Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Asitõendid – CD- ja DVD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Pavel Lomtevi süüdistatakse selles, et tema 04.10.2019 ajavahemikul kl 15.0816.25, viibides avalikus kohas, aadressil xxx maja juures, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid vastavalt KorS § 55 lg 1 p 1 ja p 2 ja § 54 sätestatule, nimelt jooksis hoovis ringi Viru Valge pudeliga, üritas istuda N. S.ile kuuluva sõiduki Fiat Freemont r.n. xxx tagaistmele, peale seda kui N. S. palus Pavel Lomtevil sõidukist lahkuda, Pavel Lomtev lõi rusikatega vastu sõiduki ukseklaasi juhi poolt ja põlvega vastu ust juhi poolt, tekitades juhiuksele mõlgi, seejärel korduvalt lõi rusikatega läbi avatud klaasi N. S.i näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti tema 28.06.2020 kella 07.10-07.25 paiku Tallinnas, xxx asuvas Tallinna Bussijaamas väljuvate liinide peatuses, st avalikus kohas, tungis kallale oma elukaaslasele A. N.le, tiris teda ja lõi käega näkku, mille tagajärjel kukkus A. N. pikali maha. Seejärel, bussijaama pinkide juures hetkel, lõi kannatanut uuesti korduvalt rusikatega näkku, põhjustades selliste tegudega A. N.le tervisekahjustused- Tallinna Kiirabi kiirabikaardi järgi vasaku silma alla hematoomi, vasaku silmale veritsuse, selja alaossa marrastuse ning hematoomid vasakule ja paremale õlavarrele, samuti ohustas oma tegevusega kõrvalisi isikuid ning häiris nende rahu ja turvatunnet. Sel moel pani Pavel Lomtev toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 01.05.2020 kella 16 paiku xxx korteris lõi kannatanule, oma elukaaslasele A. N.le käega vastu pead, kannatanu kukkus põrandale ja lõi oma parema meelekoha vastu ust, põhjustades selliselt kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Sel moel pani Pavel Lomtev oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Pavel Lomtevi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 04.09.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Pavel Lomtevi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 12 kuud ning KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 18 kuud. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristus mitme kuriteo eest, suurendades üksikkaristustest

raskemat, seega taotleb prokurör kohtus liitkaristusena 24 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust isiku kahtlustatavana kinnipidamise päevast st alates 28.06.2020. Nimetatud karistusest kuulub kohesele ära kandmisele 3 kuud. KarS § 74 lg 1 järgi jätta ülejäänud karistuse osa s.o 21 kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mille järgi tema on kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata isikule täiendavalt järgmised KarS § 75 lg-s 2 säestatud kohustused: mitte tarvitama alkoholi (p 2); mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid (p 21); otsima endale töökoha ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (p 4); osalema sotsiaalprogrammis; (p 8). Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid, CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 574,80 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise

seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.