Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2021, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-20-2827
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 22. oktoobri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdistatav Andres Partsi (Parts; isikukood 39511242710) kaitsja vandeadvokaat Karin Ploom, apellatsioon
Jätta apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
04.06.2018 kohtumäärusest, millega jäeti A. Parts viimase karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, nähtub, et eelmise vangistuse ajal ei ole kinnipeetavas toimunud positiivseid muudatusi seaduskuulekuse suunas, A. Partsil on juurdunud kuritegelikud käitumismallid, mille murdmiseks tal motivatsioon puudub. A. Partsi eluviisi hulka kuulus enne tema 13.01.2020 vahistamist narkootiliste ainete tarvitamine. A. Partsi 13.01.2020 kohtuistungil eeluurimiskohtunikule vahistamistaotluse menetlemisel esmalt avaldatu kohaselt tarvitab ta nädalas korra amfetamiini, kuriteod panigi toime selleks, et osta amfetamiini. Mõne aja pärast täpsustas A. Parts, et on narkootikumidest sõltuvuses, tarbis nädalas narkootikume kord-kaks või isegi rohkem, olenevalt sellest, kuidas rahadega oli.
puhtsüdamlikku kahetsust ja pidanud võimatuks vabastada A. Parts osaliselt karistuse kandmisest. Maakohus on ebaõigesti hinnanud A. Partsi süü suurust. Maakohtu hinnangul on isiku süü suur, sest ta pani kuriteod toime, põhjustades kahju paljudele kannatanutele. Kaitsja hinnangul on maakohus praegusel juhul A. Partsi süüd valesti hinnanud seetõttu, et on esikohale seadnud kannatanute hulga ja mitte vara hulga, mille vastu on süütegu toime pandud. Selliselt on kohus lugenud paljuski kahjustatud õigushüveks kannatanute usalduse ja pettumustunde. Olgugi, et kumbki eelpool nimetatud õigushüvedest ei ole karistusõigusega kaitstavad. Selles kriminaalasjas on kannatanuid küll palju, kuid kuritegelikul teel saadud vara väärtus ei ole kuigivõrd suur. Eelnevale tuginedes leiab kaitsja, et A. Partsi ei saa suhtuda märkimisväärselt teistmoodi kui mõnda teise varasemalt korra kriminaalkorras karistatud isikusse, kes on kelmuse teel omandanud ca 3000 euro väärtuses vara. Apellatsioonis võrreldakse mõistetud karistust teise kriminaalasjaga, kus vangistus jäeti tingimisi kohaldamata. Ka leiab kaitsja, et maakohus on põhjendamatult peatunud kannatanute arvamusel süüdistatava tegevusest. Kaitsjale jääb ebaselgeks, mis ulatuses said kannatanute kogemused ja hinnangud süü arvestamisel otsustavaks. Kaitsja ei soovi devalveerida kannatanute läbielamisi, kuid märgib ära, et võrreldes n-ö keskmise kriminaalasjaga on kannatanute läbielamised siiski tagasihoidlikud. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on arusaamatult võimendanud A. Partsi süü küsimust ja hinnanud selle suuremaks, kui see tegelikult põhjendatud on.
saatmise vastu. Vangistuses ei ole A. Partsile garanteeritud töökohta. Samuti on küsitav, et kas vanglast vabanemise järel on A. Partsil otstarbekas oma CV-sse märkida vanglast saadud töökogemust juhul kui ta vanglatöödele võetakse. Kriminaalhoolduse all saab A. Partsi vabaduses püsimise eelduseks seada selle, et ta asuks endale legaalset sissetulekuallikat otsima. Kriminaalhooldus sisaldab endas suurel hulgal lisaväärtuseid, mida vangla ei paku. A. Parts on noor inimene, kelle käitumismustrid on veel mõjutatavad. Kriminaalhooldusele allumine tähendab seda, et A. Parts on sunnitud pika aja vältel alluma karmidele käitumisnõuetele. Sealhulgas vajadusel vältima alkoholi ja narkootikumide tarbimist. Kaitsja hinnangul on karistuse täitmisele pööramine võimalikkuse puhul tegemist tugeva motivaatoriga, et alluda kriminaalhooldusele ning seeläbi juurutada endas seadusekuulelikke käitumismustreid. Eriti aktuaalne on see narkootikumide tarvitamise puhul. Vanglas on A. Partsil vaieldamatult väga kerge hoiduda uimastite tarvitamisest. Alles vabaduses tekivad tal ahvatlused ja võimalused. Kaitsja hinnangul on seniste käitumisharjumuste murdmiseks vajalik vabaduses olles õppida tegema õigeid valikuid. Seda on kergem teha kriminaalhoolduse all. Samuti ei ole A. Partsi ohtlikkus ühiskonnale ülemäära suur. Tema peamine ohtlikkus seisneb selles, et ta võib varalise kasu saamise nimel jätkata inimestelt raha välja petmist. Samas võimaldab tema senine käitumismuster järeldada, et igale konkreetsele kannatanule tekitatud kahju ei ole kokkuvõttes ülemäära suur ning sellise tegevuse läbiviimine ei ole jätkusuutlik. Kaitsja leiab, et A. Parts on juba ühe korra vanglas olnud ning vangla on oma iseloomustuses ise toonud välja selle, et vanglas ei teinud A. Parts enda jaoks vajalikke järeldusi (sh ei olnud motiveeritud muutuma). Kaitsja hinnangul on sel juhul ainult õige proovida noore inimese mõjutamiseks teisi vahendeid. Hirm vangla ees on vaieldamatult tugev motivaator. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Samuti on maakohus põhjalikult käsitlenud, miks ei saa süüdistatavale mõista tingimisi vangistust. Ringkonnakohtu hinnangul on liigselt emotsionaalselt suhtunud kaitsja ka tunnistajate poolt läbielatusse ning nendepoolsetesse karistuse ettepanekusse, sest KrMS § 38 lg 5 p 5 kohaselt füüsilisest isikust kannatanul on õigus avaldada arvamust temale kuriteoga kaasnenud mõju ning kuriteo eest vastutuse võtmise kohta, seega võib seda arvesse võtta ka kohus otsuse tegemisel, arvestades muid seaduses toodud karistuse mõistmise aluseid. Ringkonnakohus ei jaga ka kaitsja seisukohta ideaalkogumi osas, sest apellatsioonis toodu ei lükka ümber maakohtu selles osas tehtud järeldust. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb karistuseks mõista selline karistus, mis mõjutaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja mis kaitseks ka õiguskorra huvisid. Seega, mõistes A. Partsile karistust, tuli maakohtul pöörata ka tähelepanu süüdistatava varasematele karistustele, et jõuda õiglase tulemuseni ning mõjusa karistuseni. Kui isikut on karistatud vangistusega ja see ei ole talle mõju avaldanud, siis jääb arusaamatuks, kuidas peaks kriminaalhooldus olema vangistusest mõjusam või kuidas on vangistuse „hirm“ motivaatoriks kriminaalhooldusel olles. Esitatud apellatsioon ei anna juba eelmenetluse staadiumis alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda ja jääb edutuks.
/allkiri/ Tiit Lõhmus
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.