Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-16-11535 (162301046625)
Kohtukoosseis
Urmas Reinola, Meelika Aava, Pavel Gontšarov
Vaidlustatud kohtuotsus
Harju Maakohtu 2. veebruari 2017 otsus lühimenetluses
Määruskaebuse esitaja
süüdistatav H.Q (isikukood: XXX, viibib vahi all Tallinna Vanglas).
Jätta H.Q kaebus temalt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude ajatamise taotluses kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
et tema varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. H.Q ega tema kaitsja ei ole esitanud kohtule tutvumiseks ega kohtueelses menetluse prokurörile ühtegi tõendit, mis annaksid kohtule aluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise ks. Kohus rõhutas sedagi , et H.Q vabatahtlikult kuritegu toime pannes pidi olema teadlik, et kuriteo toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Menetluskulusid välja mõistes arvestas kohus asjaluga, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud, samas ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal . Kinnipeetav on kohustatud töötama ja H.Q puhul VangS § 37 lg 2 sätestatud asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades, et H.Q-l on kohustus hüvitada lisaks menetluskuludele veel tsiviilhagi 660,73 eurot, leidis kohus, et seaduses sätestatud 30 päevane tasumistähtaeg on ilmselgelt liialt lühike, mistõttu võimaldati H.Q-l tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vähemalt 193,25 eurot.
Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Maakohus on vaidlustatud otsuses märkinud, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 võib kohus menetluskulude hüvitamise otsustust tehes jätta osa menetluskuludest riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, võimaldades tasuda menetluskulusid 30 päevasest tähtajast pikema tähtaja jooksul. Kehtiv kohtupraktika on jätkuvalt seisukohal, et kui süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastastamist või tasumise ajatamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. H.Q prokuratuurile ega kohtule oma varatuse tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole. Seega sõltumata sissetuleku võimalikust vähesusest kinnipidamisasutuses on süüdistataval võimalik vangistuse tingimustes menetluskulusid tasuda ning nagu nähtub maakohtu otsusest, on maakohus arvestanud asjaoluga, et süüdistatavale mõistetakse reaalne vangistus ning seda silmas pidades on gi talle võimaldatud menetluskulude hüvitamist 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Reinola
Meelika Aava
Pavel Gontšarov
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.