegemise ajaks on 07.07.2015, salvestuse algus kell 10.10.12. Sõidukis viibivad LJUBOV GENRIHSON ja S Z, kes otsivad mingeid dokumente, mis peavad LJUBOV GENRIHSONi sõnul olema 100% autos. Lapatakse läbi erinevaid dokumente, mille käigus nimetatakse isikute nimesid, kelle dokumendid kätte satuvad (L, M, T, H (O K?)). Lõpuks leiab S Z otsitavad dokumendid, mis tuleb LJUBOV GENRIHSONi sõnul anda xxxx, ID-kaart on S Zi käes ning nad sõidavad kohe xxxx. LJUBOV GENRIHSON ütleb: „Ja ma panen talle ümbrikusse, et ta sind hästi vastu võtaks!“ LJUBOV GENRIHSON palub S Zil panna oma mehelik võlu mängu, et „Ta nii armastab mehi!“ LJUBOV GENRIHSON selgitab, mida S Z peab ütlema, et „Mida on meil vaja teha selleks, et ta lõpuks alalise saaks?“ ja et „tuleb suur tänu, väga suur“. Veel kirjeldab LJUBOV GENRIHSON L Sit: “Ta istub 20-ndas. Kole! Ma ei tea, kuidas sa ta ära tunned. L!“ Edasi ütleb LJUBOV GENRIHSON, et „Ma võtsin 160 välja. No pane! Ütle:

See on nagu väike pugemine tutvumiseks!“ Leia ümbrik! Kusagil on ümbrik! Äärmisel juhul kui küsib: Kellelt“ „M G“. Sama jälitustoimingu käigus tehtud videosalvestuselt on näha, kuidas LJUBOV GENRIHSON annab S Zile üle 50€ rahakupüüri, S Zi käes on valge ümbrik, ta võtab 50€, paneb selle ümbrikusse ja paneb ümbriku kinni (XXXII kd tl 170-171). 05.08.2015 ajavahemikul 09.24 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) € politsei dokumendihaldussüsteemis Delta 24.07.2015 numbriga xxxx T Kle politsei poolt edastatud kirjale, pealkirjaga pikaajalise elaniku elamisloa taotlus, sisulise vastuskirja koostamise eest. Kahtlustatavana ülekuulamisel 17.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et seda episoodi ta ei mäleta (XXXVI kd tl 65). Kahtlustatavana ülekuulamisel 10.12.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et Lle ei andnud nad kunagi rohkem kui 50€, algul käisid nad Ü kaudu, kuid pärast hakkas O T ise käima, kuna Ü valetas palju ja pettis temalt (LJUBOV GENRIHSONilt) raha välja. O T ütles Lle, et too ei räägiks Ü Le Kite paberite tegemise kohta, siis maksavad Kid Lle väga hästi (XXXVI kd tl 9). Jälitustoimingu protokollist 02.05.2015.a nähtub, et L Si juurde xxxx Politseijaoskonna xxxx teenindusse pöördus 05.08.2015.a kella 09.22 ajal O T, räägitakse kirjast, et on valesti vastatud, L S lubab aidata vastust kirjutada, panna põhipunktid. O T ütleb kell 09.24 L Sile: „Ole hea, see on koopia pärast“ ja annab L Sile kokkumurtud paberi, mille L S paneb oma vasaku käe alla (XII kd tl 11). Kell 09.48 paneb L S O Tlt saadud kokkumurtud paberi oma töölaua sahtlisse, proovib paberi vahele pandud raha välja võtta, kuid see jääb pooleli (XII kd tl 13). Kell 09.50 võtab L S raha paberi vahelt ära ja paneb oma käekotti (XII kd tl 14). 11.08.2015 kella 09.14 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) € erinevate isikute, sh R Pi tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest. Jälitustoimingu protokollist 02.05.2015.a nähtub, et L Si juurde xxxx Politseijaoskonna xxxx teenindusse pöördus 11.08.2015.a kella 09.14 ajal R P, kellega on kaasas O T, räägitakse, et tahavad alalist elamisluba, kuid enne ei olnud töö, nüüd on. O T ütleb L Sile: „A-a-a vot, tema ametlik töökoht, pane see ära kohe, võta ära see“ ja annab L Sile kokkumurtud paberi (XII kd tl 16). Kell 09.16 paneb L S O Tlt saadud kokkumurtud paberi oma töölaua sahtlisse (XII kd tl 17). Kell 10.11 võtab L S raha paberi vahelt ära ja paneb oma käekotti (XII kd tl 23). Õhtul pärast tööpäeva lõppu paneb raha käekotist rahakotti (XII kd tl 24). 10.09.2015 kella 12.20 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest altkäemaksu 50 (viiskümmend) € V Ki ja T K elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest, mis seisnes nõustamises, kuidas peaksid V.K ja T.K neile Politsei- ja Piirivalveameti poolt elamisloa saamist puudutavas küsimuses saadetud kirjale vastama. Jälitustoimingu protokollist 13.06.2015.a nähtub, et L Si juurde xxxx Politseijaoskonna xxxx teenindusse pöördus 10.09.2015.a kella 12.13 ajal O T, räägitakse K saadetud kirjale

vastamisest, vastuse tähtaja pikendamisest. Kell 12.20 annab O T L Sile üle ümbriku ja ütleb: „See on see.“ (XII kd tl 56). Kell 13.08 paneb L S O Tlt saadud ümbriku oma töölaua sahtlisse ja avab selle ning võtab sealt paberraha meenutava kupüüri, mille voldib kokku ja paneb laua alla käekotti (XII kd tl 57-58). 21.09.2015 kella 09.53 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu LJUBOV GENRIHSONilt kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) € erinevate isikute, sh V Ki ja T K pikaajalise elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest ning V Pi ja R Pi elamisloa taotlemisega seonduva nõustamise eest. Jälitustoimingu protokollist 13.06.2015.a nähtub, et L Si juures xxxx Politseijaoskonna xxxx teeninduses on 21.09.2015.a kella 09.53 ajal O T, kes annab O T L Sile üle ümbriku ja ütleb: „Nii, need on pildid.“ (XII kd tl 59). Kell 09.53 paneb L S O Tlt saadud ümbriku koos teiste dokumentidega oma töölaua sahtlisse (XII kd tl 59). Kell 10.17 ja avab ümbriku ning võtab sealt paberraha meenutava kupüüri, mille voldib kokku ja paneb laua alla käekotti (XII kd tl 63-64). 25.09.2015 kella 10.47 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) € erinevate isikute, sh M Skodakondsuse taotluse ja S Vi elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest. Jälitustoimingu protokollist 13.06.2015.a nähtub, et L Si juures xxxx Politseijaoskonna xxxx teeninduses on 25.09.2015.a kella 09.53 ajal O T, kes annab L Sile kell 10.46 üle ümbriku ja ütleb: „Seal on fotod.“ (XII kd tl 67-68). Kell 10.54 paneb L S O Tlt saadud ümbriku koos teiste dokumentidega oma töölaua vasakule nurgale (XII kd tl 68). Kell 11.00 võtab L S paberite vahelt ümbriku, avab selle, võtab sealt paberraha meenutava kupüüri, mille voldib kokku ja paneb laua alla käekotti (XII kd tl 69-70). 29.09.2015 kella 15.51 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu LJUBOV GENRIHSONilt kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) € erinevate isikute, sh V Ki ja T K pikaajalise elamisloa taotluse menetlemisele ning S Vi elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest. Jälitustoimingu protokollist 13.06.2015.a nähtub, et L Si juures xxxx Politseijaoskonna xxxx teeninduses on 29.09.2015.a kella 15.51 ajal O T võtab L Si käest paberid, paneb sinna vahele ümbriku ja annab L Sile tagasi (XII kd tl 72-73). Kell 16.49 paneb L S O Tlt saadud ümbriku koos teiste dokumentidega oma töölaua sahtlisse, võtab ümbriku välja ja paneb käekotti (XII kd tl 77-78). 12.10.2015 kella 10.44 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) € V Ki, O K pikaajalise elaniku elamisloa ja G M tähtajalise elamisloa taotluste menetlemise eest.

Jälitustoimingu protokollist 13.06.2015.a nähtub, et L Si juures xxxx Politseijaoskonna xxxx teeninduses on 12.10.2015.a kella 10.44 ajal O T võtab L Si laualt paberid, paneb nende alla ümbriku ja annab L Sile tagasi (XII kd tl 82-83). Kell 10.56 paneb L S O Tlt saadud ümbriku oma töölaua sahtlisse, teeb ümbriku lahti, võtab sealt paberraha meenutava kupüüri, voldib kokku ja paneb käekotti (XII kd tl 87-89). Kohtu hinnangul on nende tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistuses märgitud kuupäevadel andis LJUBOV GENRIHSON O T ja ühel korral ka S Zi vahendusel xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis L Sile altkäemaksu xxxx klientide dokumentide vormistamise, nende andmete töötlemise eest, aga ka vastuskirja koostamise eest Kitega seotud teemadel. Seda on oma ütlustes kinnitanud nii LJUBOV GENRIHSON ise, kui ka O T ja L S, samuti on I S ja S Zi poolt raha üleandmised fikseeritud jälitustoimingu protokolliga, millise jälitustoimingu käigus teostati L Si asukoha pealtkuulamist- ja vaatamist ning fikseeriti nii audio – kui videosalvestusena tema vestlused xxxx teeninduses. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et kõikidel fikseeritud kordadel on L Sile altkäemaksuna üle antud vähemalt 50€, välja arvatud 08.06.2015.a, mil on tuvastatud, et üle anti vähemalt 200€. Raha üleandmine ei olnud I S ega S Zi initsiatiiv, raha, mis L Sile üle anti, said I S ja S Z vahetult enne teenindusse sisenemist LJUBOV GENRIHSONi käest koos selle isiku dokumentidega, kelle taotlust oli parasjagu vaja xxxx tn teenindusse vormistama minna. Nende isikute andmeid töötles L S andmebaasides ning kõik need isikud olid LJUBOV GENRIHSONi juhitud kuritegeliku ühenduse kliendid, kellele vormistati ebaõigetel alustel dokumente. LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna migratsioonibüroo kodakondsuse ja dokumenditalituse peaspetsialist M Pale Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et M P oli Politsei – ja Piirivalveameti teabehaldus – ja menetlusosakonna migratsioonibüroo kodakondsuse ja dokumenditalituse peaspetsialist (X kd, tl 1-9). Dokumendimenetleja ametijuhendist (X kd, tl 3-5) on fikseeritud ametikoha eesmärk, teenistuskohustused ja tulemused, vastutus, õigused jm. M P on ametijuhendiga tutvunud 07.01.2012 ning on kohustunud järgima selle nõudeid ja tingimusi (X kd, tl 33). M Pa ametijuhendi järgi oli tema teenistuskohustuseks riigilõivu tasumisest vabastamise või vähendamise menetluste läbiviimine ning selle kohustuse täitmiseks oli tal õigus saada vajalikke andmeid, dokumente ja muud informatsiooni ning kasutada Politsei- ja Piirivalveameti info- ja teabesüsteeme. Seega M P oli ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning täitis avalikke ülesandeid. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teabehaldus-ja menetlusosakonna migratsioonibüroo kodakondsuse ja dokumenditalituse peaspetsialist M Pa dokumendimenetleja ametijuhendi punkti 2 järgi on tema ametikoha eesmärk PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna staatuse määratlemise büroo põhiülesannete täitmine riigilõivu tasumisest vabastamise või vähendamise menetlemisel. M P oli avaliku teenistuse seaduse § 7 lg 3 p 9 mõistes ametnik, seega KarS § 288 lg 1 mõistes ametiisik. M Pa täpsemad teenistusülesanded ehk pädevus on loetletud tema ametijuhendis, mille punkti 3.4 järgi menetleb riigilõivu vabastamise või vähendamise taotlusi, punkti 3.5 järgi kontrollib riigilõivu vabastamise taotluste õiguspärasust ning teeb otsuse riigilõivust vabastamiseks, riigilõivu määra vähendamiseks või riigilõivu tasumisest vabastamisest keeldumiseks, oma teenistuskohustuste täitmiseks oli M Pal ametijuhendi punkti 5.1 järgi õigus saada vajalikke andmeid, dokumente ja muud informatsiooni ning kasutada oma pädevuse piires büroo juhataja poolt määratud ulatuses ameti info- ja teabesüsteeme.

M P on vabastati Politsei – ja Piirivalveameti teabehaldus – ja menetlusosakonna migratsioonibüroo kodakondsuse ja dokumenditalituse peaspetsialisti ametikohalt 28.10.2015.a tema enda algatusel. Tema teenistusstaaž 27.10.2015.a seisuga oli 25 aastat, 9 kuud ja 8 päeva (X kd, tl 2). Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et M P töötles LJUBOV GENRIHSONi juhitud xxxx huvides ja LJUBOV GENRIHSONi palvel xxxx klientide, liikmete, LJUBOV GENRIHSONe pereliikmete, sugulaste jt isikute isikuandmeid ehk väljastas LJUBOV GENRIHSONile politsei infosüsteemist UUSIS informatsiooni (isikute varasemad menetlused ja nende raames antud andmed – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed, varasema dokumendi väljastamise alus jm andmed, samuti jooksvalt informatsiooni väljastamine tähtajalise või pikaajalise elaniku elamisloa või kodakondsuse taotluse menetluse protsessi kohta). Täpne loetelu isikutest, kelle andmeid M P töötles, on ära toodud süüdistuse tekstis olevates tabelites. M P on käesoleva kriminaalasja raames üle kuulatud tunnistajana 10.07.2017.a istungil ning ta on andnud alljärgnevaid ütlusi. Ta töötas kinnipidamise hetkel 2015.a oktoobris kodakondsuse ja dokumenditalituse peaspetsialistina. Tunneb LJUBOV GENRIHSONi, nad aitasid üksteist, LJUBOV GENRIHSON aitas tal talutoodangut müüa ja küsis vastutasuks selle eest, et ta vaataks politsei andmebaasidest, kas kellelegi on kodakondsus antud, kas dokumendid on menetluses, mis seisus menetlused on. Andmebaasidest saadud info edastas ta kas suuliselt või paberilipikute peal. Varasematel aastatel oli sellist infoedastust vähem, aga kui elamislubade taotlusi hakati väga aeglaselt menetlema, siis inimesed ootasid ja tahtsid teada, kui kaugel asi on. Tegi ka väljatrükke andmebaasist, neid oli väga palju, oli ka korduvaid. Mõnda asja tuli mitu korda vaadata, sest kui pool aastat on möödas ja ikka ei ole vastust, siis küsis uuesti. On saanud LJUBOV GENRIHSONilt varalisi hüvesid, kuid see ei olnud nii, et tema andis raha ja selle eest viis M P talle andmeid. Andis talle ka talukaupa. LJUBOV GENRIHSON on teda palju aidanud, ta arvas, et aitab siis ka. LJUBOV GENRIHSONiga said tavaliselt kokku autos, L ootas teda, ta istus autosse. Lil vaja andmeid, mõnikord müüs talle talusaadusi. On kohtunud ka väiksemat kasvu mehega, kes tegutses Li nimel, sellele inimesele andis ka andmeid üle, teab, et teda kutsuti S, xxxx on paar korda tema juures käinud ka vanem naine, keda kutsuti M. Autos sai ta raha 20€, 50€. Kui ta müüs liha või vorste, siis võttis LJUBOV GENRIHSON alati kõik ära, maksis talle rohkem. Tema küsis 20€, LJUBOV GENRIHSON andis 40-50€, öeldes, et ta müüb liiga odavalt oma liha. M P ei tulnud selle peale, et see altkäemaks on. Lisaks LJUBOV GENRIHSONile, Sile ja M on talle sõnumeid saatnud ka K, kuid näinud teda pole. Otseselt päringute teostamise ja väljatrükkide tegemise eest ta raha ei saanud, mõnikord kutsus LJUBOV GENRIHSON teda lõunale, kui ta ei saanud minna, siis andis raha öeldes, et mingu söögu ta tema raha eest. Teadis, et Ü L on LJUBOV GENRIHSONi tuttav, nägi päringuid tehes, et Ž R ja L S on vastu võtnud neid dokumente, milles järelepärimisi tehti, kuid teised olid ka. LJUBOV GENRIHSON ütles, et need inimesed, kelle kohta ta järelepärimisi tegi, olid tema tuttavad, et ta aitas neid. Nendest väljatrükkidest jäi jälg andmebaasi, seda sai siis teada, kui kahtlustus esitati ja see nimekiri ilmus. Ta ise ka ei teadnud, et neid nii palju on. Aastatel 20112015 sai raha paarikümne euro kaupa, kokku võis see aastas teha 300-400€, koos toidukaubaga rohkem. LJUBOV GENRIHSONi telefoninumbrit tal ei olnud, L helistas ise. Telefonis rääkisid nad harva. LJUBOV GENRIHSON on talle raha laenanud, see oli 2009.a kui ta poeg jäi purjus peaga juhtimisega vahele, talle määrati trahv ja tunnistaja ei suutnud seda enda palgast tasuda ja siis LJUBOV GENRIHSON laenas talle 10 000 krooni. See laen on tagasi maksmata. Ühel korral on rääkinud, et maksab tagasi, siis LJUBOV GENRIHSON solvus. LJUBOV GENRIHSONiga kohtus hommikuti, kui tööle tuli. Kui nägi Gi autot, siis läks ja istus sinna

tagumisele istmele. Pärast kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist seoses vastuoluga meenus tunnistajale, et LJUBOV GENRIHSON oli talle rääkinud, et Ü L viis ta L Siga kokku. Teab, et K oli suur vene ärimees, kes tahtis siin firmat avada, aga kuidagi ei saanud elamisluba. M A nime ta ei tea. L andis talle R Ui telefoninumbri, käskis panna nimeks R L, ja kasutada, kui on vaja temaga (LJUBOV GENRIHSONiga) ühendust saada, kuid M P ei kasutanud seda võimalust. Kahtlustatavana ülekuulamisel 16.11.2015.a on O T andnud ütlusi M Pa rolli kohta LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikus skeemis. O T ütlustest nähtub, et kui dokumendid olid teeninduses sisse antud, siis jälgis taotluste menetlust M hüüdnimega P, kes töötas PPA-s xxxx. LJUBOV GENRIHSON sai temaga kokku hommikuti, M edastas talle teda huvitavat informatsiooni. O T kuulis LJUBOV GENRIHSONi käest, et ta maksab Mle, aga missugused need summad olid, seda ta ei teadud. M kontrollis asjade seisu kogu menetluse käigus. Kui otsus oli vastu võetud, siis teatas M, et dokument on valmis ja klient läks seda kätte saama koos vahendajaga Ž R juurde (XXIV kd tl 192). Ülekuulamisel 28.09.2016.a on ta M Pa kohta andnud ütlusi selles, et on kohtunud Mga 2015.a. üks või kaks korda, kui LJUBOV GENRIHSON on talle andnud mingisuguse ümbriku või paberid, mille ta pidi Mle andma ja M andis talle mingisuguseid pabereid, mis oli seotud Kitega. LJUBOV GENRIHSON kutsus Mt U P või lihtsalt P (XXIV kd tl 206). Hüüdnimi oli sellest, et LJUBOV GENRIHSON kohtus Mga hommikuti (XXIV kd tl 209). Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a on S Z andnud ütlusi selles, et tema on käinud M juures hüüdnimega P 2015.a umbes neli korda, andmas Mle LJUBOV GENRIHSONi palvel pabereid, millel oli kirjutatud isikukood ja küsimärk või midagi kirjutatud. Neid pabereid ta läbi ei lugenud. Raha ta Mle andnud ei ole. Teab, et L ja M on sõbrad, Ml on lambad ja L armastab lambaliha (XXIV kd tl 170). Kahtlustatavana ülekuulamisel 10.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et M on kõige korralikum inimene, ta teab teda alates 2000ndatest aastatest. M pole temalt kunagi kopikatki võtnud. Nad kohtusid xxxx juures LJUBOV GENRIHSONi autos, ta ostis Mlt vorsti ja kitsepiima. Võis temalt küsida, kas taotlused on valitsusse ära läinud. Kahtlustatavana ülekuulamisel 10.12.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et teab M Pa pikema aja vältel, on temalt ostnud kitsepiima, mett, lambaliha. On Mle võlgu andnud, see oli kuidagi seotud M poja ja avariiga. Eesti keele eksamitest hakkas Mga rääkima viimasel ajal, hakkas Mlt küsima informatsiooni, et kas anti elamisluba, kas pass on valmis. Ta hakkas Mga neil teemadel suhtlema siis, kui xxxx ühendati politseiga. xxxx asus siis veel xxxx tänaval. M ei oleks keeldunud, kui ta oleks tema käest mingit infot küsinud. On Mle puhkusereisideks raha andnud, andis raha erinevates summades, viimati 3 kuud tagasi (oktoobris 2015) andis 200€. M ise küsis talt raha, küll oli traktor katki, pojal vaja autot osta, mehel sünnipäev. Konkreetselt info andmise eest ei ole ta Mle raha andnud. Kohtusid hommikuti M töökoha lähedal enne tööpäeva algust. M tundis tema autot, tuli autosse. M jälgis arvutis teda huvitavate inimeste infot, andis teda, kui miskit uudist oli (XXXVI kd tl 6-7). Ml oli arvutis vähem juurdepääse andmebaasidele, ta ei saanud juurde karistusregistrile, rahvastikuregistrile, samuti ütles M, et ta ei tee päringuid arhiivi, kuna seal on vaja põhjendada, miks päringud on tehtud. Ü L tegi neid päringuid kergelt (XXXV kd tl 193). Tunnistajana 21.08.2017 kohtuistungil üle kuulatud A S andis ütlusi selles, et tema kontrollis selle menetluse raames PPA sisekontrolli büroo palvel logifaile PPA infosüsteemis tehtud päringute osas. UUSIS on infosüsteem, mida kasutab kodakondsus- ja migratsiooni osakond, dokumentide väljaandmiseks, registreerimiseks ja menetlemiseks, seal on ca 10 andmekogu, nii välismaalaste dokumendi väljastamine, passide-ID kaartide, elamislubadega, kogu menetlus

toimub selles infosüsteemis. Tunnistaja kontrollis ametnike poolt tehtud päringuid, seda, kelle andmeid nad on töödelnud vastavalt sellele, kui oli menetluse raames leitud läbiotsimistel dokumente või väljatrükke. Tunnistaja selgitas, et tema tööülesannete hulka sisekontrollibüroos kuulubki erinevate infosüsteemide logide kontrollimine. Eesmärgiks on tuvastada võimalikke väärkasutusi või siis vastata kodanike järelepärimistele. M Pa puhul kontrolliti logifaile, milliste isikute andmeid ta on erineval ajaperioodil vaadanud ning vaadeldi väljatrükke, mis leiti LJUBOV GENRIHSONi kodust läbiotsimisel. Need on kajastatud asitõendi vaatlusprotokollis. Asitõendi vaatlusprotokollides 09.05.2016. ja 29.08.2016 on vaadeldud LJUBOV GENRIHSONi elukoha läbiotsimisel leitud andmebaaside väljatrükke, vaatlusprotokolli lisaks on tabel isikuandmetega, kelle andmete kohta väljatrükid on tehtud, samuti kajastuvad tabelites täiendavad andmed, märked, mis olid väljatrükkidele tehtud (VI kd tl 121-147). Jälitustoimingu protokollist 18.05.2016.a (koos tõlkega eesti keelde XIII kd tl 3-253) nähtub, et teostatud on pealtkuulamist LJUBOV GENRIHSONi asukohas, tema kasutuses olevas sõiduautos Xxxx registreerimismärgiga xxxx. Allpool refereerib kohus olulisemaid vestlusi seoses LJUBOV GENRIHSONile esitatud süüdistusega M Pale altkäemaksu andmises. 04.06.2015.a hommikul kella 07.56 algavas vestluses räägivad LJUBOV GENRIHSON ja M P esmalt S Zist ja D M nimele dokumendi taotlemisest ning siis mingist kriminaalasjast, mis alustati 2014.a, kus keegi andis teise eest keeleeksamit. Seepeale ütleb M P, et see ei ole nende kiri, seepärast ta seda ei näinudki, mispeale LJUBOV GENRIHSONerihson ütleb: „sellepärast sa ei näinudki, jah! Kiisu, ma annan sulle homme hommikul raha!“, mispeale M P selgitab, et homme ei saa, ta ei tule homme tööle, tal on koolitus (XIII kd tl19). L palub vaadata tüdrukut, M lubab, et vaatab tüdrukut ja prindib foto välja (XIII kd tl 20). 12.juuni 2015.a hommikul autos toimunud vestluse käigus M Paga ütleb LJUBOV GENRIHSON: „Näh sulle!...näh, näh, näh, esialgu on nii!“ (XIII kd tl 29). 19.juuni 2015.a kell 07.56 autos toimunud vestluse käigus M Paga ütleb LJUBOV GENRIHSON: "Näh kahekümnekas!", millele M P reageerib sõnadega "Oi! Oi! Aitäh!" (XIII kd tl 33). 13.oktoobril 2015.a kell 08.00 autos toimunud vestluse käigus M Paga nähtub, et LJUBOV GENRIHSON on rahulolematu L Si töö kvaliteediga, et eelmisel päeval käisid tema juures ja ta ei näinud arvutist Vi (Ai) põhiseaduse eksamit, et nad iga kord, kui lähevad L juurde peavad maksma 50€. Edasi kõnes ütleb M P, et ta on toonud 2 kg talleliha ja subprodukte, küsib kokku 15€, mispeale LJUBOV GENRIHSON ütleb: „Siin on sulle poolsada ja ma ei anna sulle terve nädala midagi!“ (XIII kd tl 102). 19.10.2015 kella 07.45 autos toimunud vestluse käigus arveldavad LJUBOV GENRIHSON M Pa poolt toodud liha ja munade eest, M ütleb hinnaks 27 ja L annab raha, öeldes võta! M P on üllatunud, kuid lubab, et pärast vorstiga klaarivad (XIII kd tl 112). Kui palju rohkem anti, tuleb välja järgmisel päeval toimunud vestlusest, kui LJUBOV GENRIHSON annab veel 50€ (XIII kd tl 117) ja M P ütleb, et L andis talle eelmisel päeval toidu eest 20€ rohkem (XIII kd tl 114). Kohus märgib, et kuigi M P tõi tõepoolest LJUBOV GENRIHSONile müügiks talutoodangut, nagu LJUBOV GENRIHSON kahtlustatavana ülekuulamisel ütles ja et nad selle eest arveldasid, oli selles suhtluses ikkagi esmatähtsal kohal politsei andmebaasides sisaldunud info edastamine M Pa poolt LJUBOV GENRIHSONile ja seda igapäevaselt. Ka 20.10.2015, kui eelmisel päeval makstud summasid korrigeeriti, räägiti tööasjadest – LJUBOV GENRIHSON

edastas kellegi S paberi, isikukoodiga. M P rääkis pikemalt poisist, kelle kohta L oli küsinud (XIII kd tl 114-115). Samal päeval jätkati vestlust klientide teemal, kelle asjad seisid – M P rääkis, kuidas ta märkas eelmisel päeval, et osakonnas midagi toimub, et kolleegid – M, juhataja ja E V arutasid midagi kolmekesi, aga kui tema sisenes, siis pandi uks kinni. Veel arutasid nad selles vestluses Liga kliente, kellel asjad pooleli - T, S, K, D. M P ei tea, miks kogu aeg seisab (XIII kd tl 116). M Pa rollist kuritegelikus ühenduses räägib LJUBOV GENRIHSON oma 27.06.2015.a vestluses sõiduautos A Kiga. Viimane on uus klient, kes tuli sooviga saada LJUBOV GENRIHSONi kaudu EV kodaniku passi. LJUBOV GENRIHSON selgitab talle pikalt, kuidas protseduur toimub, samuti seda, et tal on kaasosalised, kellel igaühel on oma roll ja kellele tuleb maksta (vt vestluse tervikteksti XIII kd tl 44-54). Samuti selgitab LJUBOV GENRIHSON, et enne kui nad K tööle hakkavad, siis: "Minu linnuke tähendab katsub sind, .. vaatab, aga no nii pealiskaudselt." Ja veel: "Ma ju ei tööta muidugi üksinda... Kui ta ütleb: Võta! ... Vot mina ütlen, Ilmus uus poiss - teeme? Vot tema vaatab, katsub sind läbi...no vaatame, justnagu teeme“ (XIII kd tl 52). Selle vestluse xxxxlt saab teha järelduse, et LJUBOV GENRIHSON ei võtnud uusi kliente enne nö töösse ja ei hakanud neile kodakondsuse või elamisloa saamiseks enne tegutsema, kui PPAs töötanud M P oli kontrollinud andmebaasidest isiku tausta, kas tal üldse on võimalik saada kodakondsust või elamisluba. Seega on kohtu hinnangul eelpool analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud, et kuigi nii M P kui ka LJUBOV GENRIHSON ei pidanud nende omavahelisi suhteid kuritegelikuks, vaid leidsid, et nad lihtsalt aitasid üksteist n.ö käsi peseb kätt meetodil, siis tegelikult M Pa poolt altkäemaksuna saadud summade eest LJUBOV GENRIHSONile edastatud politsei andmebaasidest pärinev info oli LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud xxxxle olulise väärtusega, ning M P pani sellist infot edastades toime ametialase kuriteo, milles ta on ka süüdi mõistetud. LJUBOV GENRIHSON aga pani toime altkäemaksu andmise. Altkäemaksu esemeks või olla nii vara kui ka muu soodustus. Kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud, et kuigi LJUBOV GENRIHSONi ja M Pa vahel olid varalised suhted laenu näol juba varasemast ajast, siis raha üleandmine eesmärgiga saada infot hoogustus viimastel aastatel enne kinnipidamist, hinnanguliselt sai M P tema enda ütluste kohaselt aastatel 2011-2015 aastas kokku LJUBOV GENRIHSONilt sularaha kuni 400 eurot ning konkreetses neljas süüdistuse episoodis kokku veel täiendavalt 95€. Kuna jälitustegevusega koguti tõendeid ainult viimasel kuuel kuul enne isikute kinnipidamist, varasema perioodi kohta on tõenditena kasutatavad vaid isikulised tõendiallikad, LJUBOV GENRIHSON eitab M Pale altkäemaksu andmist, siis saab lähtuda vaid M Pa ütlustest ning lugeda tõendatuks, et aastatel 2011 kuni isikute kinnipidamiseni oktoobris 2015 sai M P LJUBOV GENRIHSONilt altkäemaksuna politsei infosüsteemist andmete väljastamise eest vähemalt 1295€. Eelpool analüüsitud tõendeid kokku võttes on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et LJUBOV GENRIHSON andis altkäemaksuna Ž Rle vara mitte vähem kui 3180 eurot, L Sile vara mitte vähem kui 650 eurot ja M Pale vara mitte vähem kui 1295 eurot, seega on kohtuliku uurimise käigus tuvastatu, et LJUBOV GENRIHSON andis ametnikele ajavahemikul 2011 kuni 26.10.2015 altkäemaksu mitte vähem kui 5125 eurot. Sellise eelkirjeldatud tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 298 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so altkäemaksu andmise vähemalt teist korda ja grupi poolt. Kohtu hinnangul on LJUBOV GENRIHSON altkäemaksu andmise toime pannud kavatsetult, kuna tema poolt juhitava kuritegeliku ühenduse eduka tegutsemise üheks oluliseks eelduseks oli see, et tal oleks kaasosalisi politseiametnike näol, kes ebaõigetel alustel vormistavad xxxx

klientidele vajalikke dokumente, võtavad neid mõnedel juhtudel vastu mitte inimestelt enestelt, vaid vahendajatelt, kes töötavad LJUBOV GENRIHSONi heaks, samuti selleks, et LJUBOV GENRIHSONil oleks juurdepääs politsei ametialaseks kasutamiseks mõeldud infole. Selleks, et ametnikud töötaksid tema heaks, oleksid talle lojaalsed, osutaksid klientidele vajalikke teenuseid ja edastaksid talle vajalikku infot, töötas LJUBOV GENRIHSON aastate jooksul välja süsteemi ametnikele altkäemaksude andmiseks, osaliselt otse, osaliselt vahendajate O T, I S ja S Zi kaudu. Kogutud tõendite xxxxlt on selge ja seda on LJUBOV GENRIHSON ka ise kahtlustatavana ühel ülekuulamisel möönnud (XXXVI kd tl 48), et ametnikud ei oleks ilma rahata teinud seda, mida ta neil teha palus. Samuti pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tähtsa isikliku dokumendi EV ID-kaardi võltsimise ja KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise. Need teod pani LJUBOV GENRIHSON toime otsese tahtlusega, kuna ta teadis, et ID kaarti D.M nimele taotleb teine isik, kuid arvestades, et tähtsat isiklikku dokumenti vormistatakse tema enda xxxx-sse kuuluva ametniku Ž R poolt, siis saabub soovitav tagajärg, ehk vormistatakse ja väljastatakse võltsitud tähtis isiklik dokument, mille ta ka lõpuks enda valdusesse sai, mis tema sõidukist kinnipidamisel leiti ja ära võeti. LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmisele kihutamises alljärgnevas. 10.07.2015 kella 10.15 ajal andis LJUBOV GENRIHSON S Zi kaudu A Kile korralduse Xxxx teenindusse minnes anda ametnikule 50 (viiskümmend) eurot. 10.07.2015 kella 10.41 ajal xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis andis A. K teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle vara summas 50 (viiskümmend) eurot A Ki Eesti kodakondsuse taotluse menetlemise eest. 31.07.2017.a kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud A K andis ütlusi selles, et tema soovis saada EV kodakondsust, talle anti telefoninumber, helistas sellel numbril, leppis kokku kohtumise xxxx. Seal kohtus naisterahvaga, kelles kohtus tundis ära süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi. Tema rääkis, mis ta vajab ja naine rääkis, kuidas ta saab aidata. Abi oli vaja eksamite sooritamisel, naisterahvas ütles, et see maksab kuskil 2000€, tasuda tuli pärast, kui kõik on tehtud. Käis üksi xxxx PPA teeninduses, maksis ametnikule 50€, et dokumendid saaksid õigesti täidetud. Kahtlustatavana ülekuulamistel 26.09.2016.a andis Ž R ütlusi selles, A Ki ta ei tea ja 50€ saamist ei mäleta (XXIV kd tl 106). Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2017.a ja 30.09.2016.a ei ole S Z selle episoodi kohta ütlusi andnud. Kahtlustatavana ülekuulamisel 17.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et tema ei ole seda kuritegu toime pannud. A K töötas välismaal, keegi palus panna aeg kinni, et tal on ainult pool päeva aega EV kodakondsuse taotluse esitamiseks. Mingit raha ta A Ki käest saanud ei ole. Vastuseks ei ole tema Kile öelnud, et ta peab Ž Rle maksma (XXXVI kd tl 64). Jälitustoimingu protokollist 24.03.2016 (tõlke teine osa) nähtub, et 06.07.2017.a kella 08.46 ajal helistab LJUBOV GENRIHSON S Zi abonendilt A Kile ja ütleb, et nad hakkavad nii umbes 15 minuti pärast „teda esitama“ (dokumente sisse andma), et poiss juba istub tooli peal ja kui mingid küsimused tekivad, siis poiss helistab sellele numbrile, et küsida. LJUBOV

GENRIHSON kontrollib veel, kas riigilõiv on tasutud ja A K kinnitab, et on tasutud, nädal tagasi, isegi rohkem. Samuti ütleb ta, et tuleb xxxx neljapäeval (09.07.2015); (XVII kd tl 508). 10.07.2015.a kella 08.46 ajal helistab A K S Zile ja küsib, et kuhu seal xxxx tänaval täpsemalt tulla, et neil oli kell 08.50 kokku lepitud. S Zil on päevad sassis, ütleb, et on natuke haigeks jäänud (XVII kd tl 516). Kohe pärast seda toimub telefonikõne LJUBOV GENRIHSONi ja S Zi vahel, mille tulemusena lepitakse kokku, et LJUBOV GENRIHSON sõidab xxxx tänavale, et las K ootab ta ära (XVII kd tl 517). Kell 09.02 S Z teatab Kile, et kohe jõuab xxxx kohale (XVII kd tl 520). Jälitustoimingu protokollist 18.05.2016.a (koos tõlkega eesti keelde XIII kd tl 59) nähtub, et LJUBOV GENRIHSONi asukohas, tema kasutuses olevas sõiduautos xxxx vestlevad 10.07.2015.a kella 09.05 ajal LJUBOV GENRIHSON ja A K. Vestlusest selgub, et S Z ei saa koos A Kiga Xxxx teenindusse minna dokumente sisse andma, sest ta on haige, teda hammustas puuk. LJUBOV GENRIHSON selgitab A Kile, et too peab ise minema, numbrit ei ole vaja võtta, kohe tuleb istuda xxxx boksi ja ütelda vaikselt, et "S haigestus, ma tulin üksinda, aga M ootab seal autos!“ LJUBOV GENRIHSON kirjeldab A Kile ka Ž R välimust. Asitõendi vaatlusprotokollis 16.07.2015.a (V kd tl 53-59 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestusi xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx 4. Salvestustel on näha Ž R töölaud, esimene salvestis on 10.07.2015.a ajavahemikust kell 09.11-09.53. Kell 09.11 tuleb tema töölaua juurde A K, kellel on käes A4 mõõdus paberid, mille ta asetab lauale, istub toolile. Kell 09.14 võtab Ž R paberid kätte ning hakkab seejärel kasutama andmebaase UUSIS ja MISP. A K istub Ž R laua taga kuni kella 09.53, siis lahkub (V kd tl 54). Jälitustoimingu protokollist 24.03.2016 (tõlke teine osa) nähtub, et 07.07.2017.a kella 10.15 ajal helistab LJUBOV GENRIHSON S Zile ja ütleb, et kõik on korras, läks ära see kullake, seal oli ühte tõendit vaja naise käest, ta juba sõitis avaldust võtma. Veel ütleb LJUBOV GENRIHSON S Zile, et saatku too sõnum, et kui ta hakkab seda tõendit ära andma, ei andnud ju Mse jaoks midagi, et: „Las paneb ümbrikusse, annab talle. Aga see on vähemalt kahekümnekas või viiekümnekas. Kuidas sa arvad? Kuidas talle kirjutada, öelda? Kui lähed tõendit ära viima, anna ümbrikus ja pane 50 eurot sisse“ (XVII kd tl 521-522). Kohe seejärel kell 10.19 saadab S Z oma telefonilt SMSi A Ki abonentnumbrile: „Kui hakkad tõendit ära andma, pane ümbrikusse 50 eurot ja anna ära“, seejärel saadab veel ühe SMSi sisuga „koos tõendiga“, mispeale A K vastab SMSiga „xxxx tänaval või?“ ja S Z kinnitab: „Jah“(XVII kd tl 522-523). Asitõendi vaatlusprotokollis 16.07.2015.a (V kd tl 53-59 koos fototabelitega) on vaadeldud salvestusi xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Salvestustel on näha Ž R töölaud, teine salvestis on 10.07.2015.a ajavahemikust kell 10.41-11.43. Kell 10.41 istub A K uuesti Ž R laua taha, tal on käes ümbrik, mille ta paneb Ž R töölauale, kes võtab ümbrikust valge paberi ja paneb ümbriku endast vasakule laua peale, tõestab ümbrikule kilekaaned ja A4 mõõdus paberi. Edasi töötab Ž R andmebaasis. Kell 10.44 kirjutab paberile midagi, ulatab selle A Kile, kes samuti kirjutab sellele paberile midagi. Samal ajal lükka Ž R vasaku käega ümbriku koos kilega teiste laual olevate paberite alla. Kell 10.46 A K lahkub ja Ž R paneb ümbriku sinisesse dokumendikasti teiste paberite alla. Kell 11.39 võtab Ž R midagi ümbrikust, viskab ümbriku prügikasti, võtab kokku murtud raha taolise eseme ja paneb selle vestitaskusse (V kd tl 54).

A V elamisloa (isikutunnistuse) pikendamise taotlus koos lisadega 2003. aastast (IX kd, tl 39-41), millest muuhulgas nähtub, et A V nimele välja antud Vene Föderatsiooni pass xxxx on välja antud 19.03.2003.a xxxx Saatkonna poolt Eesti Vabariigis; A V elamisloa (isikutunnistuse) pikendamise taotlus koos lisadega 2005. aastast (IX kd, tl 44-58); A V pikaajalise elaniku elamisloa taotlus koos lisadega 2010. aastast (IX kd, tl 60-67); sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena (A V) 2013.aastast koos lisadega (IX kd tl 68-80), millest nähtub, et avaldus on esitatud A V poolt 20.märtsil 2013.a ning avalduse vastu võtnud ametnikuks on Ž K ning taotlusega koos on isikut tõendava dokumendina esitatud Eesti Vabariigi isikutunnistus nr xxxx A V nimele, mis oli välja antud 28.04.2010.a. Elulookirjelduse kohaselt on A V saabunud xxxx Eestisse tööle 02.01.1986.a ja on sellest ajast pidevalt Eestis elanud. 17.12.2012.a otsusega on A V vabastatud Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise sooviavalduse läbivaatamise eest võetava riigilõivu tasumisest täies ulatuses, otsusele on Politsei ja Piirivalveameti nimel alla kirjutanud M P (IX kd, tl 74). Vabariigi Valitsuse 03.04.2014.a korraldusega nr xxxx otsustati A Vle anda Eesti Vabariigi kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest (IX kd, tl 80); isikukaart A V kohta 2014.a, millel on fikseeritud isiku sõrmejäljed (IX kd, tl 81); elamisloakaardi pikendamise taotlus koos lisadega A V suhtes 18.06.2014.a (IX kd, tl 83-85); N Š välismaalase passi taotlusankeet koos lisadega xxxx.aastast (IX kd, tl 86-106); Alalise elamisloa taotlus xxxx.aastast koos lisadega (IX kd tl108115, välismaalase passi väljavahetamise taotluse lisaleht (IX kd, tl 116); N Š elamisloakaardi pikendamise taotlus koos lisadega 2014.aastast (IX kd tl 122-123); isikukaart N Š kohta xxxx.a, millel on fikseeritud isiku sõrmejäljed (IX kd, tl 121); N Š välismaalase passi pikendamise taotlus koos lisadega (IX kd, tl 124-126).

Samuti on leitud ja vaadeldud neliteist xxxx sularaha tšekki, mis on adresseeritud M.V xxxx, kõik tšekid on kuupäevast 24.07.2015 ajavahemikul 09:13 kuni 10:56, tšekkidele on märgitud järgmised summad: 423 rubla, 480 rubla, 600 rubla, 240 rubla, 474 rubla, 440 rubla, 491 rubla, 491 rubla, 457 rubla, 748 rubla, 423 rubla, 406 rubla, 440 rubla, saatjaks Na; viis xxxx sularaha tšekki adresseeritud M V xxxx, kõik tšekid on kuupäevast 19.08.2015.a ajavahemikul 09:2409:40, neile on märgitud summad 474 rubla, 440 rubla, 338 rubla, 406 rubla, 287 rubla, saatjaks Na (VI kd, tl 111). Selles kriminaalasjas on tuvastatud Ž Na isikuna, kelle eest 17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas I S B1 eesti keele tasemeeksami (vt 06.02.2017.a otsus kohtuasjas nr 1-17-967; XXXIV kd, tl 187-220), seega on võimalik, et Na nimeline isik, kes LJUBOV GENRIHSONi õele A Vle ja tema abikaasale xxxx kaudu raha üle kandis, oli just tema. Veel on läbiotsimiste käigus leitud xxxx posti kviitung, millest nähtud, et D K on 22.06.2015.a teinud sularaha ülekande summas 2000 rubla saajaks on V M.J elukohaga xxxx (IV kd tl 171). Ka D Ky on LJUBOV GENRIHSONi juhitud xxxx klient, kelle eest 21.02.2015 S Z sooritas keeleeksami. Seega nähtub neist tõenditest ühelaadne käitumismuster, et isikud, kes kasutavad LJUBOV GENRIHSONi abi eksamite sooritamisel ja dokumentide vormistamisel, mõned kuud peale eksamite edukat sooritamist kannavad üle sularaha xxxx LJUBOV GENRIHSONi õele ja õemehele ning tasuvad selliselt LJUBOV GENRIHSONi teenete eest. Seda versiooni kinnitab kohtu hinnangul fakt, et sularaha tšekid raha ülekandmise kohta leiti LJUBOV GENRIHSONi valdusest, seega on õele ja tema abikaasale xxxx raha saamise initsiaatoriks LJUBOV GENRIHSON, kes on selleks taas kasutanud teisi isikuid, et n.ö jälgi segada. Samuti tõendab see kohtu hinnangul sedagi, et vähemalt 2015.a mais, kui raha saatis Ž Na pidi olema A V Venemaal veel elus, sest muidu ei oleks ta saanud raha ülekannet Western Unioni kaudu vastu võtta. LJUBOV GENRIHSONi elukohast on leitud xxxx Eesti Vabariigis asuva xxxxa tõend nr xxxx kuupäevaga 05.09.2014.a A V nimele. Tegemist on venekeelse tõendiga selle kohta, et A V on taotlenud Vene Föderatsiooni passi väljaspool Vene Föderatsiooni. Samuti on leitud LJUBOV GENRIHSONi elukohast osaliselt täidetud dokumendid A V Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise kohta. Nii on leitud ja uuritud viite Vene Föderatsiooni Eesti Vabariigis asuva xxxx tõendit numbriga xxxx selle kohta, et A V vabastatakse 27.01.2014.a otsuse aluse Vene kodakondsusest. Tõendi väljaandmise kuupäeva lahtris on trükitud aastaarv 2014, kuu ja päeva koht on tühi. Tõendi ühel eksemplaril on näha teksti üleprintimine. Tõenditel puuduvad allkirjad. Veel on leitud ja uuritud viite Vene Föderatsiooni Eesti Vabariigis asuva xxxx blanketti seoses Vene Föderatsiooni kodaniku viibimisega välismaal, ühele blanketile on käsikirjaliselt kirjutatud A V A tütar, 21.03.1954 xxxx, muid andmeid nõutavatesse lahtritesse kirjutatud ei ole. Kolmel blanketil on sinise värviga pitser, millel venekeelne kiri Vene Föderatsiooni xxxx Eesti Vabariigis (VI kd, tl 112). Märkimisväärne on seegi, et LJUBOV GENRIHSONi elukoha läbiotsimisel leiti ja 13.04.2016.a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi muude templite hulgas ka kaks puidust ümmargust pitsatit, millest esimesel on tekst: Vene Föderatsiooni xxxx Eesti Vabariigis Konsulaarosakond ning keskosas vapi kujutis (VI kd, tl 148 ja 156) ning teisel: Vene Föderatsiooni xxxx Eesti Vabariigis Konsulaarosakond No1 ning keskosas vapi kujutis (VI kd, tl 150 ja 176).

Tunnistaja T K on menetlejale üle andnud viis fotot tema emast, N Šst, uue perenimega K, kes on sündinud xxxx.a, neid fotosid on menetleja vaadelnud asitõendi vaatlusprotokollis 29.04.2016.a (VI kd, tl 11-13) ning hiljem on need fotod esitatud võrdlusmaterjaline kujutiseekspertiisi tegemiseks. N K piiriületuse andmetest nähtub, et viimati on ta käinud Eesti Vabariigis ajavahemikul 10.09.2014.a kuni 27.09.2014.a ning 05.01.2015.a kuni 11.01.2015.a, esitades piiriületusel Vene Föderatsiooni passi nr xxxx (III kd, tl 173-180). Seega 05.06.2014.a, kui esitati N Š nimelt välismaalase passi pikendamise taotlus (IX kd, tl 124-126), siis N Khvil (Š) Eesti Vabariigis ei viibinud. Tunnistajana on 21.08.2017.a istungil üle kuulatud O Š, kes on andnud ütlusi selles, et tema endine abikaasa N Š elab juba kakskümmend aastat Venemaal, abiellus uuesti ja kannab perekonnanime K. Tema täpset aadressi ta ei tea, arvab, et on ühel korral Eestis käinud. Tunnistajana on 25.08.2017.a istungil üle kuulatud T K, kes on andnud ütlusi selles, et tema ema, N Š abiellus xxx.a uuesti ja kannab perekonnanime K. Viimati nägi ta ema 2 aastat tagasi, jaanuaris 2015.a, ta elab alaliselt xxxx. Kohtuistungil näitas prokurör tunnistajatele O Š ja T Kle fotosid N Š dokumenditaotlustelt, kuid kuna see toiming ei olnud tehtud kooskõlas KrMS § 81 sätetega, siis jätab kohus tunnistajate ütlused selles osas tõendite kogumist välja. Selles kriminaalasjas on kohtueelsel uurimisel läbi viidud kujutiseekspertiis, mille tulemused on kajastatud ekspertiisiaktis nr xxxx (III kd, tl 62-97). Ekspertidele on esitatud ekspertiisiobjektina järgmised dokumendid: Vene Föderatsiooni pass xxxx (A V); Vene Föderatsiooni pass nr xxxx (A V); Euroopa Liidu Eesti pass xxxx (LJUBOV GENRIHSON); Euroopa Liidu Eesti pass xxxx (LJUBOV GENRIHSON); Eesti välismaalase pass nr XXXX (N Š); Eesti välismaalase pass nr xxxx (N Š); Eesti välismaalase pass nr xxxx (N Š); Venemaa pass nr 658511 (A V); Venemaa pass nr 63 No xxx (A V); Venemaa pass xxxx (A V); Venemaa juhiload nr xxxx (A V); Venemaa pass nr xxxx (A V); Euroopa Liidu Eesti pass xxxx (LJUBOV GENRIHSON) ja kolm pildifaili. VõrdlusmaterjA on edastatud CD plaat, millele on salvestatud neli fotofaili N Šst (K), 47 fotot, 8 parukat ja 5 fotot N K. Eksperdid jõudsid järeldusele, et tõenäoliselt on fotodel dokumendinumbritega xxxx; xxxx; xxxx; xxxx ja XXXX kujutatud ühte ja sama isikut. Kuna fotodel dokumentides nr xxxx (A V) xxxx (A V) varjavad juuksed ja riided kaela ja laupa, siis ei saa võrrelda võimalikke eritunnuseid. Nähtavatel näojoontelt leiti sarnasusi omavahelises võrdluses ning võrdluses isikuga dokumendi nr xxxx (LJUBOV GENRIHSON) fotol, tunnuseid, ega eritunnuseid mis

viitaksid erinevatele isikutele, ei leitud. Seega leidsid eksperdid, et ka dokumentidel numbritega xxxx; xxxx ja xxxx võib olla tegemist sama isikuga (III kd, tl 65 punkt1). Eksperdiarvamuse punktist 3 nähtub, et fotodel dokumentides nr xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx on tõenäoliselt kujutatud ühte ja sama isikut (III kd tl 65 punkt1). Ehk siis on ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamusega tõendamist leidnud, et vähemalt A Vle ja N Šle 2014.a välja antud dokumendi fotodel on kujutatud LJUBOV GENRIHSON ning võib olla, et ka A V 2003 ja 2009 väljastatud Vene Föderatsiooni passides on LJUBOV GENRIHSONi foto. Ž R on kohtuliku uurimise käigus 10.07.2017.a toimunud kohtuistungil keeldunud ütluste andmisest ning kohus on prokuröri taotlusel võtnud vastu ja avaldanud tema poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused (XXIV kd tl 111 ja 84-116). Neist ütlustest nähtub, et Ž R ei mäleta N Š dokumentide vastuvõtmist, kuid taotlust vastu võttes tal ilmselt mingit kahtlust vale isiku kohta ei tekkinud ja ta ei mäleta seda isikut (XXIV kd tl 91). Kohtulikul uurimisel tunnistajana üle kuulatud M P on andnud ütlusi selles, et tema on koos LJUBOV GENRIHSONiga võrrelnud A V fotosid, et kas on Liga sarnane. Seda tehti LJUBOV GENRIHSONi palvel, kuna L tahtis kellelegi dokumenti teha, M Pa arvates A Vle (XXIV kd tl 33). N Š dokumendi osas M P eitas kohtus piltide võrdlemist andmebaasis, kuid kohtueelsel uurimisel oli andnud teistsuguseid ütlusi, mida kohus ka avaldas (XXIV kd tl 34). Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud M Pa osalus nende dokumentide taotlemise ettevalmistamisega, see on kinnitust leidnud teiste käesolevas asjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitus tõenditega, ning kohus leiab, et M P on andnud ütlusi soovides oma rolli pisendada. Samas on kohtu hinnangul tema ütlused usaldusväärsed osas, milles need haakuvad teiste tõenditega. J L on kohtuliku uurimise käigus 12.07.2017.a toimunud kohtuistungil keeldunud ütluste andmisest ning kohus on prokuröri taotlusel võtnud vastu ja avaldanud tema poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused (XXV kd, tl 111 ja 66-83). Neist ütlustest nähtub, et J L telefonist on leitud kaks fotot, millel on kujutatud LJUBOV GENRIHSON (XXV kd tl 111 ja 82), kuid nende fotode tegemist ta ei mäleta. Kinnitab, et LJUBOV GENRIHSON nägi tavaliselt välja täiesti erinev, kui neil fotodel. J L ei mäleta, et ta oleks maksnud Rahandusministeeriumi arveldusarvele N Š elamisloaga seotud riigilõivu summas 30.67 eurot 05.06.2014.a. Ü L on kohtuliku uurimise käigus 10.07.2017.a toimunud kohtuistungil keeldunud ütluste andmisest ning kohus on prokuröri taotlusel võtnud vastu ja avaldanud tema poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused (XXIV kd tl 117-162). Neist ütlustest nähtub, et Ü Le oli vähemalt alates 2012.a teada, et paljud esitatud xxxx saatkonna tõendid on võltsitud, kuna LJUBOV GENRIHSON ütles oma klientidele, et on võimalik jätta Eesti kodakondsuse taotlemisel ka Vene kodakondsus (XXIV kd, tl 131). Ü Le kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub ka seda, et ta teadis, et LJUBOV GENRIHSON kasutab A V identiteeti (XXIV kd tl 147). Ü L tunnistas, et on täitnud ekspertiisi raamatuid A V nimel, hiljem sai teada, et midagi imelikku selle pensioniga on, sest A pidi tegelikkuses üldse xxxx elama (XXIV kd tl 147). O T on kohtuliku uurimise käigus 10.07.2017.a toimunud kohtuistungil keeldunud ütluste andmisest ning kohus on prokuröri taotlusel võtnud vastu ja avaldanud tema poolt kohtueelsel

uurimisel kahtlustatavana antud ütlused (XXIV kd tl 182-218). Tunnistab, et tema vormistas võltsitud dokumendid A V ja N Š nimele LJUBOV GENRIHSONi palvel, selle eest sai suitsuraha. Teab, et LJUBOV GENRIHSON sai kokku Ž Rga ja maksis talle nende dokumentide eest raha. Hiljem sai teada, et LJUBOV GENRIHSON kasutab A V identiteeti (XXiV kd tl 206-207). Kuna kohus arutas kriminaalasja lõpuni ilma süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi osavõtuta, siis avaldas kohus prokuröri taotlusel süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused. Nii nähtub 15.12.2015.a koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist, et kohtueelse uurimise käigus oli kahtlustatav LJUBOV GENRIHSON KrMS § 83 lg 3 alusel kaasatud asitõendi vaatluste juurde 25.11.2015, 30.11.2015, 01.12.2015 ja 02.12.2015.a, milliste menetlustoimingute käigus andis LJUBOV GENRIHSON selgitusi tema elukoha ja sõiduki läbiotsimisel leitud osade esemete kohta, mis protokolliti tema ütlustena. LJUBOV GENRIHSON selgitas muuhulgas, et tema õe A V elamisluba hakkas kehtivust kaotama, õde enam Eestis ei olnud, tal oli 8 aastat tagasi (xxxx) operatsioon, xxxx, kahtlustatava arvates on ta praegu (ütluste andmise ajal xxxx) elus. Selgitas, et ilma M (P) ja Ü (L) abita ei oleks ta kunagi sellist dokumenti oma pildiga teinud. Pilti tegi 10 korda, välimuse osas valmistus ette Xxxxis. A V nimele dokumentide tegemisega seoses käis koos Ü Lega xxxx haiglas, eesmärk oli saada töövõimetuspensioni ja puudega inimese parkimiskaart. Kui A V nimele hakkas pension laekuma, siis pidi sellest osa raha andma Ü Le. A V allkirjad on Ü Le poolt pandud, välja arvatud puudega inimese parkimiskaardil, kuhu kirjutas allkirja O T. Kahtlustatav arvab, et Ž R ei teadnud, et ta tegi A V dokumendi enda pildiga (XXXV kd, tl181182). Kahtlustatav ei oska öelda, millal ta oma õde A Vt viimati nägi, arvab, et 8 aastat tagasi (ülekuulamine detsembris 2015). Seoses 30.01.2009.a Eksamikeskuse otsusega vabastada A V eesti keele eksami tegemisest selgitab, et Ü L organiseeris selle. Eksamikomisjon tuli kahtlustatava koju aadressile xxxx, tema oli A Vks maskeerunud, kandis parukat ja prille (XXXV kd, tl 184). Veel selgitas LJUBOV GENRIHSON, et 1998.a passis N Š nimele on tema õe A V pilt, see pass on tehtud xxxx teeninduses seoses sellega, et A oli vaja riigist välja sõita. Ei mäleta, miks see pass tema käes on. 2000.a passis N Š nimele on A V foto, arvab, et A käis ise seda passi pikendamas. Hiljem oli tal (LJUBOV GENRIHSONil) vaja oma vara varjata Ü Le eest ning kuna õde oli xxxx haige, suremas, siis oli vaja ka tema juurde sõita, selleks oli vaja teha dokumenti. Rääkis M Paga, kes oli väga tark, otsustas teda aidata, see oli 2014.aastal. M mõtles, kuidas N Š pilti teha. Dokumendifotol on ta prillidega, seda soovitas M, et siis ei leia arvuti, et foto on tema enda omaga liiga sarnane. Ü L N Š dokumendi tegemisest ei teadnud (XXXV kd, tl 191-192). Kohus, hinnates neid tõendeid kogumis leiab, et on tõendamist leidnud, et LJUBOV GENRIHSON on aastate vältel kasutanud A V ja N Š identiteete ning on selliselt käitudes pannud toime temale süüdistuses esitatud kuriteod mida kohus analüüsib alljärgnevalt. KarS § 348 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisood (A V EV kodakondsus) Selles episoodis on tõendamist leidnud, et LJUBOV GENRIHSON kas ise või kellegi kaasabil esitas 20.03.2013.a xxxx xxxx prefektuuri Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo xxxx

teeninduses teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle A V sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena, millisel taotlusel oli LJUBOV GENRIHSONi foto. See on tõendatud nii avalduse ja selle lisadega (IX kd tl 68-80), millest nähtub, et avaldus on esitatud A V nimel 20.märtsil 2013.a ning avalduse vastu võtnud ametnikuks on Ž K (R), samuti kahtlustatava LJUBOV GENRIHSONi ütlustega ja kujutiseekspertiisi arvamusega. Taotluse juurde on isikut tõendava dokumendina esitatud võltsitud elamisloakaardi xxxx koopia, millisel oleval fotol samuti LJUBOV GENRIHSON. Ka see on tõendatud LJUBOV GENRIHSONi enda ütlustega. Kohtule on teada ning ka piiriületuse andmebaasist on näha, et xxxx kodanik A V ei ole alates 1997.a Eesti Vabariigi riigipiiri ületanud. Süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi ütluste kohaselt polnud ta oma õde näinud vähemalt 8 aastat enne esimesi ülekuulamisi, so alates 2007.aastast ning ta ei olnud kindel, kas õde on elus. Seega tegutses LJUBOV GENRIHSON eesmärgiga saada A Vle ebaseaduslikul viisil Eesti Vabariigi kodakondsus ning selle tulemusena saada A V nimele võltsitud tähtis isiklik dokument – Eesti Vabariigi pass ja/või isikutunnistus. Milliseid pingutusi tuli selleks teha LJUBOV GENRIHSONil ja ametiisikutest kaasosalistel, kinnitavad eelpool refereeritud tõendid. M P on juba kolm kuud enne seda, kui esitati A V nimel sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks s.o 17.12.2012.a koostanud Politsei- ja Piirivalveameti nimel otsuse, millega vabastati A V Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise sooviavalduse läbivaatamise eest võetava riigilõivu tasumisest täies ulatuses (IX kd, tl 74). LJUBOV GENRIHSONi poolt kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et Ü L korraldas A V vabastamise eesti keele tasemeeksamist ning põhiseaduse tundmise eksamist, komisjon käis LJUBOV GENRIHSONi kodus, kus LJUBOV GENRIHSON esines A Vna ja sellekohane eksamikeskuse otsus eksamitest vabastamise kohta tehti juba 11.09.2009.a (IX kd, tl 73), seega tehti ettevalmistusi A Vle ebaseaduslikult Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemiseks pikema aja vältel. Vabariigi Valitsuse 03.04.2014.a korraldusega nr 132 otsustati A Vle anda Eesti Vabariigi kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest (IX kd, tl 80). Nimetatud korraldus ei ole aga jõustunud, kuna A V ei esitanud tõendit Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise kohta. Tuvastatud on LJUBOV GENRIHSONi elukoha läbiotsimisel, et isikud on teinud ettevalmistusi võltsitud tõendi koostamiseks A V Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise kohta. Nii on leitud viis Vene Föderatsiooni Eesti Vabariigis asuva xxxx tõendit numbriga xxxx selle kohta, et A V vabastatakse 27.01.2014.a otsuse aluse Vene kodakondsusest. Samuti on leitud LJUBOV GENRIHSONi valdusest kaks Vene Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarosakonna pitsatit. Kuigi LJUBOV GENRIHSON väitis kahtlustatavana ülekuulamisel, et nende tõendite võltsimisega tegeles keegi salapärane mees, kelle nime ta ei tea, kes jättis pitsatid tema juurde määramata ajaks hoiule, siis ei ole see kohtu hinnangul eluliselt usutav ja ei haaku teiste tõenditega. LJUBOV GENRIHSONi ütlustest nähtub, et tal on inimeste ja nimede peale suurepärane mälu, ta teab kõiki isikuid, kellega ta lühema või pikema perioodi jooksul kokku on puutunud nii nime, hüüdnime, kui ka välimuse järgi ning see, et ta usaldaks nii tähtsas valdkonnas, nagu Vene xxxx tõendite võltsimine endale vähetuttavat isikut, laseks ta endale koju ja hoiaks tema töövahendeid oma kodus, ei haaku LJUBOV GENRIHSONi töömeetoditega. Samuti nähtub tema ütlustest, et erinevad temaga koos tegutsenud isikud on ka ise nii-öelda „kätt proovinud“ Vene Föderatsiooni xxxx tõendite võltsimisega. Nii on LJUBOV GENRIHSONi sõnade kohaselt I S võltsinud N T nimele väljastatud tõendil konsuli allkirja, kopeerides seda läbi rõduakna, M P valis sellele tõendile registreerimisnumbri (xxxx). Samuti on M P arvutist välja trükkinud kellegi teise tõendi, et näha kuidas selline tõend välja näeb ja milline on konsuli allkiri. M P tõi tõendi talle (LJUBOV GENRIHSONile), et oleks näha, millist värvi peab tõend olema, mis sinna kirjutatakse. O T allkirjastas ka ükskord sellise tõendi, kuid kelle nimele, seda LJUBOV GENRIHSON ei mäletanud (XXXV kd, tl 190). Märkimisväärne siinkohal on seegi,

et lõpuni vormistamata jäänud A V nimele väljastatava saatkonna dokumendi numbriks on märgitud xxxx, mis on väga sarnane M Pa poolt N T nimele väljastatud tõendi registreerimisnumbriga, xxxx. Kohtule ei ole teada, miks A V nimele Vene Föderatsiooni xxxx poolt väljastatava tõendi võltsimine jäi lõpule viimata. Samuti ei ole esitatud Eesti Vabariigi ametivõimudele Vene Föderatsiooni xxxx ametlikku tõendit A V vabastamise kohta Vene Föderatsiooni kodakondsusest, seega Vabariigi Valitsuse 03.04.2014.a korraldus nr xxxx A Vle Eesti Vabariigi kodakondsuse andmise kohta ei ole jõustunud ning LJUBOV GENRIHSONi poolt teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimine jäi katse staadiumisse. Selles episoodis on LJUBOV GENRIHSONi tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 348 lg 1 § 25 lg 2 järgi teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise katsena, ta on selle teo toime pannud kavatsetult. KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodid (A V ja N Š võltsitud elamisload, N Š võltsitud välismaalase pass) LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimises ja tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kihutamises, selles, et ta 16.06.2014 koos O Tga hankis võltsitud elamisloakaardi A V nimele. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 16.06.2014.a xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna vanemspetsialist Ž Rle A V nimelt esitatud elamisloakaardi taotlus ja sellele on lisatud pensionitunnistus A V nimelt (IX kd, tl 8384). Kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana üle kuulatud O T on tunnistanud oma süüd selles, et tema esitas nimetatud avalduse Ž Rle LJUBOV GENRIHSONi soovil, teades et need ei ole tegelikult A V nimelt esitatud ning A V ei viibinud taotluse esitamise juures. Seega on tõendamist leidnud, et andmed, mis elamisloa pikendamise taotluses on esitatud, on valed, elamisloa pikendamise taotlusele kirjutatud allkirjad, samuti käsikirjaline tekst taotluse pöördel on võltsitud. Taotlusele on lisatud LJUBOV GENRIHSONi foto, millel LJUBOV GENRIHSON oli muutnud enda välimust, et mitte olla endana äratuntav. Selle taotluse alusel väljastas Ž R 26.06.2014 O Tle elamisloakaardi nr xxxx A V nimele ja O T võltsis väljastusteatel nr xxxx A V allkirja. Elamisloakaart nr xxxx võeti läbiotsimisel ära LJUBOV GENRIHSONi valdusest. 05.06.2014 hankis LJUBOV GENRIHSON koos O Tga võltsitud elamisloakaardi ning 06.06.2014.a võltsitud välismaalase passi N Š nimele. Kohus on tuvastanud, et ka nendes episoodides on isikute tegevus analoogne eelmise episoodiga. O Tsevtkova on kinnitanud eeluurimisel, et ta toimetas neid asju LJUBOV GENRIHSONi ülesandel, teadis et Ž töötas juba 2014.aastal LJUBOV GENRIHSONi heaks (XXIV kd, tl 209), samuti tunnistas, et esitas N Š nimelt dokumendid Ž Rle LJUBOV GENRIHSONi soovil, teades et need ei ole tegelikult N Š nimel esitatud ning Š ei viibinud taotluse esitamise juures. Seega on tõendamist leidnud, et andmed, mis elamisloa pikendamise taotluses on esitatud, on valed, samuti taotlusele kirjutatud allkirjad on võltsitud. Taotlusele on lisatud LJUBOV GENRIHSONi foto, millel LJUBOV GENRIHSON oli muutnud enda välimust, et mitte olla endana äratuntav. See foto leiti ka J L telefonist, kelle sõnade kohaselt on fotol kujutatud LJUBOV GENRIHSONi välimus selgelt erinev tema enda tavalisest välimusest (XXV kd, tl 111 ja 82). LJUBOV GENRIHSON kahtlustatavana ülekuulamisel on andnud ütlusi piltide tegemisest, välimuse muutmisest. N Š nimele väljastatud elamisloakaarti nr XXXX ei ole kohtueelsel uurimisel leitud, kuid selle kaardiga seotud PIN-koodid võeti LJUBOV GENRIHSONilt läbiotsimisel ära, N Š nimele väljastatud võltsitud välismaalase passi nr XXXX on leitud LJUBOV GENRIHSONi valdusest.

Neis episoodides on LJUBOV GENRIHSONi süü lisaks varem analüüsitud kirjalikele tõenditele tõendatud tema enda, Ž R, J L ja O T poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, aga ka Harju Maakohtu jõustunud kohtuotsusega kohtuasjas 1-17-967, millisega Ž R ja O T on neis kuritegudes süüdi mõistetud. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et O T, nagu ka paljud teised isikud selle kriminaalasja raames, tegutses LJUBOV GENRIHSONi ülesandel ja käsul ning ei teinud, nagu ta isegi kahtlustatavana ülekuulamisel ütles et „mitte ühtegi sammu ilma tema (LJUBOV GENRIHSONi) nõusolekuta“ (XXIV kd, tl 205). Seega on tõendeid kogumis hinnates kohtu arvates tõendamist leidnud, et O T poolt dokumentide võltsimine ning tähtsate isiklike dokumentide hankimine oli toime pandud LJUBOV GENRIHSONi ülesandel, O Ts tekitas teotahtluse neid tegusid toime panna LJUBOV GENRIHSON, kelle huvides oli saada enda kasutusse A V ja N Š nimele väljastatud võltsitud tähtsad isiklikud dokumendid, kuna ta soovis neid dokumente kasutada. Neis episoodides on LJUBOV GENRIHSONi tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 2 järgi tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kallutamisena ning KarS § 348 lg 1 järgi teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimisena, ta on need teod toime pannud kavatsetult, tema tegudes puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KarS § 348 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisood (N Š dokumendi kasutamine ja võltsimine Swedpank) Selles episoodis on Swedpanga vastuskirja ja arvelduskonto avamise lepinguga (IV kd, tl 3-5) tõendamist leidnud, et pangakonto nr XXXX avati N Š nimel 01.07.2014.a. Üheselt ei ole esitatud dokumentide xxxxlt võimalik tuvastada, kumba isikut tõendavat dokumenti konto avamisel kasutati, kuid kuna varasemalt refereeritud tõenditega on tuvastamist leidnud, et LJUBOV GENRIHSONi valduses olid nii N Š nimele väljastatud elamisloakaart nr XXXX (mida küll läbiotsimisel ei leitud), kui ka välismaalase pass nr XXXX, siis eeldatavalt kasutas LJUBOV GENRIHSON konto avamisel ühte neist dokumentidest, esines arvelduskontot avades N Šna ning võltsis lepingul tema allkirja. Kohtu hinnangul on see, et pangas käis 01.07.2014.a N Šna esinedes just LJUBOV GENRIHSON tõendatud sellega, et pärast võltsitud dokumentide väljastamist O Tle andis ta need üle LJUBOV GENRIHSONile, samuti sellega, et N Šle 2014.a juunis väljastatud dokumentides oli LJUBOV GENRIHSONi foto, seega oli tal endal kõige kindlam minna võltsitud dokumendiga panka, et välistada võimalus, et pangaametnikul võiks arvet avades tekkida kahtlus isikusamasuses. See, et 27.10.2015.a toimetatud läbiotsimise käigus ei leitud tema valdusest N Š nimele väljastatud elamisloakaarti, ei välista seda, et see tal 2014.a 1.juulil, kui dokumentide väljastamisest oli möödas vaid paar nädalat, olemas oli. Seda enam, et läbiotsimise käigus leiti tema valdusest koos elamisloa kaardiga väljastatud PIN-koodid. Samuti kinnitab kohtu veendumust selles, et LJUBOV GENRIHSON käis ise pangas N Š nimele kontot avamas ka tema edasine käitumine seoses selle kontoga. LJUBOV GENRIHSON on andnud kahtlustatavana ütlusi, et tal oli vaja maja ja korteri müügist saadud raha Ü Le eest varjata, seega võttis kasutusele N Š identiteedi. Tuvastatud on, et N Š arveldusarvele laekus 2015.a veebruaris suurem summa raha. Swedpanga poolt esitatud N Š pangakonto väljavõttest nähtub, et 17.02.2015.a on pangakontole laekunud makse summas 54 930.- eurot selgitusega xxxx, ülekanne on tehtud A V arveldusarvelt nr XXXX (III kd, tl 201). Seega on arveldusarve ja sellel toimuv LJUBOV GENRIHSONi kontrolli all, kuna tema kasutuses olid ka A Vga seotud dokumendid ja pangakonto. N Š

pangakontolt on sularaha välja võetud 07.04.2015.a kolmel korral summades 750.-; 750.- ja 500.- eurot (III kd, tl 201). Kaks kuud hiljem oli pangakaart kadunud. 27.06.2015.a teeb LJUBOV GENRIHSON panka kõne, et N Š nimele välja antud pangakaart blokeerida, kuna see on kadunud. Selle kõne kohta kohtul ei ole muid tõendeid, kui see, et samal kuupäeval kell 13:36 helistab ta uuesti Swedpanga infotelefonile, kasutades S Zi abonentnumbrit xxxx. Oma kõnes teavitab LJUBOV GENRIHSON pangatöötajat, et helistas viisteist minutit tagasi ja blokeeris kaardi, kuna see oli kadunud, kuid nüüd on talle kaart tagastatud koos paroolidega, küsib nõu, mida teha, et pangakaarti avada. Kuna kõnest selgub, et isik, kes esineb N Šna, ei soovinud pangakonto avamisel avada internetipanka, siis ei saa ta seda kaudu kaarti aktiveerida ning pangatöötaja soovitab esmaspäeval minna pangakontorisse, et isikut tuvastada ja kaart aktiveerida (XV kd, tl 517). Esimene kõne panka, milles paluti pangakaart blokeerida, ei kajastu jälitusprotokollis, kuid kohtu hinnangul ei ole see ebatavaline, sest LJUBOV GENRIHSONi töömeetoditesse kuulus korraga mitmete abonentnumbrite ja erinevate telefonide kasutamine, samuti helistamine teiste telefonidelt, kellega ta parasjagu koos viibis. Kõne toimumise kohta saab teha järeldusi lindistatud kõnest kell 13.36. Edasi on tuvastamist leidnud, et LJUBOV GENRIHSON käis 30.06.2015 kella 10.47 paiku aadressil xxxx asuvas xxxx Swedbank kontoris esinedes N Šna ning kasutades isiku tuvastamiseks N Š nimele välja antud välismaalase passi nr XXXX. Swedpanga vastusega järelepärimisele on tuvastatud, et 30.06.2015.a käis N Š kell 10.47 ajal xxxx keskuse pangakontoris, kus tehti kehtivaks tema pangakaart, mis oli kliendi soovil blokeeritud 27.06.2015.a (III kd, tl 199). Swedpanga kirjaga 27.07.2015.a on edastatud turvakaamera salvestiselt tehtud väljatrükk isikust, kes käis N Š pangakontoris 30.06.2015.a, selleks isikuks on kohtule äratuntavalt LJUBOV GENRIHSON, kusjuures väärib märkimist, et LJUBOV GENRIHSON ei ole panka minnes näinud vaeva, et ennast N Š välismaalase passis olevale fotole sarnasemaks muuta, vaid on sinna läinud n.ö iseendana (III kd, tl 204-205). Kohe pärast pangakaardi aktiveerimist, ehk siis 30.06.2015.a on N Š pangakontolt välja võetud sularaha summas 2001, 28.- eurot (III kd, tl 201). Seega on eelpool analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud, et 01.07.2014 LJUBOV GENRIHSON Swedbank pangakontoris esinedes N Šna ning kasutades N Š isikut tõendavat dokumenti, avas N Š nimele pangakonto nr XXXX võltsides arvelduskonto lepingus N Š allkirja. Samuti 30.06.2015 kella 10.47 paiku aadressil xxxx asuvas xxxx Swedbank kontoris kasutas LJUBOV GENRIHSON N Š välismaalase passi nr XXXX pangakaardilt blokeeringu mahavõtmiseks. Selles episoodis on LJUBOV GENRIHSONi tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 348 lg 1 järgi teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisena ning KarS § 344 lg 1 järgi dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisena, ta on need teod toime pannud kavatsetult, tema tegudes puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisood (kelmus) Selles episoodis süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi kokkuvõtlikult Tallinna Pensioniametile A V nimelt võltsitud isikuttõendava dokumendi ja võltsitud meditsiiniliste dokumentide alusel pensioniavalduste esitamises töövõimetuspensioni saamiseks ja lisakulude

sellise tegevusega Sotsiaalkindlustusametile perioodil 01.10.2012-31.08.2016 makstud töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese toetuse maksmisega varalist kahju kokku summas 15 897,06 eurot. Elamisloakaart nr XXXX A.V nimele võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. Selles episoodis on LJUBOV GENRIHSON kahtlustatavana ülekuulamisel 15.12.2015 end süüdi tunnistanud, andes ütlusi selles, A V dokumendid tegi ta enda pildiga Ü Le ja M Pa abil, eesmärk oli saada töövõimetus, et saada töövõimetuspensioni ja puudega inimese parkimiskaart. Koos Üga käisid nad xxxx maanteel xxxx haiglas, kuhu Ü viis ta arsti juurde. Peale seda kui V pension hakkas laekuma, pidi ta osa rahast ka Ü andma. Ühel korral, kui nad tülitsesid Üga, siis ta ütles, et Ü allkirjad on V dokumentidel igal pool (XXXV kd tl 181). Kahtlustatavana üle kuulatud Ü L andis 23.09.2016.a ütlusi selles, et on A Vt näinud rohkem kui 10 aastat tagasi (2005), on LJUBOV GENRIHSONi õde. Mingi aeg sai ta teada, et LJUBOV GENRIHSON kasutab A V identiteeti. Tema aitas LJUBOV GENRIHSONil koostada ekspertiisiraamatut A V nimele. Raamatus oli vaja panna mingeid ristikesi, L ütles, et ta ei saa keelest aru. Kinnitab, et tema ei ole täitnud xxxx.a pensioniavaldust A V nimelt (XXIV kd tl 152). Mingi aeg sai teada, et A V pension läks tegelikult LJUBOV GENRIHSONile (XXIV kd tl 147) Selles episoodis on kohtuistungil 07.07.2017.a üle kuulatud Sotsiaalkindlustusameti esindaja S A, kes andis ütlusi selles, et taotlused esitatakse Sotsiaalkindlustusametile – need täidetakse kas isiku enda või tema abilise poolt, vahest ka klienditeeninduses nende ütluste alusel, kus isik hindab enda seisukorda ja tervist ja annab paljudes küsimustes vastused, mis puudutab nt tema oskusi ennast riietada, süüa, kõndida jne. Seal on väga palju küsimusi, mida täidetakse ekspertiisi taotlemiseks. Need taotlused edastatakse ekspertarstidele, kes pääsevad ligi ka terviseinfosüsteemile ja sealsetest andmetest võetakse isiku 5 aasta andmed. Need kirjeldused võivad olla kas siis perearsti poolt või on mingite eriarstide poolt sinna esitatud, A V puhul on olnud aluseks varasemad psühhiaatri andmed ja hilisemalt perearstiandmed. Avaldused on esitatud xxxx klienditeeninduse kaudu. Terviseseisundi kirjeldused on võetud infosüsteemist, arvutist. Ekspertiisid tehakse dokumentide alusel. Isikut ise üle ei vaadata. Andmete esitajaga on kokkupuude vaid klienditeenindusel. Seega oli LJUBOV GENRIHSONil Sotsiaalkindlustusameti eksimusse viimine võimalik sisuliselt ainult dokumentide esitamise kaudu. Sotsiaalkindlustusameti esindaja kirjeldas ka, et ka LJUBOV GENRIHSONil endal on analoogsete näitude alusel tuvastatud töövõimetus. Tunnistajana on 12.09.2017 istungil üle kuulatud M K, kes on olnud nii LJUBOV GENRIHSONi, kui ka A V perearst. Tunnistaja andis ütlusi selles, et A Vt on ta näinud ainult ühel korral, kui käis tal xxxx koduvisiidil. Mõlemal nimetatud isikul olid analoogilised diagnoosid - ajuinfarkti tagajärjel invaliidsus, samuti oli mõlemal patsiendil kõrge vererõhk. Vastuvõtul käis A V eest LJUBOV GENRIHSON, sest A V oli voodihaige. Tema koostas meDiinidokumendid, mis sotsiaalkindlustusametile esitati. Kuna Sotsiaalkindlustusameti esindaja on öelnud, et ekspertiis töövõimetuspensioni määramiseks tehakse meditsiinidokumentide alusel, siis on kohus uurinud ka A V suhtes

10.09.2014 otsus, millega tuvastati A.Vl xxxx ja lisakulud 233% sotsiaaltoetuse määrast kuus kestusega 30.09.2014-20.03.2017 (III kd tl 148-150); 10.09.2014 otsus A.V püsiva töövõimetuse tuvastamiseks, millega tuvastati A.Vl töövõime kaotus 100% perioodiks 30.09.2014-20.03.2017 (so vanaduspensioniea saabumiseni). (III kd tl 151-152); Maksu– ja Tolliameti õiend, millest nähtub, et A.Vle maksti Sotsiaalkindlustusameti poolt pensionit 01.01.2007-31.12.2007 9652 krooni, ajavahemikul 01.01.200830.09.2008 24 735 krooni (XI kd tl 47); 11.09.2014 otsus A.V pensioni määramine ajavahemikus 01.10.2014.a kuni 20.03.2017.a, summas 283.83 eurot kuus (III kd tl 112); Otsus nr xxxx A.Vle pensioni määramise kohta 30.09.2010-30.09.2012 summas 3832 krooni kuus (III kd tl 113); 30.10.2008 otsus A.Vle pensioni määramise kohta 01.11.2008-30.09.2010, summas 2920 krooni kuus (III kd tl 114, 120); 12.11.2007 otsus A.Vle pensioni määramise kohta 06.11.2007-31.10.2008, summas 2405 krooni kuus (III kd tl 115, 119); 25.10.2007 otsus A.Vle pension pensioni määramiseks 01.10.2007-31.10.2008, summas 1259 krooni kuus (III kd tl 116); 02.05.2007 otsus A.Vle pensioni määramiseks 01.04.2007-30.09.2007, summas 569 krooni kuus (III kd tl 117); 02.05.2007 otsus A.Vle pensioni määramiseks 21.03.2007-30.09.2007, summas 507 krooni kuus (III kd tl 118); 02.04.2007 arstliku ekspertiisi otsus, millega tuvastati A.Vl töövõime kaotus 40% (III kd tl 125); 22.10.2007 arstliku ekspertiisi otsus, millega tuvastati A.Vl töövõime kaotus 80% (III kd tl 126); 28.10.2008 arstliku ekspertiisi otsus, millega tuvastati A.Vl töövõime kaotus 40% (III kd tl 127); 30.10.2007 OÜ xxxx tõend selle kohta, et A.V on xxxx tehasest töötanud alates xxxx.a ning läbi mitme tehase struktuurimuudatuse töötanud seal kuni xxxx.a (III kd tl 128); 24.07.1983 xxxx tehnikumi diplom A.V nimele (III kd tl 129); 11.10.2010 otsus, millega tuvastati A.Vl püsiv töövõimetus 30.09.2010-30.09.2012 (III kd tl 132-133); 10.09.2014 otsus, millega tuvastati A.Vl raske puue ja lisakulud 233% sotsiaaltoetuse määrast kuus kestusega 30.09.2014-20.03.2017 (III kd tl 148-150).

Vl sügav puue perioodiks 30.09.2014-20.03.2017 ja A Vle määrati puudega tööealise inimese toetus perioodiks 01.10.2014-20.03.2017. Sellise tegevusega lõi LJUBOV GENRIHSON Sotsiaalkindlustusametil ebaõige ettekujutuse, et eksisteerib A V nimeline isik, kellel on oma terviseseisundist tulenevalt õigus saada töövõimetuspensionit ja puudetoetust viies kannatanu eksimusse, mille tagajärjel tegi sotsiaalkindlustusamet varakäsutuse ja maksis A Vle perioodil 01.10.2012-31.08.2016 töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese toetust kokku summas 15 897,06 eurot, tekitades Sotsiaalkindlustusametile varalist kahju samas summas. Sellise tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON kavatsetult toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teisele isikule jätkuva varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. III Tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisele ja dokumendi võltsimisele kihutamise ning dokumentide võltsimisega seotud episoode KarS § 344 lg 1 § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodid (S Zi ja I S kihutamises dokumentide võltsimisele) 06.07.2015 kella 09.40 paiku xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis võltsis S Z LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx L T Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr xxxx L. T allkirja. L. T kinnituse andis S Zile teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis L. T kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas L. T Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse. Kahtlustatavana ülekuulamistel ei ole LJUBOV GENRIHSON nende episoodide kohta ütlusi andnud. Kahtlustatavana ülekuulamisel 30.09.2016.a andis S Z ütlusi selles, et tunnistab nende kuritegude toimepanemist, mäletab L T, Aa I ja V Vi allkirja võltsimist, ei mäleta V Ki allkirja võltsimist (XXIV kd tl 180). Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a andis Ž R ütlusi selles, et täpselt ta neid episoode ei mäleta, kuid möönab, et S Z ja I S kirjutasid teiste isikute eest allkirju. Vahel nad jooksid täiendavate paberitega teenindusest välja, ta arvas, et allkirju võtma (XXIV kd tl 107). 10.07.2017.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle I S, kes nendes episoodides ütlusi ei andnud. Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud: •

Kohtu hinnangul on nendes episoodides kogutud ja kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et LJUBOV GENRIHSON kihutas S Zi ja I St dokumendi võltsimist toime panema. L T, Aa I, V K, V V ja S Š olid LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud xxxx kliendid, kellele osutati EV kodakondsuse saamise teenust. LJUBOV GENRIHSON on jälitustoimingutega kogutud tõendite kohaselt mitmel korral öelnud, et isiku kohalolek dokumentide vormistamise juures pole vajalik, et ta saab kõik asjad tehtud ilma isikuta (vt näiteks vestlus sõidukis 13.07.2015.a LJUBOV GENRIHSONi ja A Ii vahel, kus LJUBOV GENRIHSON ütles: „Anna mulle ainult foto ja kõik ülejäänu, passi ma saadan sulle posti teel. Sellepärast ma üritan teile teha vähese verekaotusega.“ XII kd tl 161). Kuna dokumentide esitamisel oli mitmes kohas vaja kinnitada andmete õigsust isiku allkirjaga, siis pidid need xxxx liikmed, kes käisid dokumente sisse viimas ilma isikuta, kellele dokumente taotleti, teeninduses võltsima isiku allkirja. Kõigis nendes episoodides (v.a S Š) vaadeldud turvakaamera salvestustest on näha, et nimetatud kuupäevadel ja kellaaegadel on O S ja S Z käinud teeninduses Ž R juures üksinda, st ilma kliendita ning seega on nad dokumentidel võltsinud teise isiku allkirju. Jälitusprotokollidest nähtub, et dokumentide sisseandmise eest vastutab LJUBOV GENRIHSON, ühes episoodis 18.09.2015.a helistab ta hoopis isikule, kes ei ole vähemalt selle kriminaalasja raames LJUBOV GENRIHSONi ülesandel varem tegutsenud, A T, ja uurib, kas tollel pole aega dokumente sisse viia. Seega on tõendatud, et ei S Z ega I S ei oleks ilma LJUBOV GENRIHSONi poolse teopanuseta neid kuritegusid sooritanud, tahtluse dokumenti võltsida tekitas neis LJUBOV GENRIHSON, kelle jaoks oli see vajalik, et saaks xxxx klientide dokumentide menetlemisega edasi minna isegi olukorras, kus klient ei viibinud näiteks Eestis. Kodakondsuse taotleja sooviavaldus taotleda EV kodakondsust ja selle lisad on dokumendid, mille alusel on võimalik omandada õigusi. Seega pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega kavatsetult toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele kallutamise.

KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodid (allkirjade ja xxxx Eesti Konsulaarosakonna tõendite võltsimine) 16.07.2015 ajavahemikul 14.17 kuni 15.16 xxxx LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olevas sõidukis Xxxx reg.nr xxxx võltsis LJUBOV GENRIHSON Sihtasutuse xxxx koostatud avaldustes erinevate isikute allkirju, sh S Ti, V K, V Ai, N F, S R, S V, S K, V Vi, D Ti ja A Ki allkirju eesmärgiga, et isikud saaksid õiguse osaleda SA xxxx poolt korraldatavatel eksamitel. Kahtlustatavana ülekuulamisel 02.12.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et tema ei ole nende isikute allkirju võltsinud. Ta ei tea, kes võltsis neid allkirju, neid võis võltsida kes iganes kes tema autos viibis (XXXVI kd tl 34). Kahtlustatavana ülekuulamisel 15.12.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et tema ei ole kellegi allkirju võltsinud. Ta ei tea, kas O T, I S ja S Z võltsisid teiste allkirju. Viimane kord, kui nad käisid xxxx juures, mis asub xxxx keskse taga, siis S Z täitis keeleeksamile registreerumise avaldused ja allkirjastas need. Ta ei tea, kelle allkirja S Z sinna pani, seal oli palju (3-4) ankeeti, neid võib täita igaüks (XXXVI kd tl 188). Jälitustoimingu protokollist 18.05.2016.a koos tõlkega nähtub, et 16.07.2015.a valmistavad O T, J Ga ja LJUBOV GENRIHSON viimase autos ette järgmiseks eksamiks, arutavad teemal, kes võiks minna eksameid tegema, et peab nad ära jaotama, valivad dokumendifotode järgi inimesi, kes võiks kelle eest minna („Vot see on, mulle näib B, kui tal habe ära ajada!“ „See on S K mees“ (mõeldakse V.V) jne). O T küsib, kas S pole veel käinud, mispeale LJUBOV GENRIHSON vastab, et V ju ei läinud. Edasi hakkavad täitma ankeete, kuna täidetud ankeet on vana blanketi peal, xxxx on meil nüüd, ütleb LJUBOV GENRIHSON. O T küsib: „B1 S?“, mispeale LJUBOV GENRIHSON vastab: „jah B1... A ma kirjutan alla!“. Edasi selgub, et V ankeet on valmis ja LJUBOV GENRIHSON ütleb: “Allkiri – no..!“. Õpetajate (F ja V) ankeetidega on segadus, sest O T tahab hariduseks kirjutada kõrgem haridus, kuid LJUBOV GENRIHSON õpetab, et tuleb kirjutada keskharidus ja et nad on töötud. LJUBOV GENRIHSON ütleb veel: „A ma teen allkirjad!“. LJUBOV GENRIHSON: „Kus prillid on? Silmad punnis, kuuled, no on debiilne allkiri...Sobib, O?“ O T: „Nii. Ja teine kirjuta ka alla!“, mispeale LJUBOV GENRIHSON vastab: „ahah“. Kirjutavad allkirju ka K ja A. D Ti ankeet on täidetud, vaja vaid allkiri panna. LJUBOV GENRIHSON ütleb: „Vot Vi allkiri veel“. O T ütleb LJUBOV GENRIHSONile: „V sa unustasid allkirjastada!“ LJUBOV GENRIHSON ütleb: „Edasi, V A“. O T: „Sa pead allkirja panema!“, millele LJUBOV GENRIHSON vastab: „Allkiri! Vot ma leidsin allkirja. Kuidas küll kritseldada!... Nii jah?. Vot ilma selleta! Aga no kõik on õigesti! Ilma linnukeseta. Tähendab selle allkirja ma teen.“ O T ütleb: Nii, nüüd on vaja järgmine, T... ja vot tema allkirja on vaja.“ Mõnevõrra hiljem vestluses ütleb LJUBOV GENRIHSON: „Kurat, allkiri!“ Edasi arutavad R, K, I ankeetide teemadel, K allkirja annab ka LJUBOV GENRIHSON. Veel ütleb O T LJUBOV GENRIHSONile: „Näe, proovi allkiri kujundada!“, LJUBOV GENRIHSON vastab: „Kus on allkiri... Issand! Punkti ei ole?“ ja veel ühest allkirjast räägitakse – O T ütleb, et „Nii vot see, pane allkiri!“, mispeale LJUBOV GENRIHSON võrdleb allkirju erinevatel dokumentidel ja ütleb: „Ma võin otse dokumendilt!...No ka erinevad allkirjad! No mis, missuguse teeme O?“ ja O T vastab: „Millist on lihtsam!“ (XIII kd tl 64-79). Pealtkuulatud vestlusest nähtub, et isikud täitsid 16.07.2015.a LJUBOV GENRIHSONi autos xxxx esitatavaid ankeete xxxx klientide registreerimiseks keeleeksamitele ning nende tööjaotus oli selline, et O T täitis puuduolevaid või vanal blanketil olevaid ankeete, J Ga märkis üles aadressid, mis taotlusesse kirja lähevad, ehk kuhu tulevad vastused registreerimise teatega ning LJUBOV GENRIHSON allkirjastas teiste isikute nimel esitatavaid ankeete. Poole vestluse

pealt J Ga lahkus autost ja O T asus üles märkima aadresse, mis kellegi ankeedi peale kirja pandi. Kõik allkirjad paneb LJUBOV GENRIHSON, kes näitab ise selleks initsiatiivi (Anna ma kirjutan alla!) või tuletab talle seda meelde O T (Nii, kirjuta teine ka alla! või Sa pead allkirja panema! või Näe, proovi allkiri kujundada!). LJUBOV GENRIHSON hädaldab, et allkirjad on keerulised või et erinevates dokumentides erinevad (no on debiilne allkiri või et Ma võin otse dokumendilt!...No ka erinevad allkirjad). Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et nimetatud kuupäeval võltsis LJUBOV GENRIHSON vähemalt kõigi süüdistusaktis märgitud isikute allkirju, aga võib-olla ka Ž (G) M allkirja, milles talle süüdistust esitatud ei ole 2014 aastal kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas võltsis LJUBOV GENRIHSON xxxx Eesti Konsulaarosakonna 2014.aasta tõendeid nr xxxx ja xxxx, mille järgi xxxx Eesti Konsulaarosakond vabastas xxxx kodanikud A Di ja E-D Di alates 21.05.2014 Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eesti Vabariigis ei ole A. Di ja E.-D. Di nimele numbritega xxxx ja xxxx tõendeid Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise kohta väljastanud. Tõendid numbritega xxxx ja xxxx A. Di ja E.-D. Di nimele ilma Vene Föderatsiooni saatkonna Eesti konsulaarosakonna juhataja allkirjata võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära, samuti võeti ära kaks saatkonna pitsatit. 2013 aastal kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas võltsis LJUBOV GENRIHSON Venemaa Saatkonna Eesti Konsulaarosakonna 25.02.2013 tõendit nr xxxx (tõend välja antud 07.05.2013), mille järgi Venemaa Saatkonna Eesti Konsulaarosakond vabastas Venemaa Föderatsiooni kodanik V-A Gi Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Koopia tõendist nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära, samuti võeti ära kaks saatkonna pitsatit. Neis episoodides ei ole LJUBOV GENRIHSON end kahtlustatava ülekuulamiste käigus süüdi tunnistanud, 15.12.2015.a ülekuulamisel on andnud ütlusi selles, et neid Vene saatkonna tõendeid tegi üks mees, kes allkirja ei kirjutanud. A T tõendile kirjutas allkirja konsuli eest I S. Ka kodust leitud xxxxsaatkonna pitsatid andis see salapärane mees, kelle nime ta ei tea. Samas kirjeldab, kuidas M tõi väljatrükid, et näha kuidas need tõendid välja näevad, mis seal peab kirjutatud olema ning milline on konsuli allkiri. Ka O T allkirjastas ükskord sellise tõendi, ta ei mäleta täpselt kellele, aga see oli lastega seotud (XXXV kd, tl 190). Asitõendi vaatlusprotokollist 03.06.2016 nähtub, et LJUBOV GENRIHSONi elukoha ja sõiduki läbiotsimisel leiti I Diga seotud dokumente, muuhulgas Politsei ja Piirivalveameti kiri 09.01.2014.a, milles isikut teavitati, et kui tema ja ta lapsed soovivad jätkuvalt saada Eesti kodakondust, siis peavad nad kinnitama, et soovib Eesti kodakondsust ning et tema lapsed on vabastatud Vene Föderatsiooni kodakondsusest, samuti leiti sõidukist kõikide I Di pere liikmete (tema enda, A Di, E-D Di ja A Di) isikut tõendavate dokumendi koopiad, fotod jm dokumente. Koopia Politsei – ja Piirivalveameti 13.10.2014.a kirjast, milles I Dki teavitatakse, et vastavalt tema soovile on tema laste sooviavaldused Eesti kodakondsuse saamiseks lõpetatud (VI kd tl 47). Asitõendi vaatlusprotokollist 03.06.2016 nähtub, et LJUBOV GENRIHSONi elukoha ja sõiduki läbiotsimisel leiti xxxx Eesti Konsulaarosakonna tõendi nr xxxx (värviline koopia) kuupäeva 15 juuni või juuli (käekiri ei ole hästi loetav) xxxx. Tõend on selle kohta, et Vene Saatkonna konsulaarosakond vabastab A Di alates 21.05.2014 Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Tõendil on märge Asutusesiseseks kasutamiseks, teabe valdaja Politsei- ja Piirivalveamet, juurdepääsupiirangu alus AvTS § 35 lg 1 p 12, vormistamise kuupäev 16.07.2014.a. Tõendil on Vene saatkonna tempel ja L.A.P allkiri. Tõendil on tempel, et see on

registreeritud PPAs16.07.2014. Samuti on leitud kirjeldatud tõendi mustvalge koopia, millel on peal tempel Koopia õige, koopia õigsust on oma allkirjaga kinnitanud 04.08.2014.a M L. Samas vaatlusprotokollis on vaadeldud A Di nimele Venemaa Saatkonna konsulaarosakonna tõend (originaal ja koopia) nr xxxx kuupäevaga 16.06.2014 (päev ja kuu on kirjutatud käsikirjaliselt musta värvi kirjutusvahendiga). Tõend on selle kohta, et Vene Saatkonna konsulaarosakond vabastab A Di alates 21.05.2014 Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Tõendil on sinist värvi xxxx Eesti Konsulaarosakonna pitser ja musta värvi kirjutusvahendiga kirjutatud L.A.P allkiri. Veel on vaadeldud A Di nimele kaks xxxx konsulaarosakonna tõendit nr xxxx, puudub kuupäev, pitser, allkiri ((VI kd tl 85-86 punktid 1-4). Samas vaatlusprotokollis on vaadeldud E-D Di nimele xxxx Eesti Konsulaarosakonna tõendi nr xxxx (värviline koopia) kuupäeva 15 juuni või juuli (käekiri ei ole hästi loetav) 2104. Tõend on selle kohta, et xxxx konsulaarosakond vabastab E-D Di alates 21.05.2014 Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Tõendil on märge Asutusesiseseks kasutamiseks, teabe valdaja Politsei- ja Piirivalveamet, juurdepääsupiirangu alus AvTS § 35 lg 1 p 12, vormistamise kuupäev 16.07.2014.a. Tõendil on xxxx saatkonna tempel ja L.A.P allkiri. Tõendil on tempel, et see on registreeritud PPAs16.07.2014. Samuti on leitud kirjeldatud tõendi mustvalge koopia, millel on peal tempel Koopia õige, koopia õigsust on oma allkirjaga kinnitanud 04.08.2014.a M L. Vaadeldud on ka E-D Di nimele xxxx Eesti Konsulaarosakonna tõendit nr xxxx, lisatud saatkonna pitser, päeva ja kuu lahter täitmata, L.A P allkirja ei ole. Vaadeldud on ka xxxx Konsulaarosakonna venekeelset kirja (värviline koopia) kahel lehel kuupäevaga 08.08.2014, milline adresseeritud PPA KMA-le M L nimele, milles teavitatakse, et xxxx Konsulaarosakond Eesti Vabariigis ei ole vabastanud A Dki ja E-D D Vene Föderatsiooni kodakondsuses ja tõendid numbritega xxxx ja xxxx ei ole välja antud nende isikutega seoses. Kirjal tempel, mille järgi kiri on registreeritud PPA dokumendiregistris 13.08.2014.a. (VI kd tl 86 punktid 5-8). Asitõendi vaatlusprotokollist 09.06.2016 nähtub, et LJUBOV GENRIHSONi elukoha ja sõiduki läbiotsimisel leiti V-A Giga seotud dokumente, muuhulgas tema Vene FV pass, mis kehtis kuni 02.07.2013, Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise ja menetlusse võtmise tõend 01.2013 ja koopia passist, kus on Eesti elamisluba (VI kd tl 63-64). Asitõendi vaatlusprotokollist 03.06.2016 nähtub, et LJUBOV GENRIHSONi elukoha ja sõiduki läbiotsimisel leiti V-A Gi nimele xxxx Eesti Konsulaarosakonna tõendi (koopia) selle kohta, et xxxx Konsulaarosakond Eesti Vabariigis vabastab V-A Gi Vene Föderatsiooni kodakondsusest. 25.02.2013, tõend on välja antud 07.05.2013, nr xxxx, allkirjastaja L.A.Portnov (VI kd tl 86-87) Asitõendite vaatlusprotokollis 02.09.2016.a on vaadeldud LJUBOV GENRIHSONi kodust ja tema autost läbiotsimisel ära võetud erinevate asutuste blankette, nende hulgas ka xxxx Konsulaarosakonna tõendeid kodakondsuse lõpetamise ja riigilõivu tasumise kohta, mis olid täitmata (VI kd tl 80-85). Kohtu hinnangul on ka nendes episoodides LJUBOV GENRIHSONi süü tõendamist leidnud. Kuigi LJUBOV GENRIHSON ei ole oma süüd nende tõendite võltsimises tunnistanud, on tema

valdusest leitud ja ära võetud tõendid kogumis piisavad tema süüditunnistamiseks ka nendes episoodides. Tõenditest nähtub, et perekond D oli LJUBOV GENRIHSONi klientideks, nad soovisid saada Eesti Vabariigi kodakondsust. Seda tõendab eelkõige PPA kiri 09.01.2014.a, milles isikut teavitati, et kui tema ja ta lapsed soovivad jätkuvalt saada Eesti kodakondust, siis peavad nad kinnitama, et soovib Eesti kodakondsust ning et tema lapsed on vabastatud Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Seega pidi I D mingil ajal enne seda kuupäeva olema esitanud taotluse endale ja oma alaealistele lastele EV kodakondsuse taotlemiseks ning selleks, et kodakondsuse taotlusega edasi minna, tuli Eesti riigile tõestada, et lapsed on Vene Föderatsiooni kodakondsusest loobunud. Selleks on koostatud võltsitud tõendid nr xxxx ja xxxx, mis on PPAle ka 16.07.2014.a esitatud. Ka V-A G oli xxxx klient, kelle eest S Z sooritas 25.11.2012 B2 eesti keele tasemeeksami, dokumentide pakk, mis leiti LJUBOV GENRIHSONi valdusest tõendab, et ka tema soovis saada ebaõigetel alustel EV kodakondsust ning pidi selle saamiseks Vene Föderatsiooni kodakondsusest loobuma, kuid mida ta ilmselt teha ei soovinud. Esitatud tõendite koopiate, mustandite ja ühe originaaltõendi leidmine LJUBOV GENRIHSONi elukohast tõendab kohtu hinnangul seda, et need tõendid võltsiti LJUBOV GENRIHSONi elukohas. LJUBOV GENRIHSONi elukoha läbiotsimisel on leitud kaks xxxx pitsatit, mille leidmisest ja äravõtmisest ning mille kohta antud LJUBOV GENRIHSONi ütluste ebausaldusväärsuse kohta on kohus seisukoha avaldanud juba otsuse osas, kus analüüsiti tõendeid seoses A Vle EV kodakondsuse taotlemisega. Sealsamas kirjeldas kohus ka seda, kuidas xxxx liikmed on toimetanud teiste tõendite, sh A T nimele väljastatud tõendi võltsimisega. Ka Di laste tõenditel on sarnased registreerimisnumbrid, nagu A T ja A V nimele tehtud võltsitud tõenditel (algusega xxxx....). LJUBOV GENRIHSON on andnud ütlusi selles, et M P on toonud talle ühe tõendi näha, et teaks kuidas selline tõend välja peab nägema. Ühtekokku on 03.06.2016.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd tl 85-100) vaadeldud üle saja sellise tõendi, mis LJUBOV GENRIHSONi kodust läbiotsimisel leiti, neist enamus Vene Saatkonna tõendid kodakondsuse lõpetamise kohta, vanimad aastatest 2001-2004. Märkimisväärne on veel fakt, et täpselt sama numbriga, kui V-A Gi suhtes koostatud tõend (nr xxxx) on vaatlusprotokolli punktis nr 68 (VI kd tl 92) vaadeldud tõend K M nimele, millega xxxx Eestis kinnitab, et isiku kodakondsus on lõppenud, tõend on kuupäevast 25.02.2013 ja allkirjastajaks on L.A.P. Kohus on uuritud tõendite xxxxlt tuvastanud, et LJUBOV GENRIHSONil on olemas kõik vahendid ja pikaajalised kogemused xxxx tõendite võltsimisel ning nagu eelmisest analüüsitud episoodist (16.07.2015) nähtub, ka oskused tahe ja julgus allkirjade võltsimiseks etteantud allkirja põhjal, seega leiab kohus, et on tõendatud, et just tema on need dokumendid võltsinud, milles teda käesolevas episoodis süüdistatakse tehes seda eeluurimisel tuvastamata ajal. Seega pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega kavatsetult toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisele kihutamises ja dokumendi võltsimisele kihutamises seoses eksamite sooritamisega I Sga seotud episoodid Harju Maakohtus 10.07.2017 kohtuistungil kuulati tunnistajana üle I S, kes on sama kriminaalasja raames süüdi mõistetud. I S andis ütlusi eksamite sooritamise osas selles, et tema käis teiste inimeste eest eesti keele eksameid sooritamas, et tuttavad andsid dokumendid ja

Tunnistajana 14.07.2017.a istungil üle kuulatud T U ütlustega selles, et tema sai tuttavaks LJUBOV GENRIHSONiga kas 2012 või 2014.a. Teadis teda kui M. Tunnistajal ei olnud Eesti kodakondsust ja vestluse käigus selgus, et LJUBOV GENRIHSON saab teda aidata eesti keele eksami sooritamisega. Selleks andis tunnistaja LJUBOV GENRIHSONi kätte oma dokumendi. Teenus maksis 4000€. Kes tema eest eesti keele eksami tegi, seda ta ei tea, kuid põhiseadus ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami tegi ta ise. Käis ka PPA teenindusbüroos passi taotlemas, temaga oli kaasas I S, kelle LJUBOV GENRIHSON kaasa saatis. Ametnikku, kellega nad suhtlesid, ei mäleta. Ei oska öelda, miks tema elamisluba ja juhiluba LJUBOV GENRIHSON käes olid. LJUBOV GENRIHSONi käes olid ka tunnistaja EV kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise ja menetlusse võtmise tõend, kuna ta vist palus need temale anda. Tunnistaja ei tea, kuidas I-nimeline isik on LJUBOV GENRIHSONiga seotud, kuid ta sai uurija käest teada, et I käis tema eest eesti keele eksamit tegemas. 4000€, mida ta maksis oli mõeldud eesti keele eksami eest ilmselt neile inimestele, kes sooritavad või kes võtavad eksameid vastu. Tunnistajale lihtsalt öeldi, et eksam saab valmis ja ta saab tulemuse. Kuidas see seal käis, ta ei tea. 4000€ andis ta autos pärast eksamit LJUBOV GENRIHSONile. Tunnistaja tundis fotolt ära I, kellega koos käis PPA teeninduses, selleks isikuks oli I S. 29.06.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, T U isikutunnistuse koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud T U ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 453458); 24.11.2015.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, I S isikutunnistuse koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud I S ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 308319); 04.05.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, I S isikutunnistuse koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud I S ning temalt on

nende kõnet. Tunnistaja täpselt ei mäletanud päeva, millal helistas see teine naisterahvas, et ta vajab dokumendi koopiaid. Nad said kokku xxxx tänava mööblikaupluse juures, tunnistajaga oli kaasas ka sõbranna, nad andsid sellele naisterahvale oma ID kaartide koopiad. Naisterahvas ütles, et enne eksamit oodake telefonikõnet, siis peate andma dokumendi originaali. Enne eksamit helistas LJUBOV GENRIHSON ja ütles, et vajab originaaldokumente. Nad said kokku xxxx tänaval ja andsid talle oma ID kaardid. LJUBOV GENRIHSON ütles, et nad ootaks kõnet, et peale eksami sooritamist tagastatakse originaalid. Kahe päeva pärast helistas see vanem naisterahvas, kellele nad andsid oma dokumentide koopiad, nad said kokku ja naisterahvas tagastas originaaldokumendid, öeldes, et oodake eksamite resultaate ja kui need tulevad, siis nad ise helistavad neile. Seda ta mäletas täpselt, eksam oli esmaspäeval 26.10. M helistas tunnistajale 26.10 õhtul, kuid ei rääkinud midagi tulemustest. Ütles, et on kinni ja helistab mõne päeva pärast, kuid ei helistanud. Kokkulepitud raha eksamite eest summas 1500€ ta ei maksnud, sest nad ei kohtunud enam LJUBOV GENRIHSONiga. Isikus, kellest ta räägib oma ütlustes, kui vanemast naisterahvast, kellega kohtus LJUBOV GENRIHSONi autos ja kellele andis dokumentide koopiad ja kes tagastas originaalid, tunneb ära O T. 14.01.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XII kd tl 225-226) pealtkuulatud vestlusest sõiduautos xxxx LJUBOV GENRIHSONi ja S V vahel 30.06.2015.a, millest nähtub, et vesteldakse võimalusest, et keegi teine sooritaks S V eest B2 taseme eesti keele eksami, hinnaks on vähemalt 1500€. Lepitakse kokku, et telefonis räägitakse kodeeritult, et S V peab ütlema, et ta on „masseerija“ juurest. 02.06.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XX kd tl 145-159) pealtkuulatud kõnest O T ja S V vahel 03.09.2015.a nähtub, et lepitakse kokkusaamine järgmisel nädalal, et eksam toimub 26.09.2015 ja, et nad on eksamile registreeritud, räägitakse kodeeritult, kasutatakse sõnu massaaž, arsti juurde, teatrisse minek jne. 04.05.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, I S isikutunnistuse koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud I S ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 302307); 05.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud eesti keele eksamitöö 26.09.2015.a. koodiga xxxx (S V) teksti on kirjutanud I S (VII kd tl 90-97); S V suhtes 21.04.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXV kd tl 159); S V 26.09.2015 eesti keele B2-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXV kd tl 160); Koopiaga eesti keele B2- taseme eksamitööst, mis tehtud S V nimelt 26.09.2015 (XXXV kd tl 161-162); S V nimelt sooritatud eesti keele B2-taseme eksami tulemuste väljavõtetega, millisest nähtub, et eksam on sooritatud 26.09.2015 tulemusele 68, sellekohane tunnistus väljastati 22.10.2015 (XXXIV kd tl 163).

isikutunnistusega, M andis talle dokumendid ja saatekirja kooli juures, lubas maksta eksami sooritamise eest 100€, kuid seda raha M talle ei andnud. M rääkis talle, et ta saab kõike teha, et kodakondsus maksab 3000 eurot, pass 3500 eurot (XXIV kd tl 182-184). Kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitas, et tema arveldusarvele kandis eelmisel aastal (2014) 3000€ A A, raha oli mõeldud LJUBOV GENRIHSONile, O T võttis selle välja ja kulutas LJUBOV GENRIHSONi juhendamisel ja tema vajadustele (XXIV kd tl 186). 30.10.2015.a kahtlustatavana antud ütlustes on O T selgitanud, et hakkas eksameid sooritama kas 2013.a lõpust või 2014.a algusest. Mäletab, et sooritas eksamit N L eest. Seda, kelle eest sooritas 17.05.2015.a eksamit I S, ta ei tea, kuid oli kindlasti seal Samal kuupäeval käisid teiste isikute eest eksameid sooritamas ka A K hüüdnimega B, võib-olla kA S ja S Z, täpselt ei oska öelda. Teab, et tema poeg M T käis A Ki eest 29.08.2015.a sooritamas põhiseaduse tundmise eksamit. 13.09.2015.a käis M T sooritamas eesti keele taseme eksamit samuti K eest. Kelle eest sooritasid 29.08.2015 K, K, S, seda ta ei tea. 13.09.2015.a sooritas S eksami V eest, võimalik, et M sooritas A T eest, A kellegi armeenlanna eest. Arvab, et OÜ Xxxxi töötajad J B ja M, kelle perenime ta ei tea, teadsid, milleks nad inimeste väljanägemist muutsid (värvisid juukseid, kulme jne) (XXIV kd tl 185-186). 16.11.2015.a toimunud ülekuulamisel kirjeldas O T põhjalikult skeemi, mille järgi LJUBOV GENRIHSON töötas klientidega, rääkides ka politseiametnikele makstud altkäemaksudest. Samuti andis ütlusi selle kohta, et näiteks S Š, kes elas xxxx, kandis osa rahast 1750€ O T kontole ja Š sõbrad, Ri nimeline ja veel teine, olid andnud LJUBOV GENRIHSONile 1000€. Kuulis ka seda, et S Š andis isiklikult Gile 1500€. A A tellis LJUBOV GENRIHSONilt Eesti Vabariigi kodakondsuse ja maksis 3000€, selle summa kandis O T kontole osade kaupa, kaks korda tuhat kandis oma kontolt ja 1000€ oma sõbra M K kontolt. Eesti keele ja PS tundmise eksami tegi A Ai eest S Z. Eksamitel käimise kohta selgitas veel seda, et kui ta astus klassi, siis andis eksamit vastu võtvale isikule üle võõra dokumendi ja pani allkirja inimese perekonnanime kõrvale. Ei pandud oma allkirja, vaid võltsitakse selle isiku allkirja, kelle eest eksameid tehakse, muidu võib pettus ilmsiks tulla (XXIV kd tl 192-193). 28.09.2016.a toimunud ülekuulamisel andis O T ütlusi selles, et on näinud klientide poolt raha maksmist LJUBOV GENRIHSONile ühel korral xxxx kõrval parklas, see oli 2015.a kevadel, maksti A Pi eest. Selgitas, et tema täpselt ei teadnud, kui palju eksamid maksavad, sest LJUBOV GENRIHSON otsustas näo järgi, kui palju ta kelleltki võtab, O T juuresolekul ütles LJUBOV GENRIHSON A Aile, et põhiseaduse eksami tegemise eest võtab talt 1000€. Eksamite tegemise eest sai tema 50€, iga eksami eest. LJUBOV GENRIHSON ise otsustas, kui palju ta kellelegi maksis. Viimasel korral, 26.09.2015 peale eksamit olid nad xxxx tänaval xxxx baaris II korrusel, kus olid I S, S Z, ei mäleta, kas oli ka A S või mitte. LJUBOV GENRIHSON andis kõigile 50€ ja nad sõid tema kulul. J L vahendas Ž R ja LJUBOV GENRIHSONi vahelist suhtlust – J L helistas Ž Rle, kui oli vaja tulla või küsida, kas keeleeksamid on valmis. Ž kaudu saadi teada, kui eesti keele ja põhiseaduse eksamid tulid (XXIV kd tl 208-211). O T poolt eksamite sooritamine teiste isikute poolt on tuvastatud lisaks allpool analüüsitavate tõendite ka Harju Maakohtu 06.02.2017.a kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-17-967, millega O T on neis kuritegudes süüdi mõistetud. Kohtuotsus jõustus 22.02.2017.a (XXXVI kd tl 187-220). 16.02.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas O T T S eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks T. S juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada T. S eest keeleeksam, et T. S vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil T. S allkirja. Juhiluba nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära.

Tunnistajana 14.07.2017.a istungil üle kuulatud T S ütlustega selles, et ta tunneb LJUBOV GENRIHSONi alates 2014.aastast, teab teda M nime all. Tunnistaja selgitas, et tal oli meestuttav xxxx ja ta väga soovis tema juurde sõita, talle pakuti, kas teha viisa või Eesti Vabariigi kodakondsus, Eesti pass. Nad kuulsid, et on võimalik saada Eesti Vabariigi passi ja nad otsustasid selle kasuks. Keegi tuttav andis neile M telefoninumbri, nad said kokku M autos ja leppisid, et teevad Eesti passi. Tema ei ole sooritanud eesti keele eksamit, ega põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksamit, need sooritati tema eest. Ta ei tea, kes tema eest eksamid sooritas, tal olid ainult läbirääkimised süüdistatava LJUBOV GENRIHSONiga. Tunnistaja ei tahtnud teada, kuidas ja miks, teda huvitas tulemus, millal. See oli tasuline teenus, tunnistaja kinnitas, et tema xxxx sõber oli alguses nõus kõigega, pärast taganes, raha ei maksnud. Kokku oli lepitud, et eksami hind on 2500€, seda öeldi tunnistaja meessõbrale. PPA teenindusbüroos käis tunnistaja seoses kodakondsuse taotlemisega 2015.a jaanuaris, M viis ta autoga sinna, koos temaga läks teenindusbüroosse sisse teine naine, mitte M. Tunnistaja selgitas, et ta ei esitanud mingeid küsimusi, sest oli selge, et inimesed teadsid, mida nad tegid. Kogu protsessi ta enam ei mäleta, kuid kõik oli tehtud nii nagu vaja. Tema andis LJUBOV GENRIHSONile oma juhiload, kuna oli vaja isikut tõendavat dokumenti 30.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx T S juhiluba nr xxxx (VI kd tl 40); 16.11.2015.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, O T juhiloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud O T ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove ( VIII kd tl 416-427); 05.05.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, O T juhiloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud O T ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 402-407); 20.05.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, T S elamisloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud T S ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 326-331); 20.07.2016 ekspertiisiaktide nr xxxx ja nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud eesti keele 16.02.2014.a eksamitöö koodiga xxxx T S nimelt on kirjutanud O T (VII kd tl 109-118); T S suhtes 21.06.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXIV kd tl 177); T S 16.02.2014 eesti keele B1-taseme eksamitöö suulise osa üleandmisprotokolliga (XXXIV kd tl 178); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 16.02.2014 T S nimelt (XXXIV kd tl 179); T S nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest nähtub, et eksam sooritati 16.02.2014 tulemusele 84, 17.03.2014.a väljastati sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 192-193).

Tunnistajana 31.07.2017.a istungil üle kuulatud N L ütlustega selles, et tema nägi LJUBOV GENRIHSONi vaid ühel korral. Teadis teda, kui Mt, keda talle tutvustas üks naisterahvas kodakondsusametis. Tunnistajal oli vaja abi eesti keele eksami sooritamisega, kuna ta ise ei saanud sellega hakkama. Jättis M (osutas kohtusaalis süüdistatavale LJUBOV GENRIHSONile) kätte oma vana tüüpi ID kaardi, kuid rohkem asjast midagi ei tea, kuna tunnistaja poeg jäi haigeks ja ta pidi ära sõitma. Tunnistaja ei tea, mis edasi toimus, sellest kohtumisest jäi talle mulje, et nad saavad hiljem veel kokku. Tema ise sooritas 2014.a põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, keeleeksamit ta sooritanud ei ole. Samuti ei ole ta esitanud 2014.a avaldust Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemiseks. xxxx aadressist, mis on märgitud taotluses, ei tea ta midagi. Konkreetsetest summadest juttu ei olnud, oli üldsõnaline jutt tasumise osas, et hiljem lepivad kokku, kui abi on osutatud. Hiljem Eestisse tagasi tulles ta enam Mga ei suhelnud, tal ei olnud tema kontakti, kuna vahetas telefoninumbrit. 03.06.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx N L elamisloakaart nr xxxx (VI kd tl 50); 21.04.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, N L välismaalase passi koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud N L ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 190195); 20.07.2016 ekspertiisiaktide nr xxxx ja xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud eesti keele 14.09.2014.a eksamitöö koodiga xxxx N L nimelt on kirjutanud O T (VII kd tl 109-118); N L suhtes 14.06.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXIV kd tl 40); N L 14.09.2014 eesti keele B-1 taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga ( XXXIV kd tl 41); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud N L nimelt (XXXIV kd tl 42); N L nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest nähtub, et eksam sooritati 14.09.2014 tulemusele 95, 14.10.2014.a väljastati sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 52).

Tunnistajana 13.07.2017.a istungil üle kuulatud V-A Gi ütlustega selles, et tunneb LJUBOV GENRIHSONi alates 2013-2014.aastast. Tunnistaja rääkis oma sõpradele, et ta kardab minna eesti keele eksamile, ühel päeval helistas talle LJUBOV GENRIHSON, keda ta tundis M nime all ja nad hakkasid sellest teemast rääkima. Ta teadis, et M tegeleb eksamiküsimuste lahendamise ja otsustamisega. M tegi tunnistajale ettepaneku teha eesti keele kategooria ja kiirendada Eesti kodakondsuse saamist rahalise tasu eest. Kokku lepiti summana 1500€, kuid tunnistaja tasus 1500€ pluss 400€. Selle eest sai Mlt vastu tunnistuse eesti keele eksami B2 kategooria sooritamise kohta. Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritas tunnistaja ise. M kätte andis tunnistaja oma passi, teab, et tema eest käis eesti keele eksamit tegemas S-nimeline isik. On seoses kodakondsuse taotlemisega käinud ka PPA teenindusbüroos kahel korral, esmalt endises xxxx, ja siis xxxx prefektuuris. xxxx käis koos M sõbrannaga, võtsid järjekorranumbri, et oleks tavalises järjekorras, rääkisin ametnikuga, tema sõbranna istus kõrval. Pärast seda kui ma lõpetasin jutuajamise ametnikuga, siis M sõbranna andis ametnikule kommikarbi. Teisel korral xxxx ütles M, et tuleb minna ametniku juurde, kelle nimi on Ž. Nad võtsid küll järjekorranumbri, kuid Ž kutsus neid ise. Mingeid probleeme ei tekkinud. M andis talle ka tõendi Vene kodakondsusest loobumise kohta. Selle protsessi tulemusena sai ta Eesti Vabariigi kodakondsuse. Fototabelilt tunneb ära I S, kui isiku, kellega käis xxxx asunud PPA teenindusbüroos. 09.06.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx V-A Gi Vene Föderatsiooni pass nr xxxx (VI kd tl 63); 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud eesti keele eksamitöö 25.11.2012.a koodiga xxxx(V A G) tekstid on kirjutanud S Z (VII kd tl 81-89); V-A G suhtes 01.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXIII kd tl 80); V-A G 25.11.2012 eesti keele B2-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXIII kd tl 84); Koopiaga eesti keele B2-taseme eksamitööst, mis tehtud V-A G nimelt (XXXIII kd tl 85-86); V-A G nimelt sooritatud eesti keele B2-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest nähtub, et eksam on sooritatud 25.11.2012.a tulemusele 84, 17.12.2012 väljastati sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 96).

Tunnistajana 01.08.2017.a istungil üle kuulatud S Š ütlustega selles, ta tunneb LJUBOV GENRIHSONi M nime all, kuna ta soovis saada EV passi, keegi seltskonnas andis M telefoni, et tema võib aidata. Nad kohtusid, rääkisid, et M aitab passi saamisel, teenus oli tasuline, ta pidi raha üle kandma, kui saab konto numbri, kuna ta sõitis Iirimaale ja ei saanud muud moodi tasuda, kui hakkas sealt raha üle kandma. Kandis osade kaupa, vahel 200€, vahel 300€, ootas, millal tuleb teade, et on piisav summa. Kokku kandis üle 1950€. Mingi hetk tuli sõnum, et vajatakse tunnistaja isikut tõendavat dokumenti, seepeale saatis ta kirjaga oma ID kaardi. Sõnum tuli sellelt samalt naisterahvalt, kelle kontole ta raha kandis, eesnime ei mäleta, perekonnanimi oli T. Tunnistaja kinnitab, et tema ei sooritanud 2013.a novembris eesti keele tasemeeksamit ega detsembris kodakondsusseaduse ja PS eksamit, teda ei olnud sel ajal Eestis. Kui Eestis käis siis võis täita mingeid pabereid ja on andnud allkirju, kuid täpselt ei tea millistele dokumentidele, võib olla, et kirjutas alla juba täidetud ankeetidele. Kui Eestisse tuli, siis kohtus ja rääkis Mga. Tema dokumendid olid M käes, sest M ajas tema kodakondsuse taotlemise asja. Tunnistaja selgitab, et kui ta pöördus M poole passi küsimuses, siis ta ei küsinud, kuidas seda tehakse. Tema lihtsalt maksis raha ja ootas, millal kõik valmis saab. 30.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx S Š elamisloakaart nr XXXX (VI kd tl 42); Isikute vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolliga O T suhtes (XI kd tl 167-179), millest nähtub, et O T arvelduskontole on S Š kandnud üle 1950€. 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud eesti keele eksamitöö 17.11.2013.a koodiga xxxx (S Š) tekstid on kirjutanud S Z (VII kd tl 81-89); S Š suhtes 09.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXV kd tl 15); S Š 17.11.2013 eesti keele B-1 taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXV kd tl 16); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 17.11.2013 S Š nimelt (XXXV kd tl 17); Üleandmise vastuvõtmise aktiga, millises S Š kinnitab, et tema on saanud enda valdusesse tagasi 30.10.2015.a teostatud läbiotsimise käigus äravõetud elamisloa nr XXXX (XXXV kd tl 18); S Š nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest nähtub, et eksam sooritati 17.11.2013 tulemusele 96, 16.12.2013 väljastati sellekohane tunnistus (XXXV kd tl 27-28).

Tunnistajana 31.07.2017.a istungil üle kuulatud A Ji ütlustega selles, ta ei tunne LJUBOV GENRIHSONi. Tunnistajal ei ole Eesti kodakondsust, kuid ta soovis seda saada. Tal oli üks tuttav, kes töötas koos temaga ning kes ütles, et tal on mingid sidemed, et ta võib aidata lihtsamas korras kodakondsust saada. Selle tuttava nimi oli D K, ta on nüüdseks surnud. Tunnistaja andis oma passi selle inimese kätte, pass toodi talle hiljem tagasi. Selle teenuse eest taheti mingit summat, kuid täpsemalt ta ei tea, sest K suri enne ära, kui ta maksta jõudis. Tunnistaja kinnitab, et tema pole eesti keele ja kodakondsuse eksameid teinud, ta ei tea, kes need tema eest tegi. Talle öeldi, et leitakse temaga sarnane inimene, kes läheb eksameid tegema. Ise käis ta ainult PPA teenidussaalis xxxx, D ja keegi S, S ütlesid, et ta peab sinna minema. Öeldi teatud laud/aken, mille juurde pidi minema. Ametnikku, kes temaga tegeles, ei oska kirjeldada, neiu, 30-ndates eluaastates. Vormistas seal taotluse kodakondsuse saamiseks, pärast seda oli vaja oodata pool aastat, kuid selle aja jooksul kutsuti ta politseisse ja seletati, et kõik on tehtud valesti. Dle andis 700€, milleks D seda kasutas, ta ei tea. Arvab ise, et see oli Dle vahendamise eest, tunnistaja ei välistanud, et võib olla hiljem peab midagi juurde maksma, kuid niikaugele ta ei jõudnud. 04.07.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A J elamisloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A J ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 76-81); 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud eesti keele eksamitöö 08.02.2015.a koodiga xxxx (A J) tekstid on kirjutanud S Z (VII kd tl 81-89); A J suhtes 07.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXIII kd tl 174); A J 08.02.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXIII kd tl 175); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis on tehtud 08.02.2015 A J nimelt (XXXIII kd tl 176); A J nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest nähtub, et eksam on sooritatud 08.02.2015 tulemusele 99, 06.03.2015. väljastati sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 185-186).

Tunnistajana 22.01.2018.a istungil üle kuulatud A Pi ütlustega selles, ta ei ole LJUBOV GENRIHSONiga kunagi kohtunud, on suhelnud ainult telefoni teel. Tunnistaja töötas xxxx ja ilma EV passita oli see raske. Keegi andis märku, et LJUBOV GENRIHSON võib aidata eesti keele eksami sooritamisega. Telefonis rääkis M, et tal on võimalik aidata tunnistajat eksamitega ja sellest, palju see maksab. Summad olid erinevad, alguses 2000€, hiljem 3000€. Rääkis Mga telefoni teel umbes 3 korda, siis helistas ka veel mingi Ž. See toimus 2015.a aprillis või mais. Raha saatis tuttavate kaudu, kes tulid Eestisse, andis tuttavate kätte 2000€ või 2500€, need said Mga kokku ja andsid raha üle. Raha andis ta üle enne eksami sooritamist. Samuti andis tuttava kaudu üle oma passi. Ise pole eksamit sooritamas käinud, ei tea, kes selle tema eest sooritas. Mingi väikese summa kandis veel üle Žle, riigilõivude tasumiseks ja nii. Ise ei ole PPA teeninduses seoses kodakondsuse taotlemisega käinud, täitis dokumendid kodus, pani enda ja vanemate andmed kirja ja saatis need meiliga, kuid ei mäleta, kellele. Peale M on suhelnud veel Ž ja Sga, viimasele helistas paar korda, kuna pidi talle midagi saatma. Kodakondsust ta ei saanud, kuna seda protsessi ei jõutud lõpule viia, sest kõik arreteeriti. 02.06.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XX kd tl 127-129) pealtkuulatud kõnest LJUBOV GENRIHSONi ja A A vahel 19.08.2015.a nähtub, et LJUBOV GENRIHSON on rahulolematu A Piga, kes ei suuda teenuse eest raha ära maksta pikema aja vältel, samuti on eksamid mitu kuud tagasi tehtud, 2000€ eest, kogu pakett dokumente seisab, kuid P ei suuda minna neid sisse andma. LJUBOV GENRIHSON ütleb kõnes: “Kõik, eksamid tegin ära ja kõik... viis kuud on möödas. Mul on lihtsalt kahju oma tööst. Viis kuud on möödas, kui kõik eksamid on tehtud ja tema ei suuda neid ära anda. Kui sa ei suuda neid ära anda, siis saada mulle tuhat ja ma annan ilma sinuta.“ 02.06.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XX kd tl 139-142) pealtkuulatud kõnest LJUBOV GENRIHSONi ja A Pi vahel 20.08.2015.a nähtub, et LJUBOV GENRIHSON pahandab A P, et eksamid on tehtud 2000€ eest, kuigi tegelik hind on 5000€ ja nüüd ei ole suutnud P dokumente sisse anda. 30.10.2015 läbiotsimisprotokolli fototabeliga, mille fotolt nr 81 nähtub, et läbiotsimisel Xxxxest reg nr. xxxx leiti A Pi elamisluba nr xxxx (I kd tl 124); 17.03.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A P elamisloa koopiaga,

Tunnistajana 01.08.2017.a istungil üle kuulatud R Mi ütlustega selles, ta tunneb LJUBOV GENRIHSONi 2013.aastast, tunnistajale anti tema telefoninumber, kuna ta töötas xxxx ja halli passiga ei lubatud enam sinna sõita. Anti inimese number, kes saab aidata Eesti kodakondsuse ja passiga. Ta helistas sellel numbril ja sai kokku LJUBOV GENRIHSONiga, keda teadis M nime all. Tunnistajale tundus asi kahtlane, ta arvas, et see on mingi raha saamise afäär. Nad said kokku sadama turu juures, vestlesid autos, väljas, M selgitas, et ta registreeritakse eesti keele eksamile, siis võib hiljem internetist vaadata ja veenduda, et eksam on sooritatud. Selline abi pidi kokku maksma 5000€, aga tunnistaja maksis ainult 1500€, ei saanud ülejäänud summat ära maksta, kuna kaotas xxxx töökoha. M kätte andis oma ID-kaardi. Hiljem selgus, et tema eest on sooritatud nii eesti keele, kui ka PS ja kodakondsuse tundmise eksamid, ise ta neid ei sooritanud, kes tema eest eksamil käis, ta ei tea. Käis ise kohal PPA teenindusbüroos EV kodakondsuse taotlust esitamas, tuli koos Mga kohale seal ootas neid üks teine naine, kes tuli koos tunnistajaga büroosse sisse, nad võtsid küll järjekorranumbri, kuid see oli näiline, suundusid kohe konkreetse politseiametniku juurde. Tunnistajale tundus, et kaasas olnud naine ja ametnik olid tuttavad. Fototabelilt tunneb ära naise, kes saatis teda politsei teenindusbüroos, selleks on I S. 18.07.2016.a kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, R M juhiloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud R M ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 213-218); R Mi suhtes 20.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXIV kd tl 72); R M 09.09.2012 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXIV kd tl 75); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud R Mi nimelt; (XXXIV kd tl 76); R Mi nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest nähtub, et eksamit on sooritatud 09.09.2012.a tulemusele 87, 04.10.2012.a väljastati sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 87-88).

Tunnistajana 12.07.2017.a istungil üle kuulatud V Fi ütlustega selles, ta tunneb LJUBOV GENRIHSONi, keegi tuttavatest soovitas tema poole pöörduda. Ta soovis saada EV kodakondsust, kuid ei sooritanud eksamit, siis pöördus M poole, kes pidi aitama eksami sooritada, maksis selle eest ka tasu, midagi tuhande euro ringis, kas vähem või rohkem, tunnistaja ei mäletanud. Tunnistaja ei tea, kes tema eest eksami tegi. Käis ka politsei teenindusbüroos seoses Eesti kodakondsuse taotlemisega, ta natuke oskab eesti keelt, kuid temaga oli kaasas üks inimene, kes aitas teda, kui ta millestki aru ei saanud. Tal olid kõik dokumendid korras, sellepärast esitas need ise. M ütles, et tunnistaja võtaks selle tüdruku kaasa, kui läheb abi vaja, siis ta aitab. Ei mäletanud istungil, et oleks sellele naisterahvale raha maksnud, pärast eeluurimisel andnud ütluste avaldamist möönab, et võis anda temaga kaasas käinud naisele 50€. On ise pidanud kirjavahetust PPA-ga, talle öeldi kodakondsuse andmisest ära, sest tal olid maksmata trahvid. Kui sai keeldumise, siis läks M juurde, et öeldi ära. M pakkus, et võib aidata, kuid tunnistaja ütles, et praegu pole vaja ja sellega kõik lõppes. Fototabelilt tunneb ära naise, kes saatis teda politsei teenindusbüroos, selleks on I S. 26.04.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V P (F) Vene Föderatsiooni passi koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V P (F) ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 261-266); 27.06.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V F elamisloa koopiaga , millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V F ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 55- 60), V F suhtes 30.06.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXIII kd tl 53); V F 02.03.2013 eesti keele B2-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXIII kd tl 56); Koopiaga eesti keele B2-taseme eksamitööst, mis tehtud V F nimelt (XXXIII kd tl 5758); V F nimelt sooritatud eesti keele B2-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest nähtub, et eksam on sooritatud 02.03.2013.a tulemusele 71, 02.04.2013.a väljastati sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 87-88).

kursusel, LJUBOV GENRIHSON istus kõrvallauas, nad tutvusid, hakkasid vestlema ja ta pakkus abi eksamite sooritamisel. Tunnistaja soovis saada EV kodakondsust ja passi. Kohtusid Mga mitmel korral, erinevates kohtades. M ütles, et see läheb maksma 3000€, eksam. Tunnistaja oli sellise summaga nõus. Mõne aja pärast tõi M talle tõendi eksami sooritamise kohta ja küsis raha. Ma ütlesin, et mul ei ole vaja tõendit, kui saan passi kätte, siis annan raha. M hakkas selgitama, et jutt oli, et tema lubas eksami sooritamise ja lubas siis eksami annulleerida. Tunnistaja ütles, et temale jäi mulje, et saab selle raha eest kodakondsuse, kuid M selgitas, et ei olnud nii. Oma ID kaardi andis tunnistaja M kätte, eksamid said sooritatud, kes need tegi, tunnistaja ei tea. Ise käis ta 18.10.2013.a koos ühe naisterahvaga politsei teenindusbüroos EV kodakondsuse taotlust esitamas. See naisterahvas tuli kaasa M kaudu, aitas täita blanketti, pani taotlusele oma elektronposti aadressi. Naisterahva nime ei mäleta, teab, et elas xxxx, sest tunnistaja viis ta pärast koju. Ametnik, kes neid teenindas, oli vist selle naisterahva tuttav, sest ta ütles, et on haige ja nad viisid ka tema pärast koju. Pärast tuli teade, et tuleb oodata, ning lõpptulemusel tuli kiri, et kui vana-aasta lõpuks saan sooritatud eksami, siis võib uuesti taotleda. Kodakondsust ta ei saanud, kuna ei teinud ise eksamit. 13.04.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, T T elamisloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud T T ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 428-433); T T suhtes 10.05.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega sh isiku isikutunnistuse koopiaga (XXXV kd tl 92); T T nimelt 15.09.2013 tehtud eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXV kd tl 97); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 15.09.2013 T T nimelt ning T T juhilubade andmete väljavõttega (XXXV kd tl 98-99); T T nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest nähtub, et eksam sooritati 15.09.2013.a tulemusele 86, 15.10.2013.a väljastati sellekohane tunnistus (XXXV kd tl 109-110).

Tunnistajana 13.07.2017.a istungil üle kuulatud I Ki ütlustega selles, ta tunneb LJUBOV GENRIHSONi alates 2014.a augustist. Pärast PS eksami sooritamist tuli tema juurde üks inimene ja küsis, kas ta soovib edaspidi sooritada B1-taseme keele eksamit. Tunnistaja ütles, et ta ei ole veel valmis, tal ei ole nii kõrge keele tase. Tunnistajale öeldi, et on inimene, kes võib aidata ja anti telefoninumber. 2014.a juulis otsustas tunnistaja sel numbril helistada ja tutvus LJUBOV GENRIHSONiga (osutab saalis viibivale süüdistatavale), keda tema teadis M nime all. Ta soovis saada kodakondsust ja LJUBOV GENRIHSON ütles, et saab aidata, et sooritatakse eksam tunnistaja eest ja aidatakse ankeetide ja taotluse vormistamisel. M ütles, et see võib maksma minna 4000€, tunnistaja oli valmis tasuma 3000€, kuid protsessi käigus tasus veidi vähem, 2500€. Andis M kätte oma ID-kaardi, ei tea, kes tema eest eesti keele tasemeeksami tegi. PPA teeninduses käis ise, kuna tema kohalolek oli vajalik, et tema juuresolekul antaks sisse kodakondsuse taotlus. Temaga oli kaasas naisterahvas, umbes 50-60 aastane. Ametnikuga, kes neid teenindas, suhtles vähe, ametnikule raha maksmisest ei tea. Arvab, et küllap iga teenuse osutaja sai oma osa tema poolt Mle makstud summast. M ütles talle ka, et kui keegi vajab tema abi, et siis andku teada. Kohtus Mga seoses veel ühe mehega, kes käis temaga kaasas, kui ta Xxxx teeninduses käis andmas allkirja, et tahab saada kodanikuks. Fototabelil tundis selle isikuna ära S Zi. 03.05.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A S isikutunnistuse koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A S ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 332337); 02.12.2012.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A S isikutunnistuse koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A S ning temalt

Tunnistajana 31.07.2017.a istungil üle kuulatud S R ütlustega selles, ta tunneb LJUBOV GENRIHSONi, sai temast teada tuttavate kaudu, ühel sõbral aitas pikendada elamisluba, ankeeti täita. Tahtis Mlt abi, et too registreeriks ta põhiseaduse tundmise ja eesti keele eksamile, muud abi ta ei vajanud. Ise sooritas põhiseaduse tundmise eksami, keeleeksamit ei sooritanud, kuigi arvab, et oleks probleemideta B2 kategooria saanud. Tema ei ole Mle midagi tasunud, pärast talle öeldi, et eesti keele eksami sooritamine maksab 3000€. M nimetas talle selle summa, et ta ei läheks ise sooritama eksamit. Tunnistaja ütles sellest ära, loobus. Hiljem ütles M talle, et ta peab tasuma 3000€, kuna eksam on tema eest tehtud. Tunnistaja ütles, et tema eksamil ei ole käinud ja maksma ei hakka, kuna ei soovinud eksami sooritamisel abi. 02.06.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XX kd tl 191-192) pealtkuulatud kõnest LJUBOV GENRIHSONi ja S R vahel 27.08.2015.a nähtub, et S R soovib ise minna Põhiseaduse eksamit tegema, kuid tema dokument on LJUBOV GENRIHSONi käes. LJUBOV GENRIHSON ütleb S Rle, et tulgu too laupäeval kella 09.30 ajal Xxxx koolimaja vastas asuva xxxx restorani juurde, et nad kogunevad seal, autodes. 29.04.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, S R elamisloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud S R ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 290-295); 27.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 13.09.2015.a S R’i eesti keele B1-taseme eksamitöö koodiga xxxx on kirjutanud A S (VII kd tl 16-27); S R suhtes 09.06.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXIV kd tl 158); S R 13.09.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXIV kd tl 159); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud S R nimelt (XXXIV kd tl 160); S R nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest nähtub, et eksam on sooritatud 13.09.2015 tulemusele 95, 13.10.2015.a väljastati sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 164).

J Oga seotud episoodid J O on tunnistajana üle kuulatud 02.08.2017.a istungil ning ta on andnud teiste isikute eest eksamite sooritamise kohta ütlusi selles, et tema kohtus LJUBOV GENRIHSONiga aastatel 2012-2013. Ta teadis, millega LJUBOV GENRIHSON tegeles, töötas LJUBOV GENRIHSONi heaks, alguses tõlkis dokumente, väikseimaid asju suuliselt, hiljem ka kirjalikku tõlget. Mõni aeg läks mööda, siis pöördus LJUBOV GENRIHSON tema poole, et on üks inimene, kellel oleks vaja abi, sest tal pole kodakondsust, tööl probleemid, et kas tunnistaja saaks vastu tulla. Tunnistaja käis võõraste inimeste eest eksameid tegemas, aastatel 2013-2014, kokku oli neid kordi alla kümne, tunnistaja mälu järgi 4-6 korda. Sai eksamite sooritamise eest tasu, mis oli igakord erinev - kord oli 50€, teinekord 100€, kolmas kord 200€. Võis olla, et üks päev üks summa, teine päev teine. Maksmine oli osade kaupa, vahepeal maksti ka täissumma, 400€ korraga. LJUBOV GENRIHSON andis tunnistajale juhiseid, et tunnistaja seaks oma juukseid, nagu on nende inimeste dokumendifotodel, kelle eest ta eksamile läks, ilusalongis ta ei käinud. Inimeste dokumendid sai LJUBOV GENRIHSONi käest tema autos, enne eksamit. Dokumendid tagastas ka Lile. Kohtumine enne eksameid toimus Li autos, L küsis, kuidas tunnistaja end tunneb, kas allkiri on tehtud, paar korda palus ette näidata, kuidas tunnistaja võõrast allkirja kirjutab. Tunnistaja ei märganud, et ta oleks eksamit vastuvõtnud töötajates kahtlust tekitanud, hoolimata sellest, et käis mitu korda eksameid tegemas ja oma välimust ei muutnud. Nägi enne eksamit ka teisi isikuid, kes tulid Li poolt teiste isikute eest eksameid tegema, mõned istusid ka Li autos. Kliente, kelle eest eksameid tehti, ta ei kohanud. Kuulis, et inimesed kutsusid LJUBOV GENRIHSONi kas M või L. Ükskord näitas LJUBOV GENRIHSON talle ühte dokumenti, kus oli tema pilt, kuid mis nimi seal oli, seda ta ei mäleta. J O suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud.

Tunnistajana 12.07.2017.a istungil üle kuulatud O K ütlustega selles, ta tunneb LJUBOV GENRIHSONi, kui naisterahvast, kes tegeleb elamislubadega. Teadis teda, kui Mt, helistas talle, kuna tahtis abi saada elamisloaga seotud asjaolude kohta. Pärast abielu lahutamist taheti ta Eestist välja saata. Tuli xxxx, sai Mga kokku, seletas oma olukorda, nad rääkisid sellest, et alguses pikendavad ajutist elamisluba, pärast juba taotlevad alalist. Juttu oli ka eesti keele tasemeeksami sooritamisest. Algtaseme sai tunnistaja ise tehtud, kuid B2-taseme eksamil tema ei käinud. Selle eksami sooritamise eest maksis raha, andis isiklikult LJUBOV GENRIHSONi kätte, ositi 1000€. Eksami tegemiseks andis talle üle ka ID-kaardi. Elamisloa pikendamisega seoses oli tal vaja LJUBOV GENRIHSONi abi vist kahel korral, aastatel 2013 ja 2014. Politsei teenindusbüroos käis temaga kaasas üks naisterahvas, kes oli LJUBOV GENRIHSONi tuttav. See naisterahvas rääkis selle inimesega, kes pidi tunnistaja vastu võtma, nad läksid selle inimese juurde järjekorraväliselt. Kohtulikul uurimisel ei osanud tunnistaja öelda, mis sai rahast, mille ta Mle maksis, kas sellest maksti veel kellelegi, kuid pärast eeluurimisel antud ütluste avaldamist kinnitas, et oli juttu sellest, et LJUBOV GENRIHSON oli maksnud kellelegi selle eest, et tunnistaja käis tema kaudu asju ajamas, tunnistaja arvates maksnud migratsiooniametis, kus nad käisid. Teisel korral käis tunnistaja samas teeninduses üksinda, LJUBOV GENRIHSON viis ta autoga sinna, kuid sisse läks tunnistaja üksi. Läks selle sama teenindaja juurde, kes oli eelmine kord, too istus samas kohas ja tunnistaja tundis ta ära. Esitas pikaajalise elamisloa taotluse, kuid siis juba helistati xxxx ja kutsuti uurija juurde. Fototabelil tundis tunnistaja ära I S, kui naisterahva, kes tutvustas talle LJUBOV GENRIHSONi. Fototabelil tundis tunnistaja ära O T, kui naisterahva, kellega ta käis koos teeninduses. 04.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud eesti keele B2-taseme eksamitöö 01.06.2013.a O K nimelt koodiga xxxx on kirjutatud J O poolt (VII kd tl 28-35); O K suhtes 14.06.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXIII kd tl 217); O K 01.06.2013 eesti keele B2-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXIII kd tl 224);

Tunnistajana 12.07.2017.a istungil üle kuulatud Aa P (endise nimega I) ütlustega selles, ta tunneb LJUBOV GENRIHSONi umbes kolm aastat, tunneb teda kliendina, kui LJUBOV GENRIHSON tuli salongi ripsmeid pikendama, teab teda M nime all. Tunnistajal oli probleem seoses reisimisega, et halli passiga ei saanud, M ütles, et võib sellega seoses aidata. Väga detailselt nad ei rääkinud, kuid ta ütles, et aitab inimestel dokumente õigesti vormistada ja eksameid sooritada või tulemusi apelleerida. Tunnistaja andis oma dokumendi eesti keele eksami sooritamiseks. Tema ise eksamit ei sooritanud. Raha M tema käest ei palunud, nimetas oma tegevust heategevuseks ja tahtis aidata. Mle meeldis tunnistaja töö kvaliteet, see, et alati oli võimalik tema jaoks aega leida, samuti tegeles tunnistaja M tütrega. On käinud ka politsei teeninduspunktis seoses kodakondsuse taotlusega esitamisega, M ütles talle aja ja akna, kuhu ta pidi minema. Nad said kokku politsei maja ees, M palus tal anda politsei töötajale paberid, kus olid kirjas justkui mingid ravimi nimetused. Politsei töötaja aitas tal dokumente vormistada. See ametnik teadis, et tunnistaja on kokkulepitult tema juurde tulnud. Fototabelil tunneb ära Ž Ki, kui ametniku, kes teda Xxxx teeninduses teenindas. 20.04.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, Aa I isikutunnistuse koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud Aa I ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 7175); 23.11.2015.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, T R isikutunnistuse, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud T R ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 278-289); 20.05.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, T R isikutunnistuse koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud T R ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 272277); 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 16.11.2014.a Aa I eesti keele B1-taseme eksamitöö koodiga xxxx on kirjutanud T R (VII kd tl 54-60); Aa I suhtes 21.04.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXIII kd tl 131); Aa I 16.11.2014 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXIII kd tl 134); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 16.11.2014 Aa I nimelt (XXXIII kd tl 135); Aa I nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest nähtub, et eksam on sooritatud 16.11.2014 tulemusele 98, 16.12.2014.a väljastati sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 143); T R suhtes 07.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXII kd tl 134).

Tunnistajana 14.07.2017.a istungil üle kuulatud S K ütlustega selles, ta tunneb LJUBOV GENRIHSONi mitu aastat, rohkem tundis tema poega. Kohtusid juhuslikult bussipeatuses, tervitasid, rääkisid juttu. LJUBOV GENRIHSON tegi talle ettepaneku, et on olemas variant saada Eesti kodakondsust. Tunnistaja oli nõus, et kui on võimalus, siis võib teha. Tunnistaja ei ole selle teenuse eest raha maksnud, kuna LJUBOV GENRIHSON ütles talle, et nende käest, kes tundsid D Gi, ta raha ei võta. Tunnistaja ei tea, kuidas toimus eesti keele tasemeeksami sooritamine, tema ei ole seda eksamit teinud. Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami tegi tunnistaja ise. Seoses kodakondsuse taotlemisega on tunnistaja käinud ka politsei teenindusbüroos, temaga tuli kaasa üks naisterahvas, kes tuli koos LJUBOV GENRIHSONiga, see naine aitas tal vorme täita, et ta need õigesti täidaks, kuna täitma pidi eesti keeles. Ametniku kohta ei oska midagi öelda, tavaline ametnik. Fototabelil tunneb ära O T, kui isiku, kes käis temaga teeninduses. Tunnistajana 22.01.2018.a istungil üle kuulatud tunnistaja V Vi ütlustega selles, et endine abikaasa S K ütles talle, et LJUBOV GENRIHSONi abiga saaks Eesti kodakondsust teha. LJUBOV GENRIHSONi varjatud jälgimisega on fikseeritud tema ja S Zi kohtumine S Kga 21.05.2015.a ajavahemikul kell 14.10-16.03 (XXII kd tl 34); 12.02.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, S K elamisloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud S K ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 170-174); 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 17.05.2015.a S K eesti keele B1-taseme eksamitöö koodiga xxxx on kirjutanud T R (VII kd tl 54-60); S K suhtes 30.06.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXIII kd tl 281); S K nimelt 17.05.2015.a tehtud eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXIII kd tl 282); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 17.05.2015 S K nimelt (XXXIII kd tl 283); S K juhilubade andmete väljatrüki koopiaga (XXXIII kd tl 284); S K nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest nähtub, et eksam sooritati 17.05.2015.a tulemusele 99, 15.06.2015.a väljastati sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 291-292).

ametnikule raha, seda ta ei tea. Fototabelil tunneb ära O T, kui isiku, kes käis temaga teeninduses. Tunnistajana 14.07.2017.a istungil üle kuulatud M G ütlustega selles, ta tunneb LJUBOV GENRIHSONi alates 2001.a, konsulteeris temaga ema jaoks kodakondsuse saamise küsimuses. Hiljem on suhelnud Mga seoses oma tütre S K ja V Lovi eksamitega. S pöördus tema poole, et on vaja anda raha Mle, kes aitab teda eksamitega, andis kontaktnumbri. Nad helistasid ja said kokku. Ta pidi maksma nii Slana kui Vi eksamite eest, andis Mle nende eest kokku 2000€. Saab aru, et M tegevus oli ebaseaduslik, kuna said positiivse eksamitulemuse ilma eksameid sooritamata. Kui nad kokku said, siis M ütles, et ta saab aidata ja tuleb maksta, algul oli juttu summast 3000€ iga eksami eest, kuid tunnistaja üritas hinda alla kaubelda. Vi eesmärgiks oli saada alaline elamisluba, selleks oli vaja eksam sooritada. Slana tahtis saada EV kodakondsust. LJUBOV GENRIHSONi varjatud jälgimisega on fikseeritud tema kohtumine M Giga 18.05.2015.a xxxx juures kella 13.22 ajal, G istus LJUBOV GENRIHSONi sõiduki tagaistmele. Kella 13.29 ajal väljus M G LJUBOV GENRIHSONi autost, läks enda auto juurde, toimetas auto armatuuril, seejärel läks tagasi ja istus LJUBOV GENRIHSONi sõidukisse (XXII kd tl 30); 30.03.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V L elamisloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V L ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 196-200); 14.09.2016.a ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt eesti keele eksamitöö 30.05.2015.a V L nimelt koodiga xxxx kirjutas R U (VII kd tl 1-5); V L suhtes 09.06.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXIV kd tl 54); Koopiaga eesti keele B2-taseme eksamitööst, mis tehtud V L nimelt (XXXIV kd tl 5960); V L nimelt sooritatud eesti keele B2-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest nähtub, et eksam sooritati 30.05.2015 tulemusele 81, 29.06.2015.a väljastati sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 69).

Tunnistajana 23.08.2017.a istungil üle kuulatud A Ki ütlustega selles, ta tunneb LJUBOV GENRIHSONi paar aastat, sai tema numbri, kuna ta võis aidata passi saamisel. Ta võttis LJUBOV GENRIHSONiga ühendust, nad said kokku, LJUBOV GENRIHSON ütles, et ta saab aidata. Tunnistaja ei pidanud tegema midagi muud, kui andma üle isikut tõendava dokumendi. Tunnistaja ei tea, kuidas tema eest eksameid sooritati, kuid need said tehtud, ta vaatas eesti.ee portaalist. Eksami eest tasu oli ette nähtud 3000€, kokkulepe oli, et raha makstakse pärast passi. Seda aga ei juhtunud, sest alustati kriminaalmenetlust ja ta loobus EV kodakondsuse taotlemisest. 24.11.2015.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, M T isikutunnistuse koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud M T ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 390401); 27.04.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, M T isikutunnistuse koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud M T ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 384389); 19.02.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A K elamisloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A K ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 165-169); Käekirjaekspertiisi käigus (28.06.2016.a ekspertiisiakt nr xxxx) tuvastatuga ja nimelt ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 13.09.2015.a eesti keele eksamitöö koodiga 003095 A K nimelt on kirjutanud M T (VII kd tl 167-173); A K suhtes 16.05.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXIII kd tl 260); A K nimelt 13.09.2015.a tehtud eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXIII kd tl 263); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 13.09.2015 A K nimelt (XXXIII kd tl 264); A K nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest nähtub, et eksam sooritati 13.09.2015.a tulemusele 94, 13.10.2015.a väljastati sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 273); M T suhtes 02.09.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXII kd tl 136).

Tunnistajana 01.08.2017.a istungil üle kuulatud D Ti ütlustega selles, ta ei mäleta süüdistatavat LJUBOV GENRIHSONi nägu pidi, on kohtunud seoses kodakondsusega Mga, kelle poole pöördus, kuna oli vaja eesti keele eksamit teha. Tasu kohta tunnistaja küsis, kuid talle öeldi, et kui tehakse ära, siis pärast makstakse, öeldi, et maksab umbes 2000€. Andis Mle üle oma passi ja elamisloa koopiad. Pärast varem antud ütluste avaldamist seoses vastuoluga möönab, et võis anda ka elamisloa kaardi originaali. Ise ta 2015.a eesti keele ja põhiseaduse ning kodakondsuse seaduse tundmise eksamit sooritanud ei ole, ei tea, kes need tema eest sooritas. Ise ei ole PPA büroos käinud kodakondsuse taotlust esitamas, ei mäleta, kas täitis mingeid dokumente. Kodakondsuse taotlemine jäi pooleli, sest politsei sekkus, raha ei ole maksnud. 02.06.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XX kd tl 175-176) pealtkuulatud kõnest SA xxxx ja S Zi vahel 24.08.2015.a nähtub, et S Z helistab SA xxxx esinedes D Tina ja esitades tema isikukoodi ning küsib, mis kuupäevadel ta (Tokmantsev) on eksamitele registreeritud. SA xxxx töötaja vastab, et 13.09 on eesti keele ning 29.08 seaduse eksam. 11.04.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, D T elamisloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud D T ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 379-383); 02.06.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XX kd tl 98-100) pealtkuulatud kõnest D Ti ja LJUBOV GENRIHSONi vahel 13.08.2015.a nähtub, et nad on mais rääkinud, et pole varem kohtunud, et LJUBOV GENRIHSONile on antud dokumendi koopia, kuid, et D T on registreeritud eksamile 13-ndal (septembril) ja enne oleks vaja silmast silma kohtuda, kuna on vaja mingisugust dokumenti ning on vaja läbi rääkida. 07.12.2015.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V K juhiloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V K ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 97-108); 02.05.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V K ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 92-96); 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 13.09.2015.a eesti keele eksamitöö koodiga 003213 D Ti nimelt on kirjutanud V K (VII kd tl 47-53); D T suhtes 01.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXV kd tl 48); D T 13.09.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXV kd tl 49);

Pärast mehe xxxx kolimist suhtlesid harva. Tunnistaja räägib, et tema abikaasa M S ei ole oma terviseseisundi tõttu hetkel võimeline kohtus ütlusi andma, selle tõenduseks esitas prokurör kohtule M S tervislikku seisundit tõendavad dokumendid (XXV kd tl 115-116). Tunnistaja ütluste kohaselt üritas tema abikaasa enne haigestumist, 2009.a teha kaks korda eesti keele tasemeeksameid, kuid ei õnnestunud. Ta ei tea, et M oleks suhelnud Liga eksamite sooritamise teemal, kuid L viis abikaasat vahepeal haiglasse. M S andis LJUBOV GENRIHSONi kätte oma juhiload ja invaliidsust puudutavad dokumendid. L tahtis teha abikaasale mingit kingitust, abikaasa arvas, et invaliidi kaarti auto jaoks. Tunnistaja abikaasa ei sooritanud sellel ajal kui Lga suhtlus käis, eesti keele tasemeeksami ja PS tundmise eksamit. Neile helistati kodakondsusametist ja paluti kinnitada avaldust EV kodakondsuse saamiseks, nad ütlesid sellest ära, sest abikaasa ei olnud eksameid teinud. Tunnistaja ei tea täpselt, kas abikaasa käis politsei teenindusbüroos kodakondsusega seotud dokumente vormistamas, ta eeldab, et abikaasa rääkis LJUBOV GENRIHSONile, et neil on raskusi tema halli passiga, mis olid seotud ravi korraldamise ja lennukiga sõitmisega. Arvab, et võib-olla seetõttu tahtis LJUBOV GENRIHSON eksamite tegemisega kingitust teha. LJUBOV GENRIHSONile nad eksamite eest midagi tasunud ei ole. Teab Ü Le, kuna nägi teda koos Lga. Naine palus talt laenuks raha, mida tunnistaja ka andis. 30.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx M S juhiluba nr XXXX (VI kd tl 41); 28.04.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A M isikutunnistuse koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A M ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 219224); 19.11.2015.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A M isikutunnistuse koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A M ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 225236); 01.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud eesti keele eksamitöö 16.02.2014.a koodiga xxxx (M S) teksti on kirjutanud A M (VII kd tl 102-108); M S suhtes 02.09.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXV kd tl 1); M S 16.02.2014 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXV kd tl 3); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 16.02.2014 M S nimelt (XXXV kd tl 4); M S nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest nähtub, et eksam sooritati 16.02.2014 tulemusele 59 ning 08.02.2015 tulemusele 92, 06.03.2015 väljastati sellekohane tunnistus (XXXV kd tl 12-13); A M suhtes 07.09.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXII kd tl 132).

Tunnistajana 12.07.2017.a istungil üle kuulatud A Ai ütlustega selles, et tunneb LJUBOV GENRIHSONi 2 aastat M Gi kaudu baaris, sai teada, et ta tegeleb dokumentide ja eksamitega. Teadis teda kui Mt. Tunnistajal oli vaja teha B kategooria eesti keele eksam ja ta teadis, et M võib seda teha. Keele eksamit oli vaja töö jaoks ja ka selleks, et saada alalist elamisluba. M ütles, et pole probleeme, ta teeb selle ära. Hinnaks ütles esimene kord 2000-2500€, kuid siis helistas ja ütles, et 3000€. Lõpuks maksiski 3000€. Selle raha eest sai Mlt paberi eksami sooritamise eest B1 kategoorias. Andis Mle eksami sooritamiseks kas ID-kaardi või juhiload, täpselt ei mäleta. Tunnistajana 12.07.2017.a istungil üle kuulatud R Gi ütlustega selles, et tunneb LJUBOV GENRIHSONi 1,5 aastat, tema abikaasa on A A. Nad suhtlesid LJUBOV GENRIHSONiga, kes aitas abikaasat eesti keele eksami sooritamisega, selle eest maksid nad LJUBOV GENRIHSONile 3000€. 09.02.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A A elamisloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A A ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 1-5); 01.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud eesti keele eksamitöö 13.09.2015.a koodiga xxxx (A A) teksti on kirjutanud A M (VII kd tl 102-108); A A suhtes 10.05.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXII kd tl 193); Eesti keele B1-taseme registreerunute nimekirjaga 13.09.2015.a (XXXII kd tl 194); A A 13.09.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXII kd tl 195); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud A A nimelt (XXXII kd tl 196); A A nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõtetega, millisest nähtub, et eksam on sooritatud 13.09.2015 tulemusele 94, sellekohane tunnistus väljastati 13.10.2015 (XXXII kd tl 197).

Tunnistajana 02.08.2017.a istungil üle kuulatud A T ütlustega selles, et tunneb LJUBOV GENRIHSONi, teadis teda M nime alt. M aitas tal õigesti koostada dokumendid, et saada lapsele kodakondsust. Ž Na, kes oli tunnistaja hea tuttav, soovitas Mt. Pojal oli kaks kodakondsust, ta õppis xxxx ja pidi valima, millist kodakondsust ta tahab. Tunnistaja tahtis, et nad saaksid edasi lükata selle otsustamise õppimise ajaks, kuna tol ajal ei saanud ta xxxx kodakondsusest lahti öelda, kuna õppis xxxx. M hakkas poja asjaga tegelema ja Eesti kodakondsuse äravõtmine lükati pooleks aastaks edasi. Enda kodakondsuse küsimusi on lahendanud Žga, aga M oli ka sellega seotud. Sai õppematerjalid põhiseaduse tundmise eksamiks, selle sooritas ise. Eesti keele tasemeeksamit ei ole tema sooritanud, oma dokumendi andis vist Ž kätte, praegu täpselt ei mäleta. Ei mäleta, kuidas sai teada, et eesti keele eksam on tema ees sooritatud, võimalik, et vaatas ise. Ei mäleta, kas maksis mingit raha poja abistamise ja eksami eest, kuid arvab, et see on võimalik. Kindlasti maksis raha põhiseaduse eksami materjali eest. Kodakondsust ei saanud. 02.03.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A T elamisloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A T ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 434-438); 18.11.2015.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, S M isikutunnistuse koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud S M ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 201212); A T suhtes 14.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXV kd tl 126); A T 13.09.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXV kd tl 127); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud A T nimelt (XXXV kd tl 128); A T nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõtetega, millisest nähtub, et eksam on sooritatud 13.09.2015 tulemusele 86, sellekohane tunnistus väljastati 13.10.2015 (XXXIV kd tl 136-137); S M suhtes 06.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXII kd tl 131).

tea, kes sooritas tema eest eesti keele taseme eksami ja PS ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, tema ei ole neid sooritanud. M ütles, et kõik on hästi, varsti saab kodakondsuse. Ta ei ole ka PPA teenindusbüroos käinud, üldse ei tegelenud dokumentidega, ei tea, kes büroos käis. Hiljem oli Mga võimatu ühendust saada, siis tuli teade, et talle öeldi kodakondsuse saamisest ära, sest mingeid protseduure oli rikutud. Edasi suhtles juba politsei ja prokuröriga. Tema välismaalase passi, elamisloa, juhiloa koopiad olid M käes, kuna ta rääkis, et on vaja neid dokumente ja tunnistaja andis. Mle ei ole ta midagi maksnud. 18.05.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, I D juhilubade koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud I D ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 20-25) 26.08.2014.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, I D juhilubade koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud I D ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 26-37); 30.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 17.11.2013 eesti keele B1-taseme eksamitööd I D nimelt koodiga xxxx ei ole kirjutanud I D, A K, V K, A S, V K, I S, M T, T R, S Z, O T, R U, A M ega J O. (VII kd tl 159-166); I D suhtes 27.05.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXII kd tl 269); I D nimelt 17.11.2013.a tehtud eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXII kd tl 270); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 17.11.2013 I D nimelt (XXXII kd tl 271); I D nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest nähtub, et eksam sooritati 17.11.2013.a tulemusele 80, 16.12.2013.a väljastati sellekohane tunnistus (XXXII kd tl 273).

Tunnistajana 01.08.2017.a istungil üle kuulatud I Ki ütlustega selles, et tunneb LJUBOV GENRIHSONi rohkem kui 10 aastat. Palus LJUBOV GENRIHSONi, et too aitaks teda dokumentidega, tunnistaja on meremees ja tal polnud aega dokumente edastada. Oma isikut tõendava dokumendi andis ta Li kätte, et teda registreeritaks eksamile. Pärast seda läks reisile ja pole Li rohkem näinud. Ta arvas, et pidi ise eksamitele minema, kuid ei teadnud, millel need on, L ei öelnud talle. LJUBOV GENRIHSON vastas telefonile alati Mna. Pidi aitama teda Eesti passi saamisel, teenus oli tasuline, oleks pidanud maksma, kui passi kätte saab. Tema ei ole eesti keele ja PS tundmise eksamit sooritanud, ei tea, kes need tema eest sooritas. On käinud esitamas EV kodakondsuse taotlust koos M xxxx, seal, kus on politsei. Blankett oli enne täidetud, ta läks sinna üksi. Ei mäleta, võib-olla keegi ütles, millise ametniku juurde minna. PPAs käis pärast reisi, 2012 või 2011. Kodakondsust ei saanud, kuna eksamid annulleeriti, ta jättis selle asja ripakile. Ta ei tea, miks LJUBOV GENRIHSONi käes oli tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise ja menetlusse võtmise tõend. 26.05.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, I K juhiloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud I K ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 159-164); 11.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud käsikirjalist teksti 16.02.2014 eesti keele B1-taseme eksamitööle I Ki nimelt koodiga xxxx ei ole kirjutanud I K, A K, V K, A S, V K, I S, M T, T R, S Z, O T, R U, A M ega J O (VII kd tl 185-192); I K suhtes 24.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXIII kd tl 248); I K 16.02.2014.a eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXIII kd tl 249); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis on tehtud 16.02.2014 I K nimelt (XXXIII kd tl 250); I K nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest nähtub, et eksam on sooritatud 16.02.2014 tulemusele 98, 17.03.2014 väljastati sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 257-258).

Tunnistajana 06.01.2020 .a istungil üle kuulatud A Ai ütlustega selles, et tunneb LJUBOV GENRIHSONi, on temaga suhelnud. Tunnistajal oli hall pass ja kuna ta töötas xxxx ehitusel, siis pidi iga aasta tegema tööluba xxxx töötamiseks. Üks kolleeg ehitusel andis talle M telefoninumbri, et sellelt saab abi dokumentide saamisel. Helistas, nad said kokku. M ütles, et võib aidata Eesti passi saamisel. Aitamine tähendas, et tunnistaja poolt pidi tulema raha Mle ja M poolt ülejäänud asjad. Tunnistaja pidi andma oma ID kaardi, paberi, kuhu olid kirjutatud vanemate andmed ja elukohad ning keegi pidi minema tema eest eksami. Eesti keele eksamil ta ei käinud, PS eksami tegi ise. Esimesel korral maksis Mle 500€, teine kord 1000€. See raha pidi olema eksamite sooritamise eest. Kokku said nad xxxx. Teadis isikut M nime all, kuid kui uurija näitas talle LJUBOV GENRIHSONi fotot, siis see isik oligi seesama M. Peale ID kaardi andis M kätte ka oma tööraamatu, tõendi 17.12.2011 sooritatud PS eksam kohta, välismaalase passi juhiloa, elamisloa koopiad ja samuti sünnitunnistuse ja abielutunnistuse, keskkooli lõputunnistuse koopiad, kuna M ütles, milliseid dokumente on vaja kokku panna ja tunnistaja andis need üle. L Za helistas ja ütles talle, et osa rahast jäi üle andmata, et oleks vaja veel 500€ juurde maksta, kuid ta ei maksnud. 23.03.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A A ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 6-9); 11.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 17.05.2015.a eesti keele B1-taseme eksamitööd A A’i nimelt koodiga xxxx väga tõenäoliselt ei ole kirjutanud A A. Eksamitööd ei ole kirjutanud A K, V K, A S, V K, I S, M T, T R, S Z, O T, R U, A M ega J O (VII kd tl 131-138); A A suhtes 16.05.2016.a koosatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXII kd tl 199); A A 17.05.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXI kdI tl 204); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud A A nimelt (XXXII kd tl 205); A A nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõtetega, millisest nähtub, et eksam on sooritatud 17.05.2015 tulemusele 88, sellekohane tunnistus väljastati 15.06.2015 (XXXII kd tl 206).

Tunnistajana 23.08.2017 .a istungil üle kuulatud R Pi ütlustega selles, et tunneb LJUBOV GENRIHSONi, kuid on näinud teda vaid ühel korral. Teadis teda M nime alt. Tuttavad xxxx ütlesid, et tema kaudu saab passi, tunnistajal oli vaja alalist elamisluba. Kohtus Mga üks kord, andis talle üle oma juhiloa. M oli koos sõbrannaga, kes ütles tunnistajale, et jäta igaks juhuks oma juhiload nende kätte. Tunnistajal oli vaja eesti keele eksamit selleks, et saada alalist elamisluba. M ütles, et teenus on tasuline, alalise elamisloa saamine pidi maksma 5000€. Dokumendid andis ta üle augustis, siis sõitsid nad mehega Eestist ära, kui 4-5 kuu pärast tagasi tulid, siis said teada, et M on juba uurimise all. Andsid LJUBOV GENRIHSONile 1000€. Kui ta käis politseis, siis öeldi talle, et tema eest on eesti keele eksam sooritatud, ta sisenes ID kaardi abil ja nägi kinnitust, et eksam on sooritatud, punktid olid väga kõrged. Kohtuliku uurimise käigus väidab, et kohtus vaid ühel korral, kuid pärast eeluurimisel antud ütluste avaldamist vastuolude tõttu kinnitab, et käis ka xxxx teeninduses koos Li ja tema sõbrannaga. Et tunnistaja läks sisse, siis tuli tema sõbranna ja nad koos Liga suhtlesid teenindajaga, tunnistaja istus kõrval, kuulis, kuid ei mäleta, mida räägiti. Vastuseks LJUBOV GENRIHSONi küsimusele selgitas tunnistaja, et mitte tema ise ei andnud LJUBOV GENRIHSONile 1000€, vaid tema abikaasa. 30.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx R Pi juhiluba nr xxxx (VI kd tl 39); 16.05.2016.a. kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, R P elamisloa koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud R P ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 250-255); 11.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxxtuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 17.05.2015.a eesti keele B1-taseme eksamitööd R P’i nimelt koodiga xxxx ei ole kirjutanud R P, A K, V K, A S, V K, I S, M T, T R, S Z, O T, R U, A M ega J O (VII kd tl 201-208); R Pi suhtes 16.05.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega (XXXIV kd tl 120); R P 17.05.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (XXXIV kd tl 121); Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud R Pi nimelt (XXXIV kd tl 122); R Pi nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest nähtub, et eksam on sooritatud 17.05.2015.a tulemusele 95, 15.06.2015.a väljastati sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 123).

17.11.2015.a kahtlustatavana ülekuulamisel andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et A A kunagi tuli tema juurde ja palus tal eesti keele eksamiga aidata. A eesti keele eksami sooritas arvatavasti S Z. A ja S Š ei maksnud talle midagi, maksid O Tle, samas möönab, et ilma temata ei oleks kumbki neist O Tle raha kandnud. Tema korraldas nii A kui ka Š eest eesti keele eksami andmise. A. A andis talle oma dokumendi, ta läks salongi xxxx vastas ja küsis L (B), kas tema mees (A S) ei tahaks minna eksamit tegema. Mõnele inimesele, kes eksamit tegi, võis anda 100€, mõnele 150€ eksami tegemise eest. Kes talle võlgu olid, neile pakkus, et kustutab võla. Pakkus keeleeksami tegemise võimalust teiste isikute eest erinevates kohtades ja isikutele nt kasiinos või mujal. Isikud soovisid ise keeleeksamit tegema minna, et raha saada, tema ei sundinud kedagi (XXXVI kd tl 58-59). 09.12.2015.a kahtlustatavana ülekuulamisel andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et ta ei saanud aru, et teeb midagi ebaseaduslikku, ta tahtis inimesi aidata, inimesed palusid ja tema lihtsalt aitas. Need, kes eksamil käisid, olid õnnelikud, et said raha eest eksameid teha. 17.05.2015.a episoodiga seoses teab, et I S tegi eksami Ž Na eest, kuna nad on välimuselt sarnased. I S teeb eksameid vähemalt kaks aastat, tahab kogu aeg minna. M T läks eksamit tegema K eest viimase juhiloaga. M T maksis ta 500€, kuigi K talle ei maksnud (XXXVI kd tl 25). 13.09.2015 eksami kohta andis LJUBOV GENRIHSON sama ülekuulamise käigus ütlusi selles, et kui eksamitulemused olid teada, siis helistas ta sellele armeenlannale, kelle eest A (M) käis eksamit sooritamas. Palusid kontrollida tulemust, armeenlanna nimi oli kas A või A (tegelikult A A) ja tema mehe nimi R. Nad said nende inimestega kokku xxxx rannas. Tema sõidukis andis R talle 3000€, seepärast nii palju, et muidu ta mustadega ei tegele. Pärast seda läks ta kõikidele eksami tegijatele raha jagama – kasiinosse Sle (M) viis ta 500€, M T andis osade kaupa 200€, siis 100€ ja lõpuks viisid töö juurde veel 200€. A K, hüüdnimega B, on neil staažikas eksamisooritaja, teda polnud vaja kontrollida, kas eksam on hästi sooritatud. A tahtis palju raha saada. Tema (LJUBOV GENRIHSON) otsis rohkem usaldusväärseid inimesi eksameid tegema, kes ei oleks joodikud või narkomaanid, sest inimene ei saa ju anda dokumenti sellise inimese kätte, kes ei ole usaldusväärne. A palus ammu, et saaks eksameid teha, aga sai ainult ühel korral, sest tüdrukutel pole eksameid vaja teha, enamasti õpetajatel, kes on juba vanemad. Nende eest käisid eksameid tegemas I S ja O T. P (V K) käis eksamit tegemas taksojuhi Š eest. 29.08.2015.a ja 13.09.2015 episoodidega seoses selgitas LJUBOV GENRIHSON, et V K ei tahtnud minna eksamit tegema, sest ta on väga aus ja seaduskuulekas, kõrgharidusega korralik poiss. K, isa ja poeg, olid aga talle võlgu. Nad tegid eksami ära, pärast seda tahtis LJUBOV GENRIHSON neile raha anda, nad keeldusid. A sai eksami sooritamise eest tema käest 100€ ja Rilt saadud rahast veel 100€. A Si osas on LJUBOV GENRIHSON andnud ütlusi selles, et nad (A S ja tema naine J B) on talle võlgu juba 25 aastat, A S oli nõus hakkama eksameid tegema. S tegi eksami V Vi eest, kes oli maksnud LJUBOV GENRIHSONile ainsal korral, kui nad kohtusid 2000€, pannes raha tema auto kindalaekasse. Verhogljad jäi meelde seepärast, et LJUBOV GENRIHSON veenis teda, et ta teeks ise oma PS tundmise eksami, kuid siis helistas eelmisel päeval, et ei saa tulla ja LJUBOV GENRIHSON pidi poole ööni otsima inimest, kes tema eest eksamit teeks. V K on ainult mõnel korral käinud eksamit tegemas, sest tema välimuse tõttu on teda keeruline kasutada. M (Š) on tal kahel korral juukseid värvinud. D K eest käis eksamit tegemas S Z, kes tegi üldse väga palju eksameid, iga eksami eest andis LJUBOV GENRIHSON talle 100€, sest muidu ei oleks ta eksamitele läinud. 26.09.2015 käis O T eksamit sooritamas ühe õpetaja eest (N F), teise õpetaja (S V) eest sooritas B2 kategooria eksami I S (XXXVI kd tl 26-28). Samas protokollis väidab LJUBOV GENRIHSON, et O T leidis need õpetajatest kliendid, nad andsid dokumendid otse Ole ja ka maksid talle ning O tutvustas üht õpetajat baaris, öeldes, et

kohe tuleb üks õpetaja, kes on ka massöör. Need LJUBOV GENRIHSONi ütlused ei haaku teiste kogutud tõenditega, eelkõige jälitustoimingu protokollis 14.01.2016 fikseeritud vestlusega sõiduautos LJUBOV GENRIHSONi ja S V vahel 30.06.2015 (XII kd tl 145-159), kus LJUBOV GENRIHSON lepib S Vga kokku eksami sooritamises tema eest, küsib tasuks 1500€ ja juhendab S Vt, kuidas edaspidises suhtluses konspireerida, et kuidas LJUBOV GENRIHSONile paremini meelde jääks, kes S V on: „Kes sa mul oled. Aga ma isegi ei tea, ütle, et masseerija juurest, jah?“ (XII kd tl 152). Alles pärast seda, kui LJUBOV GENRIHSON on oma sõidukis S Vle väga pikalt selgitanud, kuidas eksamite sooritamine toimub, liitub nendega O T (XII kd tl 157). Seega on LJUBOV GENRIHSONi ütlused osas, milles ta väidab, et O T tegeles ainuisikuliselt õpetajatest klientide N F ja S V eksamite korraldamisega alates klientide leidmisest neilt raha võtmise ja eksamite korraldamisega, ei ole tõesed, ei haaku teiste tõenditega ja kohus jätab need selles osas tõendikogumist välja. 09.12.2015.a kahtlustatavana ülekuulamisel andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et eksameid käis andmas ka L T tütar hüüdnimega B, kes töötas xxxx. Käis eksameid tegemas vist kolm korda, kindlasti O K eest (XXXVI kd tl 29; O K eest käis eksameid andmas J O). 10.12.2015.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et S Z maksis ta eksami eest 100€ (XXXVI kd tl 12), I Sle ei maksnud aga midagi (XXXVI kd tl 13). Alates 1.maist 2015.a kuni kuritegeliku ühenduse liikmete kinnipidamiseni 2015.a oktoobris koguti isikute suhtes tõendeid ka jälitustoimingutega. Üheaegselt teostati nii isikute varjatud jälgimist, nende kasutuses olevate sidevahendite kaudu peetavate vestluste pealtkuulamist, kui ka pealtkuulamist isikute asukohas. Jälitustoimingutega kogutud tõenditest nähtub, et isikud toimetasid oma ebaseadusliku tegevusega seoses „klientide“ eest eksamite sooritamisega igapäevaselt, suheldes telefoni teel, kohtudes erinevates kohtades xxxx või sageli ka LJUBOV GENRIHSONi autos. Tänu jälitustoimingutega kogutud tõenditele on selles kriminaalasjas täpselt tuvastatud, kuidas toimus LJUBOV GENRIHSONi poolt eksamite korraldamise skeem. Samas nähtub jälitustoimingutega kogutud tõenditest väga selgelt, kui keeruline ja kompleksne oli LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud xxxx logistika seoses eksamite korraldamisega, kui palju inimesi selle skeemi jaoks töötas ning kui palju sellises viisil teeniti kuritegelikku tulu. Eksamite tavapärane hind on 2500€ ühe eksami eest (vt LJUBOV GENRIHSONi kõne 20.08.2015.a A Piga XX kd tl 141), kuid võib sõltuda ka sellest, kuidas LJUBOV GENRIHSON konkreetsesse inimesse suhtub (vt näiteks LJUBOV GENRIHSONi kõne 18.08.2015 V Kga, kellele öeldi, et põhiseaduse eksam on 1000€ miinimum), mõnel juhul lausa tasuta (vt S K ütlused: „nende käest, kes tundsid D Gi, ta raha ei võta“ või siis tunnistaja A Si ütlused selles, et L tahtis teha tema abikaasale eksameid „kingituseks“). Alates septembrist 2015.a eesti keele eksami hind tõusis 3000€ peale, see nähtub näiteks LJUBOV GENRIHSONi kõnest A I, et ainult keele eksami eest küsitakse nüüd 3000€. Sama summa teatab LJUBOV GENRIHSON ka oma 18.08.2015.a kõnes V K, öeldes: „Sa võta arvesse, et keel maksab kolm tuhat.“ Eesti keele eksami hinna tõusust 2000-2500€ kolme tuhande euroni räägib ka tunnistajana üle kuulatud A A. LJUBOV GENRIHSONi tegevust eksamite korraldamisel ja eksamitele minejate värbamisel näitab väga ilmekalt see, kuidas ta sisuliselt viimasel tunnil, päev enne 29.08.2015.a toimuma pidanud PS ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamit otsib uut inimest, kes V V eest PS tundmise eksamile läheks. Sündmuste jada saab alguse LJUBOV GENRIHSONi kõnest 28.08.2015.a V Gile (XX kd tl194-195), millest nähtub, et homme, s.o 29.08.2015 LJUBOV GENRIHSONi sõnade kohaselt lähevad „mul poisid homme xxxxx, eksamile ... ja praegu üks helistab kiiresti, et kutsuti xxxx... Aga sina oled temaga sarnane. Võib-olla käid, teed xxxx ära?

Seal arveldame.“ V G kahtleb, et ta ei mäleta enam, mispeale LJUBOV GENRIHSON ütleb muuhulgas „ ...aga nii vot, igaks juhuks, mõtlen, proovi. Proovida võib alati. Ütlen alati, et jumal armastab mind. Noh, mõtlen, et meenus et V on sarnane.“ Lepivad kokku, et kohtuvad samal päeval hiljem, siis V G annab vastuse, kas tal on aega minna ja LJUBOV GENRIHSON ütleb, et ta peab kasvõi vaatama, võrdlema, dokumenti näitama või midagi ning et ta on poole viie ajal xxxx tanklas, kust võtab peale ühe poisi, kelle viib salongi xxxx värvimisele, lõikusele. Poole kuue ajal on ta juba salongis. Samal päeval teeb LJUBOV GENRIHSON kõne ka S Mile, et oleks homme kell 10.00 kiiresti vaja minna konstitutsiooni eksamile, et „vot mul kiiresti vaja. Tellimus tuli.“ M vastab, et ta ei saa, ta on tööga hõivatud, kuid et ta võib põhimõtteliselt inimese leida (XX kd tl 196-197). LJUBOV GENRIHSONi järgmisest telefonikõnest M Tiga selgub, et noormehe, kelle ta peab poole viie ajal peale võtma ja salongi juukseid värvima viima, on A K, hüüdnimega B. Hiljem samal päeval helistab LJUBOV GENRIHSONile tagasi S M, kes on leidnud inimese, kes võiks eksamile minna 29.08.2015, kuid nad tahavad LJUBOV GENRIHSONiga kohtuda, selleks lepitakse kokku kohtumine salongis xxxx (XX kd tl 198199). Eksamite korraldamist, inimeste värbamist, nende välimuse muutmist, eksamile saatmist jms nimetab LJUBOV GENRIHSON oma tööks. See tuleb välja 28.08.2015.a kella 17.49 alanud telefonikõnest LJUBOV GENRIHSONi ja D Ti vahel. Viimane helistab, sest tema isikut tõendav dokument on seoses järgmisel päeval toimuva eksamiga LJUBOV GENRIHSONi käes ning tal on seda pärast eksamit kiiresti tagasi vaja, sest peab ära sõitma. LJUBOV GENRIHSON palub T helistada uuesti kas õhtul hiljem või järgmisel päeval, öeldes: „Sa mulle täna täiesti.. Me istume siin kümne inimesega, arutame. Aga sina ronid, vot, valele joonele... ei ole vaja töö ajal, praegu on töö aeg, meil on töö. Tööatmosfäär, hulk inimesi.“ (XX kd tl 201). Tegelikkuses viibis LJUBOV GENRIHSON sel ajal ilusalongis xxxx, kus olid kogunenud xxxx liikmed, kes arutasid järgmisel päeval toimuva eksamiga seotud küsimusi ning kus juuksur valmistas A Ki välimust ette. Varjatud jälgimisega on fikseeritud LJUBOV GENRIHSONi ja temaga kuritegelikult seotud isikute tegevus 29.08.2015.a ajavahemikul kella 09.10-12.15 xxxx asuva xxxx baari ees ja Xxxx hoones. Nimetatud kuupäeval kell 10.00 toimus xxxx, Xxxx asuvas Xxxx Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam, mille süüdistuse kohaselt sooritas M T A Ki eest, A S V Vi ning V K D Ti eest. Kell 09.10 on LJUBOV GENRIHSONi sõiduk xxxx pargitud nimetatud asukohas, hetk hiljem saabus kohale M T, kes istus samuti sellesse sõidukisse. Kell 09.14 väljus xxxx tagaistmelt tundmatu meesterahvas (V), kes jäi sõiduki taha seisma ning LJUBOV GENRIHSON väljus juhikohalt ja istus tagaistmele M Ti kõrvale. xxxx juhi kõrval istus I S. Kell 09.26 ajal jõudis oma autoga kohale V K. Kell 09.49 jõudis kohale A S. Veel saabusid kohale M T ja S R. LJUBOV GENRIHSON andis neile kokkumurtud paberilehe ja Tle veel pangakaardile sarnaneva eseme, misjärel M T ja S R läksid üle tee xxxx poole ja sisenesid koolimajja, kus läksid esimesel korrusel klasside nr xxxx ja xxxx uste juurde, mis olid suletud. Klassi uste kõrval olid eksaminandide nimekirjad. Kell 09.45 sisenes koolimajja I S, kes jäi samade klasside juurde ootama. Kell 09.49 sisenes koolimajja T, enne eksami algust seisid V ja K klasside xxxx ja xxxx uste juures, kontrollisid nimekirjadest nimesid ja jäid ootama. Kell 09.50 hakati eksaminande laskma klassiruumidesse, V, R, T sisenesid klassi xxxx, K sisenes klassi xxxx. Kuhu sisenesid T jA S, seda ei fikseeritud. S aga läks seejärel LJUBOV GENRIHSONi juurde xxxx. Kell 10.21 väljus koolimajast K, 10.24 V, 10.38 S, 10.39 R, 10.41 T. Kõik isikud vestlesid LJUBOV GENRIHSONiga, fikseeriti, kuidas R andis G midagi ning sõitis seejärel minema, samuti on fikseeritud, kuidas G andis midagi T, kes seejärel samuti ära sõitis. Sel päeval käisid eksameid andmas ka K D ja J Ga (XXII kd tl 56-59).

Veel nähtub jälitustoimingutega kogutud tõenditest xxxx liikmete ja nendega kuritegelikult seotud isikute analoogne toimetamine enne 13.09.2015.a eesti keele taseme eksamit. Varjatud jälgimisega on fikseeritud LJUBOV GENRIHSONi ja V Si kohtumine xxxx maja päev enne eksamit, 12.09.2015 kell 10.02 ning see, et Ž Na andis kell 10.16 V Sile üle paberid ja juhiloa suuruse eseme (XXII kd tl 60). Samas jälitustoimingu protokollis on fikseeritud samal kuupäeval xxxx asuvas ilusalongis xxxx toimunu. Kella kümne paiku hommikul olid ilusalongis J B, M S, Ž Na ja LJUBOV GENRIHSON, kes suhtlesid omavahel. Kell 10.15 sisenes ilusalongi S M, misjärel LJUBOV GENRIHSON võttis kätte juhiloa sarnase eseme ja näitas seda J B ja osutas S Mile. Kell 11.10 fikseeriti, et ilusalongis viibivad A K ja V K, kellele M Š tegi juuksehooldust (XXII kd tl 60-61). Tõendatud on, et järgmisel päeval, so 13.09.2015.a läks V K sooritama eesti keele tasemeeksamit V Si eest, S M A T eest ja A K V Ai eest. Lisaks neile sooritasid 13.09.2015 keeleeksamit LJUBOV GENRIHSONi korraldusel veel S Z, A S, J O, M T, V K ja A M, seega kokku üheksa inimest. 13.09.2015 eksamipäeval toimunu on fikseeritud 06.05.2015.a jälitustoimingu protokollis, teostati LJUBOV GENRIHSONi varjatud jälgimist. Jälitustoimingut on alustatud kell 9.26 ajal xxxx asuva xxxx baari ees, kus viibis LJUBOV GENRIHSON. Fikseeritud on teiste xxxx liikmete ja nendega kuritegelikult seotud isikute saabumine kohtumispaika, nende omavaheline suhtlus enne eksamit, kella 09.34 paiku on näha, kuidas LJUBOV GENRIHSON võrdleb enda käes oleva juhiloa pilti A Siga. Edasi jälgitakse eksamit sooritavate isikute liikumist Xxxx koolimajja ja nende tegevust seal. Lisaks neile sisenevad koolimajja ka O T ja I S, kes eksameid ei soorita. Neist esimene väljub majast kell 09.50, kuid I S väljub koolimajast peale eksamite algust, kell 10.00 (XXII kd tl 61-62). Kell 10.33 sõidutas A R oma autoga xxxx LJUBOV GENRIHSONi, O T ja I S xxxx territooriumilt minema, LJUBOV GENRIHSON ja O T väljuvad sõidukist xxxx maja ees, kus LJUBOV GENRIHSON käib korteris ja seejärel istuvad koos O Tga LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olevasse sõidukisse xxxx ja sõidavad minema. Varjatud jälgimise käigus on fikseeritud ka fakt, et LJUBOV GENRIHSON võtab kella 11.1311.19 ajal xxxx asuvast Swedpanga pangaautomaadist välja sularaha, fikseeriti, et pangaautomaadi juurest ära tulles hoidis LJUBOV GENRIHSON käes mitut 50-eurost rahatähte. Pärast seda sõideti tagasi xxxx baari juurde, kuhu jõuti kell 11.32. Edasi on jälitustoiminguga fikseeritud eksamile läinud inimeste naasmine Xxxx koolimajast, nende suhtlus LJUBOV GENRIHSONiga, kell 13.00 ajal on fikseeritud, kuidas LJUBOV GENRIHSON annab M Tile 50-eurose rahatähe, pärast mida O T ja M T lahkuvad (XXII kd tl 63-64). Swedbank AS 22.10.2015.a vastusest päringule nähtub, et 13.09.2015.a ajavahemikul kella 11.13-11.19 paiku kasutati sularahaautomaadis HAN00051 D D Gi pangakaarti, millega vaadati esmalt kontojääki, püüti välja võtta sularaha 500 eurot (limiit ületatud), võeti sularaha 300 eurot, püüti välja võtta sularaha 300 eurot (limiit ületatud) ja vaadati konto väljavõtet (III kd tl 194). 26.09.2015 eksamipäeval toimunu on fikseeritud 06.05.2015.a jälitustoimingu protokollis, teostati LJUBOV GENRIHSONi varjatud jälgimist. Jälitustoimingut on alustatud kell 08.54 ajal mil LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olevat sõidukit xxxx märgati xxxx jaama lähedal. Kell 09.14 parkis nimetatud sõiduk xxxx asuva xxxx baari juures, sõidukis viibisid LJUBOV GENRIHSON, O T ja I S. Kohale saabusid ka S Z, J B ja A S Fikseeritud on kuidas J B kella 09.33 ajal sätib S Zi juukseid želeega soengusse, samal ajal hoiab LJUBOV GENRIHSON J B ees avatud passi formaadis dokumenti. Kell 09.35 ajal ulatas LJUBOV GENRIHSON selle sama dokumendi S Zile, kes pani selle tagataskusse. Samuti on fikseeritud, kuidas LJUBOV GENRIHSON hoiab käes ID-kaardi suurust dokumenti ja võrdleb seda A Siga, annab

dokumendi seejärel S kätte. Hiljem sisenevad eksamit sooritama minevad I S, O T, A S ja S Z Xxxx koolimajja (XXII kd tl 65-66). Kohtu hinnangul on eelpool analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud see, et LJUBOV GENRIHSONi organiseeris SA xxxx poolt korraldatavate eesti keele tasemeeksamite ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite sooritamist teise isiku poolt. LJUBOV GENRIHSON organiseeris isikute tähtsa isikliku dokumendi üleandmist, kas isiklikult või kellegi vahendusel neile isikutele, kes olid nõus teise isiku eest eksamit sooritama. LJUBOV GENRIHSON kallutas eksami tegijaid teiste isikute eest eksameid sooritama, tähtsat isiklikku dokumenti kuritarvitama ja eksamil allkirju võltsima, tasudes eksami tegijatele kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest või muu vastuteene osutamisega. Sellisteks isikuteks, kes teiste eest eksameid sooritasid olid süüdistuse kohaselt I S, O T, S Z, A K, A S, M T, J O, V K, V K, T Rn, R U, A M, S M ja ka teised, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikud. Eksamite sooritamine teiste isikute eest, teisele isikule kuuluva tähtsa isikliku dokumendi kasutamine ja dokumentide (eksamitööde) ja teiste isikute allkirjade võltsimine nende poolt on eelpool refereeritud tõenditega tõendamist leidnud. LJUBOV GENRIHSONi süüdistatakse kuriteost osavõtus, täpsemalt kuriteole kihutamises KarS § 22 lg 2 mõttes. LJUBOV GENRIHSONi tegevuses seoses eksamite andmise korraldamise ja isikute kallutamisega kuritegusid toime panema on läbivalt tuvastatav ühetaoline käitumisviis. Otsitakse ja leitakse kliente, kes sooviksid sooritada eesti keele tasemeeksamit või Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse eksamit, kuid ei ole ise, kas siis vähese keeleoskuse tõttu või muudel põhjustel, võimelised eksamit sooritama, kuid on valmis eksamite sooritamise eest tasu maksma. Kliendid jõuavad LJUBOV GENRIHSONini, kas tuttavate kaudu, läbi kuritegeliku ühenduse liikmete kontaktide, samuti värbavad juba teenust kasutanud inimesed uusi kliente jne. Klient kohtub LJUBOV GENRIHSONiga, keda enamus temaga suhelnud inimesed teavad Mna. Lepitakse kokku millist teenust klient vajab (nt kas ainult eesti keele kategooria eksam, elamisluba või kogu pakett EV kodakondsuse saamiseks), lepitakse kokku hind, enamasti tasumisega pärast seda, kui soovitud tulemus on käes. Eksami tegemiseks tuli LJUBOV GENRIHSONi kätte anda isikut tõendav dokument, võimalusel erinevad dokumendid, sest pildid on erinevad ja et oleks parem valida sarnast isikut. Eksamite tegemisel teiste isikute eest kasutas LJUBOV GENRIHSON oma kuritegeliku ühenduse liikmeid, kellest mitmed käisid eksameid andmas korduvalt, S Z lausa neljateistkümnel korral. Samuti leidis ta isikuid oma tutvusringkonnast, kellele tegi ettepaneku sooritada eksameid teiste isikute eest. Motiivid, miks inimesed nõustusid minema teiste isikute eest eksameid andma, olid erinevad, näiteks S Z oli LJUBOV GENRIHSONile suure summa võlgu, pidi seepärast tema heaks töötama, Isikute välimust, kes teiste eest eksamile läksid, seati vastavalt dokumendifotole, selleks kasutas LJUBOV GENRIHSON Xxxxi teenuseid. Eksamipäeval koguneti kooli lähedal xxxxx tänaval, enne eksami algust andis LJUBOV GENRIHSON eksamile minejatele kätte selle isiku isikut tõendava dokumendi, kelle eest konkreetne inimene eksamit sooritama läks, xxxx liige I S käis vähemalt kahel varjatud jälgimisega fikseeritud korral koolimajas sees ilmselt veendumaks, et isikud ikka eksamiruumi siseneksid ja pärast eksami sooritamist tulid inimesed taas LJUBOV GENRIHSONi juurde, kes ootas neid kokkulepitud kohas ja kelle kätte tuli kohe tagastada teise isiku isikut tõendav dokument. LJUBOV GENRIHSON maksis eksamil käinud inimestele tasu. Nii näiteks on O T oma ütlustes kinnitanud, et tema sai iga eksami tegemise eest 50€, LJUBOV GENRIHSON ise otsustas, kui palju ta kellelegi maksis. S Z oma ütlustes kinnitas, et eksamite sooritamise eest sai ta mõnikord 100€, üks kord ka 200€ jne. Raha maksmist eksamil käinud isikutele ja selle võimalikku suurust kinnitab ka eelpool viidatud Swedpanga tõend, kust nähtus, et eksamipäeval 13.09.2015.a tahtis LJUBOV GENRIHSON oma tütre kontolt välja võtta 500€, kuid ei saanud,

kuna see summa ületas limiiti. Sel päeval käis tema korraldusel eksameid tegemas kokku üheksa inimest. Kuigi jälitustoimingutega koguti tõendeid vaid kuue kuu jooksul enne xxxx liikmete kinnipidamist, on kohtul piisav alus arvata, et sama skeemi järgi toimus eksamite tegemine ka enne 1.05.2015.a, seda on tegelikult möönnud pealtkuulatud kõnedes ja vestlustes ka LJUBOV GENRIHSON ise (vt nt vestlus sõiduautos LJUBOV GENRIHSONi ja S V vahel 30.06.2015 (XII kd tl 145-159), kus LJUBOV GENRIHSON ütles S Vle: „Jah B2, B1, mul käivad palju aastaid ühed ja samad 5 inimest. Nemad juba kõik sooritavad 100 palli peale.... Ma üritan muidugi seal üks-ühele sobitada—soengud, salong“). Kohtu hinnangul on tõendatud, et LJUBOV GENRIHSON kallutas I St, O Tt, S Zi, A Kit, A Si, M Ti, J Ot, V Kit, V Kit, T Rni, R Uit, A Mt, S Mit ja teisi, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikud toime panema õigusvastaseid tegusid –dokumendi võltsimist ja teisele isikule kuuluva tähtsa isikliku dokumendi kasutamist, tekitades neis tahtluse kuritegu toime panna. Ilma LJUBOV GENRIHSONi panuseta ei oleks need isikud kuritegusid toime pannud. Kohtu hinnangul tegutses LJUBOV GENRIHSON isikuid kuriteo toimepanemisele kallutades kavatsetult, kuna tema tegevuse eesmärk oli, et tema „kliendi“ eest, kes maksis või pidi tulevikus maksma talle raha selle eest, et saada vajalik dokument (kas eksamitunnistus EV pass vm) saaksid eksamid sooritatud. Kuna ta ei saanud seda (eksameid teise isiku eest) teha ise, siis pidi ta värbama inimesed, kes seda teevad ning kes on nõus sellega, et teise isiku eest eksameid tehes peavad nad toime panema kuriteo. Olles need inimesed värvanud, tegi ta kõik endast oleneva, et nende poolt toime pandav kuritegu saaks lõpule viidud, eksam sooritatud, selleks kasutas ta professionaalide abi inimeste välimuse korrigeerimisel, dokumendifotoga sarnasemaks muutmisel, eksamipäeval andis neile kätte teiste isikute dokumendid ning hiljem korjas need taas enda kätte ning maksis kuriteo toime pannud isikutele selle eest tasu. Sellise tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 349 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisele kallutamise, eesmärgiga vabaneda kohustusest. Samuti pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele kallutamise. IV KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu - kuritegeliku ühenduse loomine, juhtimine ja sinna liikmete värbamine ja LJUBOV GENRIHSONi tegevuse lõplik kvalifikatsioon LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus selles, et tema lõi ja juhtis kuritegelikku ühendust ning värbas sinna liikmeid, selle KTÜ tegevus oli suunatud KarS §-s 296 lg 1; §-s 294 lg 2; §-s 298 lg 2; §-s 344 lg 1, §-s 347 lg 1, §-s 348 lg1, §-s 349, §-s 209 lg 1 sätestatud esimese ja teise astme kuritegude toimepanemisele. LJUBOV GENRIHSON ja kuritegeliku ühenduse liikmed tegutsesid kuritegeliku ühenduse huvides kuni nende kinnipidamiseni 2015. aasta 27.oktoobril. Kahtlustatavana ülekuulamistel LJUBOV GENRIHSON end xxxx loomises, juhtimises ja sinna liikmete värbamises süüdi ei tunnistanud, öeldes, et ainuüksi nimetus – kuritegelik ühendus – on kõhedust tekitav. Tema aitas inimesi üksnes keeleeksami sooritamisel, ülejäänuga tegeles Ü L. Suhtles Ü Le ja M Paga juba enne seda, kui xxxx ühendati politseiga, nad töötasid

siis veel xxxx majas. M P hakkas talle andmebaasist infot edastama, Ü L töötas tema heaks, tõi talle pakkide kaupa kleepse elamislubadele, tal oli palju rohkem infot arvutis, kui Ml. Viimasel ajal hakkas Ü valetama ja rohkem raha nõudma (XXXVI kd tl 6-9). Harju Maakohtus 10.07.2017.a toimunud kohtuistungil keeldus Ü L tunnistajana ülekuulamisel ütluste andmisest ning kohus võttis prokuratuuri taotlusel vastu ja avaldas tema poolt eeluurimisel antud ütlused. Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a andis Ü L ütlusi selles, et ta tunneb LJUBOV GENRIHSONi alates 1997.a, esialgu rahalisel eesmärgil mingit teenust talle ei osutanud. Abistas selliselt, et koostas tema jaoks kirju, väljastas andmeid politsei infosüsteemist MIS. Ü L olid eraelus rasked ajad, jäi ilma kodust, elas üürikorterites. LJUBOV GENRIHSON andis talle laenu 12 000 eurot, mis on tagasi makstud, kuid LJUBOV GENRIHSON väidab, et laenuleping on kadunud ning ta pole tagasimakseid teinud. Kui mingit informatsiooni oli vaja või kirja koostada, siis helistas talle LJUBOV GENRIHSON ja andis teada, et keegi tuleb materjalidele järele. Tema juures on käinud Ž Na ja üks prillidega meesterahvas. Teab, et LJUBOV GENRIHSON suhtles M Paga. Kes töötas LJUBOV GENRIHSONi heaks Xxxx teeninduses, ta ei tea, kuid läbi V Mi sai teada, et keegi seal oli. Teadis, et LJUBOV GENRIHSON aitas inimestel eksamite sooritamisega. LJUBOV GENRIHSONi elektriarved tulid tema e-mailile, kuna ta vahendas LJUBOV GENRIHSONi ja pankrotihalduri vahelist suhtlust (XXIV kd tl 117-124). Kahtlustatavana ülekuulamisel 15.12.2015.a andis Ü L ütlusi selles, et LJUBOV GENRIHSON jättis oma klientidele mulje, et tema otsustab elamisloa andmise ja mitteandmise üle. Seetõttu võisid tema poole pöörduda ka need isikud, kellel oli kõik korras ning kes ei vajanud kõrvalist abi. Teab, et LJUBOV GENRIHSON küsis V Milt elamisloa eest 10000 eurot ja lisaks veel 1000€ tema – Ü Le jaoks, kuid ilma tema teadmata. Tema sellist raha ei küsinud ega saanud. Kuritegeliku ühenduse osas andis Ü L ütlusi selles, et ta ei tea, kui kaua kuritegelik ühendus on toiminud. Esialgu teadis vaid, et LJUBOV GENRIHSON aitas inimesi dokumentide vormistamisel, kuid alates 2000.a on tal teadmine, et LJUBOV GENRIHSON teeb seadusevastaseid toiminguid dokumentide taotlemisel. Alles siis, kui ta juba politseis töötas, alates 2012.a, sai ta täpsemalt teada, et paljud xxxx saatkonna tõendid võivad olla võltsitud. LJUBOV GENRIHSON aitas illegaale vormistada ja kiitles, et tal pole probleemi vajalikke arstitõendeid organiseerida. LJUBOV GENRIHSON lubas klientidele, et Eesti kodakondsuse taotlemisel on võimalik jätta alles ka Venemaa kodakondsus. Selleks võltsiti Venemaa saatkonna tõendeid (XXIV kd tl 131-132). Kahtlustatavana ülekuulamisel 23.09.2016.a andis Ü L ütlusi selles, et töötles LJUBOV GENRIHSONi palvel andmeid andmebaasidest, tõlkis erinevaid dokumente, valmistas ette kirju. Milleks täpselt LJUBOV GENRIHSONil andmebaasidest pärit andmeid kasutas, ta ei tea. Tunnistas oma süüd väljatrükkide tegemises ja nende edastamises LJUBOV GENRIHSONile süüdistuses loetletud isikute osas. Eitab kuritegelikku ühendusse kuulumist, on andmeid väljastanud ebaseaduslikult alates 2001.a. Ei teadnud, et LJUBOV GENRIHSON tegeleb altkäemaksu andmisega. Teab, et LJUBOV GENRIHSONil oli veel tutvusi politseis, M P ja xxxx teeninduses L M. Samuti olid tal käskjalad, üks mees ja üks naine, kes dokumente sisse andsid. Mehe nimi oli S. Ka oli tal tutvusi xxxx teeninduses, keegi, kelle juures dokumente sisse annab. Tunnistab, et ta on saanud lisaks 12 000 kroonile LJUBOV GENRIHSONilt veel laenu, millest osad on tagasi maksmata, kuid laenulepingud on vormistatud teiste isikute (A S, L S, T R) nimele, kuigi raha andjaks oli LJUBOV GENRIHSON. Kohtuistungil 10.07.2017.a tunnistajana ülekuulatud M P andis ütlusi selles, et tal ei tulnud pähegi, et see võiks mingi grupeering olla, tema lihtsalt aitas LJUBOV GENRIHSONi ja viimane aitas teda.

Kohtuistungil 02.08.2017.a tunnistajana ülekuulatud A K ei andnud ütlusi kuritegelikku ühendusse kuulumise kohta, mitte selle pärast, et ta oleks keeldunud ütluste andmisest, vaid seetõttu, et temale ei esitatud riikliku süüdistaja poolt ühtegi sellekohast küsimust, küsitleti vaid eksamitel osalemise kohta. Kahtlustatavana üle kuulatud Ž R andis ütlusi selle kohta, et umber 2014.a tekkis tal arusaam, et LJUBOV GENRIHSONi heaks töötab grupp inimesi, kuhu ka tema kuulub. LJUBOV GENRIHSON kiitles kogu aeg, et tal on palju tuttavaid mõjukaid inimesi, ka xxxx (xxxx). See võis olla M P. Samuti pidi olema üks uurija, aga kes, seda ta ei lenud. Tema jaoks töötas veel terve hulk vahendajaid, ise puutus ta kokku I S, S Zi ja O Tga. Samal ajal kui ta sai aru, et kuulub mingisse suuremasse gruppi, jõudis talle kohale, millesse ta ennast seganud on. Kuna oli tolleks ajaks juba raha saanud, ei näinud ta võimalust, kuidas seda olukorda lahendada (XXIV kd tl 92). Hilisemates ütlustes selgitas, et tunneb ühenduse liikmetest lisaks eelpool nimetatutele veel J Lt ja J Bt, kuid ei teadnud, et viimane on LJUBOV GENRIHSONiga seotud. M Pa, L Sni ja Ü Le ei tunne isiklikult. Kahtlustatavana üle kuulatud L S ei tunnistanud kuritegelikku ühendusse kuulumist, ei saanud aru, et ta oleks sinna kuulunud (XXIV kd tl 65). Tunnistajana10.07.2017 istungil üle kuulatud I S andis ütlusi eksamite sooritamise ja teenindustes käimise ning ankeetide täitmise koht, ütles, et LJUBOV GENRIHSON maksis talle selle eest väikeseid summasid. Eksamite sooritamine oli kuritegu, selles on ta ennast süüdi tunnistanud, kuid muu tegevus oli igati legaalne. Kuritegelikku ühendusse kuulumise kohta vastas I S LJUBOV GENRIHSONi küsimusele, et neid sunniti alla kirjutama kuritegelikule ühendusele. Kohtu täpsustavatele küsimustele vastates ütles I S, et nad koos otsustasid, et mida varem see lõpeb, seda kiiremini saab uut elu alustada. Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a S Z oma süüd sisuliselt ei tunnistanud, rääkis, et on suhelnud lisaks LJUBOV GENRIHSONile, kelle jooksupoiss ta oli ja O T ja I Sga, teeninduses käis Ž R ja L Si juures, vahendas dokumente Li ja M ning Ü vahel. J Bt teab kui LJUBOV GENRIHSONi juuksurit (XXIV kd tl 170). Hilisemas ülekuulamises tunnistas ennast süüdi ka kuritegelikku ühendusse kuulumises, kuid arvas, et ta oli ühenduse liikmeks sunnitud, kuna ta oli LJUBOV GENRIHSONile võlgu ja ei saanud talle ära öelda, kui ta neid ülesandeid andis (XXIV kd tl 180). Kahtlustatavana ülekuulamisel 27.10.2015.a andis O T ütlusi selles, et ta on töötanud LJUBOV GENRIHSONi heaks, kes rääkis, et inimesed ei tea seaduseid, aga läbi tema saab kõike teha. L kutsus M või M, teab, et teda abistasid ka teised isikud, kellest oskab nimetada vaid eesnimesid – S, A, V, A, teab ka Üt, kes töötas politseis (XXIV kd tl 184). 30.10.2015.a ülekuulamisel kirjeldas O T skeemi, mile järgi L klientidega töötas ja kõikide isikute rolli selles (XXIV kd tl 192). Neid ütlusi on kohus juba varasemalt refereerinud. 28.09.2016 kahtlustatavana antud ütlustes kirjeldab O T põhjalikult kõikide isikute rolli kuritegelikus ühenduses (XXIV kd tl 209-210). Harju Maakohtus 27.10.2015.a istungil tunnistajana ülekuulamisel loobus J B ütluste andmisest ning kohus avaldas prokuratuuri taotlusel tema poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused 21.09.2016.a Selle ülekuulamisel andis J B ütlusi, et tunnistab oma süüd osaliselt, LJUBOV GENRIHSONi heaks töötab alates 2012.a, tõlgib erinevaid kirju, mis olid pärit PPAst. Hiljem hakkas dikteerima tekste mida saata. Alguses tõlkis kirju vabatahtlikult, 2012.a sai aru, et L tegeleb mingi kuritegeliku tegevusega. Siis hakkas LJUBOV GENRIHSON temalt rohkem nõudma, tema tahtis loobuda, kuid LJUBOV GENRIHSONernihson ähvardas, et tapab

ta ära. Seda tegi L Xxxxis, kus teisedki kuulsid. Aastatel 2011-2014 käis LJUBOV GENRIHSON sageli ilusalongis, kasutas seda nagu enda oma ja see ei meeldinud omanikule. Seal sai LJUBOV GENRIHSON tuttavaks ka J B emaga, O Tga. Tütar hoiatas ema, et ta ei suhtleks Liga, sest too kasutab inimesi ära. Aitas Lil dokumente tõlkida, tegi ka ühe järelepärimise karistusregistrisse. 2015.a kevadest suhtles vähem, kirjad, mida oli vaja tõlkida, tulid postkasti. Salongis kasutas L telefoni, et teha kõnesid, samuti lasti inimestel juukseid lõigata, värvida, välimust muuta, et inimesed näeksid võimalikult sarnased neile, kelle eest oli vaja minna eksamile. Tunneb ka Ž Rt alates 2012 või 2013.a, teadis, et ta töötab politseis. LJUBOV GENRIHSON kutsus Ž ilusalongi ja pakkus talle tasuta mingit protseduuri, makstes selle tema eest kinni. Li eesmärk oli Ž enda jaoks tööle värvata. Pidi ühel korral Xxxx tegema teise isiku eest eksami, oli nõus seda tegema, kuna oli LJUBOV GENRIHSONile võlgu. Kohale sõites selgus, et see inimene, kelle eest pidi sooritama, ei olnudki nimekirjas (XXV kd tl 3343). Harju Maakohtus 27.10.2015.a istungil tunnistajana ülekuulamisel loobus J L ütluste andmisest ning kohus avaldas prokuratuuri taotlusel tema poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused 21.09.2016.a. Sellel ülekuulamisel J L ei tunnista oma süüd kuritegelikku ühendusse kuulumises, ta ei ole kuritegusid toime pannud. Möönab, et vahendas suhtlust LJUBOV GENRIHSONi ja Ž R vahel, kuid ta ei teadnud, mida Ž R LJUBOV GENRIHSONi heaks teeb. Ta ei süüvinud miks oli LJUBOV GENRIHSONernihsonil vaja, et tema sellist informatsiooni vahendaks. Lõpuks hakkas L tema käes juba väga palju palveid paluma, see muutus tüütuks. Ajapikku hakkas L ka tema tööd segama. (XXV kd tl 74-80). Kõigi eelpool refereeritud ütluste xxxxlt saab teha järelduse, et sama skeemi järgi, nagu käesolevas kriminaalasjas süüdistuses, toimetas LJUBOV GENRIHSON grupis koos Ü Lega juba vähemalt alates 2001.a, M Paga vähemalt aastast 2009, samast aastast kuulus kuritegelikku ühendusse ka A K. Hiljem, kui kliente tekkis rohkem, tekkis vajadus oma kuritegelikku gruppi laiendada ja rohkem liikmeid värvata, et kasvavat klientide arvu ära teenindada. Samuti oli vaja järjest rohkem isikuid, kes eksameid teeksid, kuna ühed ja samad viis isikut ei jõudnud kogu tööd ära teha. 2011.a värbas LJUBOV GENRIHSON S Zi, 2012.a J B. O T oli xxxx-s tegev alates 2013.a lõpust või 2014.a algusest, kui kohtus LJUBOV GENRIHSONiga Xxxxis ja hakkas temaga algus ajaviiteks kaasa sõitma, hiljem juba ülesandeid täitma 2013.a värbas LJUBOV GENRIHSON Ž R. Kahtlustatavana ülekuulamisel 10.12.2015 andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi, et tunneb Ž Rt kaks aastat, kuna ta käis maniküüris Xxxxis, kuid nad ei olnud tuttavad. Ükskord läks ta J B vahetuse lõpus salongi, et Jga milleski kokku leppida, Ž R tuli just välja ja ta viis Ž koju. Ta ei teadnud, kus Ž R töötab, ei teadnud seda, et Ž käib J L juures (XXXVI tl 11). Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a andis Ž R ütlusi selles, et LJUBOV GENRIHSON tuli tema juurde väljatrükiga andmebaasist UUSIS, kuhu oli märgitud tema aadress. LJUBOV GENRIHSON soovis, et ta hakkaks tema kliente vormistama, et ta teab temast kõike, kus ta elab ja et Ž R ja tema lähedastega võib midagi juhtuda. Tasust ei räägitud, Ž R ei vastanud midagi, kuid otseselt ei keeldunud ka. Lisaks ütles LJUBOV GENRIHSON, et ta võib minna ilusalongi xxxx ja LJUBOV GENRIHSON maksab kõik kinni (XXIV kd tl 90). Andmebaasi UUSIS väljatrükid 09.03.2012 ja 14.03.2012 Ž R kohta leiti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONi elukohast ning need on talle väljastanud M P. Seega ei ole usaldusväärsed LJUBOV GENRIHSONi ütlused Ž R värbamist puudutavas osas, et tema ei teadnud, kes Ž R on ja kus ta töötab, ning et ta sattus juhuslikult salongi sellal, kui ta

oli seal ja viis ta autoga koju. Ž R ei olnud selle ilusalongi klient enne LJUBOV GENRIHSONiga tutvumist, vaid hakkas seal käima pärast tutvumist, kuna LJUBOV GENRIHSON tasus tema iluteenuste eest vastutasuks Ž R poolt kuritegelikule ühendusele osutatud teenuste eest, mida ta pani toime oma ametiülesannete täitmisel. Ž R kutsumisest Xxxxi eesmärgiga teda värvata on kahtlustatavana ülekuulamisel rääkinud ka J B. Kohtu veendumust selles, et Ž R värbamine ei olnud juhuslik, kinnitab esmalt see, et M P on juba aastal 2012, sisuliselt aasta aega enne värbamist, teinud andmebaasi väljatrükid Ž R osas ja edastanud need LJUBOV GENRIHSONile. Teiseks kinnitab kohtu veendumust selles, et LJUBOV GENRIHSONi tegevus Ž R värbamisel kuritegeliku ühenduse liikmeks on tema poolt äraproovitud ja korduvalt kasutatav taktika politseiametnike oma kontrolli alla saamiseks 2015.a suvel toimunud luhtunud värbamiskatse. Jälitustoimingu protokollist 18.05.2016.a (koos tõlkega eesti keelde XIII kd tl 3-253) nähtub, et teostatud on pealtkuulamist LJUBOV GENRIHSONi asukohas, tema kasutuses olevas sõiduautos Xxxx registreerimismärgiga xxxx. 12.juuni 2015.a hommikul autos toimunud vestluses küsib LJUBOV GENRIHSON M Palt M A telefoninumbrit, kes tegeleb vanematega, Kitega, M P parandab, et perenimi on A (XIII kd tl 27). 12.06.2015.a vaatab M P andmebaasis UUSIS M A andmeid kaheksal korral ja saadab S Zile SMS-i sisuga „arve nr xxxx“ (XVII kd tl 358), see tähendab M A mobiiltelefoninumbrit tagurpidi kirjutatult. See selgub LJUBOV GENRIHSONi sõidukis isikute asukoha pealtkuulamise käigus salvestatud vestluse xxxxlt, mis toimus LJUBOV GENRIHSONi ja M Pa vahel 18.06.2015. LJUBOV GENRIHSON tuletab meelde, et tahtis M A telefoninumbrit, M P ütleb, et saatis telefoninumbri kohe, kui LJUBOV GENRIHSON seda küsis, Si telefoninumbrile SMS-iga, kordab numbri üle ka autos. LJUBOV GENRIHSON küsib, et kus A elab, M P seletab, et Alavere lähedal xxxx, et üürib xxxx korterit. LJUBOV GENRIHSON uurib, et kuidas ta välja näeb: „rikas, vaene, muserdatud? Autoga? Autota?“. Veel nähtub sellest kõnest, et Ž R oli LJUBOV GENRIHSONile öelnud, et M A otsib interneti kaudu peigmehi (XIII kd 30-31). Ka 19.06.2015.a vestluses LJUBOV GENRIHSONi sõidukis räägivad M P ja LJUBOV GENRIHSON M Ast, M P ütleb, et tal on sissekirjutus seal külas ja LJUBOV GENRIHSON pakub, et: „võib-olla ma helistas talle ja ütlen: Sõidan sinna xxx sõbranna juurde, tahad, viin su sinna? No ta käib ju seal! Kellega ta seal elab? Vaata!“ (XIII kd tl 36). Seega on tõendamist leidnud, et M A töötas Xxxx tn politseijaoskonnas, tegeles tööalaselt perekond Kite elamislubade teemaga, kes olid kriminaalasjas kogutud tõendite xxxxlt LJUBOV GENRIHSONi kõige tähtsamad kliendid, kellega töötati mitu aastat ja lõpuks ilma tulemuseta. Info M A kohta jõudis LJUBOV GENRIHSONini Ž R vahendusel ning LJUBOV GENRIHSONil tekkis plaan teda värvata, ilmselt sooviga saada Kite asjas positiivne lahendus. Selleks käskis ta M Pal uurida välja M A telefoninumber, et temaga kontakti võtta ning samuti vaadata andmebaasidest täiendavat infot M A vanemate, tema suhete kohta, et inimesega lihtsamalt kontakti saada, või et oma teadmisega teda hirmutada, nagu ta tegi Ž R puhul, UUSISE väljatrükk käes tema juurde ilmudes ning teda ja ta vanemaid ähvardades. Tunnistajana 21.08.2017 kohtuistungil üle kuulatud M A andis ütlusi selles, et ta on kohtusaalis viibivat süüdistatavat (LJUBOV GENRIHSONi) ühel korra näinud, kuid tema nime ei tea. Töötas Xxxx teeninduses, hiljem PPA välismaalaste talituses, tema tööülesandeks olid kohanemisprogrammid. Enne seda tegeles elamislubadega, oli paar kuud abimenetleja. 2015.a

juulikuus helistati talle ühest ilusalongist ja öeldi, et keegi tema sõpradest olevat talle üllatuse teinud, maniküüri ja pediküüri teenus. Kui tunnistaja küsis, kes, siis öeldi, et see on üllatus, nime nad ei öelnud. See inimene, kes helistas, selgitas, kuidas ja kuhu tulla. Salongis tehti talle maniküür ja seal kohtus ta süüdistatavaga. Tunnistaja istus peale maniküüri tegemist natukene aega, kuivatas küüsi. Siis astus sisse see naisterahvas, sai aru, et ta on ilusalongi omanikuga tuttav, sest nad rääkisid omavahel midagi. Ilusalongi töötaja küsis vanema naisterahva käest, et kuhu ta läheb, too ütles, et xxxx. Kuna tunnistaja üüris korterit xxxx, siis ilusalongi töötaja pakkus, et see naisterahvas võiks ka teda sinna viia. Alguses ta keeldus, öeldes, et saab ka ise minna, aga vanem naisterahvas oli nii pealtükkiv, et tunnistaja oli lõpuks nõus. Nad läksid autosse ja sõitsid xxxx. Naisterahvas rääkis väga palju, küsis, mis protseduure tehti ja kas ta käib seal tihti. Tunnistaja vastas, et käis esimest korda, sest sõbrad tegid üllatuse. Seepeale ütles naisterahvas, et järelikult on ta hea inimene, kui on sellised sõbrad, kes nii teevad. Siis küsis, kust tunnistaja pärit on, et kus ta täpsemalt elab. Kui tunnistaja ütles, et on pärit xxxx lähedalt, siis ütles naisterahvas, et ta teab seda kohta, käib seal tihti, keegi tuttavatest pidi seal elama. Kui ta küsis, kus tunnistaja töötab, siis ütles ta, et xxxx maanteel, täpsemalt juttu ei olnud. Tunnistajale tundus veider, et see naine rääkis nii, nagu ta tunneks teda juba mitu aastat. Pärast tunnistaja sünnipäeva 20.08 helistas see naisterahvas uuesti võõralt numbrilt. Kui tunnistaja ütles, et ta on vanemate juures, siis ütles naisterahvas, et miks sa ei öelnud, ma oleks su peale võtnud. Siis hakkas rääkima, et sul oli ju sünnipäev, mispeale tunnistaja oli üllatunud, sest kellelegi ta ei olnud sellest rääkinud. Naisterahvas ütles, et ta ise autos rääkis. Tunnistaja vastas, et ei ole rääkinud. Siis naisterahvas ütles, et tunnistaja on nii kena ja hakkas talle meeldima, et ta tahaks kokku saada ja midagi kinkida. M A ütles, et ei ole vaja, kuid see naisterahvas hakkas peale käima, et ta helistab. Helistaski esmaspäeval või teisipäeval. Siis ta ütles, et kas tunnistaja tuleks tema auto peale, et ta tuleb tema töö juurde, tunnistaja keeldus. Küsis miks, tunnistaja ütles, et ta ei taha tulla, siis see naine vihastas ja ütles, et sellised inimesed talle ei meeldi ja pani toru ära. Tunnistaja ei tea, kuidas sai see naine teada tema sünnipäevast, kust sai telefoninumbri ja kes võis seda suhtlust vahendada. Talle tundus see ebanormaalne ja imelik käitumine. Seega on nende tõendite xxxxlt tuvastamist leidnud, et hoolimata varasemalt äraproovitud taktika kasutamisest ei õnnestunud LJUBOV GENRIHSONil 2015.a augustis M At värvata, kuigi eeltöö oli Ž R, M Pa ja Xxxxi töötajate poolt eeskujulikult tehtud. Veel üks politseiametnik, kes kuulus kuritegelikku ühendusse, oli L S. Kahtlustatavana ülekuulamisel andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et Ü L tutvustas neile L Sit, ütles, et kui ta ei saa ise millegagi tegeleda, oli näiteks koosolekul, siis mingu nad xxxx teeninduses luugi nr 20 juurde ja öelgu, et on Ü poolt. Ü L võttis temalt 100€, et L Sile anda, kuid LJUBOV GENRIHSON ei usu, et ta raha L Sile edasi andis, arvab, et pettis temalt raha välja. Seega hakkas O T ise, ilma Ü Leta L Si juures käima, sest nii oli talle, LJUBOV GENRIHSONile, odavam (XXXVI kd tl 6-9). Kahtlustatavana üle kuulatud L S andis ütlusi selles, et Ü L käis tema juures oma tuttavatega juba alates 2014.a. O T hakkas käima 2015.a, kelle poolt O T oli saadetud, seda ta ei tea ((XXIV kd tl 74). Varasemal ülekuulamisel andis L S ütlusi, et tunneb Ü Le alates 2010.a, kui too käis neile koolitusi andmas. O tuli esimest korda xxxx teenindusse tema juurde koos Ü Lega, see võis olla 2015.a maikuus (XXIV kd tl 56). Ka Ü Le ütlustest tuleb välja, et tema käis asju ajamas L Si juures ja LJUBOV GENRIHSON oli ka sellest kontaktist huvitatud. Samas ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et L S oleks kuulunud kuritegelikku ühendusse enne 2015.aastat.

Seega kuulus LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikku ühendusse selle likvideerimise seisuga 27.10.2015.a neli politseiametnikku –Ü L, M P, Ž R ja L S, kellest viimase kolme täpsemad rollid ja ülesanded kuritegelikus ühenduses on põhjalikumalt avatud altkäemaksuepisoodide analüüsis. Ü L oli üks pikemaajalisemaid kuritegeliku ühenduse liikmeid, kuid viimase poole aasta jooksul, kui xxxx tegevuse kohta on tõendeid kogutud ka jälitustoimingutega, on tema roll jäänud teisejärguliseks ja ta toimetas pigem omaette koos R Uiga. Selle põhjuseid, miks Ü L oli kõrvale jäetud, võis olla mitmeid, kuid kõige tõenäolisemalt oli põhjus selles, et Ü Le teenused osutusid LJUBOV GENRIHSONi jaoks väga kulukaks. Seda on LJUBOV GENRIHSON möönnud ka oma ütlustes osas, mis puudutas L Si juures käimist. Ü L oli toimiku materjalide, aga ka tema enda ja LJUBOV GENRIHSONi ütluste kohaselt sügavalt võlgades ning tema pidev rahavajadus oli suur. Sellest tõusetus kahtlus, et Ü L ei anna LJUBOV GENRIHSONilt saadud ja ametnikule altkäemaksuks mõeldud raha L Sile edasi, vaid jätab selle endale. Kuigi LJUBOV GENRIHSON on kohtueelse menetluse käigus kõigil ülekuulamisel püüdnud väita, et kuritegeliku skeemi väljamõtlejaks ja tegelikuks elluviijaks oli hoopis Ü L, mitte tema, ei toeta seda väidet mitte ükski tõend. Ü L oli tõepoolest aastaid olnud kuritegeliku skeemi üks olulisi lülisid, kuid 2015.a kevadeks oli LJUBOV GENRIHSON pannud xxxx toimima nii, et Ü Le teenuseid enam nii suures mahus ei vajatud. Varasematel aastatel oli Ü L see, kes täitis taotlusi ja käis neid sisse andmas, kuid nüüd olid selleks väljakoolitatud S Z ja O T ning vahepeal ka I S. Need isikud olid oluliselt vähem nõudlikud, kui Ü L. S Z oli LJUBOV GENRIHSONile suure summa võlgu ning töötas võlga tasa teenides sisuliselt ilma rahata, joostes LJUBOV GENRIHSONi esimese telefonikõne peale nagu tema teenija (XXIV kd tl 209). Ka O Tle ei maksnud LJUBOV GENRIHSON tema panuse eest suuri summasid, kuigi O T pea igapäevaselt temaga koos sõitis, asju ajas ja kuritegeliku ühenduse klientidega toimetas. 2015.a augustis aga maksis O Tle lubatust vähem puhkuseraha, mille peale O T oli väga nördinud ((XX kd tl 69-70 ja tl 84-85). I Sl ei olnud samuti suuri nõudmisi tasu osas. Eestikeelsete kirjade koostamiseks kasutas LJUBOV GENRIHSON nüüd M Pa, aga ka J Bt, kes koostas LJUBOV GENRIHSONi ülesandel erinevaid ametlikke kirju ja päringuid nii karistusregistrisse, perekonnaseisuametisse kui teistesse asutustesse. M P sai LJUBOV GENRIHSONi käsul teha päringuid andmebaasidesse, karistusregistri andmeid nõudsid nad ise kirjalikult välja, sellest on rääkinud ülekuulamisel ka S Z. Veel on kirjade koostamiseks kasutatud L Si teeneid, sellest episoodist on samuti olnud juttu L Sile altkäemaksu andmise episoodide tõendite analüüsis. Kuritegeliku ühenduse Seda, et kuritegeliku ühenduse looja ja juht on LJUBOV GENRIHSON, mitte aga Ü L, kinnitavad paljud tõendid. Esmalt fakt, et kogu kuritegeliku ühenduse tegevusega seotud dokumentatsioon ja muud esemed (pitsatid, blanketid jms) võeti ära LJUBOV GENRIHSONi valdusest – tema elukoha ja auto läbiotsimisel. Teiste isikute valdusest leiti vaid mõned üksikud tõenduslikku tähtsust omavad esemed, mis on seotud seda kriminaalasja läbivate isikutega, eelkõige xxxx klientidega. Nii näiteks leiti O T elukoha läbiotsimisel koopia S Vi isikutunnistusest, A-H J visiitkaart ja märkmepaber nimedega L, P ja D oks. S Zi elukoha läbiotsimisel leiti koopia Aa I passist, paberil märge S V. Sooritusteade A Kile. J B elukohast leiti koopiad A Mi sünnitunnistusest, elamisloast ja tööloast ning UUSIS väljatrükk V Vi nimele. Ü Le töökoha läbiotsimise käigus leiti LJUBOV GENRIHSONiga seotud dokumente (nt pankroti väljakuulutamise määrus, aga

ka kirjavahetus LJUBOV GENRIHSONi ja Xxxxe vahel), märkmepaber nimedega T T, D K ja L auto registreerimisnumbriga, Xxxxi visiitkaart M S numbriga. Ü Le arvutist leiti ka kirjavahetus seoses LJUBOV GENRIHSONi isiklike asjadega (elektriarved, suhtlus pankrotihalduriga jm), mis näitab, et Ü L tegeles xxxx juhi LJUBOV GENRIHSONi eraeluliste asjade ajamisega. M Pa töökoha läbiotsimisel leiti ja võeti ära koopia V Pi elamisloa kaardist, mille pöördel oli LJUBOV GENRIHSONi poolt omakäeliselt kirjutatud töökäsk (Z I 50-49; P E 49-50 a; S L 49-50a, наити иx). Veel pabereid käsikirjaliste märgetega, mis puudutavad xxxx kliente S Vi, G Mt, V Ai, A Ait, V L jt. Neist tõenditest nähtub, et kogu xxxx nö igapäevatööd puudutav dokumentatsioon oli LJUBOV GENRIHSONi valduses ja teistelt isikutelt leiti dokumente vaid vähesel määral, näiteks paberilipikutele märgitud nimesid ja isikukoode, kelle andmeid oli vaja andmebaasist kontrollida (Ü Le ja M Pa puhul), või siis mõned üksikud juhuslikku laadi dokumendid (S Zi ja J B elukohast leitu). Mis puudutab M Palt ära võetud paberilehte kolme nimega ja käsikirjaliste märgetega, siis nimetab kohus seda töökäsuks seetõttu, et sel samal hommikul, vaid mõni tund enne, kui M P kahtlustatavana kinni peeti, kohtusid LJUBOV GENRIHSON ja M P sõidukis ning LJUBOV GENRIHSON andis M Pale käsu üles otsida kolm isikut, nimetades nende nimesid, mis kattuvad nimedega paberil, mis leiti läbiotsimisel M P kabinetis (XIII kd tl 124). Seda, et LJUBOV GENRIHSON on see, kelle heaks kõik teised töötavad, on oma ütlustes kinnitanud kõik xxxx liikmed, aga ka LJUBOV GENRIHSON ise oma ütlustes ja paljudes pealtkuulatud kõnedes ja vestlustes. Juba varasemalt on kohus tsiteerinud O T ütlusi selles, et ilma LJUBOV GENRIHSONita ei teinud ta ühtegi sammu ning S Ž vestlust O Bga, kus ta ütleb LJUBOV GENRIHSONi kohta, et see tädi on meil siin peamine, ta on käinud läbi tulest ja veest ning et tema juhib siin xxxx neid küsimusi (XIII kd tl 11). Pealtkuulatud kõnes R Giga 15.10.2015 ütleb LJUBOV GENRIHSON, et: „Ma tegelen sellega juba 30 aastat!“ (XII kd tl 170) ja veel et; „Minu heaks töötab terve linn! Ma teen kõike, absoluutselt kõike. Makske ja ma teen kõike!“ (XII kd tl 174). Pealtkuulatud kõnes A Iiga 13.07.2015 ütleb LJUBOV GENRIHSON, et: „Terve xxxx on minu kliendid“ (XII kd tl 160) ja veel samas kõnes räägib oma töötajatest et; „Minu omad sooritavad 100 palli peale. Ma juba riidlen, vihastan ja ikka. Praegu sobitame käekirja. See on minu töötajatele lisatöö ja kõikide riskide eest lisatasu“ (XII kd tl 163). Pealtkuulatud kõnes S Vga 30.06.2015 ütleb LJUBOV GENRIHSON, et: „Ma teen passe...B1 ja pass, sealt edasi mööda sisse sõidetud rada, ma tegelen sellega palju aastaid.“ (XII kd tl 147). Veelgi suurem paistab LJUBOV GENRIHSONi haare pealtkuulatud vestluses A Kiga 27.06.2015.a, mille käigus LJUBOV GENRIHSON ütleb: „Aga jumala pärast – telli minult pass ja maksa raha. Mul on isegi ükskõik, kellele see pass tehakse! Anna foto ja andmed – ja ma töötan tervele maailmale!“ (XIII kd tl 46). Selliseid näiteid võiks tuua veel mitmeid, kuid siinkohal tsiteeritu ilmestab kohtu hinnates kõige paremini LJUBOV GENRIHSONi tegevuse pikaajalist kestvust ja tema kuritegelikku haaret. Ka oma ütlustes kahtlustatavana ülekuulamisel 10.12.2015.a tunnistab LJUBOV GENRIHSON, et tema on autoriteet. Tema ütluste kohaselt pöördusid inimesed keeleeksamite ja taotluste täitmise küsimustega tema poole, kuna nad usaldasid ainult teda ja andsid oma dokumendid ainult tema kätte. O T, S Zi ja I S kätte nad ei oleks andnud. Inimesed pöördusid

tema poole ja ütlesid, et nad said sõbra kaudu teada, et tema saab aidata ja ta aitas neid (XXXVI kd tl 15). Konspiratsiooni eesmärgil kasutasid LJUBOV GENRIHSONi kuritegeliku ühenduse liikmed nimede asemel hüüdnimesid, LJUBOV GENRIHSON ise kutsus ennast Mks, kuna see nimi meeldis talle, kõik sõbrannad ja tuttavad teadsid teda selle nimega. Kohtuliku uurimise ajal ülekuulatud isikute ütlustest nähtus, et ka enamus kliente teadsid ainult seda nime. M Pa hüüdnimeks oli „P“ ja Ü L V“. Ka Ž Rl ja L Sil olid hüüdnimed, millest on räägitud altkäemaksuepisoodide all. Kuigi LJUBOV GENRIHSON on nii kohtueelse uurimise kestel kahtlustatavana ülekuulamistel, aga ka kohtumenetluses korduvalt kinnitanud, et tema aitas vaid eksamite tegemisega ja muuga ta aidata ei saanud, siis on kohtu hinnangul kriminaalasjas kogutud ja kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud tõenditega leidnud tõendamist, et LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegeliku ühenduse eesmärgiks oli kuritegeliku ühenduse poole pöördunud isikutele soovitud Eesti kodakondsuse, elamisloa vm dokumendi saamise võimaldamine läbi kuritegeliku tegevuse, sh altkäemaksu andmise, vahendamise ja võtmise, aga ka dokumentide võltsimise. Kõikidel konkreetsetel juhtudel on selge, millist teenust isik saada soovis ning kuidas ta LJUBOV GENRIHSONini jõudis. Kui isik soovis saada EV kodakondsust, tuli selleks sooritada eesti keele tasemeeksam, mille LJUBOV GENRIHSONi xxxx isiku eest ära tegi ning samuti tuli sooritada PS ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksam, millele soovitas LJUBOV GENRIHSON isikutel ise minna, lubades, et nad sooritavad selle, kuna tal on abimaterjal ning tema inimene õpib koos isikuga pool tundi, kuidas seda teha. Pärast eksamitulemuste selgumist mindi koos kliendi ja tema dokumentide paketiga avaldust sisse viima kas Xxxx tn või xxxx tn PPA teenindusbüroosse, kus klienti saatis mõni xxxx liige, kes aitas dokumente vormistada ning kliendi dokumendid võttis vastu xxxx liikmest politseiametnik, kes sai iga vastuvõetud isiku dokumentide eest altkäemaksu, samuti võltsiti mõnel juhul, kui klient ei olnud Eestis, ka kliendi allkirju ja pandi ka teise isiku eest sõrmejälg. xxxx ebaseaduslik tegevus Eesti kodakondsuse ja pikaajalise elaniku elamisloa saamise eelduseks olevate eesti keele tasemeeksamite võltsimisel seisnes selles, et eksam sooritati teise isiku eest, eksamil kasutati isikusamasuse tuvastamiseks teise isiku tähtsat isikut tõendavat dokumenti ja võltsiti mitmel korral allkirja, missugused teod vastavad KarS paragrahvidele 349 (tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine) ja KarS 344 (dokumendi võltsimine). Kuritegeliku ühenduse poole pöördunud isikud tasusid kuritegelikule ühendusele peamiselt rahaliste vahenditega, kuid ka teiste varaliste vahendite ja vastuteenetega. LJUBOV GENRIHSONi ebaseaduslik tegevus oli samuti suunatud politsei infosüsteemidest, sh kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemidest (n UUSIS) varaliste vahendite eest isikute kohta informatsiooni saamisele (LJUBOV GENRIHSONi klientide või potentsiaalsete klientide varasemad menetlused ja nende raames antud andmed – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed, varasema dokumendi väljastamise alus jm andmed) – so informatsiooni, mis aitas LJUBOV GENRIHSONil otsustada, kas ta saab isikule hakata taotlema tähtajalist elamisluba, pikaajalise elaniku elamisluba või Eesti kodakondsust. M Pa rollist kuritegelikus ühenduses on kohus kirjutanud altkäemaksuga seotud episoode analüüsides, samuti sellest, kelle andmeid ta on andmebaasides töödelnud, Ü Le rolli on kohus analüüsinud käesolevas alapeatükis. Ž R ja L Si roll LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses oli Eesti kodakondsuse, elamislubade, isikut tõendavate dokumentidega seonduvate jm taotluste menetlemine. Mõlemad ametnikud kasutasid oma ametiseisundit ja sellest tulenevaid teadmisi kuritegeliku ühenduse huvides, eesmärgiga, et taotluse menetlemise tulemusel saab taotleja

Eesti Vabariigi kodakondsuse, elamisloa vm isikuttõendava dokumendi, mille eest mõlemad ametnikud said LJUBOV GENRIHSONilt korduvalt varalist kasu. Nende poolt xxxx huvides toime pandud kuritegusid on kohus analüüsinud altkäemaksu kajastavates episoodides. Lisaks politseiametnikest xxxx liikmetele ning juba mainitud S Zi, O T ja I S panusele, mida kohus on samuti varasemates episoodides analüüsinud, osalesid xxxx tegevuses veel isikud, kelle teopanus on eelpool nimetatutega võrreldes väiksem. J B koostas ja tõlkis LJUBOV GENRIHSONi ülesandel 05.11.2012 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kirja seoses A Ei Eesti kodakondsusega (põlvnemise küsimus), A B pöördumise xxxx poole seoses nõudega parandada Rahvastikuregistris andmeid, J Ga avaldus PPA-le seoses 29.11.2012 kirjaga, mille järgi ei võeta tema dokumente vastu, R R avaldus PPAle seoses tema 01.10.2012 pöördumisega ID-kaardi kättesaamise küsimuses, V M pöördumine PPA poole seoses probleemidega piiriületusel, A Ei abikaasa E S pöördumine PPA poole seoses elamisloaga, V M kiri PPA-le seoses vastuskirjaga 01.03.2013. Nimetatud kirjad on J B kohtueelse uurimise käigus menetlejale vahatahtlikult välja andnud ning neid kirju on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis 22.09.2016 ning tehtud väljatrükk (IV kd tl 54-68) Samuti vahendas J B kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikku Eesti elamislubade, kodakondsuse ja isikut tõendavate dokumentide taotlustega seonduvat informatsiooni LJUBOV GENRIHSONi ja M Pa vahel, samuti teiste kuritegeliku ühenduse liikmete S Zi ja O T vahel. Nii näiteks nähtub SMS-idest ja telefonikõnedest, mis peetakse 11.08.2015.a, O Ba tegevus V Ki passi kättesaamisel. Nimelt küsib O T 11.08.2015 kell 10.16 saadetud SMS-is: „Kuidas minu V“, mispeale M P vastab samuti SMSiga, et valmis, ootab xxxxsse sõitu (XX kd tl 62-63). Seejärel helistab O T LJUBOV GENRIHSONile ja ütleb, et „Kuule, linnuke saba peal tõi, ootab xxxx-sse sõitu... Linnuke vastas V kohta“. LJUBOV GENRIHSON ütleb et sai aru ja lõpetab kõne. Järgmise kõne teeb LJUBOV GENRIHSON kell 10.51 S Zile ja seletab, et D isa oma on valmis ja ootab ärasaatmist ja et kui kohe õnnestub ära võtta, siis D. Käsib Zil helistada L, et küsida kuidas saaks Le juures V ära võtta. D lendab ära samal päeval kell kaks (XX kd tl 64-66). Kell 11.01 Saadab S Z M Pale SMS-i sisuga: „ Kas saab D isa Xxxxs kätte täna?“, millele M P vastab: „Ei ole avaldust selle kohta.“ (XX kd tl 66). Edasi saadab S Z kell 13.33 kolm SMS-i J Ble, mille kokkuvõtlik sisu on selles, et J B peab kiiresti koostama avalduse M Pale, et V Ki passi saaks välja võtta Eestis. Hiljem teeb S Z ka teise telefonikõne, öeldes et J B peab avalduse saatma meiliga, et väljastamise aadressi muuta, et saaks kätte Xxxx teenindusest (XX kd tl 67-68). O Ba koostab avalduse ja saadab selle ema meiliaadressile. Järgnevas telefonikõnes O Tga ütleb ta, et kiri on vaja mingisuguselt aadressilt saata aadressile xxxx, ta ei saa enda aadressilt saata, kuna kõik tema aadressid on juba teada. O T lubab kirja ära saata (XX kd tl 69). Sellest teavitab O T kell 14.50 toimunud telefonikõnes LJUBOV GENRIHSONi, et saatis K koostatud kirja kass V suhtes kuhu paluti, mispeale LJUBOV GENRIHSON tänab teda ja ütleb, et ta praegu just riidleb S, et kolm tundi tagasi, kell pool üksteist andis talle ülesande ja juba on pool kaks ja mitte midagi ei ole ta teinud (XX kd tl 71). Kuigi V Ki passi taotlemine ja selle väljastamine ei ole süüdistuse sisuks, näitab see suhtlus kohtu arvates ilmekalt xxxx käsuliini toimimist ning J B rolli selles. J B poolne info vahetamine M Pa ja LJUBOV GENRIHSONi vahel ning suhtlus Kitega nähtub näiteks telefonikõnedest 06.-07.08.2015.a. Esimese kõne teeb LJUBOV GENRIHSON J Ble 06.08.2015.a hommikul kell 08.09 ja tahab kirja ära tuua, et J oleks vaja kiri kiiremas korras ära trükkida (XX kd tl 32), samal päeval hiljem helistab LJUBOV GENRIHSON taas J Ble ja räägib, et kellelegi, kes elab Xxxx, anti elamisluba viieks aastaks ja talle oleks vaja toimetada dokumendid xxxx osakonda. J B lubab selle kohe ära teha (XX kd tl 33). Kell 09.59 toimunud

kõnes ütleb J B, et seoses H (K?) ta saatis ära ja ka kiri, mida ta kirjutama pidi, on valmis. J B kurdab, et käekirjast oli raske aru saada, aga kiri on ilus. Seepeale vastab LJUBOV GENRIHSON, et see oli ema, tema käis seal (XX kd tl 34) Selleks, et aru saada, mis kirjast on jutt, tuleb tagasi pöörduda L Si altkäemaksu episoodide juurde, kus O T andis muuhulgas ütlusi selles, et 05.08.2015.a tõi LJUBOV GENRIHSON talle xxxx teeninduse juurde T K kirja, tema läks selle kirjaga sisse ja palus L Sil koostada kirjale vastus. Ta ei mäleta, kas seekord L S trükkis või ta ise kirjutas vastuskirja, sest nad tegid mõlemat pidi. Kui vastuskiri valmis, siis viis ta selle LJUBOV GENRIHSONile, kes ootas oma autos (XXIV kd tl 182-184). Seega oli vastuskiri 05.08.2015.a koostatud xxxx teeninduses käsikirjaliselt O T poolt ning O Ba pidi selle ümber trükkima, kuid ema käekirja oli raske lugeda. Edasi jätkub suhtlus selle kirja teemadel 07.08.2015.a, kui LJUBOV GENRIHSON helistab S Zile kella 13.24 ajal ja ütleb, et neil on viivitamata vaja P juurde minna, et kus ta võib S Zi peale võtta, lepivad kohtumise xxxx juures. Järgmises kõnes käsib LJUBOV GENRIHSON uurida, mis kellani P töötab ja öelda K (J Ble), et ta helistaks ja uuriks K käest, kas ta sai kirja kätte või ei, selle tähitud (XX kd tl 43). Kell 13.38 toimub kõne LJUBOV GENRIHSONerhisoni, J B vahel, taustal on kuulda S Zi häält. J B ütleb, et eile talle helistati ja küsiti, kas on vaja (kirja kätte saada), mispeale tema oli vastanud jah. LJUBOV GENRIHSON palub uurida välja kas M P on kohal, et nad sõidavad sinnapoole ja tahavad talle anda kirja lugeda enne, kui nad selle ära annavad (XX kd tl 44). J B helistab kohe M Pale ja ütleb, et LJUBOV GENRIHSON on tema poole teel ja tahab talle kirja näidata. M P ütleb, et ta on olemas ja J B lubab edasi öelda. Kell 14.21 saadab LJUBOV GENRIHSON SMS-i M Pale teatades, et ta on fuajees (XX kd tl 46). Sellest tegevusest ja neist kõnedest nähtub, et LJUBOV GENRIHSON ei suhelnud 2015.a augustis enam otse Kitega, kellega varem olid kõned üsna sagedased, vaid telefonisuhtlus käib läbi J B, kes samuti suhtleb telefonis M Paga, kui on vaja küsida infot telefoni teel või siis leppida kokku kohtumisi, mis erinevad tavalisest hommikusest ajast. Samuti tõendavad need J B rolli xxxx-s ning seda, et ta oli teadlik tegevuse ebaseaduslikkusest ning teistest isikutest, kes xxxxsse kuulusid. J L roll, kes tuvastatu kohaselt kuulus LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikku ühendusse 2014.aastast ja keda LJUBOV GENRIHSON kutsus hüüdnimega „R“, seisnes selles, et tema, olles teadlik LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikust tegevusest Ž Rle altkäemaksu andmisest, vahendas kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikku suhtlust tuvastatu kohaselt ajavahemikul 03.06.2015 kuni 18.10.2015 LJUBOV GENRIHSONi ja Ž R vahel. Selle suhtluse korraldamise keerukusest on kohus pikemalt kirjutanud Ž Rle altkäemaksu andmise episoodide juures. J L poolt vahendatud suhtlus hõlmas kohtumiste kokkuleppimist LJUBOV GENRIHSONi ja Ž R vahel, informatsiooni sellest, millal Ž R on tööl Xxxx teeninduses, samuti edastas ta SMS-iga Ž Rle kuritegeliku ühenduse kliendi A Ki isikukoodi, saates konspireerimise mõttes isikukoodi tagurpidi (XXI kd tl 382). Tagurpidi numbrite saatmine on üldse tavapärane konspiratsioonivõte LJUBOV GENRIHSONi xxxx-s, seda kasutavad kõik, nii on kohus juba eespool analüüsinud M Pa ja LJUBOV GENRIHSONi suhtlust M A teemadel, kuid ka O T saadab 13.08.2015.a S Zile SMS-i, mille sisuks on: xxxx m number (XX kd tl 105). J L roll kuritegelikus ühenduses ei olnud väga suur, kuid suhtluse vahendajana oluline, sest LJUBOV GENRIHSON püüdis igati vältida otsest telefonisuhtlust politseiametnikest ühenduse liikmetega, kuna ta kartis pealtkuulamist ning nagu hiljem selgus, ka põhjendatult.

A Ki, hüüdnimega „B“, rolli LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud xxxxs on kirjeldatud kohtuotsuses varasemalt, kui kohus analüüsis kuidas ta teiste isikute eest eesti keele tasemeeksamite sooritamisega pani kuritegeliku ühenduse huvides toime kuritegusid. LJUBOV GENRIHSONi kuritegelik tegevus oli suunatud erinevate kuritegude toimepanemisele, nii kihutas LJUBOV GENRIHSON 10.07.2015 klienti A Ki andma Xxxx teeninduses Ž Rle 50 eurot, samuti oli LJUBOV GENRIHSONi kuritegelik tegevus suunatud ka tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele, hankimisele ja kasutamisele. LJUBOV GENRIHSON hankis endale võltsitud isikut tõendavad dokumendid N Š (ik xxxx) ja A V (ik xxxx) nimele ning S Z koos LJUBOV GENRIHSONiga võltsitud isikut tõendava dokumendi D M (ik xxxx) nimele. Samuti taotles LJUBOV GENRIHSON A.Vle Eesti kodakondsuse, mida A.V ei ole veel saanud. LJUBOV GENRIHSON sai võltsitud A.V elamisloakaardi alusel alates 2007. aastast kuni 2016 A.V pensioni. LJUBOV GENRIHSON kasutas N.Š nimele tehtud võltsitud dokumenti N.Š nimele arvelduskonto avamisel ja lepingu allkirjastamisel. LJUBOV GENRIHSON kihutas S Zi 06.07.2015, 15.07.2015, 18.09.2015, 26.10.2015 ja I St 21.08.2015 ja 14.04.2015 võltsima Xxxx teeninduses kuritegeliku ühenduse klientide allkirjasid ja võltsis ise 16.07.2015 SA xxxxle koostatud avaldustes kuritegeliku ühenduse klientide allkirjasid, samuti A Di, E-D Di ja V-A Gi Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise tõendeid. Küiki neid kuritegusid on kohus kohtuotsuses varasemalt käsitlenud. xxxx tõendite võltsimisega seoses märgib kohus, et 03.06.2016.a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sadu võltsitud dokumente, mis on koostatud erinevate riikide saatkondade nimel ja mis on leitud läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONi elukohast (VI kd tl 85-100). Kohtule jäi arusaamatuks, miks otsustas riiklik süüdistus esitada võltsimise süüdistuse vaid nende kolme tõendi osas, mis puudutasid A Dki, E-D Dki ja V-A Git. Põhjuseks ei saa olla II astme kuriteo aegumistähtaja möödumine, sest mitmed tõendid olid aastatest 2013 ja 2014. Põhjuseks ei saa olla ka tõendi kasutamise või esitamise fakt, sest kui Di laste tõendid olid xxxx-le esitatus, siis Gi tõend kohtule teadaolevalt mitte. Tegemist on lihtsalt retoorilise mõttemõlgutusega, sest sellist küsimust kohus riiklikule süüdistusele esitada ei saa. LJUBOV GENRIHSONi kuritegeliku tegevuse huvides sooritasid eesti keele eksameid veel A S, J O hüüdnimega „B“, T Rn, R U, O T poeg M T, V K, V K hüüdnimega „P“, A M ja S M, kellele LJUBOV GENRIHSON tasus eksamite sooritamise eest vastavalt oma äranägemisele. Eksameid sooritasid ka kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikud. Kõiki neid kuriteoepisoode on kohus analüüsinud varasemalt. Kuritegeliku ühenduse toimimist aitasid väiksema panusega veel paljud isikud, näiteks E L dokumentide tõlkimise ja kirjavahetusega, samuti J S ilusalongis fotode järgi isikute muutmisega tehes neile külmi ja ripsmeid (vt ütlused 12.07.2017 kohtuistungi protokollis), sotsiaalkindlustusameti töötaja R-M E, kes tegi koopiad tühjadest blankettidest ja vormistas tema ja ta tuttavate taotlusi, sai selle eest tasuks šokolaadi ja kaks korda juuksuris käia (vt ütlused 21.08.2017 kohtuistungi protokollis. Veel on kasutatud mitmete inimeste postiaadresse teatiste saamiseks, samuti näiteks naabri G Pa e-maili aadressi xxxx. Sellele aadressile saadeti klientidele mõeldud kirju. Samas on huvitav märkida, et mitte alati ei olnud LJUBOV GENRIHSON rahul tema heaks töötanud inimeste panusega. 22.06.2015.a vestluses T Riga nähtub, et LJUBOV GENRIHSON maksab T Rile raha eksamil käimise eest. Küsib, palju ta juba andis, T R ütleb, et kakssada. Seejärel loeb raha 100, 200, 300 (XIII kd tl 37). Edasi nähtub samast vestlusest, et LJUBOV GENRIHSON on T Ri peale kuri, kuna too on saavutanud eesti keele eksamil 99 punkti 100st. LJUBOV GENRIHSON ütleb: „Te raisk, olete segi läinud!“, mispeale T R vastab: „Ma püüdsin nagu suutsin, ausõna! Olin kindel, et seal peab olema vähem. Ma tegin hästi ära kirjaliku, testid...“, LJUBOV GENRIHSON: „Aga kirjuta seal, türa temaga, ligadi- logadi.“ T

R õigustab ennast: „Ma kirjutasin halvasti! Vot enda arvates ma paneksin endale maksimum 10, mitte 25!“. LJUBOV GENRIHSON on pahane ka kõikide teiste eksamil käinud isikute peale: „No täitsa pekkis, 95! No te panete mu täitsa löögi alla... no minu teised samamoodi annavad! Litad, raisk! Löön nad maha, lõugan, lõugan, lõugan! No ikka ta, no nagu I, no....vaat selle Ska eest, selle õpetaja eest. Oi Kelle eest, raisk, õpetaja eest.... Ma püüdsin, ma püüdsin1 No ma ei tea, kuidas te, raisk, püüate, kui 99 kokku saate!“. Seepeale lubab T R: „Hakkan halvasti kirjutama, ma luban“. LJUBOV GENRIHSON: „Hästi, trükitähtedega, ainult trükitähtedega kirjutate!“ (XIII kd tl 38) Varasemalt analüüsitud tõenditega on leidnud tõendamist, et T R sooritas 17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx S K eest B1 eesti keele tasemeeksami, saades tulemuseks 99 punkti 100-st (XXXIII kd tl 291-292). Veel on tuvastatud, et eeluurimisel tuvastamata isik sooritas samal päeval R Pi nimelt eesti keele B1-taseme eksami tulemusele 95 (XXXIV kd tl 123). Kohtu hinnangul tõendab see kõne, et LJUBOV GENRIHSON ei olnud rahul T Riga, et too sooritas S K eest eksami maksimumpunktidele, et oleks tulnud halvemini sooritada, et mitte teda löögi alla panna, samuti seda, et korduvalt eksamil käivad isikud sooritavad eksameid järjest paremini. Ka ühes sõidukis pealtkuulatud vestluses kliendi V Viga sarjab LJUBOV GENRIHSON oma töötajaid, et nad sooritavad eksameid liiga hästi ja lubab hakata neid „rublaga karistama“ (XIII kd tl 117). Edasine vestlus 22.06.2015 T Riga tõendab aga seda, kuidas LJUBOV GENRIHSON oma töötajaid endaga seotud ja lojaalsetena hoiab. T R tahab saada LJUBOV GENRIHSONilt laenu 700€, et 200€ on tal varasemalt, 300€ andis LJUBOV GENRIHSON talle sel päeval ja tal on vaja 1200€ anda korteriomanikule käsirahaks. LJUBOV GENRIHSON on nõus, lubab selle summa kokku korjata, ütleb, et tule õhtul, kui ta kodus on. Kui T R on tänulik ja ütleb, et: Te lihtsalt päästate mind!“ ja küsib, kuidas ta tagasi annab, siis on LJUBOV GENRIHSONi sõnum selge: „Teenid tasa“ ja T R saab aru: „Eksamitega? Ahah!“ ja LJUBOV GENRIHSON täpsustab: „Hakkad teenetega tasa teenima.“ (XIII kd tl 41). Selline värbamistaktika on LJUBOV GENRIHSONile KTÜ juhina omane. Peaaegu kõik xxxx liikmed on talle võlgu – S Z 30 000 eurot, M P andis ta 2009.a pojaga seotud probleemidega seoses laenu, S on kogu aeg miinuses, anuvad raha, Ü L on suur perekond, nad ei saa igapäevase eluga hakkama, korteriüür on maksmata, võlgu võetakse isegi laste toidurahaks, I S on joodik, kellele on vaja anda raha, et teda xxxx haiglas tsüklist välja tuua, Ž (Ž Na) on samuti alkohoolik, joomatõbine. xxxx liikmetest politseiametnikud Ž R, M P ja Ü L ei teeks neid asju, mida LJUBOV GENRIHSONil on vaja, et nad teeksid, ilma rahata, seega on neile kogu aeg vaja „torgata“. Kõik viidatud terminid – joodik, alkohoolik, joomatõbine, torgata on võetud LJUBOV GENRIHSONi pealtkuulatud kõnedest kasutatud terminoloogiast, mitte ei ole kohtu hinnang neile isikutele. Kokkuvõtlikult võib väita, et LJUBOV GENRIHSONile on kasulik, kui inimesed on temast sõltuvad.

Tunnistajana kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud M A (endise nimega S) andis 23.08.2017.a toimunud kohtuistungil ütlusi selles, et Xxxx kuulub temale, LJUBOV GENRIHSON tõi sinna kliente, kuid ei tunnista, et oleks kedagi foto järgi ette valmistanud eksamiks, võis pea masinaga paljaks ajada, selleks pole pilti vaja. Samas on M A sellised ütlused vastuolus teiste isikute, sh A Ki ja S Mi ütlustega, aga ka jälitustoiminguga kogutud tõendiga, mida kohus on varasemalt refereerinud eksamitega seotud teema all, kus varjatud jälgimisega fikseeriti päev enne eksamit toimunud sündmused Xxxxis 12.09.2015, kus omavahel vestlesid J B, M S, Ž Na ja LJUBOV GENRIHSON, ning kella 11.10 fikseeriti, et ilusalongis viibivad A K ja V K, kellele M Š tegi juuksehooldust (XXII kd tl 6061). Kohtu hinnangul on tõendeid selles, et Xxxxi teenuseid kasutati isikute välimuse muutmiseks, xxxx liikmete kokkusaamisteks ning isegi uute liikmete värbamiseks, kogutud piisavalt väitmaks, et ajakirjanduses levitatud termini „passimaffia“ asemel võiks LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud xxxx tinglik nimi olla „ilusalongimaffia“ Ajavahemikul 2012 kuni 2015 olid LJUBOV GENRIHSONi kuritegeliku ühenduse kliendid A A, A B, A J, A K, A M, A P, Aa E, Aa I, A K, A I, A B, A K, A-G J, A A, A E, A T, A A, D S, D T, D K, E V, G I, I D, I K, I N, I K, J T, J M, L B, L T, M A, M S, M Ž, M G, N F, N L, O Deva, O T, O L, O F, O K, R M, Rosalya P, S Š, S R, S K, S V, T K, T S, T U, T T, V Z, V L, V G, V K, V-A G, V S, V A, V K, V P, V F, V P, V T, V V, kelle eest LJUBOV GENRIHSON korraldas eesti keele eksami tegemise ja kes taotlesid Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba või kellel keeleeksam oli vajalik sooritada seoses tööga. Tuvastatu kohaselt ei sooritanud A A, V A, A B, I D, A J, I K, A K, R M, A M, J M, A P, V P, V P, T S, D S, M S, S Š, V T, D T, J T, T T, O T, V V ise Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamit ja nende eksamite tegemise korraldas LJUBOV

Seega on kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, et LJUBOV GENRIHSONile maksti süüdistuses nimetatud isikute poolt kokku eksamite sooritamise eest vähemalt 48 200 eurot, mitte aga 41450 eurot, nagu oli märgitud süüdistuses, kusjuures tõendamist ei leidnud kahe süüdistuses maksjateks märgitud isiku – A T ja Aa Ei poolt makstud summa. A T möönis tunnistajana ülekuulamisel raha maksmist, kuid ei nimetanud summasid, Aa Ei poolt makstud summa ei ole samuti tõendatud. Nagu juba varasemalt eksameid käsitlevas teemas on märgitud, on summad, mida LJUBOV GENRIHSON inimestelt küsis erinevad ja sõltusid suuresti LJUBOV GENRIHSONi suvast. LJUBOV GENRIHSON määras kuritegeliku ühenduse kliendile Eesti kodakondsuse, elamisloa või eesti keele eksami hinna arvestades iga kliendi varalisi võimalusi, eesmärgiga, et klient igal juhul temalt teenust ostaks. Nii näiteks xxxxi Mas töötanud üksikemalt O H küsis ja võttis ta keeleeksami ja elamisloa pikendamise eest 1000€, aga xxxx töötanud ja selleks Eesti Vabariigi kodakondsust vajanud A Bilt 10 000€. Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et kuritegelik ühendus tegutses LJUBOV GENRIHSONi juhtimisel alates 2009.a, kuid osa liikmetest, kes kuulusid xxxxsse selle likvideerimise hetkel, kuulusid ühendusse lühemat aega. KarS § 255 lg 1 toob ära kuritegeliku ühenduse legaaldefinitsiooni, mille kohaselt kuritegelikuks ühenduseks on kolmest või enamast isikust koosnev püsiv isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendus, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. KarS § 256 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse sellise ühenduse loomise, juhtimise ja sinna liikmete värbamise eest. Kuna kehtiv KarS §-de 255 ja 256 redaktsioon jõustus 1.jaanuaril 2015, kuid tuvastamist on leidnud, et kuritegelik ühendus eksisteeris juba alates 2009.a., siis tuleb kohtuotsuse tegemisel arvestada ka varemkehtinud redaktsiooniga. Kuni 31.12.2014 defineeris karistusseadustik kuritegelikku ühendust, kui kolmest või enamast isikust koosnevat püsivat isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendust, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Erinevus kahe

redaktsiooni vahel seisneb selles, et varemkehtinud redaktsiooni kohaselt sai kuritegelikuks ühenduseks olla vaid selline ühendus, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-57-09 kirjeldanud kuritegelikule ühendusele iseloomulikke tunnuseid ning jäänud nimetatud otsuses väljendatud seisukohtade juurde ka otsuses kohtuasjas nr 1-16-6452. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-57-09 punktis 13.1 on märkinud, et kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas tuvastatud, et LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikku ühendusse kuulusid selle likvideerimise hetkeks lisaks juhile kümme isikut, kellel kõigil oli täpne roll, mida on kirjeldatud eelpool ning kes oma tegevusega aitasid kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. xxxx eesmärk oli läbi ametialaste ja muude kuritegude saavutada oma klientide jaoks soovitud tulemus EV kodakondsuse, alalise või ajutise elamisloa näol või lihtsalt ebaseaduslikult sooritada eesti keele tasemeeksam, mida oli vaja töötamiseks ning saada selle eest varalist kasu. Tuvastatud on, et kõik kuritegeliku ühenduse liikmed peale J Ba ja J L sooritasid xxxx huvides erinevaid I ja II astme kuritegusid. Tuvastatud on, et kuritegeliku ühenduse liikmed, kellel oli olulisem roll (nt Ž R, O T, S Z, Ü L, J B), teadvustasid endale, et nad on osa millestki suuremast, et on olemas ring isikuid kes tegelevad LJUBOV GENRIHSONi juhtimisel nö „inimeste aitamisega“ võitluses riikliku bürokraatiaga, mis takistas eesti keelt mitteoskavatel inimestel EV kodakondsuse saamist või koolis õpetajana töötamist. Riigikohus oma lahendites 3-1-1-57-09 ja 1-16-6452 on leidnud, et kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab riigikohtu otsuste kohaselt omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Kohus leiab, et sellele Riigikohtu poolt otsustes korduvalt väljendatud kuritegelikule ühendusele iseloomulikule tunnusele LJUBOV GENRIHSONi poolt loodud ja juhitud xxxx ei vasta. Kuigi ühendus tegutses pikema aja vältel, selle liikmeskond oli püsiv, osad liikmed osalesid selle tegevuses juba alates loomisest, osadel liikmetel nagu näiteks Ü L ole ka varasem kogemus koostööst LJUBOV GENRIHSONiga, ei oleks see xxxx olnud võimeline jätkama oma eesmärgipärast tegevust, kui xxxx juht oleks mingil põhjusel kõrvale astunud või vahetunud. Selle xxxx toimimine oli võimalik ainult tänu selle juhi LJUBOV GENRIHSONi autoriteedile, tema sidemetele ja teadmistele ning oskustele. LJUBOV GENRIHSON on olnud kuritegelikult aktiivne dokumentide võltsimisel ja teiste isikute eest keeleeksamite sooritamisel tema enda sõnade kohaselt vähemalt 30 aastat, selle aja jooksul on tal välja kujunenud võrgustik isikutest, kes sellist teenust vajasid, aastate jooksul kasutasid ning kelle kaudu levis info võimalusest ebaseaduslikul teel Eesti Vabariigi kodakondsust saada. Selline info liikumine tagas pideva klientide juurdevoolu ning seeläbi ka pideva kriminaaltulu, millega rahastati ühenduse toimimist. LJUBOV GENRIHSON oli vähemalt kuni oma kinnipidamiseni selles sfääris (eesti keele tasemeeksamite ja PS ning kodakondsuse tundmise eksamite sooritamises, EV kodakondsuse ja elamislubade vormistamises ebaseaduslikult) vaieldamatult autoriteet. Kui ühel päeval ei oleks tema panust xxxx tegevusse enam olnud, siis ei oleks ühenduse teised liikmed võimelised juhi kohta üle võtma ja seega xxxx eesmärgipärast tegevust jätkama. Kohus leiab, et Riigikohtu lahendi valguses on võimalik rääkida ühenduse püsivusest juhi vahetumisel ja eesmärgipärase tegevuse jätkamisest lihtsakoelisemaid kuritegusid toime

panevate xxxx-de puhul, näiteks juhul, kui spetsialiseerutakse narkokuritegude toimepanemisele. Kui sellise xxxx juht mingitel põhjustel enam jätkata ei saa, olgu selleks põhjuseks kas kinnipidamine politsei poolt või siis veelgi proosalisem surm narkootilise aine üledoosi läbi, ei ole temale lähedalseisnutel xxxx liikmetel eriti keeruline tarnijate ja edasimüüjatega läbi rääkida ja tarneahelat jätkata, kuna kõik osapooled on huvitatud sellest, et narkootiline aine ja raha liiguks ka pärast ühe isiku väljalangemist. Samuti on võimalik kuritegeliku ühenduse juhi vahetus rahvuslikul printsiibil koondunud xxxx-de puhul, kus kuritegeliku ühenduse juhi vahetuse korral võtab ühenduse juhtimise üle autoriteedilt kõrgeimal positsioonil olev rahvuskaaslane, aga näiteks ka ühe perekonna baasil moodustatud kuritegeliku ühenduse puhul, kus on võimalik juhi positsiooni ülekandumine näiteks isalt pojale või tütrele. LJUBOV GENRIHSONi poolt loodud ja juhitud xxxx pani toime väga spetsiifilist laadi kuritegusid, mille jätkamine autoriteedi äralangemisel oleks keeruline. Samas leiab kohus ja seda kinnitavad ka eelpool analüüsitud tõendid, et kõiges muus osas vastas LJUBOV GENRIHSONi xxxx kuritegeliku ühenduse tunnustele, sellele oli vähemalt kolm liiget, tuvastatud on isikutevaheline ülesannete jaotus, ühendus oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning tema tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Tuvastamist on leidnud ka see, et LJUBOV GENRIHSONi xxxx liikmed olid allutatud kindlatele reeglitele, neil oli hierarhiline struktuur, tööjaotus, millest on kohus eelpool korduvalt rääkinud, oli ühiskassa, millest LJUBOV GENRIHSON maksis kõigile xxxx liikmetele, aga ka xxxx eesmärkide nimel kuritegusid toime pannud isikutele (nt keeleeksami sooritanud T.R, A.S jt, aga ka ilusalongi teenuste eest, mis võimaldasid isikutel konspireerida, teise isikuna esineda jne), oli distsipliin (xxxx liikmed pidid olema pidevas valmiduses koheselt reageerida, kui mõni kiire „teema“ sisse tuli, vt eespool kokkuvõtet V Ki passi teemadel). Oli ka tagatud nö omade eest hoolitsemine, selleks tuleb pöörduda kriminaalasja materjalide poole ja tutvuda jälitustoimikuga osas, mis puudutab M Tga seonduvat. M T oli kuritegeliku ühenduse klient, kellele tuleb kohtukutse kriminaalasjas kohtuistungile teadmata kuupäevaks, kohtukutse edastatakse telefoni teel. M T kontakteerub LJUBOV GENRIHSONiga ja teavitab teda sellest 11.08.2015.a õhtul kella 21.12 ajal, arutavad mida teha (XX kd tl 58-60), 12.08.2015 õhtul saadav S Z M Tle SMSi M numbriga, kuid sellel numbril tehtud kõnet ei ole pealt kuulatud. Järgmise hommikul helistab LJUBOV GENRIHSON M Tle O T telefoninumbrilt ja kõnes räägivad kõik kolm. LJUBOV GENRIHSON ütleb, et ta rääkis advokaadiga, ta võtab ette, aga lihtsalt homme ei saa, on vaja kiiresti tõendit, asuvad plaanima, kuidas istungit edasi lükata, arstile helistada, haiguslehte võtta. O T ütleb M Tle, et tuleb helistada perearstile, et on kõht lahti, avavad haiguslehe, LJUBOV GENRIHSON kurdab, et tema enda perearst, kes annab ükskõik millise tõendi, on puhkusel. Kõned sellel teemal kestavad terve 13.08.2015.a hommikupooliku (XX kd tl 90 – 93). Hilisemalt on sama teemaga seoses pealt kuulatud kõne 08.10.2015 LJUBOV GENRIHSONi ja M Tle palgatud advokaadi vahel kus LJUBOV GENRIHSON ütleb advokaadile: „sina...anna kuhu, mida, kus vaja. Raha osas probleeme ei tule. Absoluutselt. .. ütled, mida seal vaja, kellele, mida, mina annan sulle kõik ära“, mispeale advokaat vastab, et „See ei ole nii lihtne. Nüüd on teised ajad“ (XX kd tl 367). Seega nähtub neist pealtkuulatud kõnedest kohtu hinnangul see, et xxxx juht LJUBOV GENRIHSON ja selle liige O T aitavad xxxx kliendil tekkinud õiguslikku probleemi lahendada ning üritavad selleks kasutada üsna piiripealseid, või ehk isegi lausa kriminaalseid meetodeid. Kõike tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et LJUBOV GENRIHSON on kavatsetult toime pannud KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o loonud kuritegeliku ühenduse, seda juhtinud ja sellese liikmeid värvanud. Kohus on tuvastanud, et LJUBOV GENRIHSON on toime pannud järgmised kuriteod:

KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise s.t kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest s.o kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise või sinna liikmete värbamise eest nähakse ette viis kuni 15 aastat vangistust. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Süüdistatav LJUBOV GENRIHSON on end süüdi tunnistanud osaliselt, selles, et aitas inimestel eksameid teha, samuti on kohtueelsel uurimise tunnistanud oma süüd kelmuse episoodis. Kohus hinnangul on LJUBOV GENRIHSONile inkrimineeritud kuritegudest nelja (KarS § 334 lg 1; § 347 lg 1; § 348 lg 1; § 209 lg 1) puhul tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, mistõttu tuleb nende osas kujundada kohtul seisukoht, kas nendes episoodides on LJUBOV GENRIHSON suhtes võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kuigi LJUBOV GENRIHSON on varasemalt kriminaalkorras karistamata on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole rahaline karistus, isegi kui karistusseadustik seda konkreetse kuriteo koosseisu puhul võimaldab, piisav täitmaks nii eri- kui ka üldpreventiivseid karistuse eesmärke ning seda just arvestades LJUBOV GENRIHSONi isikut. Antud kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud LJUBOV GENRIHSON on toime pannud nii avaliku julgeoleku vastase süüteo, kui ka avaliku usalduse vastaseid süütegusid, samuti varavastase süüteo, riivates selliselt väga erinevaid õigushüvesid. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on LJUBOV GENRIHSONile vajalik kohaldada karistusena kõige äärmuslikumat meedet ehk reaalset vangistust. Lisaks võtab kohus LJUBOV GENRIHSONile karistuse mõistmisel arvesse tema rolli kuritegude toimepanemisel nimelt on LJUBOV GENRIHSON loonud ja juhtinud kuritegelikku ühendust, kallutanud teisi isikuid toime panema nii esimese, kui ka teise astme kuritegusid, kuritegeliku ühenduse liikmed on kuritegusid toime pannud LJUBOV GENRIHSONi algatusel, tema juhendamise ja kontrolli all. Kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, raskendava asjaoluna esineb KarS § 58 p 1 kohaselt süüteo toimepanemine omakasu motiivil. Kohus peab vajalikuks selgitada, et omakasu motiiv eeldab ainelise kasu saamist s.t omakasu, milline saab väljenduda nii süüdlase vara suurenemises, kui ka tema varaliste kohustuste vähenemises. Käesolevas kriminaalasjas on juba varasemalt välja toodud asjaolud, millises osas süüdistatav LJUBOV GENRIHSON teenis kuritegude toimepanemisega kuritegelikku tulu. Hinnates süü suurust KarS § 334 lg 1 järgi, leiab kohus, et süüd antud kuriteoepisoodis tuleb pidada keskmiseks. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmäära läheduses, karistades teda 6 kuu pikkuse vangistusega. Hinnates LJUBOV GENRIHSONi süü suurust temale etteheidetud kuritegudes, milline on kvalifitseeritud KarS § 347 lg 1 järgi, leiab kohus järgmist. LJUBOV GENRIHSON on võltsinud tähtsat isiklikku dokumenti, kasutades selleks oma kuritegeliku ühenduse oskusteavet ja sidemeid, millise tegevuse tulemusena Eesti riik läbi PPA väljastas välisriigist tulnud isikule võõra isiku nimele tähtsa isikuttõendava dokumendi, leiab kohus, et tema süü on suur. Seega

tuleb selle kuriteo eest süüdistatavale mõista karistus, mitte sanktsiooni keskmises määras, vaid selle läheduses s.t karistada LJUBOV GENRIHSONi KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta pikkuse vangistusega. Hinnates LJUBOV GENRIHSONi süü suurust temale etteheidetud kuritegudes, millised on kvalifitseeritud KarS § 348 lg 1 järgi, leiab kohus, et viimase süüd antud kuriteoepisoodides tuleb pidada piisavalt suureks, et kohaldada tema suhtes karistusena samuti just reaalset vangistust, mitte rahalist karistust. Analoogselt eelmise episoodiga peab kohus tema süüd selles kuriteos suureks ning ka selle teo eest tuleb teda karistada üheaastase vangistusega. Hinnates LJUBOV GENRIHSONi süü suurust temale etteheidetud kuritegudes, millised on kvalifitseeritud KarS § 349 - § 22 lg 2 järgi märgib kohus, et seadusandja näeb selle teo eest ette üksnes rahalise karistuse. KarS § 44 lg 3 kohaselt rahalise karistuse suuruse määramisel tuleb arvestada süüdistatava sissetulekut kuriteole eelnenud aastal ning KarS § 44 lg 2 kohaselt päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. Samuti võtab kohus arvesse süüdistatavale KarS § 349 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest rahalise karistuse mõistmisel arvesse seda, et LJUBOV GENRIHSON käesoleval hetkel on invaliiduspensionär, kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav töötaks ning omaks igakuist kindlat sissetulekut töötasu näol. Seetõttu peab kohus võimalikuks LJUBOV GENRIHSONile karistus mõista mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 100 päevamäära ehk 1000 eurot. Hinnates LJUBOV GENRIHSONi süü suurust temale etteheidetud kuriteos, milline on kvalifitseeritud KarS § 209 lg 1 järgi märgib kohus esmalt, et teisele isikule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine eeldab KarS § 209 kohaselt toimepanijalt vähemalt otsest tahtlust. Antud kriminaalasjas kohus on asunud seisukohale, et süüdistatav kelmust toime pannes tegutses kavatsetult, tema teo toimepanemise eesmärk on olnud suunatud saada endale toimepandu kaudu otsest varalist kasu s.t kuritegeliku vara saamise tulemusel suurendada oma igakuiseid sissetulekuid. Eesti riik sotsiaalkindlustusameti kaudu maksis LJUBOV GENRIHSONile ebaõigetel alustel teise isiku nimelt pensioni 9 aasta vältel, seega hindab kohus tema süüd selles episoodis keskmisest suureaks ja karistab teda vangistusega 2 aastat. Hinnates LJUBOV GENRIHSONi süü suurust temale etteheidetud kuritegudes, millised on kvalifitseeritud KarS § 298 lg 2 p.p 1, 2 järgi märgib kohus, et nende kuritegude eest näeb seadusandja ette karistusena üksnes vangistuse. Kohtu hinnangul on LJUBOV GENRIHSONi süü neis kuritegudes suur. Ta on kuritegeliku ühenduse juhina mitmete aastate vältel maksnud altkäemaksu kas ise või vahendlikult kolmele politseiametnikule, kes selle altkäemaksu eest vastuteenena väljastasid infot politsei andmebaasidest või vormistasid ebaõigetel alustel isikutele dokumente. Isikuid, kes sel viisil dokumendid said, oli kümneid. Kohus võtab arvesse ka süüdistatava poolt toimepandud episoodide arvu, mõistab talle karistuseks vangistuse 4 aastat. Hinnates LJUBOV GENRIHSONi süü suurust temale etteheidetud kuriteos, milline on kvalifitseeritud KarS § 256 lg 1 järgi märgib kohus, et antud kuriteo toimepanemisel näeb seadusandja ette karistusena samuti üksnes vangistuse. KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega kahjustatakse ja rünnatakse avalikku rahu ja julgeolekut. Antud kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on leidnud tuvastamist fakt, et just LJUBOV GENRIHSON oli selleks isikuks, kes kuritegeliku ühenduse lõi, seda juhtis ja sinna isikuid värbas, tema kuritegelik tegevus toimus mitmete aastate vältel, xxxx tegevuses osales erinevatel astmetel 10 inimest, sellel oli kümneid kliente, samuti panid LJUBOV GENRIHSONi

juhtimisel kuritegusid toime ka mitmed isikud, kes kuritegelikku ühendusse ei kuulunud, seega leiab kohus, et talle tuleb mõista karistuseks vangistus 6 aastat. Arvestades LJUBOV GENRIHSON poolt toime pandud tegude raskust, nende toimepanemise järjepidevust, toime pandud kuritegude eriliigilisust, kahjustatud õigushüvede rohkust, on kohus seisukohal, et liitkaristuse moodustamisel tuleb lähtuda üksikkaristustest raskema suurendamise põhimõttest ja seega mõistab kohus LJUBOV GENRIHSONile kõikide kuritegude eest liitkaristuseks vangistuse 8 aastat. KarS § 64 lg 1 LJUBOV GENRIHSONile KarS § 349 lg 1 - § 22 lg 2 järgi mõistetav rahaline karistus 100 trahviühikut s.o summas 1000 eurot viiakse täide iseseisvalt. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-d 16-17). Käesoleval hetkel asub kohus seisukohale, et süüdistatava varasem kriminaalkorras karistamatus ei ole selline asjaolu, mis igal juhul toob kaasa karistusest tingimisi vabastamise. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed on määravad karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuriteoga ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. Kui isiku süü, kohtu poolt tuvastatud kergendavad asjaolud, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata või mitte. Arvestades LJUBOV GENRIHSONi poolt toime pandud tegude suurt arvu, nende ohtlikkust, õiguskorra kaitsmise huvisid, seda, et tuleb tagada, et selleliigilisi kuritegusid toime ei pandaks, tuleb kohtu hinnangul LJUBOV GENRIHSONil temale mõistetud karistus reaalselt ära kanda. Toimiku materjalidest nähtub, et LJUBOV GENRIHSON on käesoleva kriminaalasja menetluse raames viibinud vahi all 27.oktoobrist 2015.a kuni 29.novembrini 2016.a s.o 1 aasta, 1 kuu ja 2 päeva, siis juhindudes KarS § 68 lg 1 tuleb süüdistatavale mõistetud karistusest see aeg maha arvata ja lugeda LJUBOV GENRIHSONi lõplikuks reaalselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat, 10 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 832 lg 2 sätestab, et erandina võib kohus § 832 lg 1 sätestatud alustel ja ulatuses konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui: 1) see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või 2) kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Isikute vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolliga (XI kd tl 148-162) on tuvastatud LJUBOV GENRIHSONi, A V, N Š kui ühe ja sama isiku (nende isikute nimel tegutses võltsitud isikutunnustega L.GENRIHSON) ja kolmanda isiku D D Gi legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus ning varalise seisu muutus perioodil 01.01.2007 – 27.10.2015.a, samuti on tuvastatud L.GENRIHSONi ja D. D. Gi poolt sularahas teostatud tehingute summad samal ajaperioodil. Kinnisturegistri andmetel LJUBOV GENRIHSON vaadeldaval ajaperioodil kinnisvara ei omanud, talle kuulus küll kolm sõidukit, millest kahele oli kohtutäituri ning ühele neist ka pankrotihalduri poolt seatud käsutamise piirangud. L.GENRIHSON omas pangakontot nii SEB Pangas, kui ka Swedpangas, kuid vaadeldud perioodil tehinguid kontodel ei toimunud. (XI kd tl 149) Samas leiti LJUBOV GENRIHSONi elukoha ja tema kasutuses oleva sõiduki läbiotsimisel sularaha Eesti kroonides, eurodes, USA dollarites ja Norra kroonides kokku summas 13 407,19€. Tema ainsaks legaalseks sissetulekuks neil aastatel oli pension ja sotsiaaltoetused, mida kuni 28.02.2009a. toimetati postiasutuse poolt koju, seejärel teostati väljamakseid D D Gi arveldusarvetele Swedpangas ja SEB pangas. Vaid lühikese perioodi jooksul – alates 01.02.2013 kuni 31.03.2013 maksti pension LJUBOV GENRIHSONi enda pangaarvele Swedpangas (XI kd tl 150 pöördel). Kohtueelsel uurimisel on Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 23.12.2015.a määrusega kohtuasjas nr 1-15-9594 arestitud LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud, kuid Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt kolmandale isikule D D Gile kuuluv sõiduauto Xxxx r/m xxxx (VIN kood XXXX). xxxx AS-lt saadud vastuse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt (XI kd tl 3-19) oli nimetatud sõiduki hinnaks 19 600,50€, millest L.GENRIHSON on tasunud sularahas alljärgnevalt: • xxxx AS 14.03.2013.a arve nr 1712609 alusel auto soetuse eest summas 5880,15€; • xxxx AS 28.03.2013.a arve nr 1712812 alusel auto soetuse eest summas 5530,35€; Kohtule esitatud tõenditest nähtub sedagi, et D D Gile kuulunud, kuid samuti LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud sõiduauto xxxx r/m xxxx on xxxx AS-i poolt 28.03.2013 ostetud ära 8190€, kuid kliendile nimetatud summat ei tagastatud, vaid see tasaarvestati arvega nr xxxx. Seega on sõiduautot xxxx kasutatud sõiduauto Xxxx sissemaksena 8190€ suuruses summas, ülejäänud osa sõiduki maksumusest on L.GENRIHSON tasunud arvete alusel sularahas. Kogu suhtlus uue sõiduki soetamiseks xxxx OÜ-st on toimunud L.GENRIHSONiga, tema nimele on esitatud sõiduki Xxxx ostupakkumine, soetusega seotud ning ka hilisemate ostmise ja hilisema hooldusega seotud arved on esitatud L.GENRIHSONi nimele, samuti on temale tehtud ka esialgse sõiduki hinnapakkumine ja tema on sõiduki ka vastu võtnud.

D D G on kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud kolmanda isikuna (XXVII kd tl 166-172). Isik selgitas kohtus, et sõiduki ostis tema ema ja teda sõiduki ostmise juures ei viibinud. Samuti selgitas ta kohus, et on sõiduk soetatud isa poolt temale antud rahaliste vahendite eest, mida aga ei pea kohus usaldusväärseks. Kolmanda isiku ütluste kohaselt jättis isa rahalised vahendid emale juba 2004. aastal, rahalised vahendid olid mõeldud temale, samas isik ei oska nimetada mingit summat. Prokuröri küsimusele, kuidas ta teab, et sõiduki ostmiseks kasutati tema isa poolt jäetud rahalisi vahendeid, vastab kolmas isik: „Aga kust tal veel võis see raha olla?“ Kolmas isik on selgitanud kohtule, et elab juba alates 2004.aastast xxxx ja emaga on suhted keerulised, ema ei ole teda tema asjadesse pühendanud ning rahast nad ei räägi. Puudus igasugune mõistlik põhjus jätta isa poolt D. D. Gi tarbeks mõeldud rahalised vahendid Eestisse, seejuures veel isikule, kellega kolmandal isikul olid väga rasked suhted ja kellega ta suhtles väga harva, seega peab kohus kolmanda isiku ütlusi sõiduki ostmiseks rahaliste vahendiste päritolu puutuvalt paljasõnalisteks ja tõendamatuteks. Sõiduki igapäevane kasutamine LJUBOV GENRIHSONi poolt on tõendamist leidnud kohtuotsuses analüüsitud jälitusprotokollidega, tunnistajate ja kahtlustatavate ütlustega selles, et nad kohtusid LJUBOV GENRIHSONiga sõidukis, samast leiti läbiotsimisel ka oluline osa xxxx igapäevategevuse dokumentatsioonist ning sularaha, et L.GENRIHSON kasutas nimetatud sõidukit sisuliselt oma kontorina klientidega ja kaasosalistega kohtumisel. Sõiduki läbiotsimise protokollist nähtub, et sõidukist leiti suur hulk erinevate isikute nimele välja antud isikutunnistusi, juhilube, elamislube jm dokumente. Samuti on L.GENRIHSON kohtus avaldatud 15.12.2015 kahtlustatavana antud ütlustes selgitanud, et kogu tema elu oli autos. 01.06.2016 vaatlusprotokolli kohaselt esineb LJUBOV GENRIHSONil (sh A Vl ja N Šl, kelle identiteete L.GENRIHSON omas) elatustaseme erinevus perioodil 2007-2015 (kuni 27.10.2015, so isiku kahtlustatavana kinnipidamiseni) summas 85 835,80€ (XI kd tl 162 pöördel). Elatustaseme erinevuse on tinginud sularahatehingud, isiku valdusest leitud ja ära võetud sularaha, samuti A.Vle välja makstud ebaseaduslik pension ja sotsiaaltoetused. Arvestades, et L.GENRIHSONi poolt kuritegude toimepanemine oli suunatud varalise kasu saamisele ja eelnevalt käsitletud tõendid kinnitavad, et L.GENRIHSON sai varalist kasu sularahas, siis on põhjendatult alust arvata, et elatustaseme erinevuse tinginud sularaha pärineb just isiku ebaseaduslikust tegevusest. 14.01.2016 jälitustoimingu protokollis kajastatud L.GENRIHSONi ja S V vahelisest vestluses 30.06.2015 nähtub, et L.GENRIHSON on ebaseaduslike keeleeksamitega seotud juba vähemalt kaheksa aastat.

Elatustase vaatlusprotokollist nähtub seegi, et LJUBOV GENRIHSON enda pangakontosid ei kasutanud, vaid ta kasutas A V, N Š ja D D Gi pangakontosid. A.V Swedbank AS-s arvelduskonto nr XXXX juurde väljastatud deebetkaart leiti L.GENRIHSONi elukoha xxxx läbiotsimisel ja N.Š Swedbank AS-is arvelduskonto nr XXXX juurde väljastatud deebetkaart leiti L.GENRIHSONi kasutuses olnud sõiduauto Xxxx läbiotsimisel. Samuti ei kuulu L.GENRIHSONile registrijärgselt mingit vara. Tema elukoht xxxx kuulub kinnistusregistri andmetel A.Vle. Samas nähtub L.GENRIHSONi 15.12.2015 ütlustest, et ta on antud korteris elanud juba alates 1985. aastast, samuti on tema osalenud korteriga seotud tehingutes (sh vormistanud korteri A.V nimele). Eelnev näitab, et L.GENRIHSONi puhul ongi tavapärane mitte näidata ennast vara tegeliku omanikuna. LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud A V ja N Š nimele Swedbank AS-s avatud arvelduskontod on kohtueelses menetluses arestitud (vastavalt 23.12.2015 Harju Maakohtu määrusega nr 1-15-9615 ja 07.03.206 Harju Maakohtu määrusega nr 1-16-552). A.V Swedbank AS-is oleval arvelduskontol nr XXXX oli seisuga 17.12.2019 50 211,44€, arvelduskonto sissetulekud moodustavad enamus osas ebaseaduslikult saadud pension ja erinevad sotsiaaltoetused. N.Š Swedbank AS-is oleval arvelduskontol nr XXXX oli seisuga 17.12.2019 99 963,46 €, arvelduskontol olevad rahalised vahendid pärinevad D D Gile kuulunud korteri asukohaga xxxx ja kinnistu asukohaga xxxx müügist. Notariaalse volikirjaga nr xxxx D. D. G volitas ennast kõigis toimingutes esindama L.GENRIHSONi ning viimane osales nimetatud D. D. Gile kuulunud kinnistute ostu-müügitehingutes. Kuivõrd L.GENRIHSON valdas nii A.V kui N.Š kõnealuseid arvelduskontosid, siis on L.GENRIHSON nende kontode tegelik omanik. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-89-11 p 19.1 asunud seisukohale: Panga arvelduskontol olev raha on käsitatav arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga (kontopidaja) vastu arvelduskontol näidatud ulatuses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-83-07, p 14). Selline nõue panga vastu kuulub kontoomanikule, s.o konto avamise aluseks oleva arvelduslepingu (VÕS § 709 lg 1) poolele (käsundiandjale), kelle korralduste alusel on kontopidaja õigustatud ja kohustatud kontol oleva rahaga toiminguid tegema. Nn kontoraha ehk nõue panga vastu kuulub kontoomanikule sõltumata sellest, millisel viisil kontole kantud raha on kontoomaniku käsutusse jõudnud ja kas kontoomanikul lasuvad seoses selle raha kasutamisega mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku ees. Seega kuulub A.V ja N.Š arvelduskontodel olev raha ehk nõudeõigus panga vastu kontodel oleva summa ulatuses L.GENRIHSONile. KarS § 256 lg 2 p 2 ja § 255 lg 2 p 2 kohaselt kohaldab kohus nendes §-des sätestatud kuritegudega saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-le 832. KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 11 kohaldada vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule, kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt.

KarS § 832 kohaldamiseks ei ole vaja kindlaks teha kuritegu, millega konfiskeeritav vara eelduslikult saadi. Vara saamise allikaks oleva kuriteo toimepanemisena ei peeta KarS §-s 832 silmas mitte mõnd konkreetset varem tuvastatud või käimasolevas menetluses tuvastatavat kuritegu, vaid isiku eeldatavat kriminaalset eluviisi üldiselt (vt RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 40). Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks peab prokuratuur lisaks menetletavale kuriteole, mille järelmina on laiendatud konfiskeerimine ette nähtud, tõendama faktilised asjaolud, mis annavad põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava kuriteoga, on tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Selliste asjaolude tõendamise tulemusena seaduse kohaselt tekkiv vara kuritegeliku päritolu eeldus on piisav, lugemaks isiku vara KarS § 832 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks, välja arvatud juhul, kui isik ise selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu õiguspärasuse (KarS § 832 lg 1 teine lause) (RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 42). KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel vara laiendatud konfiskeerimisel toimib ümberpööratud tõendamiskoormis, mistõttu pidanuks süüdistatav kohtus esitama tõendeid selle kohta, et ta teenis eelnevalt viidatud ajavahemikul legaalset tulu. Samuti arvestades, et vara legaalse päritolu tõendamiskoormis lasub isikul endal, siis ei ole antud juhul tõendatud ka mitte ükski KarS § 832 lg-st 3 tulenev vara arestimise piirang. 19.09.2016 vaatlusprotokollist (XI kd tl 144-145) nähtub, et LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelik ühenduse teenuseid kasutasid perioodil 2011 kuni 27.10.2015 64 isikut Eesti kodakondsuse, elamislubade, isikut tõendavate dokumentidega seonduvate jm taotluste menetlemisel; politsei infosüsteemist isikute kohta informatsiooni väljastamisel; Eesti kodakondsuse saamiseks vajaliku eesti keele eksami ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ning kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamisek. Keskmine summa, mida isikud tasusid kuritegelikule ühendusele eelnimetatud teenuste osutamise eest või mida kuritegeliku ühenduse liikmed küsisid, oli 1500€. Kuritegeliku ühenduse tulu perioodil 2011-27.10.2015 oli 96 000 €. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Harju Maakohtu 06.02.2017 otsusega nr 1-17967 on L.GENRIHSONi kuritegelikku ühendusse kuulunud isikud M P, Ž R, L S, Ü L, S Z, I S, O T, J B, J L, A K süüdi mõistetud muuhulgas KarS § 255 lg 1 järgi ning isikutelt on kohtuotsusega KarS § 831 lg 1 ja KarS § 84 alusel mõistetud välja kokku 9 207 €. Seega kuulub ülejäänud kuritegeliku ühenduse poolt teenitud kuritegelik tulu summas 86 793 € väljamõistmisele L.GENRIHSONilt. Kuivõrd L.GENRIHSON on kuriteoga saadud vara ära tarvitanud ja selle konfiskeerimine ei ole võimalik, siis kohus leiab, et L.GENRIHSONi puhul tuleb samuti rakendada konfiskeerimise asendamist (KarS § 84). Konfiskeerimise asendamise peamine eesmärk on takistada toimepanija rikastumist kuriteoga. KarS § 84 kohaselt saab asenduskonfiskeerimist, kohaldada nii süüteoga saadud vara (KarS § 831) kui ka kuriteoga saadud vara (KarS § 832) puhul. Tuvastatud on, et L.GENRIHSON on saanud ebaseaduslikku pensioni ja sotsiaaltoetusi juba alates 2007. aastast, millega on Sotsiaalkindlustusametile tekitatud materiaalne kahju summas 30 000,05 €. Kuivõrd osa valeandmete alusel välja makstud pensioni ja sotsiaaltoetusi ei ole hõlmatud L.GENRIHSONi süüdistusega, jäädes süüteo etteheitest varasemasse perioodi, on tegemist varaga KarS § 832 mõttes. Seega kuulub see ülejäänud summa (30 000,05 - 15 897,06 = 14 102,99) L.GENRIHSONilt väljamõistmisele KarS § 832 lg 1 ja KarS § 84 alusel.

KarS § 84 moodustab süüteoga saadud vara konfiskeerimise regulatsiooni (KarS § 831) suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Ei ole oluline, millisel põhjusel ei saa süüteoga omandatud vara konfiskeerida. KarS § 84-s toodud loetelu on näitlik. Samas on asendamise kohaldamine kohtu õigus ning kohus peaks küsimuse lahendamisel siiski arvestama, miks on vara äravõtmine osutunud võimatuks - kas see on tahtlikult võõrandatud või näiteks süüdlase tahtest olenematutel asjaoludel hävinenud. Konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita, s.o seda ei pöörata riigi omandisse, vaid isikule pannakse üksnes kohustus tasuda äratarvitatud või muul moel konfiskeerimise mõjualast väljaviidud vara väärtusele vastav rahasumma (vt ka RKKKm 3-1-1-97-10, p 33). Riigil tekib rahaline nõue, mille täidab isik vabatahtlikult või tehakse seda sundkorras täitemenetluses. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus on põhjus, mis juba iseenesest annab aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena. Seega kui prokuratuur tõendab faktilised asjaolud, millest tulenevalt ei vasta laiendatud konfiskeerimisega sanktsioneeritud kuriteo toime pannud isiku varanduslik olukord või elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele, ei pea prokuratuur vara kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama. Isik saab sellisel juhul oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tõendades selle päritolu seaduslikkuse (RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 44). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2011. a otsuses nr 3-1-1-4-11 ja 20. veebruari 2012. a otsuses nr 3-1-1-1-12 on märgitud, et sarnaselt KarS §-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. KarS §-s 84 märgitu hõlmab nii KarS §-s 831 kui ka §-s 832 toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist. Konfiskeerimise asendamine ei ole seega kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. KarS § 84 järgi konfiskeerimise asendamine ei too isikule kaasa mahukamat omandiõiguse riivet kui KarS §-de 831 vastavalt süüteoga saadud vara konfiskeerimisel, sest ka konfiskeerimise asendamisel määratav summa peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Arvestades kõike eelnevat kogumis, on kohus seisukohal, et prokuröri taotlused süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi ja kolmanda isiku D D Gi varade konfiskeerimiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Nagu kohus eelnevalt märkis, lasub KarS § 832 lg 1 kohaselt legaalse päritolu tõendamiskoormis süüdistataval ning LJUBOV GENRIHSON ei ole vara legaalse päritolu kohta esitanud mitte ühtegi tõendit, mistõttu on kohus veendumusel, et tegemist on kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga ning seetõttu kuuluvad need konfiskeerimisele järgnevalt: KarS § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 23.12.2015 määruse nr 1-15-9594 alusel arestitud kolmandale isikule D D Gile kuuluv mootorsõiduk Xxxx registreerimismärgiga xxxx (VIN kood XXXX).

Käesolevas kriminaalasjas on Sotsiaalkindlustusamet esitanud tsiviilhagi LJUBOV GENRIHSONi vastu, milles paluvad temalt Sotsiaalkindlustusameti kasuks välja mõista alusetult A Vle perioodi 01.10.2012 kuni 31.08.2016 eest makstud töövõimetuspension ja puudega tööealise inimese toetus kokku summas 15 897,06 eurot. Kohtule esitatud hagist nähtub, et 21.03.2007 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud dokumente, A V nimel taotluse ekspertiisitaotluse. RPKS § 14 lg kohaselt on õigus töövõimetuspensionile isikul, kes on vanuses 16 aastat kuni vanaduspensionieani, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40—100 protsenti ja kellel on olemas RPKS §-s 15 sätestatud töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ning sama § 14 lg 2 kohaselt määratakse töövõimetuspension püsiva töövõimetuse ajaks. Sotsiaalministri 23.09.2008 määruse nr xxxx töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu" § 3 kohaselt esitab isik taotluse koos vajalike dokumentide ja andmetega, s.h nimetab perearsti või teda põhiliselt raviva eriarsti, kellel on tema terviseseisundi kirjeldamiseks asjakohased andmed ning kelle vastuvõtul ta on käinud viimase kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse esitamist. Püsiva töövõimetuse ekspertiisi teeb Sotsiaalkindlustusamet isiku ja tema poolt nimetatud arsti esitatud andmete alusel, kaasates töövõime kaotuse protsendi ja puude astme tuvastamisel ekspertarste. Sotsiaalkindlustusameti 02.04.2007 otsusega nr 334709 tuvastati A Vl perioodiks 21.03.2007 kuni 30.09.2007 töövõime kaotus 40% põhjusega üldhaigestumine. 24.04.2007 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud dokumente, A V nimel töövõimetuspensioni määramiseks avalduse ilma pensionistaaži tõendavate dokumentideta. RPKS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul, kelle töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40 ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne pensioni taotlemist, kuid kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž, õigus rahvapensionile. 02.05.2007 otsusega nr xxxx määrati A Vle alates 21.03.2007 rahvapension püsiva töövõimetuse korral.

10.10.2007 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud dokumente, A V nimel taotluse korduvekspertiisiks. 22.10.2007 otsusega nr xxxx tuvastati A Vl töövõime kaotus 80% perioodiks 01.10.2007 kuni 31.10.2008. A Vle määrati 25.10.2007 otsusega nr xxxx rahvapension töövõimetuse korral alates 01.10.2007 kuni 31.10.2008. 06.11.2007 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud dokumente, A V nimel avalduse ja nõutavat pensionistaaži tõendavad dokumendid töövõimetuspensioni määramiseks. 12.11.2007 otsusega nr xxxx määrati A Vle töövõimetuspension alates 06.11.2007 kuni 31.10.2008. Pärast töövõimetuspensioni määramist esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud dokumente, V nimel 30.09.08 ja 24.08.2010 avaldused korduvekspertiisiks. 28.10.2008 ja 11.10.2010 otsustega tuvastati A Vl töövõime kaotus vastavalt 80% ja 100% ning puue. Eelnimetatud otsuste alusel määrati A Vle töövõimetuspension ja puudega tööealise inimese toetus perioodiks kuni 30.09.2012. 05.09.2012 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud dokumente A V nimel taotluse korduvekspertiisiks. Tulenevalt RPKS § 32 lg 1 p-st 1 ja lg-st 3 jätkatakse korduvekspertiisi puhul pensioni maksmist ekspertiisiotsuse alusel. 08.01 2013 otsusega nr xxxx tuvastati A Vl töövõime kaotus 100% perioodiks 30.09.2012 kuni 30.09.2014 ja otsusega nr xxxx määrati A Vle töövõimetuspension perioodiks 01.10.2012 kuni 30.09.2014 ning 10.01.2013 otsusega nr xxxx tuvastati A Vl sügav puue perioodiks 30.09.2012 kuni 30.09.2014 ja otsusega nr xxxx määrati A Vle puudega tööealise inimese toetus perioodiks 30.09.2012 kuni 30.09.2014. 18.08.2014 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud dokumente (kahtlustuse kohaselt võltsitud dokumente), A V nimel taotluse korduvekspertiisiks. 10.09.2014 otsusega nr xxxx tuvastati A Vl töövõime kaotus 100% perioodiks 30.09.2014 kuni 20.03.2017 (vanaduspensioniea saabumiseni) ja 11.09.2014 otsusega nr xxxx määrati A Vle töövõimetuspension perioodiks 01.10.2014 kuni 20.03.2017 ning 10.09.2014 otsusega nr xxxx tuvastati A Vl sügav puue perioodiks 30.09.2014 kuni 20.03.2017 ja otsusega nr xxxx määrati A Vle puudega tööealise inimese toetus perioodiks 01.10.2014 kuni 20.03.2017. LJUBOV GENRIHSON esitas perioodil alates 21.03.2007 kuni 18.08.2014 korduvalt, kasutades A V nimele väljaantud dokumente (kahtlustuse kohaselt võltsitud dokumente), Sotsiaalkindlustusametile taotlusi A V töövõimetuse tuvastamiseks ning töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetuste määramiseks tekitades sellega Sotsiaalkindlustusametile perioodil 21.03.2007 kuni 31.08.2016 materiaalse kahju kokku 30 000,05 eurot. Arvestades asjaolu, et KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu aegub 5 aasta jooksul toime panemisest, esitas Sotsiaalkindlustusamet LJUBOV GENRIHSONi vastu kahjunõude LJUBOV GENRIHSONi poolt perioodil 18.08.2014 kuni 31.08.2016 esitatud valeandmete alusel A Vle makstud töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese toetuse osas summas 15 897,06 eurot. Kohtueelse uurimise käigus on LJUBOV GENRIHSON oma süüd KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos tunnistanud, selles, et tema võltsitud isikuttõendavat dokumenti kasutades vormistas oma Eestis mitteelavale õele A Vle töövõimetuspensioni ja puude, eesmärgiga saada tema pensioni.

alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 584 eurot ning alates 01.01.2020.a on esimese astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 1460 eurot. See summa tuleb LJUBOV GENRIHSONilt riigi kasuks välja mõista. Kohus märgib, et arvestades LJUBOV GENRIHSONi varalist ja tervislikku seisu, seda, et ta on xxxx eas, kohtule teadaolevalt on käesoleval ajal tema ainsaks sissetulekuks pension, seega käib talle menetluskulude tasumine täies mahus üle jõu. Seega kohaldab kohus KRMS § 180 lg 3 sätteid ja jätab menetluskulud suuremas osas riigi kanda. Määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud õigusabi kulud on kokku 14 722,34€ ( XXV kd tl 119-121, XXVII kd tl 65-69, XXVII kd tl 70-73, XXVII kd tl 111-114, XXVIII kd tl 169-184, XXIX kd tl 85-88, XXX kd tl 141-143, XXX kd tl 144-146, XXXVII kd tl 98-99). Õigusabi kuludest moodustavad sõidukulud 6193.94€. Kohus leiab, et kaitsjatasudest kaitsja sõidukulud tuleb jätta täies mahus riigi kanda ning õigusabikuludest tuleb LJUBOV GENRIHSONil riigile hüvitada 2000€, kaitsjatasud ülejäänud osas jäävad KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Käesoleva kriminaalasjas on tunnistaja V A kohtule esitanud taotlused seoses 23.10.2017.a ja 22.01.2018 kohtusse ilmumisega ning koju tagasisõiduga tekkinud sõidukulude hüvitamisega ning saamata jäänud töötasu osas. Kohus on 19.01.2018 ja 02.08.2018 (XXVIII kd tl 1-4, 201203) kohtumäärustega leidnud, et on põhjendatud taotletud summades sõidukulude ning saamata jäänud töötasu hüvitamine. Tunnistajale V A hüvitatud sõidukulud ja saamata jäänud töötasu kogusummades 376,12€ (XXVIII kd tl 1-4) ja 842,79€ (XXVIII kd tl 201-203) jäävad KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Mill Tõlkebüroole ekspertiisiaktide kirjaliku tõlketeenuse eest 749,09€ (XXVIII kd tl 59-60) ja 230,98€ (XXIX kd tl 163) jäävad riigi kanda. Ekspertiisitasud: 23.05.2016 kujutiseekspertiisi tasu summas 761€ kuulub süüdimõistetult välja mõistmisele (III kd tl 67). 15.01.2018 isiku kohtuarstlikule komisjoniekspertiisile ei olnud õiendit ekspertiisi maksumuse kohta lisatud, seetõttu ei saa kohus seda ka välja mõista ja antud tasu jääb riigi kanda (XXVIII kd tl 2-27). 18.04.2019 isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi süüdimõistetult välja mõistmisele (XXIX kd tl 102-103).

Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBAMISE KORD

SÜÜDISTUS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

UUSIS

LJUBOV

GENRIHSON.

MENETLUS KOHTUS

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

GENRIHSON.

LJUBOV

GENRIHSON

LJUBOV

GENRIHSON

GENRIHSON.

KARISTUS

KONFISKEERIMINE

L.GENRIHSON.

TSIVIILHAGI

ASITÕENDID

MENETLUSKULUD