Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest: - Advokaadibüroo Barrister Narva osakond kasuks 288 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Robert Sprengki poolt süüdistatava J Hi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest; - Advokaadibüroo Lindeberg kasuks 404,40 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Gregori Palmi poolt süüdistatava D Hi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest; - Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks 202,80 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Argo Küünemäe poolt süüdistatava G Ai kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest; - Advokaadibüroo Tehver & Partnerid kasuks 339,60 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Toomas Laanemaa poolt süüdistatava K P kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. KrMS § 206 lg 5 alusel käesoleva määruse avalikustamisel KrMS §-s 4081 sätestatud korras, asendada süüdistatavate nimed ja isikuandmed tähemärkidega.

ASITÕEND

1 CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestisega ja xxxx turvakaamera salvestistega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtumääruse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust (KrMS § 385 p 10). Asjaolud ja menetluse käik Viru Ringkonnaprokuratuur edastas 29.11.2018 Viru Maakohtusse süüdistusakti J Hi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 ja D Hi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi menetlemiseks üldmenetluses kriminaalasjana. Kohus andis J Hi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 ja D Hi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses kohtu alla. 09.02.2019 esitas süüdistatava D Hi kaitsja Viru Maakohtule kaitseakti, mille kohaselt kuulub kaitsja hinnangul D Hi suhtes kriminaalmenetlus lõpetamisele. Viru Maakohtu 12.02.2019 määrusega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2019 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus D Hi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 29.08.2015 episoodi osas seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Teises episoodis jäi kaitsja taotlus rahuldamata. Riigikohtu 08.11.2019 määrusega jäeti ringkonnakohtu määrus muutmata. Määrus jõustus 08.11.2019. 17.01.2020 edastas Viru Ringkonnaprokuratuur Viru Maakohtusse kriminaalasja A Li süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, G Ai süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja K P süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi menetlemiseks üldmenetluses (kriminaalasi nr 1-20-443). Viru Maakoht 28.01.2020 määrusega andis kohus A Li süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, G A süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja K P süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi üldmenetluses kohtu alla. Kohus liitis mõlemad kriminaalasjad ühtsesse menetlusse, kriminaalasja numbriks jäi 1-18-9719.

26.02.2020 esitas J Hi kaitsja Viru Maakohule kaitseakti taotlusega kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Viru Maakohtu 28.04.2020 määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2020 määrusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Määrus jõustus 03.07.2020. J Hit süüdistatakse selles, et - tema, 23.07.2016 kella 03:30 paiku xxxx ees õues peale seda, kui turvatöötajad olid xxxx toimunud külastajate kakluse lahutamiseks kasutanud pipragaasi ning sellest ärritunud ja vihane A L oli löönud turvatöötajat K L rusikaga näkku ning D H oli löönud K Lt ühe korra rusikaga näkku ning seejärel löönud K Lle appi tulnud turvatöötajat P Tit, kes A Li kinnipidamise käigus kukkus, korduvalt käte ja jalgadega selja, rindkere ja pea piirkonda, tungis samal ajal kallale turvatöötajale P Tile, kellele lõi vähemalt ühe korra käega pea piirkonda ja ühe korra käega rindkere piirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ja tekitas tervisekahjustuse – rindkere kontusiooni (põrutus, muljutus). - tema, 01.10.2016 kella 05:00 paiku xxxx asuval keskväljakul tungis kallale K Kele, lõi ühe korra K Kele rusikaga pähe vasaku oimu piirkonda, mille tagajärjel K K kaotas teadvuse ja kukkus maha ning põhjustas sellise tegevusega K Kele valu ja tekitas tervisekahjustuse koljusisese vigastuse, konkussiooni (põrutuse) ja pea pindmise vigastuse - vasakul fossa temporalise (oimu) piirkonnas 5cm diameetriga turseline ala. Seega J H, pannes korduvalt toime teiste isikute kehalise väärkohtlemise, põhjustades löömisega teistele isikutele valu ning kahjustades teiste isikute tervist, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. D Hit süüdistatakse selles, et - tema, 29.08.2015 kella 05.00 paiku xxxx asuvas kiirtoidukohas xxxx tekkinud sõneluse käigus kõrvaloleva seltskonnaga, tungis koos J Higa kallale H Tile ja T Rile. D H nügis H Ti väljapääsu poole ja J H tõukas kannatanut, mille tagajärjel H T kukkus. Rüseluse vahele läksid kannatanu sõbrad, peale mida J H lõi korduvalt rusikaga näkku T Ri. Kannatanute ja turvatöötajate koostöös suunati vennad ukse poole. Jõuga tagasi tunginud D H ründas H Ti lüües teda rusikatega pea piirkonda, J H haaras H Til selja tagant kaela ümbert kinni, taris teda mööda söögisaali ja paiskas kannatanu selili vastu põrandat. Sellise tegevusega põhjustas D H kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi - H Tile pea pindmised hulgivigastused, sealhulgas muhud ning punetused paremal põsesarnal ja kukla piirkonnas ning T Rile turse ning hematoomi vasakul põsesarnal. Selles episoodis on kriminaalmenetlus lõpetatud. - tema, 23.07.2016 kella 03:30 paiku xxxx ees õues peale seda, kui turvatöötajad olid xxxx toimunud külastajate kakluse lahutamiseks kasutanud pipragaasi ning sellest ärritunud ja vihane A L oli löönud turvatöötajat K Lt rusikaga näkku, lõi K Lt ühe korra rusikaga näkku ning seejärel lõi K Lle appi tulnud turvatöötajat P Tit, kes A Li kinnipidamise käigus kukkus, korduvalt käte ja jalgadega selja, rindkere ja pea piirkonda ning J H tungis samal ajal kallale turvatöötajale P Tile, kellele lõi vähemalt ühe korra käega pea piirkonda ja ühe korra käega rindkere piirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ja tekitas tervisekahjustuse – rindkere kontusiooni (põrutus, muljutus). Seega D H, pannes korduvalt toime teiste isikute kehalise väärkohtlemise, põhjustades löömisega teistele isikutele valu ning kahjustades teiste isikute tervist, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. G Ai süüdistatakse selles, et - tema, 10.09.2017 kella 02.30 paiku xxxx asuvas klubis xxxx pani koos K P ja A Liga toime kehalise väärkohtlemise K Ki ja R Ki suhtes järgmiselt: esmalt A L lõi korduvalt rusikatega kannatanuid K Ki ja R Ki, mille järel tiris G A selja tagant kannatanut R Ki ja lõi teda korduvalt

rusikatega pea piirkonda. Seejärel A L lõi uuesti kannatanut K Ki näo piirkonda, samal hetkel lõi K P külje pealt rusikaga kannatanut K Ki pea piirkonda ning A L lõi uuesti kannatanut K Ki selja tagant pea piirkonda. Oma tegevusega tekitasid A L, K P ja G A kannatanutele K K ja R K füüsilist valu ja tervisekahjustusi. K Kil tuvastati parema silma all hematoom ja paremal põsel pindmine haav 0,5 cm; R Kil tuvastati vasaku silma all pindmine haav, huule parempoolses nurgas kaks 0,5 cm pikkust haava, huule siseküljel paremal pool haav. - tema, isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 03.06.2018 kella 01.20 paiku xxxx asuva pubi „xxxx“ välisukse ees tungis kallale L Lele, lõi teda rusikaga vastu rinda ning seejärel viskas õllekannu vastu L Le pead, põhjustades sellise tegevusega L Lele tervisekahjustused – lahtise peahaava ja verevalumi rinnaesisel. Seega G A, pannes korduvalt toime teiste isikute kehalise väärkohtlemise, põhjustades löömisega teistele isikutele valu ning kahjustades teiste isikute tervist, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K Pt süüdistatakse selles, et tema, 10.09.2017 kella 02.30 paiku xxxx asuvas klubis xxxx pani koos A Li ja G Aiga toime kehalise väärkohtlemise K Ki ja R Ki suhtes järgmiselt: esmalt A L lõi korduvalt rusikatega kannatanuid K Ki ja R Ki, mille järel tiris G A selja tagant kannatanut R Ki ja lõi teda korduvalt rusikatega pea piirkonda. Seejärel A L lõi uuesti kannatanut K Ki näo piirkonda, samal hetkel lõi K P külje pealt rusikaga kannatanut K Ki pea piirkonda ning A L lõi uuesti kannatanut K Ki selja tagant pea piirkonda. Oma tegevusega tekitasid A L, K P ja G A kannatanutele K K ja R K füüsilist valu ja tervisekahjustusi. K Kil tuvastati parema silma all hematoom ja paremal põsel 10 pindmine haav 0,5 cm; R Kil tuvastati vasaku silma all pindmine haav, huule parempoolses nurgas kaks 0,5 cm pikkust haava, huule siseküljel paremal pool haav. Seega K P, pannes toime teiste isikute kehalise väärkohtlemise, põhjustades löömisega teistele isikutele valu ning kahjustades teiste isikute tervist, pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistung 04.09.2020 toimunud kohtuistungil avaldas prokurör, et K P tasus kannatanu soovitud summa ja kannatanu esitas uue hagiavalduse, kus ta loobub nõuetest K P vastu. Samuti on saavutatud kokkulepe J Hi, D Hi, G Ai ja K Pga nende osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteediga ehk KrMS § 202 alusel. Prokurör taotles J Hi, D Hi, G Ai ja K P osas lõpetada KrMS § 202 alusel menetlus ja kohustada neid tasuma menetluskulusid teatud osas ja riigituludesse kindlaks määratud rahasumma järgmiselt: J Hit kohustada tasuma 400 eurot ja kriminaalkulud summas 984 eurot riigituludesse ja määrata tasumise tähtajaks 5 kuud; D Hit kohustada tasuma 250 eurot ja kriminaalmenetluse kulud 308,40 eurot riigituludesse tähtajaga 5 kuud, KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsjatasu, mis on sõidu- ja ajakulu, summas 96 eurot; G Ai kohustada tasuma riigituludesse kindel summa 250 eurot ja kriminaalmenetluse kulud summas 333,60 eurot, tähtajaga 5 kuud ja kaitsja sõidukulud summas 192 eurot jätta riigi kanda, K Pt kohustada tasuma kindel summa riigituludesse 250 eurot, kriminaalmenetluse kulud 632,40 eurot, tähtajaga 5 kuud ja sõidukulud summas 128 eurot jätta riigi kanda. Süüdistatavad J H, D H, K P ja G A andsid kohtuistungil nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel prokuröri poolt taotletud tingimustel.

Kohtu põhjendused KrMS § 274 lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202-2031 sätestatud alustel. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud ja võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS § 202 lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on täidetud. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ning KarS § 121 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on tegemist teise astme kuritegudega. J Hi, D Hi, K P ja G Ai süü kuritegude toimepanemisel ei ole suur ja avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub. Süüdistatavate näol on tegemist isikutega, keda ei ole karistusregistrisse kantud, v.a J H, kellel on 1 kehtiv väärteokaristus ning nad kõik on võtnud endale kohustuse maksta kindel summa riigituludesse. KrMS § 202 lg 1 sätestatud süüdistatavate nõusolekud kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks on olemas. Kohus leiab, et kriminaalmenetlus J Hi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3, D Hi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3, G Ai süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 ja K P süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 alusel ning kohustada neid KrMS § 202 lg 2 p-de 1,2 alusel tasuma kindel summa riigituludesse, samuti kaitsjatasu prokuröri poolt kohtuistungil avaldatud tingimustel. Viru Maakohtu 11.09.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9719 kinnitati prokuröri, A Li ja tema kaitsja vahel 04.09.2020 sõlmitud kokkulepe ning A L tunnistati kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistus vastavalt kokkuleppele. Sama kohtuotsusega võeti otsustus kriminaalasjas olnud asitõendite suhtes, mis jäid kriminaalaja juurde. Antud kriminaalasjas (D Hi 29.08.2015 episood), on lisaks asitõendiks 1 CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestisega ja xxxx turvakaamera salvestistega, mis jäetakse kriminaalasja juurde.

KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa määruskaebust esitada KrMS §-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu KrMS §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus KrMS § 202, § 206, § 274 lg 5, § 385 p 10 sätteist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.