lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-2827/287

Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-2827/287
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine
Kuulutamise aeg
11.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2537
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-20-2827/264Tartu Maakohus Tartu kohtumaja22.10.20201-20-2827/305Tartu Maakohus Tartu kohtumaja29.04.20211-20-2827/310Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.05.20211-20-2827/338Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium31.01.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-21-1422/33Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja03.03.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2021, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-20-2827

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 22. oktoobri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Andres Partsi (Parts; isikukood 39511242710) kaitsja vandeadvokaat Karin Ploom, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 22.10.2020 otsusega karistati Andres Partsi: - KarS § 344 lg 1 järgi 8 kuu vangistusega; - KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 345 lg 1 järgi (kannatanud J.J. , E.T. ) KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta vangistusega; - KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 345 lg 1 järgi (kannatanud R.M. , T.M., K.A.R., K.M.K., M.K., H.H, J.P, R.K., K.M.K, E.K, T.N, K.S) KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta 9 kuu vangistusega; - KarS § 209 lg 2 p-de 1, 5 järgi (kannatanud G.H, A.H, K.K, E.K, G.K, R.T., R.R, J.U, I.L, I.G, isa ja poeg O.Z ́id, M.V, S-K.K., J.A, S.V, H.P, I.P, J.Š, M.A, H.H, A-A.H., E.M, PP.P., A.K, H.B, A.V, I.G, K.A, E.T, A.B, M.H, T.M, T.U, I.K, J.V, J.I, P.S, K.K, O.S) 3 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõisteti A. Partsile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 3 aastat vangistust 1/3 võrra, s.o 1 aasta vangistuse võrra, ja mõisteti A. Partsile karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A. Partsi eelvangistuses alates 13.01.2020 viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja loeti 2 aasta vangistuse kandmise alguseks 13.01.2020. Kuna apellatsioon keskendub üksnes mõistetud karistusele, siis märgitakse siinkohal üksnes järgmist.

Sarnased lahendid

Avaliku usalduse vastased süüteod
  • 14.07.20261-26-4828/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20261-26-5105/3Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 30.06.20261-26-2385/8Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 19.06.20261-21-8988/585Riigikohtu kriminaalkolleegium
  • 16.06.20261-26-3722/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 10.06.20261-26-3870/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
2.Kõik võltsimised kvalifitseeris maakohus KarS § 344 lg 1 järgi ja eraldi ülejäänud kuritegudest, s.o KarS § 63 lg 1 kohaldamata, kuna võltsimise järgselt jääb teatud ajavahemik võltsitu kasutamiseni ja sellega ühtlasi ka omastamise (kannatanu J.J. ) ning kelmuste (kannatanu E.T. jt) toimepanemiseni. Selle ajavahemiku vältel on võimalik veel loobuda võltsitu kasutamisest ning omastamise ja kelmuste toimepanemisest.
2.1.Andres Partsi süü on suur, kuna ajavahemikus 11.02.2019 – 10.01.2020, mil ta pani kavatsetult kuriteod toime, põhjustades kahju paljudele kannatanutele. A. Partsi põhjustatud varalise kahju skaala jääb vahemikku 18 eurot (kannatanu R.T) kuni 1100 eurot (kannatanu J.J. ). Varalistest kahjudest ei ole A. Parts kellelegi midagi hüvitanud.
2.2.Varaline kahju ei ole ainus, mida kannatanud tundsid. Kannatanute avaldatust nähtub, et A. Partsi kuritegelik käitumine mõjutas neid ka moraalselt, tuues kaasa pettumust ning külvates usaldamatust inimsuhetesse. Olgugi et enamus kannatanutest jättis karistuse kohtu otsustada ja pikemalt arvamust karistuse osas avaldada ei soovinud, on oluline täheldada, et kõike ei saa rahas mõõta. Osad kannatanutest tajusid toimepandut teistest raskemini, olles nendega juhtunust sügavalt pettunud (näiteks kannatanud I.L, alaealised K.K, R.M. , K.M.K). A. Parts külvas oma käitumisega teiste inimestega suhtlusesse usaldamatust ning üldist ebakindluse tunnet. Seejuures toob maakohus välja kannatanutest tekitatud emotsioonid ning kannatanute avaldatud karistussoovi, kui see esines.
2.3.A. Partsi käitumises karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A. Partsi karistust kergendavaks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on puhtsüdamlik kahetsus, mida Andres Parts avaldas nii pärast prokuröri avakõnet kui ka viimases sõnas, vabandades ühtlasi kannatanute ees.
2.4.A. Partsi süü suurusest lähtudes on süüdistustes KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi välistatud kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamine. Rahalist karistust ei olegi keegi A. Partsile karistuseks taotlenud. Kuna A. Partsil lasub ka varaliste kahjude hüvitamise kohustus, siis polegi kutseta ja tööharjumuseta ning varatu A. Partsi puhul rahalise karistuse kohaldamine kohaseks karistusliigiks. Pikema ajavahemiku vältel kõrge kuritegeliku käitumise intensiivsus tingib A. Partsile karistusliigiks vangistuse kohaldamise.
2.5.Süüdistatava kaitsja ja süüdistatav taotlesid A. Partsi suhtes vangistuse kohaldamist KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel tingimisi katseajaga A. Partsi suhtes KarS § 75 sätete kohaldamisega kriminaalhooldusele allutamisega, mille vältel A. Parts osaleks taasühiskonnastavates tegevustes ja sotsiaalprogrammides. Lähtudes KarS § 56 lõikes 1 sätestatust selle kohta, et karistus peab mõjutama isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsma ühtlasi ka õiguskorra huve, on vältimatult vajalik, et A. Parts enne vabadusse pääsemist tegeleks uue kuriteo toimepanemise riskide maandamisega, s.o osaleks vangistuse ajal taasühiskonnastavates tegevustes, sotsiaalprogrammides, omandaks kutsehariduse, otsiks ja leiaks endale vabadusse pääsemise ajaks töökoha, misjärel oleks põhjendatud kaaluda, kas teda on võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdistatav A. Parts avaldas maakohtu kohtuistungil, et tema haridus on 9 klassi, praegu vanglas ei õpi ja ei tööta, ühtegi kutset ta omandanud ei ole, on vahi all viibitud aja jooksul tegelenud töö otsimisega ja uurinud elukutse omandamise võimalusi. Samas ei nähtu A. Partsi avaldatust, et tal oleks vabadusse naastes olemas kindel töökoht ja sissetulekuallikas. Vangla andmetel on A. Partsil põhiharidus lõpetamata, kahel korral on lühikest aega töötanud puhastusteeninduse alal, majandusliku toimetuleku eesmärgil on pidevalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Vangla hinnangul on puuduliku töökogemusega ja haridusega A. Partsi puhul suur tõenäosus, et ta asub ennast elatama kuritegusid toime pannes.

04.06.2018 kohtumäärusest, millega jäeti A. Parts viimase karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, nähtub, et eelmise vangistuse ajal ei ole kinnipeetavas toimunud positiivseid muudatusi seaduskuulekuse suunas, A. Partsil on juurdunud kuritegelikud käitumismallid, mille murdmiseks tal motivatsioon puudub. A. Partsi eluviisi hulka kuulus enne tema 13.01.2020 vahistamist narkootiliste ainete tarvitamine. A. Partsi 13.01.2020 kohtuistungil eeluurimiskohtunikule vahistamistaotluse menetlemisel esmalt avaldatu kohaselt tarvitab ta nädalas korra amfetamiini, kuriteod panigi toime selleks, et osta amfetamiini. Mõne aja pärast täpsustas A. Parts, et on narkootikumidest sõltuvuses, tarbis nädalas narkootikume kord-kaks või isegi rohkem, olenevalt sellest, kuidas rahadega oli.

2.6.Maakohus asus seisukohale, et käesoleval ajal, mil uue kuriteo toimepanemise riskid on maandamata, on A. Partsi KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel katseajaga kriminaalhooldusele allutamisega vangistusest tingimisi vabastamine ennatlik ja põhjendamatu, kuna kätkeb ülimalt suurt uute kuritegude toimepanemise riski. A. Partsi senisest elukäigust nähtuvalt on suur tõenäosus, et käesoleval ajal, mil A. Parts ei ole taasühiskonnastavates tegevustes ja sotsiaalprogrammides osalenud, tal puudub vabaduses kindel töökoht ja sissetulekuallikas, jätkab A. Parts vabadusse pääsedes uute kuritegude toimepanemisega sealt, kus need viimati pooleli jäid. A. Partsi senise elukäigu kohta on teada, et tal pole olnud ühtegi pidevat töökohta, teda on toetanud ema ning elatunud on ta peamiselt kuritegevusest. A. Partsil puudub elukutse ja tööharjumus. Eeltoodud asjaoludel tuleb A. Partsi karistada reaalse vangistusega. Vangistuse ajal saab A. Parts osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, sotsiaalprogrammides, omandada elukutse ja juurutada endas tööharjumust ning otsida endale töökoha, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse menetlemise ajaks oleks tal põhjendatud taotleda enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eelkajastatud asjaoludel ning võttes arvesse ka seda, et valdav enamus varalisest kahjust jääb mõnekümne kuni mõnesaja euro juurde ning esineb ka 1 karistust kergendav asjaolu, mõistis maakohus käesoleva määruse punktis 1 toodud karistused.
3.Tartu Maakohtu 22.10.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Partsi kaitsja vandeadvokaat Karin Ploom, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega vähendada A. Partsile mõistetud karistust ning jätta talle mõistetud uus karistus tingimisi kohaldamata. Alternatiivselt taotletakse jätta A. Partsile mõistetud liitkaristus tingimisi kohaldamata.
3.1.Lisaks on kaitsja hinnangul maakohus eksinud õiguse kohaldamisel, kui on karistused mõistnud nelja kuriteogrupi eest, st kvalifitseerinud KarS § 344 lg 1 järgi võltsimise eraldi ülejäänud kuritegudest. KarS § 63 lg 1 ebaõige kohaldamata jätmine on toonud kaasa ebaõige karistuse kohaldamise A. Partsi suhtes. Dokumendi võltsimisel tekkis kelmusega ideaalkogum, mille osas oleks maakohus A. Partsile pidanud mõistma ühe karistuse. Kuigi kohus on lugenud kergemad karistused, sh KarS § 344 alusel mõistetud karistuse, kaetuks raskeimaga, nähtub kohtuotsusest, et raskeima süüteo eest karistust mõistes on kohus arvestanud tervet kuritegude kogumit, st kogumit, kuhu on ekslikult sattunud ka etteheide KarS § 344 nimetatud süüteo toimepanemise eest.
3.2.Apellatsioonis leitakse, et mõistetud karistus on ebamõistlikult karm. Ühtlasi ei ole võimalik aru saada, miks ei ole maakohus arvesse võtnud kergendava asjaoluna

puhtsüdamlikku kahetsust ja pidanud võimatuks vabastada A. Parts osaliselt karistuse kandmisest. Maakohus on ebaõigesti hinnanud A. Partsi süü suurust. Maakohtu hinnangul on isiku süü suur, sest ta pani kuriteod toime, põhjustades kahju paljudele kannatanutele. Kaitsja hinnangul on maakohus praegusel juhul A. Partsi süüd valesti hinnanud seetõttu, et on esikohale seadnud kannatanute hulga ja mitte vara hulga, mille vastu on süütegu toime pandud. Selliselt on kohus lugenud paljuski kahjustatud õigushüveks kannatanute usalduse ja pettumustunde. Olgugi, et kumbki eelpool nimetatud õigushüvedest ei ole karistusõigusega kaitstavad. Selles kriminaalasjas on kannatanuid küll palju, kuid kuritegelikul teel saadud vara väärtus ei ole kuigivõrd suur. Eelnevale tuginedes leiab kaitsja, et A. Partsi ei saa suhtuda märkimisväärselt teistmoodi kui mõnda teise varasemalt korra kriminaalkorras karistatud isikusse, kes on kelmuse teel omandanud ca 3000 euro väärtuses vara. Apellatsioonis võrreldakse mõistetud karistust teise kriminaalasjaga, kus vangistus jäeti tingimisi kohaldamata. Ka leiab kaitsja, et maakohus on põhjendamatult peatunud kannatanute arvamusel süüdistatava tegevusest. Kaitsjale jääb ebaselgeks, mis ulatuses said kannatanute kogemused ja hinnangud süü arvestamisel otsustavaks. Kaitsja ei soovi devalveerida kannatanute läbielamisi, kuid märgib ära, et võrreldes n-ö keskmise kriminaalasjaga on kannatanute läbielamised siiski tagasihoidlikud. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on arusaamatult võimendanud A. Partsi süü küsimust ja hinnanud selle suuremaks, kui see tegelikult põhjendatud on.

3.3.Sealjuures on maakohus küll märkinud, et A. Parts avaldas kahetsust oma käitumise üle ja ka vabandas kõikide kannatanute ees, kuid kas ja kuidas kohus seda asjaolu otsuse tegemisel on arvesse võtnud, lahendi põhjendustest ei selgu. Olukorras, kus süüdistatav on kannatanutelt vabandust palunud, peaks olema kannatanute õiglustunne (vähemalt osaliselt) taastatud ning saadud sellest lohutust. Maakohus on tuvastanud, et kergendav asjaolu esineb KarS § 57 lg 1 p 3 alusel (puhtsüdamlik kahetsus), kuid kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks karistuse määramisel sellega arvestanud. Kaitsja palub ringkonnakohtul tuvastada, et A. Partsi süü ei ole suur ning talle mõistetud karistus ei ole proportsionaalne ega lähtu väljakujunenud kohtupraktikast.
3.4.Maakohus on põhjendamatult jätnud A. Partsi osaliselt karistuse kandmisest tingimuslikult vabastamata. Kriminaalasja keskseks küsimuseks on see, et kas A. Partsi rehabilitatsioonile aitab kaasa pigem vanglakaristus või pikk katseaeg koos kriminaalhooldusega. Maakohus on vangla karistust põhjendanud eelkõige põhjendustega, et vanglas saaks A. Parts osaleda sotsiaalprogrammides, omandada kutsehariduse ning otsida endale töökoha. Kaitsja on seisukohal, et neist eesmärkidest kahte on kergem saavutada kriminaalhoolduse all olles. Tulenevalt KarS § 75 lõike 2 punktist 8 võib kohus panna süüdistatavale kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammides vabaduses. Vaieldamatult on A. Partsil vanglas soodsamad võimalused leida endale uus töökoht vabaduses (sh KarS § 75 lõike 3 alusel saab teda kohustada end võtma töötukassas arvele). Kaitsja hinnangul on väär põhjendada kellegi vangi saatmist ka argumentatsiooniga, et inimene peab vanglas omandama hariduse. Vangla ei ole haridusasutus ning ehkki vangla pakub teatud tingimustel hariduse omandamise võimalust, siis ei saa see olla vanglasse mineku põhjuseks ega vanglast vabastamise eelduseks. Hariduse omandamise soov peab igal juhul tulema isikust endast. Vastava motivatsiooni olemasolu korral saab isik kergemini omandada haridust vabaduses. Maakohus on oma otsuses vanglasse saatmise vajadust põhjendanud eelkõige sellega, et vabaduses on oht, et A. Parts jätkab uute kuritegude toime panemist, kuna tal pole kindlat sissetulekut. Kaitsja hinnangul on tegemist argumendiga, mis räägib A. Partsi vanglasse

saatmise vastu. Vangistuses ei ole A. Partsile garanteeritud töökohta. Samuti on küsitav, et kas vanglast vabanemise järel on A. Partsil otstarbekas oma CV-sse märkida vanglast saadud töökogemust juhul kui ta vanglatöödele võetakse. Kriminaalhoolduse all saab A. Partsi vabaduses püsimise eelduseks seada selle, et ta asuks endale legaalset sissetulekuallikat otsima. Kriminaalhooldus sisaldab endas suurel hulgal lisaväärtuseid, mida vangla ei paku. A. Parts on noor inimene, kelle käitumismustrid on veel mõjutatavad. Kriminaalhooldusele allumine tähendab seda, et A. Parts on sunnitud pika aja vältel alluma karmidele käitumisnõuetele. Sealhulgas vajadusel vältima alkoholi ja narkootikumide tarbimist. Kaitsja hinnangul on karistuse täitmisele pööramine võimalikkuse puhul tegemist tugeva motivaatoriga, et alluda kriminaalhooldusele ning seeläbi juurutada endas seadusekuulelikke käitumismustreid. Eriti aktuaalne on see narkootikumide tarvitamise puhul. Vanglas on A. Partsil vaieldamatult väga kerge hoiduda uimastite tarvitamisest. Alles vabaduses tekivad tal ahvatlused ja võimalused. Kaitsja hinnangul on seniste käitumisharjumuste murdmiseks vajalik vabaduses olles õppida tegema õigeid valikuid. Seda on kergem teha kriminaalhoolduse all. Samuti ei ole A. Partsi ohtlikkus ühiskonnale ülemäära suur. Tema peamine ohtlikkus seisneb selles, et ta võib varalise kasu saamise nimel jätkata inimestelt raha välja petmist. Samas võimaldab tema senine käitumismuster järeldada, et igale konkreetsele kannatanule tekitatud kahju ei ole kokkuvõttes ülemäära suur ning sellise tegevuse läbiviimine ei ole jätkusuutlik. Kaitsja leiab, et A. Parts on juba ühe korra vanglas olnud ning vangla on oma iseloomustuses ise toonud välja selle, et vanglas ei teinud A. Parts enda jaoks vajalikke järeldusi (sh ei olnud motiveeritud muutuma). Kaitsja hinnangul on sel juhul ainult õige proovida noore inimese mõjutamiseks teisi vahendeid. Hirm vangla ees on vaieldamatult tugev motivaator. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav A. Partsi kaitsja apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
5.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, karistuse vähendamiseks ega tingimisi vangistuse mõistmiseks. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid ning on analüüsinud väga põhjalikult, miks käesoleval hetkel tuleb tuvastatud kuritegude puhul mõista A. Partsile just selline karistus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on jätnud justkui arvestamata karistust kergendava asjaoluna kahetsuse. Selline väide on alusetu, sest maakohus on selgelt välja toonud, et arvestas

karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Samuti on maakohus põhjalikult käsitlenud, miks ei saa süüdistatavale mõista tingimisi vangistust. Ringkonnakohtu hinnangul on liigselt emotsionaalselt suhtunud kaitsja ka tunnistajate poolt läbielatusse ning nendepoolsetesse karistuse ettepanekusse, sest KrMS § 38 lg 5 p 5 kohaselt füüsilisest isikust kannatanul on õigus avaldada arvamust temale kuriteoga kaasnenud mõju ning kuriteo eest vastutuse võtmise kohta, seega võib seda arvesse võtta ka kohus otsuse tegemisel, arvestades muid seaduses toodud karistuse mõistmise aluseid. Ringkonnakohus ei jaga ka kaitsja seisukohta ideaalkogumi osas, sest apellatsioonis toodu ei lükka ümber maakohtu selles osas tehtud järeldust. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb karistuseks mõista selline karistus, mis mõjutaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja mis kaitseks ka õiguskorra huvisid. Seega, mõistes A. Partsile karistust, tuli maakohtul pöörata ka tähelepanu süüdistatava varasematele karistustele, et jõuda õiglase tulemuseni ning mõjusa karistuseni. Kui isikut on karistatud vangistusega ja see ei ole talle mõju avaldanud, siis jääb arusaamatuks, kuidas peaks kriminaalhooldus olema vangistusest mõjusam või kuidas on vangistuse „hirm“ motivaatoriks kriminaalhooldusel olles. Esitatud apellatsioon ei anna juba eelmenetluse staadiumis alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda ja jääb edutuks.

6.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ Tiit Lõhmus

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20261-22-7314/268Riigikohtu kriminaalkolleegium
  • 22.05.20261-26-3438/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja