1-20-8923
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2020, Tallinn
Kriminaalasja number
1-20-8923 (19231702940)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Kriminaalasi
Y.V (Y.V) süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi Kokkuleppemenetluses
Prokurör
Kristina Kivi
Süüdistatav
Y.V Ik: XXX, xxxx kodanik, xxxx, emakeel: xxxx, töökoht: A OÜ, elukoht: xxxx Tõkend: Kahtlustatavana kinni peetud 04.05.2019 kuni 06.05.2019. Elukohast lahkumise keeld 11.07.2020 kuni 11.07.2021. Varasem karistatus: 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimased: - Harju Maakohtu 29.08.2014 otsusega nr 1-14-5738 karistati KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja KarS § 121 järgi KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat ja 2 kuud, millest KarS § 74 lg 2 kohaselt kohesele ärakandmisele kuulus vangistus 1 aasta ja KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus 2 aastat ja 2 kuud tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata. 13.06.2016 Harju Maakohtu määrusega pöörati ärakandmata karistus (2 aastat ja 2 kuud) täitmisele karistusaja algusega 18.02.2016. Karistuse lõpp 18.04.2018. - Harju Maakohtu 27.09.2017 otsusega nr 1-17-6407 karistati KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja KarS 213 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 8 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud ja 21 päeva
karistuse kandmise aja algusega 27.09.2017. Vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist 21.12.2018. 2 kehtivat väärteokaristust Kaitsja
Kohtueelsel menetlusel advokaat Ilja Sipari
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Y.V-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 29.08.2014 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja KarS § 121 järgi ja milliste kuritegude eest mõistetud karistused ei ole kustunud, 09.04.2019 kella 20.00-21.00 ajal viibides xxxx korteris, lükkas R. R.i (R.) pliidi vastu ning surudes kannatanu pliidile selili, võttis ühe käega R. R.i kõrist kinni ja kägistas, mille tõttu kannatanul läks silme eest mustaks, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – kaelal punetuse. Samuti tema, olles isikuks, kes varem on toime pannud kehalise väärkohtlemise, 11.12.2019 kella 16.20 paiku xxxx korteris lõi korduvalt rusikaga näo ja pea piirkonda G. K. (K.), millest G.K. tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjutuse – nina traumaatilise haava ja nahaaluse verevalumi nina piirkonnas. Oma tahtliku tegevusega Y.V pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, temale löömisega valu ja tervisekahjustuse tekitamise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 03.12.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav Y.V ja tema kaitsja Ilja Sipari sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus Y.V karistamist vangistusega 10 (kümme) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg Y.V karistusaja hulka, s.o kahtlustatavana kinnipidamine 3 päeva (04.-06.05.2019) /tl 126-127/ ning karistuseks mõista vangistus 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta Y.V-le mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Y.V ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel ning lähtuvalt kannatanu taotlusest /tl 141-143/ kohaldada kohtuotsusega Y.V-le kannatanu isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeld 3 aastaks selliselt, et keelata: läheneda kannatanu R. R. elukohale aadressil xxxx lähemale kui 100 meetrit; läheneda R. R.ile isiklikult ja avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes, avalikel üritustel) ja muus viibimiskoha läheduses mitte vähem kui 50 meetrit;
suhelda R. R.iga vahetult, võtta temaga ühendust telefoni, mobiiltelefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu, interneti suhtluskeskkondade vahendusel ja tavaposti või eposti teel. Lähenemiskeelu tähtaega hakata lugema alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid: - 2 CD-d kõnesalvestistega ja 1 DVD politsei rinnakaamera videosalvestustega, mis asub kriminaalasja materjalide juures /toimiku tagakaanel/- säilitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 1 kriminaalasja toimikus. Kriminaalmenetluse kulud: - määratud kaitsjale v.adv Ilja Siparile makstud tasu 162 eurot /tl 149-150/; - 24.04.2020 teostatud kohtuarstliku ekspertiisi tasu 222 eurot /tl 26-27/. Kokku: 384 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine, samuti seda, et iga süüdimõistva otsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis II astme kuriteo toimepanemise eest on 876 eurot (2020 aastal). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud kokku summas 1038 eurot, millest sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku summas 162 eurot, tuleb Y.V-l tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning osa menetluskuludest, s.o ekspertiisikulu summas 222 eurot jätta riigi kanda. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.