1-17-9674 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 2. septembri 2020. a määrus Gennadi Taldini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Gennadi 38406092259) määruskaebus
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
Taldini
(isikukood
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 2. septembri 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohus karistas Gennadi Taldinit 24.11.2017. a otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistus kohus kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud vangistust, mille määras kandmisele tingimisi KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta 11 kuu pikkuse katseajaga, kohustades Gennadi Taldinit järgima KarS § 75 lg-s sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 12.12.2017.
1.1.Viru Maakohtu 30.04.2019. a määrusega pöörati Gennadi Taldinile Tartu Maakohtu 24.11.2017. a otsusega mõistetud liitkaristus 1 aasta 11 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 29.04.2019. Kohtumäärus jõustus Riigikohtu 26.09.2019. a määrusega.
2.Viru Maakohtu 02.09.2020. a määrusega jäeti Gennadi Taldin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2.1.Viru Maakohus asus seisukohale, et kuigi Gennadi Taldini puhul on täidetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused, ei saa teda vangistusest vabastada, kuna materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et
isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega ning ta on alkoholijoobes pannud toime kuritegusid, mistõttu võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käesoleva vangistuse ajal on ta keeldunud osalemast sotsiaalprogrammi Eluviisitreening grupis, soovides programmi läbida individuaalselt, kuid vanglal ei ole selleks ressursse. Lisaks on isik tarvitanud erinevaid narkootikume ning pannud toime ka narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise.
2.2.Maakohtu hinnangul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud materiaalse kasu saamine. Arvestades seda, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summas 11392,27 eurot ning vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht, puudus maakohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad enamasti kriminaalse taustaga isikud ning ta on ka ise tunnistanud kuritegude sooritamise ühe põhjusena suhtlusringkonna negatiivset mõju. Maakohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta samuti asjaolu, et käesolev karistus on täitmisele pööratud, kuna isik ei ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul kindlus, et kinnipeetav suudab edukalt läbida tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja ja alluda kriminaalhoolduse nõuetele.
2.3.Maakohus leidis, et kinnipeetavat iseloomustab positiivselt see, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on olnud hõivatud majandustöödel koristaja ja juuksurina. Samuti see, et vabanemisel on tal olemas elukoht. Maakohtu hinnangul ei kaalu aga kinnipeetavat iseloomustavad positiivselt asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kogumis kaalukamateks. Määruskaebus
3.Viru Maakohtu 02.09.2020. a määruse peale esitas 16.09.2020 määruskaebuse Gennadi Taldin, kes palub ringkonnakohtul uuesti üle vaadata tema vabastamine elektroonilise järelevalve alla.
3.1.Gennadi Taldin palub arvestada, et tal on elukoht ja elukaaslane, kes aitab teda vabaduses materiaalselt. Tal on nüüd perekond, kelle nimel elada, ta soovib suhelda elukaaslase lapselapsega. Katseajal olevaid rikkumisi tunnistas ta ise kriminaalhooldajale. Maakohtu määruses on kirjas, et ta ei töötanud, kuid tegelikult töötas ettevõttes Pregi Grupp. Temaga ei sõlmitud ametlikku töölepingut, kuna nädalas pidi ühel päeval käima registreerimas. Ettevõtte omanik J.P. on valmis ta uuesti tööle võtma. Soovib esialgu elektroonilise valve alla vabaneda ja seejärel tavalisel katseajal olla, kuna see hoiaks teda paljuski tagasi. Siis saab ta normaalselt elada.
4.Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2020. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 09.10.2020. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Gennadi Taldini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
6.Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Käesolevas asjas ringkonnakohus kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud.
7.Määruskaebuses soovitakse, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea.
8.Gennadi Taldinit on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Praegu kannab ta kahe kohtuotsuse alusel mõistetud vangistust võõra vara omastamise eest, samuti suures koguses narkootilise aine fentanüüli omandamise ja hoidmise eest. Varasemalt on teda karistatud nii isiku- (sh tapmise), varavastase-, avaliku korra vastaste- kui ka liiklussüüteo eest. See näitab, et Gennadi Taldini käitumine ohustab väga erinevaid kaitstavaid õigushüvesid. Seetõttu on Gennadi Taldini vabastamine tingimisi enne tähtaega võimalik vaid olukorras, kus temast tulenev uute kuritegude toimepanemise oht on võimalikult suurel määral maandatud.
9.Süüdimõistetust tulenevaid riske on võimalik maandada ennekõike tema individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevustega. On positiivne, et Gennadi Taldin on vangistuse jooksul töötanud nii juuksuri kui ka koristajana, see aitab säilitada tööharjumust. Samas on Gennadi Taldinil läbimata sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mis on suunatud sõltuvuskäitumise muutmisele ning sotsiaalprogramm „Sotsiaalsete oskuste treening“, mis keskendub seadusekuuleka eluviisi järgimisele. Kuna Gennadi Taldin on mitmed kuriteod toime pannud alkoholijoobes, tarvitanud narkootilisi aineid (kanepit ja amfetamiini, mida ta ise narkootikumideks ei pea), samuti käidelnud ohtlikku narkootilist ainet fentanüüli, on sõltuvusprobleeme käsitleva programmi läbimine tema puhul oluliseks riskitegureid maandavaks tegevuseks. Süüdimõistetu soov läbida seda programmi individuaalselt ning vastasel juhul programmis osalemisest keeldumine näitab, et Gennadi Taldin ei ole motiveeritud tegelema sõltuvusprobleemidega ja ei võta tõsiselt võimalust saada abi. Selline suhtumine võib taas viia narkootiliste ainete tarvitamiseni, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise riski.
10.Kuna Gennadi Taldin on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, on oluline, et isikul oleks vabaduses töökoht. Vangla iseloomustusest on näha ning süüdimõistetu kinnitas ka määruskaebuses, et tema ema elukaaslane J.P. võtab ta uuesti tööle. Maakohus on leidnud, et Gennadi Taldinil puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kohtule ei ole esitatud kinnituskirja selle kohta, et Gennadi Taldinil on vabanemisel võimalik asuda tööle. Seega on süüdimõistetu sellekohased väited jäänud paljasõnaliseks. Väheoluline ei ole asjaolu, et Gennadi Taldinil on võlgnevusi 11 392,27 eurot, milliste nõuete sundtäitmine suurendab tema igakuiseid väljaminekuid. Olukorras, kus Gennadi Taldinile ei piisa seaduslikul teel saadud rahalistest vahenditest, on tõenäoline, et ta asub taaskord kuritegeliku eluviisi juurde. Seda enam, et kuigi
ta on varasemalt olnud ametlikult tööga hõivatud, on ta pidanud vajalikuks suurendada enda sissetulekuid varavastaste kuritegude toimepanemisega.
11.Kinnipeetava kohta 25.06.2020 koostatud iseloomustusest nähtub, et alates 2017. a on Gennadi Taldinil elukaaslane Elena Grishaeva, nende omavahelised suhted on head ja toetavad. Samas näitab süüdimõistetu varasem elukäik, et lähedaste, sh laste olemasolu varasematest kooseludest ei ole teda mõjutanud oma käitumist muutma ega õiguskuulekat eluviisi valima. Seetõttu ei saa ka uut elukaaslast pidada sellise mõjuga faktoriks, mis oluliselt vähendaks uute kuritegude toimepanemise riski.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et Gennadi Taldini puhul puudub kindlus, et ta suudaks edukalt läbida tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja ja alluda kriminaalhoolduse nõuetele. Süüdimõistetule anti võimalus kanda karistust vabaduses, kuid kuna ta ei täitnud nõuetekohaselt kontrollnõudeid, pöörati temale mõistetud tingimisi karistus täitmisele. Arvestades seda, et Viru Maakohtu 30.04.2019. a määruse andmetel rikkus Gennadi Taldin korduvalt registreerimiskohustust ja lahkus Eesti Vabariigist ilma kriminaalhooldaja sellekohase loata, on ilmne, et tegemist on isikuga, kes ei suuda ka kõige lihtsamaid reegleid järgida. Kohus möönab, et vangistuses on Gennadi Taldin käitunud õiguskuulekalt ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas tuleb arvestada sellega, et kriminaalhooldusnõuete täitmine vabaduses erineb oluliselt vanglasiseste reeglite järgimisest. Süüdimõistetu on näidanud, et väga rangelt kontrollitud tingimustes, vanglas, suudab ta käituda korralikult, samas vabaduses puudub tal piisav enesekontroll, et alluda leebematele reeglitele. Arvestades eeltoodut, puudub kohtul usk, et Gennadi Taldin suudaks praegu väljaspool kinnipidamisasutust kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest piirangutest.
13.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Gennadi Taldini puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Sõltuvus narkootilistest ainetest ja alkoholist ning garanteeritud töökoha puudumine on oluliseks riskiteguriks, mida ei ole võimalik maandada vaid käitumiskontrolli nõuete, kohutuste ja elektroonilise valve kohaldamisega.
14.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 2. septembri 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm
Maarika Kuusk
Erkki Hirsnik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.