1-20-7420/7 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Juri Konnov kohustatud käitumiskontrolli ajal: - osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata ja kinnitada Juri Konnovi poolt endale vabatahtlikult võetud lisakohustustena: - kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 (kümne) tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. - kohustus osaleda käitumiskontrolli ajal psühholoogi/perelepitaja nõustamisel, millega ta alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni psühholoogi/perelepitaja otsuseni, et nõustamine ei ole enam vajalik.

Juri Konnovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Juri Konnovi karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.08.2019-17.08.2019 ning 26.05.2020-27.05.2020.a, s.o 4 päeva ning lisaks ka vahi all viibimise aeg alates 09.09.2020 kuni kohtuistungini karistusaja hulka. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Juri Konnov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid. Lisaks tuleb Juri Konnovit KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Samuti KarS § 75 lg 4 alusel võtab Juri Konnov endale vabatahtliku kohustuse 10 tööpäeva alates kohtuotsuse jõustumisest jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Samuti tuleb KarS § 75 lg 4 alusel määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema psühholoogi/perelepitaja nõustamisel, millega ta alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni psühholoogi/perelepitaja otsuseni, et nõustamine ei ole enam vajalik. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Juri Konnovilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 362,40 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust istungist ta on loobunud. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Juri Konnovi süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Juri Konnov tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Juri Konnovilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kogusummas 362,40 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks