Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;



ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

ajavahemike

järel



alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

mitte tarvitama alkoholi;



mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid



asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 10 kalendripäeva jooksul vabanemisest arvates;



alluma kohtuistungil antud nõusoleku psühhiaatrilisele nõustamisele/ravile;



keelata teadlik suhtlemine kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega, va perekonnaliikmed



alluma elektroonilisele valvele kohtumääruse resolutsiooni p-s 3 toodud tähtaja jooksul, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud

alusel

sõltuvust

käsitlevale

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Harju Maakohtu 02.02.2017. a otsusega tunnistati C.T süüdi KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning mõisteti talle karistuseks vangistus 9 aastat. Vastavalt KrMS § 238 lg -s 2 sätestatule vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks C.T kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 03.10.2016. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.10.2016. a ja lõppeb 03.10.2022. 28.09.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks C.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav selgitas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. 16.12.2020 kohtuistungil avaldas süüdlane soovi alluda ennetähtaegse vabanemise korral vabatahtlikule elektroonilisele valvele. Tõdes, et on vangistuses esimest korda ja kahetseb tehtut. Töötab vanglatööstuses ning tegeleb spordiga. On läbinud programme. Vabanemisjärgselt plaanib elama asuda esialgu vanemate juurde ning hiljem oma korterisse. Samuti plaanib tööle minna. On vanematega suhted korda saanud. Avaldas valmisolekut ravile minna ja soovib alkoholikeeldu, vältimaks tagasilangust. Mõistab narkoprobleemi. Teab elektroonilise valve tingimusi ja usub, et kriminaalhooldajaga probleeme ei teki. Teab ka seda, et rikkumised toovad tagasi vanglasse. Vastates kaitsja küsimustele selgitas kinnipeetav, et vanglas oldud aastad poe kerged olnud, samas on saanud välja ravida C -hepatiidi ja tegelenud spordiga. Tunnistab täielikult oma süüd toimepandud kuriteos. Plaanib esmajoones tööle asuda ning lubab võlad tasuda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa C.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega C.T tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab C.T ennetähtaegset vabastamist vangistusest koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja hinnangul nähtub kinnipeetava iseloomustusest , et isik on oma käitumisega näidanud üles karistuse eesmärgi täitumist. Lisaks leiab kaitsja, et esimese vangistuse puhul on 4 aastat piisav isiku mõjutamiseks. Ka on isiku vabanemisfondis piisav hulk raha, võlgnevused pole suured ning kindel töökoht tagab nende tasumise. Kaitsja palub kohtult anda kinnipeetavale võimalus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et C.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on siiski põhjendatud. C.T kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud . Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. novembri 2020 määrusele nr 1 -15-10026 tuleb mõistetud karistusaja määratlemise puhul KarS § 76 tähenduses lähtuda reaalselt ärakantavast karistusajast, lühimenetluses seega KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendatud karistusest. Käesoleval juhul on selleks karistusajaks 6 aastat vangistust. C.T on karistusest ära kandnud 4 aastat ja 3 kuud, s.o enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx, mis on ühtlasi tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Nimetatud aadressil hakkab ta elama koos vanematega, kes on andnud kirjaliku nõusoleku, et isik võib sinna vabanemisjärgselt elama asuda ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis on elamiskõlblik ja vastab elektroonilise valve nõuetele. Seega on isikul olemas vabanemisjärgne elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on C.T vabastamine.

puhul põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused ja suhetes ametnikega pole probleeme esinenud. Süüdlase kasuks räägivad ka tema poolt edukalt läbitud rehabiliteerivad tegevused:  ajavahemikul 05.09.2017 – 28.12.2017 omandas riigikeele A1 taseme. Vangla materjalidest nähtuvalt on teda kirjeldatud kui viisakat tahaplaanile hoidvat õppijat, kes töötas tundides motiveeritult kaasa. Läbisaamine nii rühmakaaslaste kui õpetajaga oli hea;  25.05.2018 – 10.11.2018 läbis riigikeele A2 taseme õppe. Ehkki eesti keele õpe polnud tema jaoks kerge, hinnati teda sellegipoolest motiveeritud õpilasena;  30.11.2018 – 31.05.2019 omandas riigikeele B1 taseme;  Osales 2017., 2018. ja 2019. aastal korduvalt tööhõives, millega probleemid puudusid;

   

02.09.2019-10.07.2020 omandas keevitaja eriala ning alates 15.07.2020 töötab vanglatööstuses metalli - ja maalritöödel; 2018. aastal osales sõltuvusteemalisel loengutsüklis, võttes motiveeritult osa 12 kohtumisel 14st; 2018. aastal osales sotsiaalprogrammis 12 sammu; 24.04.2019 – 13.05.2019 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening.

Eelkirjeldatu näitab, e t vangistus on toonud kaasa olulise nihke süüdlase mõttemaailmas. Süüdlane on olnud valmis õppima, mõistma minevikus tehtud vigu ning on püüdnud leida teed õiguspärase eluviisi saavutamiseks. Seega kinnitab tema käitumine vangistuse jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Isiku vabastamise kasuks kõneleb ka kindel garanteeritud töökoht. Ennetähtaegselt vabanedes soovib C.T asuda tööle ettevõttesse OÜ X, mille juhatuse liige P. S. on vanglale kinnitanud valmisolekut kinnipeetav vabanemisjärgselt tööle võtta, olles vanglale esitanud ka sellekohase garantiikirja. Lisaks on süüdlane on omandanud vangistuses keevitaja elukutse, mis tagab samuti paremad väljavaated tööturul. K-Raha andmetel on tal 16.09.2020 seisuga võlgnevusi 2832,76 eurot ning vabanemisfondi on kogunenud xxx eurot. Kohtu hinnangul tagab vabanemisfondis olev summa talle esmase toimetuleku. Üheks süüdlase murekohaks tuleb pidada alkoholi. Ehkki isik alkoholi enda jaoks probleemiks ei pea, tarbis ta alkoholi koos narkootikumidega, põhjendades seda stressi maandamise eesmärgiga. Ka käesoleva kuriteo toimepanemise ajal oli ta nii narko- kui alkoholijoobes. Kuna joobeseisundis võib isik olla vägivaldne, on kohtu hinnangul põhjendatud isikut käitumiskontrolli ajaks kohustada mitte tarvitama alkoholi. Kinnipeetava suurimaks probleemiks on narkootikumid. Vangla iseloomustuse kohaselt proovis ta umbes 20-aastaselt tuttavatega kanepit, mis viitab isiku mõjustatavusele. Isikut on korduvalt karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel. Vangla andmetest nähtuvalt on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Iseenesest on positiivne asjaolu, et isik on narkoprobleemi tunnistanud ning vangistuse jooksul osalenud mitmes sõltuvusteemalises sekkumises, nagu sõltuvusteemalised loengud, sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja 12 sammu. Võttes arvesse isiku kohtuistungil antud nõusolekut, tuleb kohtu hinnangul kohustada teda osalema psühhiaatrilisel nõustamisel, vähendamaks tagasilanguse riski. Kuna materjalidest nähtuvalt on isik mõjutatud sõpradest, tuleb kohtu hinnangul keelata tal suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, va perekonnaliikmed. Viimane on vajalik negatiivsete mõjutuste vältimiseks ja õiguskuuleka eluviisi kinnistumiseks. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et C.T katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos tema enda poolt soovitud elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ja usalduskrediit on lõplikult otsa saanud. Menetluskulud

C.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.12.2020 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas 16.12.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 149,28 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 149,28 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § -le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-ile 1 on rii gi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb C.T-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § -st 423 ja § 417 lg -st 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.