Viru Maakohus
Kriminaalasja number
1-20-8732 (20244000724)
Kohtunik
Larissa Prokopenko kirjalikus menetluses
Kohtuasi
V D KarS § 121 lg 1 järgi kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel
Prokurör
30. november 2020 Jõhvi kohtumajas
Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Joonatan Hallik V D, isikukood xxx, elukoht xxx, emakeel – xxx keel.
Kahtlustatav
Tõkend – puudub, oli kinni peetud 02-04.2020
Juhindudes KrMS § 202 ja § 385 p 10 kohus
Kriminaalmenetlus V Di süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada V Dit tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 20 eurot 4 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud 20 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229 SWEDBANK EE062200221059223099 LUMINOR BANK EE221700017003510302 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920900001135 ning selgitusse märkida kahtlustatava ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui V D ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse kriminaalmenetlus kohtumäärusega. Ülejäänud menetluskulud summas 90,40 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Asitõendid: • 1 CD-plaat (112 kõne) – jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde.
• PPA Ida prefektuuris hoiul olevad esemed: käärid ja kahvel – hävitada kohtumääruse jõustumisel. Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör esitas 27.11.2020 Viru Maakohtule taotluse, milles palub lõpetada kriminaalmenetlus V D suhtes KrMS § 202 alusel. Kriminaalasjas nr 20244000724 alustati menetlust 02.08.2020 KarS § 121 lg 1 tunnustel selles, et xxxx hooldekodu hooldaja O D teatas, et 02.08.2020 kella 20.20 paiku hoolealune V D ründas teist hoolealust A R kahvli ja kääridega, tekitades kannatanule lõikehaavu. Seega on alus V Dit kahtlustada KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamises. Kahtlustatav ei tunnistanud kohtueelses menetluses oma süüd ning samuti ei soovinud anda ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta. Käesolevalt ei ela V D enam xxx hooldekodus, vaid elab xxx. Prokurör suhtles eakate kodu xxx juhatajaga, kes selgitas, et V D on pensionär, kes tarvitab igapäevaselt ravimeid. V D saab igakuiselt pensioni, mis on ligikaudu 350 eurot, millest jääb temale ainult 35 eurot, kuna ülejäänu läheb hooldekodu kohamaksuks. Selle 35 euro eest peab ta veel ravimeid ostma. V D on toime pannud II astme kuriteo, tema süü ei ole suur. Kahtlustatav ei põhjustanud kuriteoga raskeid tagajärgi ega mingit kahju, karistust raskendavad tagajärjed tema käitumises puuduvad. 27.11.2020 selgitas abiprokurör Joonatan Hallik telefonitsi koos tõlgiga tema poolt toimepandud kuriteo olemust, selle tagajärgi, samuti mida tähendab kuriteo lõpetamine oportuniteediga ning selle tagajärgi. V D kinnitas, et saab aru. Prokuröri hinnangul V D taipas prokuröri poolt räägitut. Abiprokurör hinnates tõendamiseseme asjaolusid, eelkõige V Dit iseloomustavaid andmeid sh tema vanust, elukvaliteeti ja muid tema vastutust mõjutavaid asjaolusid ning leiab, et üldja eripreventiivsetest vajadusest ei ole isiku karistamine otstarbekas. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõikes 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur KrMS § 202 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada. Vastavalt riigi peaprokuröri 01.09.2016 juhisele tuleb prokuratuuris kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel panna isikule kohustus tasuda kohtueelsed kulud, kui menetluskulude tasumine ei ole 6 kuu jooksul reaalne, esinevad aga KrMS § 180 lg 3 toodud alused, esitatakse menetluse lõpetamise taotlus koos vastavate põhjendustega kohtule.
Menetluskuluks on määratud kaitsja Lembit Nirgi kaitsjatasu tasu summas 110,40€ /tlk 3537/. KrMS § 180 g 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kogutud tõenditest nähtub, et V D on xxx, kelle igakuine sissetulek on 350 eurot. Pensionist kulub 315 eurot hooldekodu kohamaksule ning järele jäänud 35 euro eest peab ta veel ravimeid ostma. Lähtudes eeltoodust leiab abiprokurör, et V D ei ole võimeline tasuma kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulusid ning seega tuleks jätta valdav osa kuludest riigi kanda. Kuna seadus ei näe ette menetluskulude tervenisti riigi kanda jätmist, siis teeb prokurör ettepaneku määrata, et V D peab 4 kuu jooksul tasuma menetluskulud 20 euro ulatuses. Prokurör taotleb kohtult kriminaalmenetluse lõpetamist ilma, et V Dile määrataks kohustusi. Prokurör on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud V Dile kriminaalmenetluse lõpetamisega kohustuste mittemääramine. V D ei ole võimeline kandma rahalist kohustust ning ka üldkasuliku töö tegemine käib temale ilmselgelt üle jõu. Ka muud kriminaalmenetluse lõpetamisega pandavad kohustused ei ole antud juhul kohased. 27.11.2020 andis V D telefonitsi nõusoleku, et prokuratuur taotleb kriminaalmenetluse nr 20244000724 lõpetamist KrMS § 202 alusel ning ta on kohustatud tasuma 4 kuu jooksul 20 eurot. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS § 121 lg 1 näeb ette rahalise karistuse võ kuni üheaastase vangistuse. Kuna V Di süü pole antud kriminaalasjas suur, puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks Viru Maakohtus avalik menetlushuvi. V D on andnud nõusoleku tasuda 4 kuu jooksul menetluskulud summas 20 eurot. Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna V Di mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmisega ei ole otstarbekas ning teda on võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks V Di suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. V D on võtnud endale kohustuseks tasuda osaliselt menetluskulud 4 kuu jooksul. Süüdistataval on kindel elukoht hooldekodus ja vanaduspension, mille tõttu on ta võimeline oma kohustusi õigeaegselt täitma. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud juhul on süüdistatava V Di poolt toime pandud süüteo näol tegemist kuriteoga, mille puhul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et süüdistatavat võib mõjutada mittekaristuslikke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuse määramine.
Kohus leiab, et kriminaalmenetlus V Di süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu. Määrata V Dile kohustuseks tasuda menetluskulud summas 20 eurot 4 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Ülejäänud menetluskulud summas 90,40 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.