Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 19. oktoober 2020 1-18-10288 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Sergei Gerassimtšik (isikukood 39607292218) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu 21. septembri 2020. a määrus Advokaat Valeriy Gimaev, kokkuleppel Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Sergei Gerassimtšik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 21. septembri 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sergei Gerassimtšik tunnistati süüdi Viru Maakohtu 21. detsembri 2018 otsusega KarS § 214 lg 2 p-de 1,4,5 järgi mõistes talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 6. septembri 2018. a otsusega mõistetud karistus (KarS § 200 lg 2 p 4, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi). Liitkaristust, 4-aastase vangistust, kannab süüdlane alates 14. novembrist 2017. Karistuse lõpp saabub 14. novembril 2021.
2.Vangla ja prokuratuur ei toeta S. Gerassimtšiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.
3.Viru Maakohtu 21. septembri 2020. a määrusega jäeti S. Gerassimtšik karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
S. Gerassimtšikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Ta kannab teist vangistust. Eeltoodut arvestades ei ole S. Gerassimtšik teinud karistustest järeldusi ega oma eluviisi parandanud. Varasemast kriminaalhooldusnõuete rikkumisest järeldas kohus, et kriminaalhoolduse nõuetekohane läbimine on pigem ebatõenäoline. Kinnipeetava pikaajaline seadusevastane käitumine ning korduvad süüteod viitavad tema väljakujunenud kriminaalsele käitumisele. Alates varasest noorusest on S. Gerassimtšik rikkunud
ühiskonnas kehtivaid reegleid, mis raskendab või teeb võimatuks kriminaalhooldusametniku ja kinnipeetava vahelise koostöö ja kohustuste järgimise.
5.S. Gerassimtšiku käitumine vangistuses on tunnustamist väärt: ta on osalenud sotsiaalprogrammides, omandanud eriala, jätkab riigikeele omandamist ning töötab ega ole distsiplinaarkorras karistatud. Sellele vaatamata arvestas kohus järgmist. S. Gerssimtšiku kuriteod on sarnased varasemaga – neid iseloomustab vägivalla kasutamine ja tegutsemine grupis ning soodustegurina sõltuvusainete tarvitamine ja grupi mõju. S. Gerassimtšikul on väljakujunenud vägivaldne kriminaalne käitumine. Ta suhtleb subkultuuri reegleid järgivate isikutega ega ole nõus nendega suhtlemisest loobuma.
6.Riski nägi kohus selleski, et S. Gerassimtšik on alates 12. eluaastast tarvitanud alkoholi ja
14.eluaastast narkootikume, s.o tegemist on sõltlasega. „Eluviisitreeningu“ läbimine on küll positiivne, ent süüdlast võib tabada tagasilangus, nagu juhtus eelmisel korral, ehkki vangistuses oli läbitud sama sotsiaalprogramm. Vangistuse jätkamisel on võimalik S. Gerassimtšikul saadud teadmisi kinnistada ning osaleda jätkutegevustes, mis aitaks edaspidi vabaduses.
7.Ohtu nägi kohus ka S. Gerassimtšiku majanduslikus toimetulekus. Tal on üle 3300 euro eest kohustusi, ent kesine majandusliku toimetuleku oskus.
8.S. Gerassimtšik kannab karistust I astme kuriteo toimepanemise eest. Arvestades kuritegu ja eelkõige korduvaid karistusi, ei ole praegusel ajal süüdlase vabastamine põhjendatud. Kohtul puudus veendumus, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes on ka varem vangistust kandnud ning kelle kriminaalhooldused ebaõnnestusid, oleks madala uue kuriteo toimepanemise riskiga. Kuritegude toimepanemisega jätkamine vaatamata varasemale karistusele ja kriminaalhooldusele näitab, et kriminaalhooldusel olemine uusi kuritegusid ära ei hoia.
9.Ema juurde üürikorterisse elamaasumine ja garanteeritud töökoht keevitajana on positiivne, ent ei tingi S. Gerassimtšiku ennetähtaegset vabastamist suure uute kuriteo toimepanemise riski tõttu.
MÄÄRUSKAEBUS
10.Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada. Uue määrusega vabastada S. Gerassimtšik tingimisi enne tähtaega vangistusest.
11.Viru Maakohtu määrus vaidlustatakse täielikult kaalutlusõiguse eksliku teostamise põhjendusel. Arvestamata on jäetud kinnipeetava kasuks rääkivad rohked positiivsed asjaolud.
12.Kohus on positiivsete asjaoludena arvestanud distsiplinaarkaristuste puudumist, sotsiaalprogrammide läbimist, eriala ja riigikeele omandamist. S. Gerassimtšik on seega tõestanud, et suudab kontrollitud keskkonnas õiguskuulekalt käituda. See räägib tema vabastamise kasuks. Isiku vangistusaegset käitumist ei ole maakohus vabastamist välistavaks asjaoluks pidanud.
13.S. Gerassimtšik kannab 4-aastast vangistust Viru Maakohtu 21. detsembri 2018. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse alusel KarS § 214 lg 2 p-de 1,4,5 järgi. Nimetatud sätte puhul algab sanktsioonimäär 4 aastast. Seega karistati S. Gerassimtšikut minimaalse 2(4)
karistusega, kus maakohus juba arvestas konkreetsete kuritegude raskust, asjaolusid ning süüdistatavate isikuid, mõistes sellele vastavalt karistuse. S. Gerassimtšik on 4-aastasest vangistusest ära kandnud peaaegu 3 aastat. Kuriteo asjaolude tähtsus ajas langeb. Kuna kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole niivõrd rasked ja isik on olulise osa vangistusest ära kandnud, ei kaalu kuriteo asjaolud positiivseid asjaolusid üle.
14.S. Gerassimtšik on end vangistuse jooksul parandanud. Ta läbis edukalt sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta 20-aastane. Nüüd on ta saanud 24, omandanud eriala, töötab alates 5. augustist 2019, s.o ta on astunud samme õiguskuuleka elu suunas. Vangistuse jooksul on ta oma hoiakuid muutnud. Ta ei ole vaatamata korduvale karistusele vangla subkultuuriga kohanenud, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kontrollitud keskkonnas suudab ta õiguskuulekalt käituda. Ka ennetähtaegse vabastamise korral satub ta kontrollitud keskkonda. Seega on uute kuritegude toimepanemise oht täielikult välistatud. Viimase katseaja läbis ta edukalt.
15.S. Gerassimtšiku pereliikmed on seaduskuulekad. Ta on lõpetanud kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise. Seega räägivad ka tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad tagajärjed vabastamise kasuks. Ka tasumata nõuded ei tohiks vabastamist takistada, kuivõrd K-raha andmetel on üle 5500 euro ulatuses kohustusi vangistuse jooksul tasutud. Määruskaebuse esitamise hetkeks on rahaliste kohustuste ja vabanemisfondi vahendite suurus peaaegu tasakaalustunud (kohustusi 2355,86 eurot, vabasid vahendeid 2208,53 eurot). Vabaduses suudab ta kindla töökoha, sissetuleku ja pereliikmete toel täita ülejäänud kohustused.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
17.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et S. Gerassimtšik suudaks edaspidi käituda õiguskuulekalt ning läbida kriminaalhoolduse. Sellise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus. Kaitsja näeb kaalutlusõiguse rikkumist positiivsete asjaolude arvestamata jätmises. Lisaks leiab kaitsja, et S. Gerassimtšiku ennetähtaegse vabastamise kasuks räägivad tema elutingimused ning vangistusaegne käitumine.
18.Ringkonnakohus kaalutlusõiguse rikkumist ei näe. Maakohus on S. Gerassimtšiku käitumist karistuse kandmise ajal analüüsinud igakülgselt. Nagu kaitsja õigesti märgib, suudab S. Gerassimtšik kontrollitud keskkonnas õiguskuulekalt käituda. Isiku vangistusaegset käitumist ei ole maakohus vabastamist välistavaks asjaoluks pidanud ning on sotsiaalprogrammide läbimist, töötamist ja keeleõpet ning distsiplinaarkaristuste puudumist tunnustanud.
19.Kohtukolleegiumi arvates leidis maakohus siiski põhjendatult, et S. Gerassimtšiku puhul esineb oht langeda samasse käitumismustrisse – seda nii alkoholi- ja narkootikumide sõltuvust, kui ka isiku kuritegelikku käitumismustrit arvestades. Arvestades just isiku varasemat elukäiku, puudub praeguselgi juhul kindlustunne, et vahepeal neli aastat vanemaks saanud S. Gerassimtšik ei langeks samasse käitumismustrisse tagasi. Isiku hoiakute muutmist näitab tema käitumine vabaduses.
3(4)
20.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et S. Gerassimtšiku, kes kannab 4-aastast karistust Viru Maakohtu 21. detsembri 2018. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse alusel KarS § 214 lg 2 p-de 1,4,5 järgi, peaks tingimisi enne tähtaega vabastama. Selle teo eest karistati S. Gerassimtšikut küll minimaalse karistusega, ent tegelikult kannab süüdlane karistust mitme kohtuotsuse alusel. Nimelt on S. Gerassimtšikut karistatud veel Viru Maakohtu 6. septembri 2018. a otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 200 lg 2 p 4 ja § 121 lg 2 p 3 järgi. Selles otsuses moodustati omakorda liitkaristus Viru Maakohtu 8. mai 2018. a otsusega, millega S. Gerassimtšikut karistati KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4, 5 järgi. Läbiv joon S. Gerassimtšiku käitumises on vägivald. Vaatamata S. Gerassimtšiku viimase karistuse suurusele, ei nõustu kohtukolleegium kaitsjaga selles, et kuriteo toimepanemise asjaolud ei olnud rasked. Grupiviisiline väljapressimine vägivalda kasutades isikult vabaduse võtmisega ning selle asjaolud: 7 isikuga kannatanu vastupanu murdmine ning kannatanu peksmise, vägivallaga ning tapmisega ähvardamise juures viibimine, aga ka kannatanule tekitatud vigastuste kirjeldust arvestades, oli tegemist kõike muud, kui kergekoelise kuritööga. Ringkonnakohtu jaoks ei kaalu positiivsed asjaolud kuriteo asjaolusid üle. Ehkki S. Gerassimtšik on olulise osa vangistusest ära kandnud, peab kohtukolleegium vägagi võimalikuks, et vabanedes asub S. Gerassimtšik taas vägivallatsema ning kui ta peaks sattuma grupi mõju alla või hakkab taas alkoholi- ja narkootikume pruukima, on uute kuritegude risk eriti suur. Ringkonnakohtu arvates kõneleb S. Gerassimtšiku vägivaldne minevik: 5 karistust, mille puhul vägivalla raskusaste ei ole muutunud, et isikult võib oodata uusi vägivallaga seotud isiku- või varavastaseid kuritegusid. Ka süüdlase iseloomustuses on täheldatud riske ja ohtlikkust seoses töö- ja majandusliku toimetuleku, suhete ja elustiili, alkoholi, narkootikumide, aga ka mõtlemise ja käitumise ning hoiakutega. Korduvad õigusrikkumised viitavad varasemast käitumisest järelduste mittetegemisele ning murelikuks teeb ka iseloomustuses välja toodud asjaolu, et S. Gerassimtšik vähendab oma süüd või ei tunnista seda üldse (tl 5). See näitab süüdlase vähest ohvriempaatiat, mistõttu kätkevad süüdlase hoiakud endas kõrget retsidiivsusriski.
21.Positiivne on tõepoolest vabanemisjärgse elukoha olemasolu ning lähedaste toetus ja töökoht, ent seda on maakohus kaalutlusotsuse tegemisel ka arvestanud põhjendades üksiti, miks nimetatu ei saa otsustavaks kaalukeeleks. Seaduskuulekas perekond oli S. Gerassimtšikul ka varem, ent iseloomustuse kohaselt suhtles ta siiski kriminaalse taustaga isikutega, pannes kuritegusid toime grupis. Vabaduses ei olnud ta kriminaalse taustaga isikutega suhete katkestamisest huvitatud (tl 4). Ehkki kohtukolleegium näeb positiivset nihet S. Gerassimtšiku käesoleva vangistuse ajal selles, et süüdlane tegutseb võlgade vähendamise nimel ning osaleb vangla poolt pakutud programmides ja tõstab enda kvalifikatsiooni tööturul (keevitaja kutse omandamine, riigikeele omandamine B2 tasemel), ei oma S. Gerassimtšiku vabastamist toetavad asjaolud võrreldes tema mittevabastamise asjaoludega sellist kaalu, et tühistada I astme kohtu igati põhjendatud lahend.
22.Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Tiit Lõhmus
/allkiri/ Aarne Sarjas
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.