Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Bunjašinile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks Roman Bunjašini kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 03.10.2016. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.10.2016. a ja lõppeb 03.10.2022. a. Vangla ei toeta Roman Bunjašini vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Roman Bunjašini tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Roman Bunjašini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond kuulub kinnipeetava isale. Nimetatud elukohas elab ka kinnipeetava ema. Roman Bunjašini vanemad on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonile valve kohaldamiseks. Elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Roman Bunjašin selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

lähedases suhtes, s.o oma elukaaslase suhtes. Kohus, arvestades Roman Bunjašini selgitusi kohtuistungil ja kohtuotsusest nähtuvaid asjaolusid, ei ole veendunud, et Roman Bunjašin on senini teadvustanud toimepandud kuritegu täiel määral. Roman Bunjašini selgitustest järelduvalt soovib ta enda teguviisi jätkuvalt õigustada või süüd vähendada. Kuigi selline teguviis ei ole Roman Bunjašinile mingil juhul etteheidetav, on kohtu arvates tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse. Üksnes seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed). Roman Bunjašini selgitusi arvestades puudub kohtul veendumus, et Roman Bunjašin on täielikult aru saanud toimepandud teost ja selle tagajärgedest. Kohtu hinnangul on seega käesoleval juhul alust kahelda, et Roman Bunjašinile mõistetud karistus on oma eesmärke täitnud ja vabaduses hoidub Roman Bunjašin uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. 3.2 Vangistuse jooksul on Roman Bunjašin läbinud sotsiaalprogrammid 12 sammu ja Eluviisitreening. Samuti on Roman Bunjašin osalenud sõltuvusteemalisel loengutsüklis ja vangla tööhõives. Lisaks on Roman Bunjašin omandanud riigikeelt (A1, A2, B1 tasemel) ja alates 02.09.2019. a omandab keevitaja eriala. Roman Bunjašinil puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul on Roman Bunjašini puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks ka tema narkootiliste ainete tarvitamise harjumused. Roman Bunjašin on olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kes on varasemalt üritanud ka tarvitamisest loobuda (sh metadoonravi läbides), kuid edutult. Roman Bunjašini selgitusi arvestades ei ole Roman Bunjašin ilmselgelt senini aru saanud ja teadvustanud narkootiliste ainete tarvitamisega kaasnevaid probleeme ning selle tagajärgi. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et Roman Bunjašin on tõepoolest motiveeritud ja suuteline narkootiliste ainete tarvitamisest täielikult iseseisvalt loobuma. Lisaks peab kohus oluliseks, et Roman Bunjašin ei ole senise karistuse kandmise ajal veel läbinud aktiivset sõltuvusrehabilitatsiooni vastavalt Tartu Vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile. 3.3 Vabanemise korral soovib Roman Bunjašin elama asuda aadressilexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond. Nimetatud elukoht kuulub Roman Bunjašini isale. Kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt on täidetud justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §st 51 tulevad nõuded. Lisaks loodab Roman Bunjašin asuda tööle oma vanasse töökohta, kuid vastavat garantiikirja kohtule esitatud ei ole.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.