Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-20-5809 (19231501127)
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungi sekretär
Ülle Karna
Tõlk
Marianna Sidorok
Kriminaalasi
N.X süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Sandra Kurs
Süüdistatav
N.X Ik XXX, eluk xxx, kriminaalkaristusi ei ole
xxx,
töök xxx,
kehtivaid
Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 180, 248 lg 1 p 5 ; 311 ja 313 Tunnistada süüdi N.X KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.05.2019-26.05.2019 ja 01.06.2019-02.06.2019, so 4 (neli) päeva, ärakandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui N.X ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Määrata N.X-ile kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Harju
kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Katseajal on N.X kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada N.X-i katseajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada N.X-i alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Katseaja algust arvata alates 11.09.2020.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – 3 DVD-plaati – jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.X-ilt riigituludesse sundraha 876 eurot ja menetluskulud 114 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 990 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 82,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
N.X-i süüdistatakse selles, et tema, 25.05.2019.a kella 22.45 ajal oma elukohas aadressil xxx, lõi peretüli käigus oma abikaasat O Y mitu korda käega pähe, tekitades kannatanule füüsilist valu pea piirkonnas. Samuti süüdistatakse N.X-i selles, et tema, 01.06.2019.a kella 16.40 ajal, viibides maja juures aadressil xxx , lõi tekkinud konflikti käigus oma abikaasat O Y põlvega kubeme piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti süüdistatakse N.X-i selles, et tema, 01.06.2019.a kella 21.00 ajal, aadressil xxx, tõukas korduvalt oma abikaasat O Y, samuti lõi teda kaks korda lahtise käega vastu otsmikku ning mitu korda vastu rinda, mille tagajärjelt kannatanu korduvalt kukkus. Oma tegevusega tekitas N.X kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – vasaku rinnapealsel alal sinakas laik, vasaku puusa kõhu pool punakas laik. Samuti süüdistatakse N.X-i selles, et tema, 02.10.2019.a kella 20:30 ajal, aadressil xxx, lõi oma abikaasat O Y üks kord laubaga vastu ninasilda ja haaras kätest, tekitades kannatanule füüsilist valu näo ja käte piirkonnas ning kehavigastusi - paremal küünarvarrel kaks hematoomi. Seega pani N.X oma tahtlike tegudega toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. N.X , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.05.2019-26.05.2019; 01.06.2019-02.06.2019, so 4 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.X ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud kohustust tasuda ositi 12 kuu jooksul sundraha 876 eurot ja menetluskulud 114 eurot, so kriminaalmenetluse kulud 990 eurot.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et N.X poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.